2-17-103888/4 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 20. juuni 2017. a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-103888 Tsiviilasi

Osaühingu Aktiva Finants hagi Xxxxvastu võlgnevuse ja viivise nõudes Tsiviilasja hind 1273,44 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Gerda Kabrits Kostja Xxxx(isikukood xxxx; menetlusdokumendid kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt. 2. Välja mõista XxxxOsaühingu Aktiva Finants kasuks põhivõlgnevus 1058,33 eurot, sissenõudmiskulude hüvitis 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 85,02 eurot ja alates 21.06.2017 viivis protsendina tasumata põhinõude summalt (1058,33 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. 3. Menetluskulud jätta 99,6% ulatuses Xxxxkanda ja 0,4% ulatuses Osaühingu Aktiva Finants kanda. 4. Määrata kindlaks Osaühingu Aktiva Finants maakohtus hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista XxxxOsaühingu Aktiva Finants kasuks välja menetluskulud 258,96 eurot. 5. Käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb XxxxOsaühingule Aktiva Finants tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (258,96 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 6. Toimetada tagaseljaotsus Xxxxavalikult kätte. Lahend loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. 7. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

2 Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, EE062200221059223099 AS-is Swedbank, EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või EE221700017003510302 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi alus 1. Tele 2 Eesti Aktsiaseltsi ja kostja vahel 08.03.2016 sõlmitud liitumisleping nr xxxx, liitumislepingu lisa nr xxxx, järelmaksuleping nr xxxx ja 31.01.2016 sõlmitud liitumisleping nr xxxx, liitumislepingu lisa 1 nr xxxx, järelmaksuleping nr xxxx, kostja poolt lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmine (arved teenuse kasutamise eest tasumata). Nõue on loovutatud hagejale.

Kohtu hinnangul on hagi osaliselt (põhinõude osas) hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. TsMS § 444 lg-st 3 tulenevalt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude väljamõistmist summas 55 eurot. Kohus leiab, et sissenõudmiskulude väljamõistmine kostjalt summas 55 eurot ei ole õiguslikult põhjendatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 2 p 3 järgi võib pärast lepingu lõppemist majandusvõi kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hagiavalduse kohaselt on hageja põhinõue 1058,33 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis 75,44 eurot. Seega on hageja nõude suurus kokku 1133,77 eurot. Tulenevalt VÕS § 1132 lg 2 p-st 3 kuulub hageja kasuks välja mõistmisele sissenõudmiskulud summas 50 eurot. Kohus peab vajalikuks märkida, et VÕS ei võimalda nõuda tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist rohkem kui 50 eurot.

Menetluskulud

3 2. TsMS § 163 lg 1 järgi jäävad hageja menetluskulud 99,6% ulatuses kostja kanda ja 0,4% ulatuses hageja kanda. Kostjal menetluskulud puuduvad. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv kokku 200 eurot ja lepingulise esindaja kulud 950 eurot. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg 1). Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Kohus peab riigilõivu 199,20 euro (200 x 99,6%) väljamõistmist kostjalt põhjendatuks. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus peab lepingulise esindaja kulu summas 60 eurot põhjendatuks. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja reaalselt tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kostjalt tuleb välja mõista lepingulise esindaja kulud 59,76 eurot (60 x 99,6%). TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

(allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur kohtunik