4-17-2219/18 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 20.06.2017, Rapla

Väärteoasja number 4-17-2219

Kohtunik Lea Pavelson

Väärteoasi Z.F-i kaebus Politseija Piirivalveameti Lääne

Prefektuuri Rapla politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Aigi Baumeistri 07.04.2017 otsus nr 2700,17,000574 peale

Menetlusosalised kaebuse esitaja Z.F (isikukood 160261-123M, sünd

16.02.1961, elukoht xxxxxxxx, xxxxxxxxxxxx xxxx x x xx, xxxxx, xxxxxxxxx, Soome kodanik), kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Lääne Prefektuuri Rapla politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Aigi Baumeister

Menetluse liik kirjalik menetlus

Resolutsioon Jätta

Politseija Piirivalveameti Lääne Prefektuuri Rapla politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Aigi Baumeistri 07.04.2017 otsus nr 2700,17,000574 muutmata ja Z.F-i kaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule.

Kassatsiooni esitamise õigus on Z.F advokaadist kaitsja vahendusel.

Kassatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale 30 päeva jooksul, s.o päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kohtuotsus karistuse osas pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud.

Asjaolud 17.03.2017 koostas Politseija Piirivalveameti Lääne Prefektuuri politseiametnik Erik Jõesaar väärteoprotokolli, mille kohaselt menetlusalune isik juhtis Tallinn-Pärnu-Ikla maantee

60.kilomeetril mootorsõidukit Audi A4 reg nr xxxxxx asulavälisel teel, kus suurim lubatud kiirus on 90 km/h kiirusega 125 km/h +- 8 km/h. Seega ületas suurimat lubatud kiirust mitte vähem kui 27 km/h. Menetlusalusele isikule inkrimineeriti liiklusseaduse § 15 lg 1 p 1 rikkumine. Politseija Piirivalveameti Lääne Prefektuuri Rapla politseijaoskonna vanemväärteomenetleja Aigi Baumeister koostas 07.04.2017 otsuse väärteoasjas nr 2700,17,000574.

Kaebuse esitaja ei ole nõus otsusega. Talle näidati kiirust radaril, aga seal ei ole pilti tema autost, et ning kaebuse esitaja ei ole kindel, et näidatud kiirus mõõdeti tema juhitud autol.

Kohtuvälise menetleja seisukoht

Politseija Piirivalveameti Lääne Prefektuuri Rapla politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Aigi Baumeister vaidleb kaebusele vastu ja palub selle jätta rahuldamata ning otsus muutmata.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.

Otsusega väärteoasjas nr 2700,17,000574 07.04.2017 karistati Z.F-i liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 48 trahviühikut, s.o 192 eurot.

Kiirusemõõturi kasutamise protokolliga loeb kohus tuvastatuks, et 17.03.2017 kell 20.15 Tallinn-Pärnu-Ikla mnt 60.kilomeetril sõitis mootorsõiduk Audi A4 reg nr xxxxxx kiirusega 125 km/h +- 8 km/h. Kiiruse piirang oli 90 km/h. Juht ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui

27 km/h.

Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga loeb kohus tuvastatuks, et Z.F kinnitas 17.03.2017, et tema juhtis mootorsõidukit Audi A4 ning ületas kiirust, ta sõitis 100 km/h. Autol oli peal püsikiirushoidja.

Tunnistaja Rauno Kiviste ütlustega loeb kohus tuvastatuks, et 17.03.2017 oli ta graafikujärgselt tööl Rapla politseijaoskonnas patrullteenistuses koos patrullpolitseinik Erik Jõesaarega. Kella

01.03 ajal olid nad liikumas Tallinn-Pärnu-Ikla mnt 60.kilomeetril suunaga Tallinna poole. Sel õhtul sõitis neile Tallinna poolt vastu üksik sõiduauto, mille liikumiskiiruseks fikseeris tunnistaja kiirusmõõturi Stalker II-ga 125 km/h. Politseinike sõiduki kiirus oli sel hetkel 80 km/h. Sõiduk sõitis ühtlaselt sellise kiirusega, sest kui sõiduk politseinikest möödus, lülitas tunnistaja politseisõidukil sisse sinised vilkurid, sõiduk möödus politseinikest, peeglitest oli näha, kuidas sõiduk pidurdas. E.Jõesaar pööras sõiduki ringi, nad sõitsid sõidukile järgi ja tunnistaja lülitas sisse sinise ja punase vilkuri. Sõiduk ei peatunud koheselt. Tunnistaja pidi peatamiseks sisse lülitama ka helisireeni, seejärel sõiduk peatus paremal pool teeservas. Sõidukiks osutus Audi A4 Soome registreerimismärgiga xxxxxx, juhtis Soome kodanik Z.F , sünd 15.03.1979. Ta tunnistas, et ületas kiirust, kuna oli kiire, aga tema sõnul oli tal püsikiirusehoidja fikseeritud kiirusega 100 km/h. Rohkem sõidukeid kiiruse fikseerimise hetkel teel ei liikunud. Mõõteseaduse § 5 lg 1 sätestab, et mõõtetulemuste jälgitavus on tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Kui mõõtevahend on kantud käesoleva seaduse § 7 lõike 3 alusel kehtestatud metroloogilise kontrolli nimistusse ning nõuded mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele tulenevad eriseadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktist, piisab mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamiseks taatluskohustuse läbinud mõõtevahendi kasutamisest. Mõõteseaduse § 5 lg 2 sätestab, et mõõtetulemuste jälgitavus peab olema tõendatud järgmistel juhtudel: 1) tollija maksuseadustes sätestatud mõõtmiste korral;

2) riikliku järelevalve käigus, kui mõõtetulemuste alusel tehakse ettekirjutus, määratakse karistus väärteoasjas või piiratakse eriõigust; 3) ekspertiisi tegemisel kriminaalasja kohtueelses menetluses, kohtuja vahekohtumenetluses või väärteo kohtuvälises menetluses; 4) muudel õigusaktidega ettenähtud juhtudel. Mõõteseaduse § 5 lg 3 sätestab, et mõõtja pädevust hinnatakse ja tõendatakse akrediteerimise või erialase pädevuse hindamise ja tõendamise teel.

Liiklusseaduse § 199 lg 6 sätestab, et liiklusjärelevalvet võib teostada liiklusalase politseioperatsiooniga.

Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ § 9 lg 4 sätestab, et mõõtmise tulemusel kiirusmõõturi ekraanile ilmuv lugem säilitatakse kiirusmõõturi mälus, kui see on tehniliselt võimlaik ning § 9 lg 6 sätestab, et varjatud liiklusjärelevalve käigus tuvastatud sõidukiiruse ületamise korral ei kohaldata lõike 4 nõuet, vaid kiirusmõõturi lugem teatakse koos andmetega sõiduki margi, värvuse ja sõiduki registreerimisnumbri kohta eemal asuvale politseiametnikule, kes peatab kiirust ületanud sõiduki ning alustab väärteomenetlust. Nimetatud määruse § 10 lg

2 sätestab, et mõõtetulemust ei pea protokollima, kui mõõtetulemuse saamise aeg, koht, saamise viis, tehiolud või muud haldusmenetluse seaduses või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed on riikliku järelevalve käigus fotovõi videosalvestatud ning salvestiselt nähtuvad.

Tunnistaja Rauno Kiviste ütlustega loeb kohus tuvastatuks, et 17.03.2017 mõõtmise hetkel mõõdetaval teelõigul liikus Pärnu suunas ainult kaebuse esitaja juhitud sõiduk, Z.F juhtis sõidukit Tallinn-Pärnu-Ikla mnt 60.kilomeetril 17.03.2017 kell 01.03 kiirusega 125 km/h. Menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki kiirus mõõdeti liiklusjärelevalve käigus taadeldud ja tehniliselt korras laser-tüüpi mõõteseadmega Stalker II MDR nr SN AS005417 (mõõtevahendi taatlustunnistus nr TTRSS-16/00218). Mõõtmist on teostanud pädev mõõtja - politseiametnik Erik Jõesaar. Tunnistaja Rauno Kiviste ütlustega leidis tõendamist, et sõiduki sõidukiiruse mõõtmiseks valiti mõõterežiim: vastutuleva objekti kiiruse mõõtmine mõõtmise ajal: statiivil (kiirusemõõtur paigaldatud politseisõiduki armatuurlauale). Mõõtmise ajal ei kasutatud videoja helitehnikat. Kohus leiab, et tunnistaja R.Kiviste ütluste ja kiirusemõõturi kasutamise protokolli 17.03.2017 kohaselt on järgitud mõõtmisel mõõtemetoodikat ning mõõtetulemus on jälgitav mõõteseaduse § 5 lg-de 1 ja 2 p 2 kohaselt.

Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on otsuse koostamisel tuginenud olemasolevatele tõenditele, s.o kiirusemõõturi kasutamise protokollile 17.03.2017 ja tunnistaja Rauno Kiviste ütlustele.

Mõõtetulemuse protokolli koostamine ei ole nõutav Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määruse nr

78 alusel. V™S § 31 lg 1¹ sätestab, et kui väärteo toimepanemise aeg, koht või viis või muud väärteo tehiolud on riikliku järelevalve käigus fotovõi videosalvestatud, võib see salvestis olla väärteomenetluses iseseisvaks tõendiks, kui salvestisest nähtuvad salvestise seos väärteoasjaga, millal, millistel asjaoludel ja kelle poolt on salvestis loodud, väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud. Kohus leiab, et kuna antud juhul videotehnikat ei kasutatud, siis on tõenditeks tunnistaja Rauno Kiviste ütlused ja kiirusemõõturi kasutamise protokoll 17.03.2017, millega on tõendamist leidnud, et väärteo toimepanemise aeg on 17.03.2017 kell 01.03, väärteo toimepanemise koht on Tallinn-Pärnu-Ikla mnt 60.kilomeeter, väärtegu pandi toime selliselt, et sõiduk Audi A4 reg nr xxxxxx sõitis 90 km/h tsoonis kiirusega 125 km/h. Kiirusemõõturi kasutamise protokoll on vormistatud 17.03.2017 kell 01.03 riikliku järelevalve käigus pädeva kasutaja Rauno Kiviste poolt.

Z.F on kiirusemõõturi protokolliga tutvunud ning kinnitanud seda oma allkirjaga 17.03.2017. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole videotehnika mittekasutamisega rikkunud V™S sätteid. Seega ei leidnud tõendamist kohtuistungil, et kohtuväline menetleja on oluliselt rikkunud menetlusnorme. Kohtuväline menetleja on oma otsust väärteoasjas põhjendanud ja täpsustanud millistele tõenditele tuginedes on ta jõudnud järeldusele, et menetlusalune isik on rikkumise toime pannud. Samuti leidis kohtuistungil kiirusemõõturi kasutamise protokolliga, tunnistaja Rauno Kiviste ütlustega tõendamist, et politseiametnik mõõtis 17.03.2017 kell 01.03 just Z.F-i juhitud mootorsõiduki Audi A4 reg nr xxxxxx kiirust, kuna teisi sõidukeid 17.03.2017 kella 01.03 ajal

Tallinn-Pärnu-Ikla mnt 60.kilomeetril ei sõitnud. Nimetatud tõenditega on ümber lükatud kaebuse esitaja väide selle kohta, et tema sõiduki kiirus oli ainult 100 km/h. Kaebuse esitaja on palunud tunnistajana üle kuulata MK. Kaebuse esitaja ei ilmunud koos tunnistajaga kohtuistungile ning palus asja menetleda kirjalikus menetluses. Seega puudus kohtul võimalus kuulata üle kaebuse esitaja taotletud tunnistaja ning lahendades asja kirjalikus menetluses.

Kohtuistungil leidis tõendamist kiirusemõõturi kasutamise protokolliga 17.03.2017, tunnistaja

Rauno Kiviste ütlustega, Z.F-i ülekuulamise protokolliga,

väärteoprotokolliga, et 17.03.2017 kell 01.03 Tallinn-Pärnu-Ikla 60.kilomeetril juhtis Z.F mootorsõidukit Audi A4 reg xxxxxx kiirusega 125 km/h +- 8 km/h tsoonis, kus lubatud suurim kiirus oli 90 km/h ning seega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 27 km/h. Z.F rikkus LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid ning pani sellega toime liiklusseaduse §-s 227 lg 2 sätestatud väärteo.

Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja otsus vastab VTMS §-s 74 toodud nõuetele. Kohtuvälise menetleja otsuse lõpposa järeldused vastavad tõendamise asjaoludele ning kohtuistungil ei leidnud tõendamist väärteomenetlusõiguse olulist rikkumist V™S § 150 järgi. Kohtuvälise menetleja 07.04.2017 otsus nr 2700,17,000574 ei kuulu tühistamisele.

Kohus leiab, et väärteoasjas ei esine V™S §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Liiklusseaduse § 263 lg 1 kohaselt on kohtuväliseks menetlejaks Politseija

Piirivalveamet. Seega Politseija Piirivalveamet Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskonna vanemväärteomenetleja Aigi Baumeister oli pädev kohaldama kaebuse esitajale väärteo toimepanemise eest karistust. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on väärteo menetlemisel järginud väärteomenetlusõigust. Kaebuse esitaja on 17.03.2017 oma allkirjaga kinnitanud, et talle on väärteomenetluse seadustiku §-s 19 ettenähtud õigused ja kohustused teatavaks tehtud ning on võetud väärteo toimepanemise kohta ütlused. Samuti on tutvunud väärteo protokolliga, mida kinnitab oma allkirjaga. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole rikkunud otsuse tegemisel V™S § 74 lg 1 toodud nõudeid.

Karistamise aluseks on isiku süü. Z.F-i on karistatud põhikaristusega alla keskmise määra. Kaebuse esitaja palub arvestada asjaoluga, et ta on töötu. Kohus leiab, et määratud põhikaristuse kergendamiseks puuduvad alused. Lubatud sõidukiiruse ületamine mõjutab õnnetusse sattumise ohtu. Suuremate kiiruste puhul on raskem õigel ajal reageerida ning õnnetust ära hoida. Suurem sõidukiirus mõjutab õnnetuse tagajärjel saadud vigastusi, suurendades vigastuste raskusastet. Juht, kes valis kiiruseks 125 km/h, on oma käitumiselt liikluses ohtlik. Lisaks enda ohustamisele ohustas kaebuse esitaja ka teisi liiklejaid (kaassõitjat). Mootorsõidukijuht on kohustatud jälgima ja järgima ümbritsevat liikluskeskkonda, sinna alla käib ka liikluskorraldusvahenditest ja liiklusreeglitest kinnipidamine. Teedel suurima lubatud sõidukiiruse kehtestamisel on silmas peetud tee seisukorda, sõiduki peatamise keskmist peatumisteekonda jms tegureid. Teised liiklejad on õigustatud eeldama, et kõik liikluses osalejad peavad reeglitest kinni. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, mille kohaselt kaebuse esitaja juhitud mootorsõiduki reaalse sõidukiiruse ja antud teelõigul kehtestatud suurima lubatud sõidukiiruse vahe pidi olema kaebuse esitajale tajutav ja ei saanud märkamatuks jääda. Puuduvad karistust raskendavad asjaolud KarS § 58 järgi. Kaebuse esitaja Eesti karistusregistri järgi karistatud ei ole. Seega Z.F-i mõjutamiseks edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning, lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, on põhjendatud tema karistamine rahatrahviga alla keskmise määra. Samas tuleb arvestada ka sellega, et tema suhtes ei kohaldatud lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Z.F-i sõnul ei jätku tal rahalisi vahendeid määratud rahatrahvi tasumiseks, kuna ta on töötu. Kaebuse esitaja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta on töötu. Seega tema sellekohane väide on paljasõnaline. Mootorsõiduk Audi A4 kuulub pangale. Kaebuse esitaja reisib välismaal (Eestis). Kohus leiab, et Z.F-i toodud asjaolud ei anna alust rahatrahvi vähendamiseks, kuna tema tegevus ei anna põhjust tuvastamiseks, et tal ei jätku rahalisi vahendeid rahatrahvi tasumiseks. Kohus leiab, et puuduvad alused väärteomenetluse lõpetamiseks V™S § 30 alusel.

Kirjeldatu alusel ja juhindudes V™S § 132 p 1 kohus leiab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata ja kaebus rahuldamata.

Kohtunik: (allkirjastatud digitaalselt)