3-17-981/9 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja

Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

20. juuni 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-17-981

Haldusasi

International Invest Project OÜ kaebus Tallinna

Linnaplaneerimise Ameti 21.04.2017 ehitusloa nr

1712271/12272 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – International Invest Project OÜ, esindaja

juhatuse liige Igor Raikhelgauz

Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindajad Elis

Allas ja Eva Vanamb

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 17. mai 2017. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

International Invest Project OÜ määruskaebused

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse International Invest Project OÜ määruskaebus Tallinna

Halduskohtu 17. mai 2017. a määruse peale haldusasjas nr 3-17-981 esialgset

õiguskaitset puudutavas osas.

2. Jätta International Invest Project OÜ määruskaebused rahuldamata ja Tallinna

Halduskohtu 17. mai 2017. a määrus haldusasjas nr 3-17-981 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib kaebuse tagastamist puudutavas osas esitada määruskaebuse Riigikohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

Esialgse õiguskaitse taotlust puudutavas osas ei saa määruse peale määruskaebust esitada

(HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna

Linnaplaneerimise

Amet

(TLPA)

väljastas

21.04.2017

ehitusloa

nr

1712271/12272 muu hulgas Reidi tee ehitamiseks lõigul Reidi tee T6 (katastritunnus

78401:115:0139) ja Pikksilma tn 8 (katastritunnus 78401:115:0147).

2. International Invest Project OÜ on Reidi tee T6 ja Pikksilma tn 8 kinnistutega piirnevate

kinnistute aadressil Kiikri tn 4 (registriosa nr 25817201, katastritunnus 78401:115:0161) ja

Kiikri tn 6 (registriosa nr 25817001, katastritunnus 78401:115:0163) omanik.

3-17-981

2(8)

3. International Invest Project OÜ esitas 09.05.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse

TLPA 21.04.2017 ehitusloa nr 1712271/12272 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt rikutakse

vaidlustatud ehitusloaga kaebaja subjektiivseid õigusi, kuivõrd Reidi tee rajamisega kaasneb

müra ja õhusaaste. Samuti on ehitusloa väljastamisel rikutud seadust, kuna ehitusprojekt ei

saa olla projekteerimistingimustega kooskõlas, kahjustatakse naaberkinnisasja omanike

õigusi,

pole

hinnatud

keskkonnamõju,

ehitusluba

pole

kooskõlastatud

vastavate

ametiasutustega ning ehitusloas ei sisaldu väljastamist õigustavaid põhjendusi. Koos

kaebusega esitati esialgse õiguskaitse taotlus vaidlustatud haldusakti kehtivuse peatamiseks.

Kui kohtumenetluse ajal asutakse ehitusloa alusel ehitama, muutuks esialgse õiguskaitseta

kaebaja õiguste kaitse hiljem oluliselt raskendatuks või isegi võimatuks, sest ehitusloa alusel

ehitatut ei pruugi olla võimalik enam mõistlikul viisil tagasi pöörata ja keskkonnamõjude

hindamist ei ole võimalik teostada. Kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu. Ehitusloa

väljaandmisele eelnevalt pole tegutsetud kooskõlas projekteerimistingimustega, pole võetud

vajalikke kooskõlastusi ning ehitusloas pole põhjendatud ehitusloa andmise aluseks olevaid

asjaolusid ja kaalutlusi. Ehitusloaga kaasneb kahjulik mõju naaberkinnisasja omanikele ning

tulevastele Reidi tee naabruses elavatele inimestele kriitilise piiri ületava müra ja õhusaaste

näol. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei kahjusta puudutatud isikute huve, kuna kinnistul ei

ole ehitustegevusega alustatud. Esialgne õiguskaitse ei välista puudutatud isikute õigust

ehitada Reidi teed. Nimelt ehitatakse Reidi tee mitmes osas ning Reidi tee I etapi ehitusluba

on väljastatud. Käesolevaga vaidlustab kaebaja Reidi tee II etapi ehitusluba, mistõttu on

halduskohtumenetlusega samaaegselt võimalik Reidi tee ehitusega alustada. Esialgse

õiguskaitse kohaldamine on kooskõlas avalike huvidega. Avalikes huvides on, et tehakse

kindlaks ehitusloa õiguspärasus või tühistatakse ebaseaduslik ehitusluba enne, kui ehitusluba

järgides on asutud ehitama. Enne keskkonnamõju hindamise algatamise põhjalikku kaalumist

ei saa olla kindel, et ehitusluba ellu viies ei kahjustata planeeringualal asuvaid kaitsealuseid

loomaliike ega muul viisil piirkonnas hetkel eksisteerivat keskkonda. Loomaliikide

püsimajäämine ja keskkonna säästlik kasutamine on avalikes huvides. Samuti on avalikes

huvides linna arendamine selliselt, et sellega ei kaasne valju ja häirivat müra ning kriitilist

piiri ületavat õhusaastet.

4. Tallinna linn palus jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Esialgse õiguskaitse

taotlus ei ole lubatav kaebeõiguse puudumise tõttu. Kaebuse põhjal ei selgu, milliseid kaebaja

subjektiivseid õigusi ehitusloa väljastamisega rikutakse. Halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 44 lg 1 kohaselt on kaebajal kaebeõigus üksnes tema õiguste rikkumise korral,

mitte abstraktselt projekteerimistingimustega vastuolus ehitamise korral, samuti ei ole antud

juhul lubatud kohtusse pöörduda kolmanda isiku kaitseks. Ehitusseadustiku (EhS) § 42 lg-st 6

tulenev kaasamiskohustus ei ole piirnevate kinnisasjade omanike puhul absoluutne, vaid

ehitusloa andjal on õigus kaasamisel lähtuda kaalutlusõigusest. Kaebajale kuuluv Kiikri tn 6

kinnistu ei piirne Reidi teega, vaid Pikksilma tn 8 kinnistuga, millele on projekteeritud

kergliiklustee. Kiikri tn 4 piirneb Reidi teega vaid 1/3 ulatuses ning Reidi tee rajamise ja

projektikohase paiknemisega on arvestatud juba kinnistute osas kehtiva detailplaneeringu

koostamisel. Seetõttu ei pidanud Tallinna linn kaebaja kaasamist vajalikuks. Soovi korral

oleks kaebajal olnud võimalik oma seisukohti ja vastuväiteid esitada, kuivõrd arvestades

ulatuslikku meediakajastust, ei ole eluliselt usutav, et kaebajal puudus teave Reidi tee

ehitamise kohta.

Kaebaja väidab üldsõnaliselt, et ehitamisega kaasnevad naaberkinnisasjade omanikele püsivad

negatiivsed mõjutused. Kaebusest võib järeldada, et need mõjutused seisnevad Reidi tee

liiklusega kaasnevas müras ja õhusaastes. Kaebajale kuuluvad kinnistud Kiikri tn 4 ja Kiikri

tn 6 on hõlmatud Tallinna Linnavolikogu 17.04.2008 otsusega nr 72 kehtestatud Narva mnt

67 kinnistu detailplaneeringuga (DP), mille koostamisel arvestati muu hulgas ka kavandatava

3-17-981

3(8)

Reidi teega (varasema nimetusega Põhjaväil). Seetõttu on DP-s sätestatud, et hoonete

ehitamiseks kasutatavate ehitusmaterjalide valiku määrab kvartali põhjapiirile rajatava

Põhjaväila rohke liiklus ja kõrge müratase (DP seletuskiri). Kinnistusraamatu andmetel

omandas kaebaja kinnistud juunis 2013. Järelikult pidi ta olema teadlik kavandatavast Reidi

teest, selle paiknemisest talle kuuluvate kinnistute suhtes ning Reidi teega kaasnevatest

negatiivsetest mõjudest nagu suurem müra ja õhusaaste. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, et

prognoositav müra ja õhusaaste ületaksid lubatud norme. Ehitusloa andmisel ei saa olla

takistuseks igasugune naabri vara väärtuse vähenemine uue ehitise tõttu; ka naabri

omandiõigus ei ole piiramatu, vaid naaber peab taluma ehitise rajamist, mis on lubatud

planeeringuga ja sobib ümbrusesse ning on ka muidu õiguspärane (Riigikohtu lahend nr 3-3-

1-42-03). Ehkki uue tee rajamisega kaasnevad paratamatult suurem müra ja õhusaaste, ei ole

antud juhul tegemist kaebaja subjektiivsete õiguste ülemäärase riivega.

Täiendavalt väidab kaebaja, et ehitusloa menetluses ei ole hinnatud keskkonnamõju,

ehitusloal puudub Keskkonnaameti kooskõlastus ning ehitusloas ei sisaldu selle väljastamist

õigustavaid põhjendusi. Ühestki nimetatud väitest ei tulene kaebajale kaebeõigust (HKMS §

44 lg 1). Samas ei vasta kaebaja väited ka tõele. Keskkonnaamet on Reidi tee (Russalka

ristmik) II etapi ehitusloa eelnõu ja selle juurde kuuluva eelprojekti kooskõlastanud

21.04.2017. Keskkonnamõju hindamine oli linnale võimalus, mitte kohustus. Eelhinnangus on

Tallinna Keskkonnaamet põhjendanud, miks korralist hindamist ei algatatud. Varasemad

Reidi tee ala puudutavad keskkonnamõju hindamised sisaldavad olulist keskkonnateavet ning

vajalikku informatsiooni sai projekteerija ka mitmetest valdkondlikest ekspertiisidest - see

kõik andis Reidi tee projekti keskkonnamõju eelhindamiseks piisava sisulise aluse. Projekti

maht (ja keskkonnakoormus) on väiksem, kui seda arvestasid varasemad keskkonnamõju

hindamised. Seega puudus sisuline vajadus järjekordse hindamise järele. Ehitusloast ei nähtu

selle väljastamise põhjendused ehitusloa formaliseerituse tõttu (EhS § 42 lg 8; majandus- ja

taristuministri 19.06.2015 määrus nr 67).

Kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebajale kuuluvatel kinnistutel ei asu elu- ega

ärihooneid, mida müra või õhusaaste võiksid mõjutada. Samuti ei ole väljastatud ehituslube

nende püstitamiseks.

Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole põhjendatud. Kaebus on ilmselgelt perspektiivitu.

Samuti esineb oluline avalik huvi, mis saab esialgse õiguskaitse kohaldamisel kahjustatud.

Pirita tee on täna ilmselgelt üle koormatud ning kuivõrd Pirita tee liiklusolukorda mõjutab

lisaks Pirita linnaosas toimuvale arengule ka Viimsi vallas toimuv, siis lähiaastatel

liiklusprobleemid üksnes süvenevad. Olukorda saab leevendada vaid uue trassi, Reidi tee

rajamine. Et Reidi tee ehitamist finantseeritakse mh Euroopa Liidu struktuurivahenditest, siis

seaks ehitusloa kehtivuse peatamine ohtu ehitamiseks vajaliku välisabi saamise. Samas ei

kaasne ehitusloa realiseerimisega kaebaja jaoks sellist õiguste riivet, mille kaitse

kohtuotsusega oleks võimatu või oluliselt raskendatud, arvestades, et täna ei ole kaebaja

asunud detailplaneeringut ellu viima.

5. Tallinna Halduskohus tagastas 17.05.2017 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1

alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu (resolutsiooni p 1) ja jättis esialgse õiguskaitse

taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2).

Ekslik on kaebaja seisukoht, et ainuüksi asjaolust, et kaebajat ehitusloa menetlusse ei

kaasatud, saab järeldada, et ehitusloa väljastamisest oleks tulnud keelduda. EhS § 44 p 1 sätte

mõtteks on, et ehitusloa andmisest keeldutakse, kui kavandatav ehitis ei vasta

projekteerimistingimuste sisulistele nõuetele. Aga ka sellisel juhul on Riigikohus märkinud, et

kolmandate isikute õigusi ei saa rikkuda ainuüksi projekteerimistingimustest erinevale

3-17-981

4(8)

projektile ehitusloa andmine, kui projekt ise on kooskõlas õigusaktidega, sealhulgas

ehitusnõuetega (Riigikohtu 14.05.2002 otsus nr 3-3-1-25-02). Seega ei anna kaebajale

kaebeõigust ka projekteerimistingimused.

Kaebaja subjektiivseid õigusi ei puuduta küsimus, kas Reidi tee ehitusega avaldatakse olulist

keskkonnamõju Kardioru pargi alale, mistõttu ka juhul, kui kaebajal kaebeõigust eeldada, ei

tuleks kohtul seda kaebaja väidet ehitusloa õiguspärasuse kontrollimisel käsitleda. Samas

oleks

ka

tegemist

ilmselgelt

perspektiivitu

kaebusega.

Nimelt

nähtub

Tallinna

Keskkonnaameti 25.07.2016 käskkirja nr 1-1/20 p-st 2.2, et keskkonnamõju hindamine ei ole

vajalik, kuivõrd projekti elluviimisega kaasnev keskkonnamõju on varasemalt hinnatud kolme

planeeringu/projekti koosseisus, neist detailselt projekti „Tehniline abi sadamate maismaa

ühenduste rekonstrueerimiseks ja ehitamiseks Tallinnas“ (2007) koosseisus (tl 66). Tallinna

Keskkonnaameti 25.07.2016 käskkirja nr 1-1/20 lisa 1 p 1 kohaselt on uue jaotustänava

vajadus ja transpordimaa koridori põhimõtteline asukoht heaks kiidetud kolme kõrgema

tasandi planeeringu/projekti koosseisus: Tallinna üldplaneering (2001), Paljassaare ja

Russalka vahelise ranna-ala üldplaneering (2004), Tehniline abi sadamate maismaa ühenduste

rekonstrueerimiseks ja ehitamiseks Tallinnas (lühendina ka Koridor I) – 2007. Kõigi kolme

planeeringu/projekti raames viidi läbi korraline keskkonnamõju hindamine. Tallinna

Keskkonnaameti juhataja 25.07.2016 käskkirja nr 1-1/20 lisa 1 p-s 1 märgitakse, et

paralleelselt käesoleva põhiprojekti koostamisega on valminud mitmed spetsiifilisemad

uuringud ja hinnangud, mistõttu on otsustajal oluliselt rohkem teavet, kui enne Reidi tee

projektiga alustamist. Ka ei puuduta kaebaja subjektiivseid õigusi küsimus, kas ehitusluba on

kooskõlastatud

vastavate

ametiasutustega.

Samas

on

vastustaja

esitanud

kohtule

Keskkonnaameti 21.04.2014 kirja nr 14-4/17/4980-2, millega on kooskõlastatud Reidi tee

(Russalka ristmik) II etapi ehitusloa eelnõu.

Kaebaja väide ehitusloas selle väljastamist õigustavate põhjenduste puudumisest seondub

menetlusnõuete järgimisega. EhS § 42 lg 8 kohaselt, kui ehitusloa eelnõu kohta on

kooskõlastamise või arvamuste avaldamise käigus esitatud märkusi, võtab pädev asutus need

asjakohaselt arvesse või põhjendab nende arvestamata jätmist. Ehitusluba kantakse

elektrooniliselt ehitisregistrisse. Ehitisregistri andmetel on täiendavad tingimused ehitamiseks

esitatud TLPA kirjaga (tl 25p ja tl 26).

Seega ka juhul, kui kaebajal esineks kaebeõigus, oleks tegemist ilmselgelt perspektiivitu

kaebusega, mis kuuluks selle esitajale tagastamisele (HKMS § 121 lg 2 p 2). Esialgse

õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmine on põhjendatud juhul, kui tegemist on ilmselgelt

perspektiivitu kaebusega (HKMS § 249 lg 3). Kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus

ning kaebus kuulub selle esitajale tagastamisele, siis jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata.

6. International Invest Project OÜ esitas halduskohtu määruse peale 01.06.2017 identse

sisuga määruskaebused Tallinna Halduskohtule (kaebuse tagastamist puudutavas osas) ja

Tallinna Ringkonnakohtule (esialgset õiguskaitset puudutavas osas). Tallinna Halduskohus ei

pidanud 16.06.2017 põhjendatuks määruskaebust rahuldada ja edastas selle lahendamiseks

Tallinna Ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. International Invest Project OÜ palub 01.06.2017 määruskaebuses tühistada Tallinna

Halduskohtu 17.05.2017 määrus ja teha asjas uus määrus, millega võtta kaebus menetlusse

ning rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus.

3-17-981

5(8)

Kaebuse tagastamise aluseks saaks olla vaid kaebaja õiguste rikkumise ilmselge võimatus,

millega praegusel juhul ei ole tegemist. Kaevatav haldusakt riivab vahetult kaebaja kui

naaberkinnisasja omaniku õigusi. Kuna vastustaja ei ole hinnanud kaebaja õigusi ja huve ning

kaalunud võimalusi rajada Reidi tee kaebaja õigusi vähem riivaval viisil, siis on ehitusluba

materiaalselt õigusvastane. Kaebaja õiguste ja huvide kaalumist ei nähtu ka TLPA kirjas.

Reidi tee ehitusega kaasneb kaebajale püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida

ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. Eeltoodud negatiivne mõju rikub kaebaja

omandiõigust. TLPA oleks pidanud EhS § 44 p 4 kohaselt keelduma ehitusloa väljastamisest.

Püsiv negatiivne mõju tuleneb Reidi teega kaasnevast müra ja õhusaaste piirväärtuste

ületamisest Reidi tee projekti elluviimise korral, mida kinnitab Hendrikson & Ko koostatud

Reidi tee liiklusega kaasneva müra ja õhusaaste modelleerimise uuring.

Ehitusprojekt ei vasta projekteerimistingimustele. Täidetud ei ole projekteerimistingimustes

sätestatud nõue teha koostööd naaberkinnisasjade omanikega ning esitada koostöö

dokumentatsioon ehitusprojekti koosseisus. Kaebajat ei ole kaasatud Reidi tee projektiga

seotud menetlusse, mistõttu on haldusorgan rikkunud ärakuulamispõhimõtet. Ehitusluba on

sellest tulenevalt õigusvastane ja tuleb tühistada. Ehitusloa õigusvastasuse puhul on olulised

ka menetlus- ja vorminõuete rikkumised, kuna haldusakti andmisel on haldusorganil võimalus

teha teistsugune, kaebaja õigusi vähem riivav otsus. Reidi tee projekti menetlemine oleks

pidanud toimuma detailplaneeringu menetluses, kuna tegemist on olulise avaliku huviga

rajatisega (PlansS § 125 lg 1 p 3).

Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise aluseks saab üldjuhul olla vaid kaebuse ilmne

perspektiivitus. Käesolev kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu. Kaebajal on kaebeõigus;

kaebajat ei ole kaasatud ehitusloa menetlusse ega sellele eelnenud projekteerimistingimuste

väljastamise menetlusse. Õiguste hilisem kaitse osutuks oluliselt raskendatuks või võimatuks,

sest ehitusloa alusel ehitatut ei pruugi olla võimalik enam mõistlikul viisil tagasi pöörata ja

keskkonnamõju hindamist ei ole võimalik teostada. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei riiva

Tallinna linna huve, kuna kinnistul ei ole ehitustegevusega alustatud. Esialgne õiguskaitse ei

välista vastustaja õigust ehitada Reidi teed. Reidi tee ehitatakse mitmes osas ning Reidi tee I

ehitusluba on väljastatud. Kaebaja vaidlustab Reidi tee II ehitusloa. Esialgse õiguskaitse

kohaldamine on avalikes huvides, sest Reidi tee projekt on olulise avaliku huviga ehitis.

Avalikes huvide on avalikkuse jaoks parima lahenduse väljatöötamine.

8. Tallinna linn palub kirjalikus vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.

Kaebaja on juriidiline isik, kellel puudub subjektiivne õigus tervise kaitsele, mida müra ja

õhusaaste kasv võiks rikkuda. Kaebaja ei saa esitada kaebust tulevikus püstitatavate

eluhoonete elanike õiguste kaitseks. Seega on kaebeõiguse puudumine kaebaja tervise

kaitseks kahtlusteta selge.

Omandiõiguse riive ei ole antud juhul ebaproportsionaalne. Kaebajale kuuluvad kinnistud

Kiikri tn 4 ja Kiikri tn 6 on hõlmatud Tallinna Linnavolikogu 17.04.2008 otsusega nr 72

kehtestatud Narva mnt 67 kinnistu detailplaneeringuga. Detailplaneeringu koostamisel

arvestati muu hulgas ka kavandatava Reidi tee rajamise ja projektikohase paiknemisega,

samuti selle projektikohase läbilaskevõimega. Kinnistusraamatu kohaselt omandas kaebaja

kinnistud 2013. a juunis, mil nii üld- kui detailplaneering olid juba kehtestatud. Järelikult pidi

kaebaja olema kinnistuid omandades teadlik nii Reidi tee ehitamisest, selle paiknemisest tema

kinnistute suhtes kui ka eeldatavast liikluskoormusest ning aktsepteeris seda.

Projekteerimistingimused anti juba 29.04.2015, mistõttu on tähtaeg nende vaidlustamiseks

ilmselgelt möödunud. Piirnevate kinnisasjade omanike kaasamiskohustus ei ole absoluutne

(EhS § 42 lg 6). Isiku võib jätta kaasamata, kui ehitusluba on võimalik anda isiku õigusi või

3-17-981

6(8)

huve märkimisväärselt riivamata. Reidi tee rajamise ja projektikohase paiknemisega on

arvestatud juba kaebaja kinnistute osas kehtiva detailplaneeringu koostamisel ning arvestades

puudutatud isikute suurt hulka ja juhindudes HMS § 40 lg 3 p-st 6, ei pidanud vastustaja

personaalset kaasamist vajalikuks. Reidi tee eskiisi tutvustus ja avalik arutelu toimus

11.04.2016 Kultuurikatlas ning kuni 10.05.2016 oli kõigil huvilistel võimalik vastuväiteid ja

täiendavaid ettepanekuid edastada ka kirjalikult. Kaebaja ei ole menetluses vastuväiteid ega

ettepanekuid esitanud. Arvestades ulatuslikku meediakajastust, ei ole eluliselt usutav, et

kaebaja ei teadnud Reidi tee ehitusloa menetlusest.

Vastustaja ei ole rikkunud projekteerimistingimuste nõuet teha koostööd naaberkinnisasjade

omanikega. Samas on õige halduskohtu seisukoht, et EhS § 44 p 1 mõtteks on, et ehitusloa

andmisest keeldutakse, kui kavandatav ehitis ei vasta projekteerimistingimuste osas sisulistele

nõuetele. HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel,

et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta norminõuetele, kui

need rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist.

Teeseaduse § 19 lg 6 kohaselt koostatakse tee projekt kehtestatud üld- või

maakonnaplaneeringu alusel. Ka eelmisest planeerimisseadusest ei tulenenud vastustajale

kohustust tee ehitamiseks detailplaneeringut koostada. Reidi tee temaatikat on käsitletud

mitmes varasemas planeeringus, millest viimane on Tallinna Linnavolikogu 09.12.2004

määrusega nr 54 kehtestatud „Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneering“.

Seega puudus vajadus koostada Reidi tee ehitamiseks detailplaneering, kuivõrd Reidi tee on

hõlmatud nimetatud planeeringuga ning arhitektuurseid ja ehituslikke tingimusi on

täpsustatud eelmise EhS § 19 alusel väljastatud projekteerimistingimustega. Lisaks on

üldplaneeringus Reidi teega arvestatud ning isikute huve kaalutud juba ka selle piirkonna

detailplaneeringute koostamisel.

Esialgse

õiguskaitse

kohaldamine

ei

ole

põhjendatud,

sest

kaebajal

puudub

õiguskaitsevajadus. Isegi, kui kohus asub seisukohale, et kaebajal on kaebeõigus tulenevalt

võimalikust omandiõiguse riivest, ei tulene sellest kaebajale esialgse õiguskaitse vajadust.

Kaebajale kuuluvad kinnistud on hoonestamata ning neile ei ole hetke seisuga väljastatud

ehitusluba. Kinnistu väärtuse vähenemine ei ole käsitatav sellise huvina, mida peaks kaitsma

esialgse õiguskaitse korras. Reidi tee ehitamist finantseeritakse muu hulgas Euroopa Liidu

struktuurivahenditest, mille kasutamiseks on sätestatud tähtajad. Ehitusloa kehtivuse

peatamine määramata ajaks seaks ohtu ehitamiseks vajaliku välisabi saamise, mis võib

ohustada Reidi tee valmisehitamist. Reidi tee ehitamiseks eksisteerib oluline avalik huvi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab HKMS § 206 lg-le 1 ja 252 lg-le 7 tuginedes, et määruskaebus

tuleb esialgset õiguskaitset puudutavas osas võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on

seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 2)

ning vastab HKMS §-des 52-54 ja 205 toodud nõuetele. Kaebaja on määruskaebuse esitamisel

esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise peale tasunud riigilõivu 15 eurot (riigilõivuseaduse

§ 60 lg 6, HKMS § 104 lg 1).

10. Tallinna Halduskohtu 17.05.2017 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus

selle tühistamiseks või muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega

pea HKMS § 203 lg-le 2 ja § 201 lg-le 4 tuginedes vajalikuks neid kõiki üle korrata.

Vastuseks määruskaebustele märgib ringkonnakohus järgmist.

3-17-981

7(8)

11. Halduskohus on kaebuse tagastamise alusena viidanud HKMS § 121 lg 2 p-le 1, mille

kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus,

eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Kaebeõiguse olemasolu eeldab, et isik on

halduskohtusse pöördunud üksnes oma õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 1). Nimetatud sättest

tuleneb, et kaebajal peab olema isiklik puutumus vaidlustatava haldusakti või toiminguga, mis

väljendub tema õiguse riives. Samuti peab olema tegemist isikule kuuluva subjektiivse

avaliku õiguse riivega ning kaebus peab aitama kaasa isiku õiguse kaitsmisele. Ka

keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 30 lg 1 näeb kaebeõiguse eeldusena ette isiku õiguste

rikkumist.

12. Kaebusest ei nähtu, et vaidlustatud ehitusluba rikuks kaebaja subjektiivseid õigusi.

Kaebajale kuuluvad Kiikri tn 4 ja Kiikri tn 6 kinnistud, millest Kiikri tn 4 kinnistu piirneb

osaliselt Reidi tee T6 kinnistuga ning Kiikri tn 6 kinnistu piirneb Pikksilma tn 8 kinnistuga,

millele on projekteeritud kergliiklustee. Kaebaja on põhjendanud subjektiivsete õiguste

rikkumist eelkõige seoses vaidlustatud ehitusloa alusel ehitatava Reidi tee ehitamisega

kaasneva müra ja õhusaaste tõusuga. Halduskohus on õigesti märkinud, et kaebajaks on

juriidiline isik, kellel puudub subjektiivne õigus tervise kaitsele, mida ehitamisega kaasnev

müra ja õhusaaste kasv võiks rikkuda. Kaebaja pidi olema juba kinnistuid soetades teadlik

Tallinna Linnavolikogu 17.04.2008 otsusega nr 72 kehtestatud Narva mnt 67 kinnistu

detailplaneeringust, mis hõlmab kaebaja kinnistuid ja mille koostamisel arvestati kavandatava

Reidi tee rajamise ja projektikohase paiknemisega (vt ka kohtumääruse p-i 15). Lisaks ei ole

kaebajale väljastatud ehitusluba kinnistute hoonestamiseks. Kaebuses ega määruskaebuses ei

ole ära näidatud, kuidas võiks ehitatav Reidi tee reaalselt kaebaja omandiõigust või

ettevõtlusvabadust piirata, st, et kaebajal oleks mingi tegelik ehitamise kavatsus, mille

realiseerimist ehitatav Reidi tee takistaks või kasumlikkust vähendaks. Kuna Reidi teega oli

arvestatud juba DP-s ja kaebaja pidi kinnistuid omandades olema sellest teadlik, ei saa

kaebaja omandiõiguse riivele (vara väärtuse vähenemisele) tugineda selle DP-ga kooskõlas

olevat ehitusluba vaidlustades. Neid asjaolusid arvestades ei saa Reidi teele ehitusloa andmine

riivata kaebaja ettevõtlusvabadust ega omandiõigust. Kaebajal puudub ka õigus esitada

kaebus kunagi tulevikus püstitatavate eluhoonete hüpoteetiliste elanike õiguste kaitseks.

Eelneva tõttu puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus ning kohus tagastas kaebuse õigesti.

13. Üksnes asjaolu tõttu, et kaebajat ei kaasatud ehitusloa menetlusse, ei saa väita, et

vastustaja oleks pidanud EhS § 44 p 1 alusel ehitusloa väljastamisest keelduma.

Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et EhS § 44 p-st 1 tulenevalt keeldutakse

ehitusloa andmisest, kui kavandatav ehitis ei vasta projekteerimistingimuste sisulistele

nõuetele. Samas ei saa kolmandate isikute õigusi rikkuda ainuüksi projekteerimistingimustest

erinevale projektile ehitusloa andmine, kui projekt ise on kooskõlas õigusaktidega, sealhulgas

ehitusnõuetega (Riigikohtu 14.05.2001 otsus nr 3-3-1-25-02). Tulenevalt suurest avalikust

huvist on Reidi tee ehituse menetlemine olnud avalik ja huvitatud isikutel on olnud võimalus

esitada oma ettepanekuid ja vastuväiteid Reidi tee eskiisi avaliku väljapaneku ja avaliku

arutelu käigus. Kaebaja ei ole selles menetluses oma vastuväiteid esitanud.

14. Samuti ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti

andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud

rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist (HMS § 58). Keskkonnaameti 21.04.2017

kirjast nr 14-4/17/4980-2 nähtub, et Reidi tee (Russalka ristmik) II etapi ehitusloa eelnõu on

kooskõlastatud. Kaebaja on seisukohal, et ehitusloas ei sisaldu selle väljastamist õigustavaid

põhjendusi. Asja materjalidest nähtuvalt on vastustaja ehitusloa täiendavad tingimused

ehitamiseks esitanud eraldi kirjana (tl 25 p ja tl 26).

3-17-981

8(8)

15. Projekteerimistingimused väljastati 29.04.2015. Teeseaduse § 19 lg 6 kuni 30.06.2015

kehtinud redaktsiooni kohaselt koostati projekt kehtestatud üldplaneeringu või kehtestatud

maakonnaplaneeringu alusel. Ka sel ajal kehtinud PlanS-st ei tulenenud vastustajale kohustust

koostada tee ehitamiseks detailplaneering. Reidi tee on hõlmatud Tallinna Linnavolikogu

09.12.2004 määrusega nr 54 kehtestatud „Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala

üldplaneeringuga“ ning arhitektuurseid ja ehituslikke tingimusi on täpsustatud EhS § 19

alusel väljastatud projekteerimistingimustega. Seega puudus vastustajal kohustus koostada

Reidi tee ehitamiseks detailplaneering. Vastustaja on põhjendatult viidanud asjaolule, et Reidi

tee II etapi ehitusluba ei muuda kaebaja jaoks planeeringualaselt olemasolevat olukorda.

Kaebajale kuuluvad kinnistud Kiikri tn 4 ja Kiikri tn 6 on hõlmatud DP-ga, mille koostamisel

arvestati kavandatava Reidi tee rajamise ja projektikohase paiknemisega, samuti selle

projektikohase läbilaskevõimega.

16. Kuivõrd kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus ja esitatud kaebus kuulub tagastamisele,

siis puudub alus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks.

17. Eelneva põhjal jäävad International Invest Project OÜ määruskaebused rahuldamata ja

Tallinna Halduskohtu 17.05.2017 määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tühistatud osaliselt Riigikohtu 12.12.2017 määrusega

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada International Invest Project OÜ määruskaebus.

2. Tühistada haldusasjas nr 3-17-981 Tallinna Halduskohtu 17. mai 2017. a määruse

resolutsiooni p 1 ning Tallinna Ringkonnakohtu 20. juuni 2017. a määruse resolutsiooni

p 2 kaebuse tagastamist puudutavas osas.

3. Saata asi Tallinna Halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

4. Tagastada kautsjon.