4-16-8417/31 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

20. juuni 2017, kirjalikus menetluses

Väärteoasja number 4-16-8417

Kohtukoosseis Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 18. mai 2017 määrus väärteo eest asenduskaristusena määratud aresti täitmisele pööramise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik (isikukood xxx), määruskaebus T.L RESOLUTSIOON 1. Jätta Viru Maakohtu 18. mai 2017 määrus muutmata. 2. T.L määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord VTMS § 198 alusel ei ole käesolev määrus edasikaevatav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. LS § 201 PPA 23.10.2014 otsusega väärteoasjas nr 2590,14,003027 karistati T.L lg 2 järgi rahatrahviga 120 trahviühikut, s.o 480 eurot.

1.1. ei ole 21.11.2016 esitas PPA taotluse rahatrahvi asendamiseks arestiga, kuna T.L tasunud rahatrahvi õigeaegselt ja vabatahtlikult ning kohtutäituri hinnangul on täitmine võimatu.

1.2. Viru Maakohtu 10.01.2017 määrusega rahuldati PPA taotlus ning asendati T.L-ile mõistetud rahatrahv 120 trahviühikut 12 päeva arestiga. KarS § 69 alusel asendati arest 12 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 1 kuu. Kohtumäärus jõustus 26.01.2017.

1.3. 01.03.2017 esitas kriminaalhooldaja erakorralise ettekande, kuna T.L on sooritamata

12 tundi üldkasulikku tööd, lõpptähtaeg oli 26.02.2017. Ettekandes taotletakse asenduskaristusena mõistetud aresti täitmisele pööramist.

1.4. Viru Maakohtu 15.03.2017 määrusega jäeti kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne rahuldamata ning pikendati T.L-ile Viru Maakohtu 10.01.2017 määrusega määratud üldkasuliku töö tegemise tähtaega 20 päeva võrra alates kohtumääruse jõustumisest. Kohtumäärus jõustus 31.03.2017.

1.5. 19.04.2017 esitas kriminaalhooldaja järjekordse erakorralise ettekande, mille kohaselt hoiab T.L kõrvale üldkasuliku töö tundide tegemisest, isikuga ühendust ei ole võimalik saada. Erakorralises ettekandes tehakse ettepanek pöörata arest täitmisele.

2. Viru Maakohtu 18.05.2017 määrusega rahuldati kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne ning pöörati KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele T.L-ile asenduskaristusena mõistetud 12 päeva aresti. Arest kuulub kohesele kandmisele peale Viru Maakohtu 15.03.2017 määrusega väärteoasjas nr 4-17-735 määratud aresti ärakandmist. 2.1. ÜKT tegemise 01.03.2017 esitatud erakorralisest ettekandest nähtuvalt selgitati T.L-ile põhimõtteid, töökorraldust ning ÜKT eesmärki ja tingimusi. Samuti selgitati talle ka üldkasuliku töö tegija õigusi ja kohustusi karistuse asendamisel üldkasuliku tööga ja üldkasulikust tööst takistavatest asjaoludest teavitamise korda ning üldkasulikust tööst kõrvalehoidmise tagajärgi. Vaatamata eeltoodule kriminaalhooldusalune temale määratud aegadeks üldkasulikku tööd tegema ei ilmunud ning ta ei ole seni temale määratud 12 tundi üldkasulikku tööd sooritanud. Lisaks ei vastanud kriminaalhooldusalune kriminaalhooldusametniku kõnedele. 2.2. on teadlikult ja tahtlikult hoidunud üldkasuliku töö Maakohus oli seisukohal, et T.L

tegemisest kõrvale, sest isegi kui kriminaalhooldusalusel oleks olnud selleks mõjuvad põhjused, oleks ta pidanud oma mitteilmumisest ja selle põhjustest kriminaalhooldusametnikku teavitama. Kriminaalhooldusametniku taotlus T.L-ile mõistetud aresti täitmisele pööramiseks on esitatud põhjendatult ning kuulub rahuldamisele. 3. , kes palub anda Viru Maakohtu 18.05.2017 määruse peale esitas määruskaebuse T.L tähtaja pikendust üldkasuliku töö tegemiseks veel 5 päeva või võimaldada aresti kanda nädalavahetustel, kuna siis saaks ta oma töökohal töötada. T.L selgitab varasemat menetluse käiku. Kaebaja selgitab, et üldkasuliku töö tunnid jäid tal tegemata, kuna üldkasuliku töö tegemine jäi tal 2-le viimasele päevale, kuid kuna tema abikaasa oli haige ja pidi minema 18.04.2017 arstile ning tal on 3 alaealist last, keda pidi hoidma, siis tööle ei jõudnud. 19.04.2017 ta tööle minema ei hakanud, kuna olukord oli lootusetu ja see oli viimane tähtaja päev. 1 päevaga ei oleks jõudnud ta tunde ära teha. Seetõttu ta ka ei teavitanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus, tutvunud väärteoasja materjalide ning määruskaebuse väidetega, leiab, et

Viru Maakohtu 18.05.2017 määrusega T.L-ile asenduskaristusena määratud arest on põhjendatult täitmisele pööratud ning lahendi tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus. Samuti jääb edutuks taotlus võimaldada kanda aresti ositi nädalavahetuseti.

5. VTMS § 2101 lg 1 kohaselt, kui süüdlane hoiab üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule taotluse pöörata süüdlasele mõistetud arest täitmisele. KarS § 69 lg 6 alusel, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. T.L-ile on korduvalt antud võimalusi, jättes aresti koheselt täitmisele pööramata, kuid süüdimõistetu ei ole kasutanud talle antud võimalusi kanda karistust vabaduses. Käesoleval ajahetkel, arvestades, et T.L suhtes on pikendatud üldkasuliku töö tegemise tähtaega, on ainus võimalus pöörata asenduskaristusena määratud arest täitmisele. Veelkordne tähtaja pikendamine ei ole põhjendatud. T.L määruskaebuses väljatoodud asjaolud on jätkuvalt ennastõigustavad. Jättes üldkasuliku töö tundide sooritamise viimastele päevadele võtab isik endale ise riski, et ei jõua tunde nõutud ajaks sooritada. Seega tuli T.L ka arvestada, et üldkasuliku töö tegemata jätmisel tuleb tal asuda aresti kandma.

6. Alternatiivselt taotles T.L aresti kandmise võimaldamist ositi. KarS § 66 lg 1 kohaselt, mõistes rahalise karistuse, aresti või kuni kuuekuulise vangistuse, võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise või kandmise ositi. Korraga ärakantava vangistuse või aresti kestuse või rahalise karistuse osade suurused määrab kohus. Järjest kantava karistuse kestus peab olema vähemalt kaks päeva. T.L kaebusest ei tulene asjaolusid, mis tooksid kaasa karistuse kandmise ositi. Kaebuses tuuakse välja, et süüdlasel on töökoht, kuhu ta saaks asuda tööle. Kaebusest ei selgu, kas isik töötab sellel töökohal või on tal üksnes on võimalus sinna tööle asuda. Samuti puuduvad seda kinnitavad tõendid. Puudub alus määrata karistuse kandmine ositi ning määruskaebus jääb tervikuna edutuks.

7. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 194 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus T.L määruskaebuse rahuldamata ja Viru Maakohtu 18.05.2017 määruse muutmata. /allkiri/ Tiit Lõhmus Kohtunik