3-2-1-66-17 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-66-17

Määruse kuupäev

Tartu, 14. juuni 2017

Kohtukoosseis

Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Villu Kõve ja Tambet

Tampuu

Kohtuasi

Korteriühistu Roopa tn. 8 kaebus kohtutäitur Mati

Kadaku 15. juuni 2016. a otsuse peale täiteasjas

nr 008/2014/1902

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 19. jaanuari 2017. a määrus

tsiviilasjas nr 2-16-10068

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kohtutäitur Mati Kadaku määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Avaldaja korteriühistu Roopa tn. 8, esindaja vandeadvokaat

Janek Väli

Puudutatud isik (kohtutäitur) Tallinna kohtutäitur Mati Kadak

Puudutatud isik (sissenõudja) TIME INVEST OÜ (registrist

kustutatud 24. jaanuaril 2017)

Asja läbivaatamise kuupäev

29. mai 2017, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 19. jaanuari 2017. a määrus ja Harju Maakohtu

22. novembri 2016. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-10068.

2. Jätta läbi vaatamata korteriühistu Roopa tn. 8 kaebus kohtutäitur Mati Kadaku 15. juuni

2016. a otsuse peale.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud kõikides kohtuastmetes nende endi kanda.

4. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

5. Tagastada määruskaebuselt tasutud kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Korteriühistu Roopa tn. 8 (avaldaja) esitas 30. juunil 2016 Harju Maakohtule kaebuse Tallinna

kohtutäituri Mati Kadaku (kohtutäitur) 15. juuni 2016. a otsuse peale täiteasjas nr 008/2014/1902,

paludes otsuse tühistada. Avaldaja palus ühtlasi peatada täitemenetluse kohtuasjas lahendi

jõustumiseni, mis taotluse Harju Maakohus 1. juuli 2016. a määrusega rahuldas.

1.1. Avalduse kohaselt oli kohtutäituri menetluses mitu täiteasja, milles oli võlgnikuna märgitud

Gibraltari registris registreeritud Nersa Limited. Võlgnikule kuulusid kaks korteriomandit

(garaažiboksid) Tallinnas Roopa 8. Avaldaja oli kahes täiteasjas (nr 008/2016/948 ja nr 08/2016/949)

sissenõudja. Ühes täiteasjas (nr 008/2014/1902) oli sissenõudjaks TIME INVEST OÜ (kustutatud

24. jaanuaril 2017; sissenõudja), kelle kasuks on võlgniku mõlemale kinnistule kinnistusraamatusse

kantud kohtulik hüpoteek. Täitedokumendiks sissenõudja kasuks on Harju Maakohtu 26. augusti

2014. a määrusega kinnitatud kompromiss, milles võlgnik tunnistas sissenõudja 7311 euro 40 sendi

suurust nõuet ja milles lepiti kokku, et nõuet jääb tagama varasemas kohtumenetluses võlgniku

kinnistutele seatud kohtulik hüpoteek.

1.2. Avaldaja teatas 23. mail 2016 esitatud kaebuses kohtutäiturile, et Nersa Limited on Gibraltari

registrist õigusjärglaseta kustutatud 22. mail 2012 ja seega tuleb täitemenetlus asjas nr 008/2014/1902

lõpetada. Kuigi äriregistrisse on kantud võlgniku filiaal, on selle õigusvõime emaettevõtja registrist

kustutamise tõttu lõppenud.

1.3. Kohtutäitur jättis kaebuse 15. juuni 2016. a otsusega rahuldamata. On küll tõendatud, et Nersa

Limited on registrist kustutatud, kuid asjaõigusseaduse (AÕS) § 325 lg 5 kohaselt loetakse nõue

pandiga koormatud kinnisasja omaniku suhtes edasikestvaks. Seetõttu lõpetas kohtutäitur menetluse

kõikides täiteasjades peale täiteasja nr 008/2014/1902, mida kohtutäitur otsustas jätkata.

1.4. Maakohtule esitatud kaebuse põhjenduste kohaselt ei saa täitemenetlust ilma võlgnikuta alustada

ega jätkata. Kohtutäitur on AÕS § 325 lg-t 5 valesti mõistnud. Nimetatud norm reguleerib

juhtumeid, mil võlgnik ja pandiga koormatud isik ei ole üks ja sama, hüpoteek tagab kolmandast

isikust võlgniku võlga. Tühistada tuleb väljakuulutatud enampakkumine.

2. Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu. Kohtutäituri vastuväidete kohaselt alustati täitemenetlust

õigesti, kuna täitemenetluse alustamisel ei olnud tõendatud Nersa Limited registrist kustutamine.

Pärast Nersa Limited kustutamist Gibraltari äriregistrist lõpetas kohtutäitur teised täiteasjad võlgniku

suhtes ja vaidlustatud otsuses esitatud põhjusel jäi menetlusse täiteasi nr 008/2014/1902.

3. Sissenõudja palus jätta kohtutäituri otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata.

4. Harju Maakohus rahuldas 22. novembri 2016. a määrusega kaebuse. Maakohus tühistas

kohtutäituri 15. juuni 2016. a otsuse täiteasjas nr 008/2014/1902 ja kohustas kohtutäiturit avaldaja

kaebust uuesti läbi vaatama. Menetluskulud jättis maakohus kohtutäituri kanda.

Menetlusosalised ei vaielnud selle üle, et Nersa Limited kustutati 22. mail 2012 ning et võlgnikuks

oleva juriidilise isiku registrist kustutamise korral ei olnud võlgniku filiaalil õigusvõimet ja ta ei

saanud osaleda täite- ega kohtumenetluses. Pooled vaidlesid selle üle, kas kohtutäitur sai AÕS § 325

lg-le 5 tuginedes jätkata täitemenetlust äriühingu suhtes, kes oli kustutatud ilma õigusjärglaseta.

AÕS § 325 lg 5 sätestab, et kui hüpoteegiga tagatud nõue on lõppenud võlgnikuks olnud juriidilise

isiku lõppemise tõttu, loetakse nõue pandiga koormatud kinnisasja omaniku suhtes edasikestvaks.

Avaldaja märkis, et AÕS § 325 lg 5 ei ole erinormiks täitemenetluse seadustiku (TMS) suhtes ja

sellest ei tulene, et täitemenetlust on võimalik korraldada ka registrist kustutatud isiku suhtes.

Maakohus nõustus avaldajaga ja leidis, et AÕS § 325 lg 5 reguleerib juhuseid, kus võlgnik ja pandiga

koormatud isik ei ole üks ja sama, ehk et hüpoteek tagab kolmandast isikust võlgniku võlga. Seega ei

ole see säte praegusel juhul kohaldatav.

Maakohtu põhjenduste kohaselt oleks kohtutäitur pidanud täitemenetluse lõpetama TMS § 48 lg 1 p 6

alusel. Äriühing on kustutatud 22. mail 2012, kuid täitemenetlust on alustatud 2014. Äriühing on

lõppenud juba enne täitemenetluse alustamist. Seega puudus alus ka kordusenampakkumise

korraldamiseks.

5. Kohtutäitur esitas ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse ja

teha uus määrus, millega jätta avaldaja kaebus rahuldamata. Kohtutäitur leidis, et AÕS § 325 lg-le 5

tuginedes on võimalik kustutatud isiku suhtes täitemenetlust jätkata.

6. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata.

7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

8. Tallinna Ringkonnakohus jättis 19. jaanuari 2017. a määrusega maakohtu määruse muutmata.

Menetluskulud jäid kohtutäituri kanda. Menetluskulud määratakse rahaliselt kindlaks TsMS § 177

lg-s 2 sätestatud korras.

Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle

muutmiseks. Ringkonnakohus nõustus maakohtu määruse põhjendustega.

Vastuseks määruskaebuse väitele märkis ringkonnakohus maakohtuga nõustudes, et AÕS § 325 lg 5

ei ole praegusel juhul kohaldatav.

TMS § 8 paneb kohtutäiturile kohustuse koguda menetluseks vajalikku teavet. Kohtutäitur oleks enne

täitemenetluse algatamist pidanud omal algatusel uurimisprintsiipi rakendades kontrollima võlgniku

staatust. Olukorras, kus võlgnikku ei eksisteerinud enne täitemenetluse algatamist, ei saanud pidada

lubatavaks täitemenetluse algatamist. Täiteasjas võlgnikuks oleva juriidilise isiku kustutamine annab

aluse täitemenetlus lõpetada TMS § 48 lg 1 p 6 alusel.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

9. Kohtutäitur esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus ringkonnakohtu

määruse tühistada.

Kohtutäitur leidis, et AÕS § 325 lg-le 5 tuginedes oli võimalik jätkata täitemenetlust asjas

nr 008/2014/1902.

10. Avaldaja ei pidanud määruskaebust põhjendatuks, jäädes põhiosas menetluses varem esitatud

seisukohtade juurde. AÕS § 325 lg 5 korral taheti vältida olukorda, kus põhivõlgnik

pankrotimenetluse käigus lõpeb, peale mida saaks hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik

tugineda võlgniku lõppemise tõttu nõude lõppemise vastuväitele. Avaldaja märkis kassatsiooniastme

menetluskulude suuruseks koos käibemaksuga 417 eurot 60 senti.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. Kolleegium leiab, et nii maa- kui ka ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 691 p 3 ja § 695 alusel

tühistada ja kaebus kohtutäituri otsuse peale tuleb jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 ja TsMS § 477 lg 1 alusel

läbi vaatamata. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.

12. TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole

esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma

õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TsMS § 477 lg 1

alusel vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta

sätestatud erisusi. Seega on ka hagita asjas võimalik jätta avaldus läbi vaatamata, juhul kui selleks on

alust (vt Riigikohtu 4. juuni 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-12, p 9; Riigikohtu 3. oktoobri

2006. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-06, p 13).

13. Kolleegium leiab, et avaldaja ei ole esitanud kaebust kohtutäituri otsuse peale oma seadusega

kaitstud õiguse huvides.

13.1. Kohtud on jätnud tähelepanuta avaldaja avaldusest ja kohtutäituri vaidlustatud otsusest tuleneva

olulise asjaolu, mille kohaselt on avaldaja taotlenud sellises täiteasjas menetluse lõpetamist, milles ta

ise sissenõudjaks ei ole. Avalduse ja kohtutäituri otsuse kohaselt on avaldaja sissenõudjaks

täitemenetlustes, mille numbrid on 008/2016/948 ja 008/2016/949. Avaldaja on aga soovinud

lõpetada täitemenetluse asjas nr 008/2014/1902, milles oli sissenõudja TIME INVEST OÜ

(praeguseks registrist kustutatud). Täiteasjade numbritest lähtuvalt alustati ühte täitemenetlust 2014. a

ja teisi 2016. a.

13.2. Kolleegium selgitab, et TMS ei võimalda sissenõudjal esitada taotlust sellise täitemenetluse

lõpetamiseks, milles ta ise sissenõudja ei ole. Iga täitemenetlus on iseseisev menetlus, milles

sissenõudja osaleb iseseisvalt ning tema toimingud ei mõjuta üldjuhul teiste sissenõudjate õigusi või

kohustusi täitemenetluses (vt sarnaselt TsMS § 207 lg 2). Nt saab sissenõudja TMS § 77 lg 1 alusel

esitada taotluse arestitud asja aresti alt vabastamiseks ainult kehtivalt selles menetluses, milles ta on

ise sissenõudja; tal ei ole õigust taotleda asja arestist vabastamist nii, et see kehtiks ka kõikide teiste

sissenõudjate suhtes. Vastasel korral sekkuks ta lubamatult teiste sissenõudjate õigustesse, kuna teiste

sissenõudjate huviks on arestitud asja müügi abil oma nõuded rahuldada. Nt ka ühes täiteasjas

sundtäitmise lubamatuks tunnistamine (TMS § 221) ei tähenda seda, et automaatselt on sundtäitmine

lubamatu ka teistes sama võlgniku vastu toimuvates täitemenetlustes ja et kohtutäitur peaks need

lõpetama TMS § 48 lg 1 p 4 alusel.

13.3. Õigus nõuda teises täiteasjas menetluse lõpetamist võimaldaks sissenõudjal mh alusetult

venitada teise täitemenetluse korraldamist (nt kui vaidlus jõuab kohtusse, nagu ka praegusel juhul).

Sissenõudjatevahelised vaidlused on vähemalt üldjuhul võimalikud ainult raha jaotamise etapis, kui

täitemenetluses saadud rahast ei jätku kõikide sissenõudjate nõuete rahuldamiseks. Sellise

vaidlustamisõiguse annavad nt TMS §-d 108 ja 109. Eelnevad järeldused kehtivad vähemalt üldjuhul

ka siis, kui tegemist on sissenõudega ühinemisega TMS § 149 tähenduses.

14. Arvestades käesoleva määruse p-s 13 esitatud seisukohti, tuleb kohtute määrused tühistada ning

avaldaja kaebus kohtutäituri otsuse peale jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

15. Õiguse ühetaolise kohaldamise huvides märgib kolleegium AÕS § 325 lg 5 kohaldamise kohta

järgmist.

15.1. Mõlemad kohtuastmed on leidnud, et AÕS § 325 lg 5 reguleerib juhuseid, kus võlgnik ja

pandiga koormatud isik ei ole üks ja sama, ehk et hüpoteek tagab kolmandast isikust võlgniku võlga.

Sellise järelduse võib tõepoolest esmapilgul teha lg 5 sõnastusest, kuid kohtud ei ole selgitanud,

millist eesmärki võiks selline ainult grammatiline tõlgendus omada.

15.2. AÕS § 325 lg 5 sätestab, et kui hüpoteegiga tagatud nõue on lõppenud võlgnikuks olnud

juriidilise isiku lõppemise tõttu, loetakse nõue pandiga koormatud kinnisasja omaniku suhtes

edasikestvaks. Kolleegiumi arvates on selle sätte eesmärk tagada hüpoteegipidajatest sissenõudjate

nõuete rahuldamise võimalus kinnisasjast saadava raha arvel ka siis, kui kinnisasja omanikust

juriidiline isik ise on kas juba enne täitemenetlust või selle kestel õigusjärglaseta lõppenud. See

kehtib ka juhul, kui oma kinnisasjaga võlga asjaõiguslikult taganud isik ja isiklik võlgnik on üks ja

sama. Kolleegium ei näe sellist eesmärki, miks võiks lg 5 kaitse kehtida hüpoteegipidajatest

sissenõudjatele ainult juhul, kui eelmises lauses nimetatud isikud oleksid erinevad. Riigikohus on

leidnud, et kohustiste täitmise tagamise instituudi eesmärgiga ei oleks kooskõlas, kui võlausaldaja

nõue lõpeks pelgalt võlgnikuks oleva juriidilise isiku likvideerimise tõttu ning seetõttu ei saaks

võlausaldaja oma nõuet rahuldada tagatise arvel (vt Riigikohtu 7. veebruari 2005. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-119-04, p 21; analüüsiti ENSV tsiviilkoodeksi § 241 lg 1 p 3 kohaldamist). Kolleegium

märgib ka seda, et äriseadustik ei näe Eestis registreeritud äriühingu registrist kustutamise eeldusena

ette selle asjaolu kontrollimist, kas äriühingule kuulub mingi vara, sh nt kinnisasi. Seega võib esineda

olukord, mil registrist kustutatakse (ÄS § 59 lg 4 juhtumil Maksu- ja Tolliameti kirjalikul nõusolekul)

võlgnik, kellele endale kuulub hüpoteegiga koormatud kinnisasi. Ka neil juhtudel peab olema

võimalik AÕS § 325 lg-t 5 kohaldada.

16. Kuna menetlus lõpeb Riigikohtu praeguse lahendiga, tuleb jaotada menetluskulud kõikides

kohtuastmetes. Tuginedes TsMS § 172 lg 1 teisele lausele, leiab kolleegium olevat õiglase jätta

menetlusosaliste menetluskulud kõikides kohtuastmetes nende endi kanda, st menetluskulude

kindlaksmääramine ei ole vajalik.

17. Hagita menetluses esitatud avalduse läbi vaatamata jätmise tõttu tuleb tasutud kautsjon

TsMS § 149 lg 4 viimase lause alusel tagastada.

Peeter Jerofejev, Villu Kõve, Tambet Tampuu