3-2-1-62-17 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-62-17

Määruse kuupäev

Tartu, 14. juuni 2017

Kohtukoosseis

Eesistuja Villu Kõve, liikmed Peeter Jerofejev ja Ants Kull

Kohtuasi

Taotlus Vene Föderatsiooni Leningradi oblasti Kingissepa

linna kohtu 20. märtsi 2014. a otsuse täidetavaks

tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 16. jaanuari 2017. a määrus tsiviilasjas

nr 2-16-9478

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Ivan Shkvarovi määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Avaldaja Vene Föderatsiooni Föderaalse tolliameti Loode

Tollivalitsuse Kingissepa toll, esidaja juhataja S. N. Slepuhhin

Puudutatud isik Ivan Shkvarov, esindaja vandeadvokaat Ilya

Zuev

Asja läbivaatamise kuupäev

29. mai 2017. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 16. jaanuari 2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-9478

muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Riigikohtus tekkinud menetluskulud Ivan Shkvarovi

kanda.

3. Arvata määruskaebuselt tasutud kautsjon riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Justiitsministeerium edastas 17. juunil 2016. a Viru Maakohtule Vene Föderatsiooni Föderaalse

tolliameti Loode Tollivalitsuse Kingissepa tolli (avaldaja) taotluse, milles paluti tunnistada Eestis

täidetavaks Vene Föderatsiooni Leningradi oblasti Kingissepa linna kohtu otsus Ivan Shkvarovilt

(puudutatud isik) võlgnevuse väljamõistmiseks.

Taotluse ja sellele lisatud dokumentide kohaselt on Kingissepa linna kohtu 20. märtsi 2014. a

otsusega tsiviilasjas nr 2-421/2014 puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõistetud 488 978 rubla

44 kopikat tollimaksu ja 29 986 rubla 60 kopikat viivist. Avaldaja taotleb otsuse täidetavaks

tunnistamist Eesti Vabariigi territooriumil. Kohtuotsus jõustus 22. aprillil 2014. a ning Vene

Föderatsiooni territooriumil otsust täidetud ei ole. Taotlusele on lisatud Kingissepa linna kohtu

kinnitus, et puudutatud isikule on õigel ajal ja nõuetekohasel viisil teatatud asja läbivaatamise ajast ja

kohast.

2. Viru Maakohus rahuldas 10. augusti 2016. a määrusega taotluse, tunnustas Kingissepa linna kohtu

otsust ning tunnistas selle Eesti Vabariigi territooriumil täidetavaks. Menetluskulud jäid avaldaja

kanda.

Maakohtu põhjenduste kohaselt on Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel sõlmitud

õigusabileping, mille art 50 alusel tunnustavad ja täidavad lepingupooled vastastikku justiitsasutuste

jõustunud otsuseid tsiviil- ja perekonnaasjades, samuti kohtuotsuseid kuriteo läbi põhjustatud kahju

hüvitamise osas. Maakohus tegi kindlaks, et taotlusele olid lisatud õigusabilepingu art-s 52 ette

nähtud kohustuslikud dokumendid. Kuna kohus ei tuvastanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 620 lg-s 1 sätestatud otsuse tunnustamist välistavaid asjaolusid, tunnistas maakohus

TsMS § 621 ja § 623 lg 1 alusel Kingissepa linnakohtu otsuse täidetavaks.

3. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse ning jätta avaldaja

taotluse rahuldamata. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt oli maakohus jätnud kontrollimata

seadusest tulenevad eeldused välisriigi kohtulahendi tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks.

Puudutatud isik ei võtnud asja arutamisest osa ja Venemaa kohus ei kutsunud teda istungile. Seega on

otsus ebaseaduslik ning tuleb jätta tunnustamata ja täidetavaks tunnistamata.

4. Avaldaja esitas määruskaebusele vastuväite, milles märkis, et Venemaal otsustatud asja ei saa Eesti

kohtus vaidlustada. Lisaks märkis avaldaja, et Kingissepa tollil ei ole dokumente hagimaterjalide ja

kohtuotsuse kaebajale kättetoimetamise kohta ning sellekohaseid andmeid ja tõendeid on võimalik

saada kohtuorganilt.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tartu Ringkonnakohus tegi 16. jaanuaril 2017. a määruse, millega jättis puudutatud isiku

määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Määruskaebuse menetlemisega seotud

kulud jäid puudutatud isiku kanda.

Ringkonnakohus märkis, et maakohus kohaldas ekslikult tsiviilkohtumenetluse seadustikus

sisalduvaid välisriigi kohtulahendi tunnustamist ja täitmist reguleerivaid sätteid, kuna Eesti Vabariigi

ja Vene Föderatsiooni vahel on sõlmitud õigusabileping, mis on tulenevalt põhiseaduse § 123 lg-st 2

prioriteetne Eesti seaduste või muude aktide suhtes. Vastuseks määruskaebuse väidetele selgitas

ringkonnakohus, et välisriigi kohtuotsuse tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise menetluses saab

Eesti kohus iseseisvalt ja autonoomselt kontrollida, kas puudutatud isikut menetlusest teavitati.

Seejuures ei juhinduta Eesti ega välisriigi menetlusõigusest, vaid Eesti kohus saab teha ise järelduse,

kas menetlusosaline sai tegelikkuses menetlusest teada või oleks pidanud mõistlikult sellest teada

saama ning kas pärast menetlusest teadasaamist oli menetlusosalisel piisavalt aega oma seisukohtade

kujundamiseks.

Eesti-Vene õigusabilepingu art 52 p 2 kohaselt tuleb täitmise loa taotluse juurde lisada dokument,

millest ilmneb, et kostjale, kes ei osalenud protsessis, oli õigel ajal ja nõuetekohases vormis kas või

üks kord antud kätte kohtukutse. Praegusel juhul oli taotlusele lisatud Kingissepa linna kohtu

kinnitus, et puudutatud isikut teavitati õigel ajal ja nõuetekohases vormis kohtuliku arutamise

kuupäevast, ajast ja kohast. Ringkonnakohus asus seisukohale, et ainuüksi lahendi teinud kohtu

kinnitus kohtukutse kättetoimetamise nõuetekohasuse kohta ei ole taotluse saanud kohtule siduv ega

piisav, hindamaks, kas kostja kutsuti nõuetekohasel viisil ja vormis kohtusse. Tuvastamaks, kas

puudutatud isik oli nõuetekohaselt kohtusse kutsutud, lähtus ringkonnakohus lisamaterjalidest, millest

nähtus, et postiteenuse osutaja oli kohtukutse ja hagimaterjalid edastamiseks vastu võtnud ja saajale

väljastanud. Kingissepa linna kohus teadis puudutatud isiku õiget postiaadressi Eestis ning tegi omalt

poolt võimaliku menetlusdokumentide rahvusvahelise postiteenistuse vahendusel tähtsaadetisega

kättetoimetamiseks. Tähtsaadetise registreerimissüsteemi väljavõtte kohaselt anti materjalid saajale

Eestis üle 21. veebruaril 2014. a ning Kingissepa linnakohtu istung toimus 20. märtsil 2014. a. Sellest

järeldas ringkonnakohus, et puudutatud isikul oli mõistlik võimalus hagimaterjalid ja kohtukutse

õigel ajal kätte saada.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei saa postitõendit pidada kohtukutse kättetoimetamise

tuvastamiseks piisavaks tõendiks. Kohtukutse peab olema kätte toimetatud adressaadi isikliku allkirja

vastu. Võimalik, et kohtukutse toimetati puudutatud isiku asemel kätte temaga koos elavale

perekonnaliikmele.

7. Avaldaja määruskaebuse kohta seisukohta ei esitanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu määruse tühistamiseks.

Määruskaebus tuleb jätta TsMS § 691 p 1 ja § 695 järgi rahuldamata ja ringkonnakohtu määrus

muutmata.

9. Kolleegium ei nõustu puudutatud isiku seisukohaga, et Kingissepa linna kohtu otsuse täidetavaks

tunnistamisest tuleb keelduda, sest talle ei toimetatud kohtukutset kätte isiklikult allkirja vastu.

Tulenevalt Eesti-Vene õigusabilepingu art 56 p-st 1 võib Eesti kohus Vene kohtu otsuse täidetavaks

tunnistamisest keelduda, kui kostja ei võtnud menetlusest osa selle tõttu, et talle ei toimetatud õigel

ajal ja nõuetekohaselt kätte kohtukutset. Õigusabilepingust ei tulene kohustust toimetada kohtukutse

kostjale kätte isiklikult allkirja vastu. Kingissepa linna kohus on kinnitanud, et kättetoimetamine

vastas Vene kohtumenetluse nõuetele. Kolleegiumi hinnangul oli kättetoimetamine nõuetekohane ka

Eesti õiguse kohaselt. Ringkonnakohus on tuvastanud, et kohtukutse saadeti tähitud kirjaga

puudutatud isiku (Vene kohtumenetluse kostja) õigele aadressile ja see jõudis sinna kohale. Tähitud

kirjaga kättetoimetamise võimalus on ette nähtud TsMS §-s 313. Isegi kui kirja võttis puudutatud

isiku asemel vastu temaga koos elav pereliige, saab kohtukutse lugeda kättetoimetatuks TsMS § 322

lg 1 järgi. Seega oli kohtukutse puudutatud isikule nõuetekohaselt kätte toimetatud ning puudub alus

Kingissepa linna kohtu otsuse täidetavaks tunnistamisest keelduda.

10. Kuigi ringkonnakohtu määrus jääb muutmata, juhib kolleegium kohtupraktika ühtlustamise ja

edasiarendamise huvides tähelepanu mõningatele ebatäpsustele maa- ja ringkonnakohtu menetluses.

10.1. Maakohus käsitas avaldajana (taotluse esitajana) ekslikult Vene Föderatsiooni Leningradi

oblasti Kingissepa linna kohut. Nimetatud kohus tegi küll otsuse, mille täidetavaks tunnistamist

taotleti, kuid otsuse täidetavaks tunnistamise avaldust on õigustatud esitama isik, kelle kasuks otsus

tehti ja kes soovib selle täitmist. Ka praegusel juhul on kohtuotsuse täidetavaks tunnistamist taotlenud

Kingissepa toll ning Kingissepa linna kohtu eesistuja üksnes kinnitas tolli juhataja allkirja õigsust.

Vale asutuse avaldajana käsitamine tõi muu hulgas kaasa selle, et maakohus edastas

menetlusdokumendid Kingissepa linna kohtule, mitte tollile. See ei toonud siiski kaasa olulist

menetlusõiguse rikkumist, sest dokumendid jõudsid Kingissepa tolli esindajateni, kes said

dokumentidega tutvuda ja seisukohti esitada. Ringkonnakohtu menetluses käsitati avaldajana õigesti

Kingissepa tolli.

10.2. Maa- ja ringkonnakohus kohaldasid asja lahendamiseks 26. jaanuaril 1993. a vastu võetud Eesti

Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingut õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja

kriminaalasjades (RT II 1993, 16, 27). Iseenesest on õige, et Vene kohtu lahendite Eestis täidetavaks

tunnistamine toimub selle õigusakti alusel. Kohtud jätsid aga tähelepanuta, et Eesti Vabariik ja Vene

Föderatsioon on 3. oktoobril 2001. a-l alla kirjutanud protokollile (RT II 2002, 14, 58), millega

õigusabilepingut muudeti ja täiendati. Muu hulgas laiendati protokolliga õigusabilepingu

kohaldamisala ning muudeti art 50 pealkirja ja sõnastust nii, et lisaks tsiviil-, perekonna- ja

kriminaalasjades tehtud otsustele tunnustatakse ja täidetakse vastastikku ka haldusasjades tehtud

kohtulahendeid (vt protokolli art 1 p 6). Kingissepa kohtus lahendatud tolliasja oleks võinud käsitada

ka haldusasjana ning sellisel juhul oleks otsus võinud protokolli arvestamata jätmise tõttu jääda Eestis

täidetavaks tunnistamata. Seetõttu on oluline lähtuda õigusabilepingu kehtivast, protokolliga

muudetud ja täiendatud sõnastusest, sõltumata sellest, et Riigi Teatajas ei ole avaldatud

õigusabilepingu tervikteksti, mis sisaldaks protokolliga tehtud muudatusi.

10.3. Maakohus on 10. augusti 2016. a määruse resolutsiooni p-s 1 Kingissepa linna kohtu otsust

tunnustanud ning p-s 2 sama otsuse täidetavaks tunnistanud. Kolleegium selgitab, et olukorras, kus

taotletakse välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamist, ei ole vaja määruse resolutsioonis lahendi

tunnustamise kohta eraldi seisukohta võtta. Seega ei olnud maakohtu määruse p 1 lisamine vajalik.

Tegemist ei ole siiski menetlusõiguse rikkumisega, sest välisriigi kohtulahendi täidetavaks

tunnistamine hõlmab sisuliselt kohtulahendi tunnustamist.

11. Riigikohtus tekkinud menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 järgi puudutatud isiku kanda.

Avaldaja ei ole Riigikohtule menetluskulude nimekirja esitanud ning asja materjalidest ei nähtu, et

avaldajale oleks menetluskulusid tekkinud. Seetõttu jäävad menetluskulud välja mõistmata.

12. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu arvatakse määruskaebuselt tasutud kautsjon

TsMS § 149 lg 4 teise lause järgi riigituludesse.

Villu Kõve, Peeter Jerofejev, Ants Kull