1-16-4612/53 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

20. juuni 2017, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-16-4612 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär

Tõlk

Kätlin Koidumäe

Jelena Laas Prokurör Kaitsja Ain Tali Eduard

Bulattšik (määratud korras) Kohtuasi

Viru Vangla materjalid U.I vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla

Süüdimõistetu

U.I , i.k. XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemise xxxx l: Karistuse kandmise algus 07.12.2016 ja lõpp 27.11.2017. Kohtuasja läbivaatamise aeg 14.06.2017, avalikul videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.

RESOLUTSIOON

Jätta enne tähtaega U.I vangistusest tingimisi elektroonilise valve alla vabastamata.

Välja mõista U.I-lt menetluskuluna riigituludesse 139,20 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi Eduard Bulattšiku poolt õigusabi osutamise eest.

Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (NORDEA PANK), nr EE873300333499990003 (DANSKE BANK) viitenumbriga 99916700045619, selgitusse märkida: „1 menetluskulu“. -16-4612, U.I,

Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Bulattšik kasuks 139,20 eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaadi Eduard Bulattšiku poolt süüdimõistetu U.I kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumääruse väljatrükk s prokurörile, U.I-le ja tema kaitsjale aata Viru Vanglale, ning jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele. Asjaolud

Viru Vangla esitas 30.05.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava U.I vangistusest tingim vabastamiseks elektroonilise valve alla. isi enne tähtaega

Viru Maakohtu 14.06.2016 otsusega tunnistati U.I süüdi KarS § 423 järgi ning

karistati vangistusega 9 kuud. arvas kohus eelvangistuses viibitud aja KarS § 68 lg 1 alusel

karistusaja hulka ning mõist lõplikult ärakandmisele 8 kuud ja 20 päeva is U.I-le

vangistust. suurendas kohus KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud karistust Viru Maakohtu

08.10.2015 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (3 kuud vangistust) ning mõist päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel is U.I-le liitkaristuseks 11 kuud ja 20

asenda U.I-le ti mõistetud karistus üldkasuliku tööga 350 tunni ulatuses. KarS § 69 lg 3 alusel määrat üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 9 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. i

Kar

S § 69 lg 4 alusel kohustati U.I üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid vastavalt § s 75 lg 1 sätestatule § 75 lg 2 p 8 KarS - ning talle pandi KarS kohaselt lisakohustus osaleda sotsiaalprogrammis. Kohtuotsus jõustus 30.06.2016. Viru Maakohtu 08.12.2016 määrusega pöörati U.I-le mõistetud karistus (11 kuud ja

20 päeva vangistust) täitmisele. Karistuse kandmise aluseks luges kohus 07.12.2016.

Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla U.I vabastamist elektroonilise valve alla. tingimisi ennetähtaegset

Kohtuistung

U.I taotles . peaks enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist Kinnipeetava sõnul kohus teda usaldama, kuna tal on sündinud tütar, kes on xxxx ja keda ta tahab kasvatada ning oma perega koos olla, et neid mitte kaotada. Kinnitas, et vabanemisel hakkab elama seadusekuulekat elu ning teeb ära juhiload, et rohkem mitte sõita ilma juhtimisõiguseta.

Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur

ei pea võimalikuks U.I-ni vabastamist vangistusest tingimisi enne karistusaja lõppu. ör märgib, et Prokur

kinnipeetav on korduvkaristatud, mis

viitab idetud. sellele, et tegemist ei ole õiguskuuleka isikuga ja karistuse eesmärk ei ole tä Prokurör lisab, et U.I sooritas katseajal uue kuriteo ning hoidus tahtlikult üldkasuliku töö täitmisest ning kriminaalhooldusest kõrvale. Seega ei ole U.I võimeline täitma katseaja tingimusi ega kandma karistust vabaduses. Prokurör juhib tähelepanu ka kõrgele retsidiivsusnäitajale.

Kaitsja oli d olid teistsugused, seisukohal, et mõistetud karistuse täitmisele pööramise asjaolu kuna kinnipeetav ei rikkunud töö tegemise kohustust spetsiaalselt – tal lihtsalt ei võimaldatud oma elukohas üldkasulikku tööd teha. Praegu on aga kõige olulisem, et isik soovib elada seadusekuulekat elu ja seda just oma lapse nimel ning hoolitseda pere eest, keda tal ennem polnud. Kaitsja toetas U.I ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, tutvunud asja materjalide ning prokuröri seisukohaga ja ära kuulanud kinnipeetava ning tema kaitsja leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.

Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise peamine eeldus on tema õiguskuulekas käitumine. Seda peab U.I isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. käitumine

vanglas on olnud seaduskuulekas distsiplinaarkaristused puuduvad. Vastavalt Riigikohtu

–

kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täidetud. Kohus leiab aga, et eelnimetatu on küll oluliseks, kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel.

Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 7-l korral, vanglakaristust kannab 3-ndat korda, seega ei ole uute kuritegude toimepanemine olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga.

Varasemalt karistatud ku korda kaitsva varguste, röövi, vägistamise, võimuesindaja ja avalik muu isiku laimamise ning solvamise, aga ka korduvalt juhtimisõiguseta sõiduki juhtimise eest. Väärteokorras on isik karistatud 22-l korral.

Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisel elama vanaema juurde. egemist on kinnipeetava emale Kodukülastuse käigus on välja selgitatud, et t kuuluva 2-toalise korteriga, kus elab vanaema ja mis sobib elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks.

Kinnipeetava lähedasteks on ema, vanaema ja kaks venda kellega suhted on head ning , toetavad. Kinnipeetava ema

oju oodatud. Ka on nii sõnul on U.I lähedaste poolt k ema kui ka vanaema igati abistama, seega on isikul olemas nõus kinnipeetavat vabanemisel lähedaste moraalne ja materiaalne toetus.

Samas ei saa jätta märkimata, et arvestades isiku korduvkaristatust, kuulub kinnipeetava tutvuskonda ilmselgelt kriminaalse taustaga isikuid. Kriminaalkorras on karistatud ka mõlemad vennad. Kohus on seisukohal, et kriminaalse tausta, eluning mõtteviisiga isikutega suhtlemine ei soodusta kinnipeetava taasühiskonnastumist.

Kinnipeetaval puudub vabanedes töökoht. Kohus märgib, et olukorras, kus kinnipeetav on varasemalt pannud kuritegusid toime majandusliku kasu saamise eesmärgil ei ole töökoha puudumisel isiku vabastamine põhjendatud. Isikul puudub ka eriala, aga samuti puudub tal ametlikult töötamise kogemus ja harjumus ja seda olukorras, kus U.I oli varasemalt pikemat aega töötu, töökohad on üldse olnud kas mitteametlikud või lühiajalised, seega on tema konkurentsivõime tööturul problemaatiline Ka vanglas ei ole teda tööle määratud. .

U.I alkoholi tarvitamisega probleeme ei ole, küll aga on isikul eelmise aasta lõpus diagnoositud narkosõltuvus. Isik ise ei es probleemi, kuna narkootikumide tarvitamise näe sell

ja kuriteo toimepanemise vahel seos puudub. Ka leiab kinnipeetav, et saab elada ka ilma narkootikumideta. hus on aga seisukohal, et juhul, kui isik ei suuda vabaduses hoiduda Ko narkootikumide tarvitamisest, siis suureneb uue kuriteo toimepanemise risk vaatamata sellele, et käesoleva kuriteo ja narkootikumide tarvitamise vahel seos puudub.

Vangla hinnangul on ü enäosus kahe aasta jooksul 42 ldise korduva kuriteo toimepanemise tõ %

ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 38%, mis on keskmisest kõrgem näitaja. Uue kuriteo toimepanemise riski suurendab hoolimatu ja riskeeriv eluviis. Lisaks on vangla hinnangul kinnipeetaval kõrge enesehinnang, samas probleemide lahendamise oskus on puudulik ja pigem on talle omane tegutseda impulsiivselt ning ta ei analüüsi oma tegude võimalikke tagajärgi. Vanglaametnikega suhtleb valikuliselt: mõnega on viisakas, mõnega aga üritab igal võimalikul momendil manipuleerida ja käituda üleolevalt.

Kinnipeetav on varem olnud kriminaalhooldusel, kuid sooritas katseajal uue kuriteo. Seega varasem tingimuslik ka amine ei ole U.I-le ristus ja käitumiskontrollile allut positiivset mõju avaldanud. Kohtul puudub veendumus, et antud juhul on karistuse eesmärgid saavutatud ja kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalike lisakohustusi täita.

Kohus märgib, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel katseja tingimuste rikkumine, ei võimaldaks teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul.

Kohus on seisukohal, et

kinnipeetava käitumine vanglas on küll positiivne

(distsiplinaarkaristused puuduvad), kuid seda ei saa pidada piisavaks järeldamaks tema muutumist. Jätkates karistuse kandmist vanglas on süüdimõistetul võimalik tõestada, et praegune käitumine on püsiv ja tagasilangusi ei esine.

Kohus lisab täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Ammer Kohtunik