3-2-1-52-17 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-52-17

Määruse kuupäev

Tartu, 14. juuni 2017

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev ja Tambet

Tampuu

Kohtuasi

Ivo Nõmme kaebus Tallinna kohtutäituri Urmas Tärno

18. aprilli 2016 otsuse peale täiteasjades nr 052/2011/1654,

052/2011/2103 ja 052/2012/2319

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 27. detsembri 2016 määrus

tsiviilasjas nr 2-16-7231

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Ivo Nõmme määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Avaldaja Ivo Nõmme (võlgnik), esindaja vandeadvokaat

Martin Kruus

Puudutatud isik Tallinna kohtutäitur Urmas Tärno

Puudutatud isik Svetlana Nõmme (sissenõudja)

Asja läbivaatamise kuupäev

15. mai 2017, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 27. detsembri 2016 määrus ja Harju Maakohtu

22. septembri 2016 määrus tsiviilasjas nr 2-16-7231.

2. Jätta läbi vaatamata Ivo Nõmme kaebus kohtutäituri Urmas Tärno 18. aprilli 2016 otsuse

peale.

3. Edastada Ivo Nõmme 6. mail 2016 Harju Maakohtule esitatud kaebus kohtutäituri Urmas

Tärno 18. aprilli 2016 otsuse peale täiteasjades nr 052/2011/1654, nr 052/2011/2103 ja

nr 052/2012/2319 kohtutäiturile lahendamiseks.

4. Jätta menetlusosaliste menetluskulud kõikides kohtuastmetes nende endi kanda.

5. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

6. Tagastada määruskaebuselt tasutud kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ivo Nõmme (avaldaja, võlgnik) esitas 6. mail 2016 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Urmas

Tärno (kohtutäitur) 18. aprilli 2016 otsuse peale täiteasjades nr 052/2011/1654, nr 052/2011/2103 ja

nr 052/2012/2319. Avaldaja palus tühistada kohtutäituri 18. aprilli 2016 otsuse, millega jäeti

rahuldamata avaldaja 25. märtsi 2016 kaebus kohtutäituri tegevuse peale.

2. Avalduse kohaselt alustas kohtutäitur võlgniku vastu 3. juunil 2011 täitemenetlust täiteasjas

nr 052/2011/1654. Sundtäidetavaks täitedokumendiks oli Harju Maakohtu 23. veebruari 2011 otsus

tsiviilasjas nr 2-10-6879. Selle otsusega on avaldajalt välja mõistetud elatise võlg 3449 eurot 18 senti

ja igakuine elatis 332 eurot 34 senti alates 11. veebruarist 2010. Sama täitedokumendi alusel on

kohtutäitur alustanud 1. augustil 2011 ja 28. juunil 2012 avaldaja vastu veel kaks menetlust, vastavalt

täiteasjades nr 052/2011/2103 ja nr 052/2012/2319. 25. märtsil 2016 esitas avaldaja kohtutäiturile

kaebuse täituri tegevuse peale viidatud täiteasjades, milles leidis, et puudus igasugune mõistlik

vajadus menetleda sama nõude sissenõudmiseks kolme eraldiseisvat täiteasja ning

menetlusökonoomia põhimõttest ja võlgniku huvist lähtudes tulnuks täitemenetlused ühendada (liita

igakordne uus täitmisavaldus juba olemasoleva täitetoimikuga). Avaldaja palus kohtutäituril

ühendada toimikud ühte menetlusse. Kohtutäitur jättis 18. aprilli 2016 otsusega kaebuse läbi

vaatamata, kuna see ei olnud täituri hinnangul esitatud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg-s 1

sätestatud tähtaega järgides. Avaldaja sai täituri otsuse kätte 27. aprillil 2016.

Maakohtule esitatud kaebuses leidis avaldaja, et TMS § 33 lg-st 4 tulenevalt ei tohtinud kohtutäitur

alustada samast täitedokumendist tulenevate nõuete sundtäitmiseks eraldi täitemenetlusi. Kohtutäitur

oleks pidanud täiteasjad liitma. Sama nõude sissenõudmine mitme täitemenetluse raames on koormav

nii sissenõudjale kui ka võlgnikule. Iga menetluse puhul on kohtutäitur arvestanud eraldi nii

täitemenetluse alustamise tasu kui ka kohtutäituri tasu. Kohtutäitur on kohustatud sama

täitedokumendi alusel tekkinud nõudeid menetlema summeerituna samas täitemenetluses ning

muutma selle tõttu asjades varem tehtud kohtutäituri tasu otsuseid.

3. Puudutatud isikud maakohtu menetluses avalduse kohta sisulisi seisukohti ei esitanud.

4. Harju Maakohus jättis 22. septembri 2016 määrusega avaldaja kaebuse rahuldamata.

Menetluskulud jättis kohus võlgniku kanda ning menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

määramata.

Maakohus leidis, et kui kohtutäitur alustab täitedokumendi sundtäitmiseks uut täiteasja olukorras, kus

samast täitedokumendist tuleneva nõude osas täitemenetlus juba toimub ning uue menetluse

alustamise aluseks ei ole sissenõudja taotlus, rikub kohtutäitur uue täitemenetluse alustamisel

TMS § 33 lg-t 4. Sellisel juhul on võlgnikul õigus esitada TMS § 217 lg-s 1 sätestatud korras ja

tähtaja jooksul kohtutäituri tegevuse peale kaebus. Samas ei ole võlgnik esitanud täitemenetluste

alustamise peale täiteasjades nr 052/2011/2103 ja nr 052/2012/2319 kaebusi TMS § 217 lg-s 1

sätestatud tähtaja jooksul. Seetõttu on võlgnik minetanud TMS § 217 lg-st 6 tulenevalt õiguse

tugineda väitele, et kohtutäitur ei tohtinud alustada täitemenetlusi täiteasjades nr 052/2011/2103 ja

nr 052/2012/2319.

Täitemenetluse seadustik ei sätesta võlgniku õigust taotleda juba alustatud täitemenetluste liitmist

ning kohtutäituri kohustust liita võlgniku taotluse alusel juba alustatud täiteasjad (täitetoimikud),

milles nõutakse samast täitedokumendist tulenevate nõuete sundtäitmist. Ka asjaolu, et kohtutäitur

rikkus eraldiseisvate täitemenetluste alustamisega TMS § 33 lg-t 4, ei anna võlgnikule õigust

taotleda täiteasjade liitmist.

5. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada

ja teha uue määruse, millega tühistada kohtutäituri otsus ja rahuldada avaldaja maakohtule esitatud

kaebuses sisalduvad taotlused.

6. Svetlana Nõmme (sissenõudja) palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse

muutmata, nõustudes maakohtu järeldustega. Kohtutäitur määruskaebuse kohta oma seisukohta ei

esitanud.

7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

8. Tallinna Ringkonnakohus jättis 27. detsembri 2016 määrusega maakohtu määruse muutmata,

määruskaebuse rahuldamata ja määruskaebemenetlusega seotud menetluskuld võlgniku kanda.

Ringkonnakohus nõustus maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes neid

ei korranud. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud võlgnik määruskaebuses toonud esile asjaolusid,

mis võimaldanuks maakohtu seisukohti väärata. Erinevalt määruskaebuses väidetust ei tulene

maakohtu vaidlustatud määrusest, et sama täitedokumendi alusel mitme täitemenetluse algatamise

õiguspärasuse küsimust saab tõstatada üksnes täitemenetluse alustamise ajal. Vaidlustatud maakohtu

määruse põhjendustest tuleneb üheselt, et kui võlgnik soovinuks vaidlustada täitemenetluste

alustamise täiteasjades nr 052/2011/2103 ja nr 052/2012/2319, olnuks tal õigus kohtutäituri tegevuse

õiguspärasuses kahtlemise korral esitada eelnimetatud täiteasjades täitemenetluse alustamise peale

kaebus TMS § 217 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul. Maakohus leidis õigesti, et võlgnik on

TMS § 217 lg-st 6 tulenevalt minetanud õiguse tugineda väitele, et kohtutäitur ei tohtinud alustada

uusi täitemenetlusi täiteasjades nr 052/2011/2103 ja nr 052/2012/2319. Võlgniku kohustus maksta

täituri tasu ja täitekulusid määratakse kindlaks kohtutäituri otsusega kohtutäituri tasu ja täitekulude

kohta (TMS § 2 lg 1 p 16). Ka kohtutäituri tasuga mittenõustumisel saab võlgnik kohustatud isikuna

vaidlustada kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse täitemenetluse seadustikus kohtutäituri otsuse

vaidlustamiseks ettenähtud korras.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

9. Riigikohtule esitatud määruskaebuses palub avaldaja ringkonnakohtu määruse tühistada ning teha

uue määruse, millega tühistada maakohtu määrus ning kohtutäituri 18. aprilli 2016 otsus, millega

jäeti rahuldamata avaldaja kaebus kohtutäituri tegevuse peale.

Avaldaja hinnangul on ekslik ja varasema kohtupraktikaga vastuolus kohtute seisukoht, et TMS-ist ei

tulene võimalust juba alustatud täitemenetlusi liita. Kuigi TMS täitemenetluste liitmist sõnaselgelt ei

reguleeri, ei saa see välistada võimalust kohtutäituri õigusrikkumist kõrvaldada ning juba menetluses

olevaid täiteasju liita. Avaldaja on seisukohal, et kohtutäituril peab igal ajal olema õigus

täitemenetlusi liita, et enda ebaseaduslik tegevus lõpetada ja rikkumine heastada. Võlgnikul peab

olema ka õiguslik võimalus sellise toimingu tegemist põhjendatud alusel igal ajal nõuda.

Ekslik on kohtute seisukoht, et sama täitedokumendi alusel mitme täitemenetluse korraldamise

õiguspärasuse küsimus on aktuaalne üksnes täitemenetluse alustamise ajal. Kohtud ei ole

põhjendanud, missugune seos saab olla kohtutäituri tegevuse ebaseaduslikkusel TMS § 217 lg-s 1

sätestatud tähtajaga. Kaebetähtaja möödudes ei muutu rikkumise alused ning sama kohtulahendi

alusel erinevate paralleelsete täitemenetluste korraldamine jääb kestvalt ebaseaduslikuks. TMS § 217

lg-s 6 sätestatud välistus ei ole absoluutne. Kuigi TMS ei näe ette kohtutäiturile enda tasumäära

korrigeerimise võimalust, on Riigikohus korduvalt leidnud, et kohtutäitur saab seda menetlusosalise

taotlusel siiski teha ning menetlusosalisel on õigus nõuda tasu korrigeerimist ka hilisemas menetluse

faasis. Täituri korduva või kestva õigusvastase tegevuse korral tuleb aktsepteerida menetlusosalise

õigust nõuda rikkumise kõrvaldamist igal ajal ja see ei saa olla seotud TMS § 217 lg-s 1 sätestatud

tähtajaga.

10. Puudutatud isikud ei ole määruskaebusele vastanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. Kolleegium leiab, et nii maa- kui ka ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 691 p 3 ja § 695 alusel

tühistada ja kaebus kohtutäituri otsuse peale tuleb jätta TsMS § 423 lg 1 p 1 ja § 477 lg 1 alusel läbi

vaatamata. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.

12. TMS § 33 lg-st 4 tuleneb, et kui täitedokument sisaldab mitut rahalist nõuet, avatakse nende osas

üks täitetoimik ja nõuded summeeritakse, kui sissenõudja ei taotle mitme täitetoimiku avamist.

Praeguses asjas on kohtud tuvastanud, et täitedokumendiks oleva otsusega rahuldatud sissenõudja

rahalise nõude sundtäitmiseks on täitur samal ajal teinud kolme täitemenetluse toiminguid. Nende

asjaolude tuvastamisel ei ole kohtud kolleegiumi hinnangul menetlusõiguse norme rikkunud.

Sissenõudja ei väida ja asja materjalidest ei nähtu, et sissenõudja oleks taotlenud kõnealuse nõude

sundtäitmiseks mitme täitetoimiku avamist. Neid menetluses tuvastatud asjaolusid arvestades ei ole

kohtutäitur teise ja kolmanda täiteasja alustamisel (täiteasjad nr 052/2011/2103 ja nr 052/2012/2319)

TMS § 33 lg-s 4 sätestatut järginud. Selle sätte rikkumist on järeldanud ka kohtud.

13. Samas on kohtud leidnud, et kuivõrd võlgnik ei ole esitanud täitemenetluste alustamise peale

täiteasjades nr 052/2011/2103 ja nr 052/2012/2319 kaebusi TMS § 217 lg-s 1 sätestatud tähtaja

jooksul, on ta TMS § 217 lg-st 6 tulenevalt minetanud õiguse tugineda väitele, et kohtutäitur ei

tohtinud alustada täitemenetlusi täiteasjades nr 052/2011/2103 ja nr 052/2012/2319. Samuti on

kohtud leidnud, et TMS ei anna praegusel juhul võlgnikule õigust taotleda juba alustatud

täitemenetluste liitmist ning kohtutäituril puudus kohustus juba alustatud täiteasju võlgniku taotlusel

liita. Kohtute nende seisukohtadega kolleegium ei nõustu.

Kolleegium märgib, et TMS § 33 lg 4 eesmärgiks on kohtutäituri tasu mitmekordse maksmise

vältimine (vt ka Riigikohtu 29. jaanuari 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-164-13, p 17).

Täitemenetluse osalisel (sh võlgnikul) on õigus nõuda, et kohtuäitur järgiks TMS § 33 lg-s 4

sätestatut, seda on õigus nõuda kogu täitemenetluse kestel, mitte ainult täitemenetluse alustamisel.

Seega kui kohtutäitur on (uue) tätieasja alustamisel TMS § 33 lg-t 4 rikkunud, on täitemenetluse

osalisel kolleegiumi hinnangul õigus tugineda sellele ka hilisema menetluse käigus ning nõuda

täiturilt rikkumise kõrvaldamist. Täitemenetluse alustamise vaidlustamata jätmisel TMS § 217 lg-s 1

sätestatud korras ei ole sellise rikkumise puhul määravat tähtsust.

14. Samas, kui võlgnik menetluse käigus leiab, et selle täiteasja alustamisel on TMS § 33 lg-t 4

rikutud ning tema vastu suunatud rahalist nõuet tulnuks sundtäita juba varem alustatud täiteasjas,

tuleb tal täiteasjade ühendamist taotleda esmalt kohtutäiturilt endalt. Juhul kui kohtutäitur sellise

taotluse rahuldamisest keeldub, tuleb see võlgnikul seejärel vaidlustada kaebusega TMS § 217 lg-s 1

sätestatud korras. Alles sellise kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale saaks menetlusosaline

esitada TMS § 218 lg 1 esimeses lauses nimetatud tähtaja jooksul kaebuse maakohtule, kelle

tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. TMS § 218 lg 1 teise lause järgi kohtutäituri otsuse või

tegevuse peale ilma enne kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa (vt nt Riigikohtu

3. oktoobri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-105-13, p 18; 11. novembri 2015 määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-122-15, p 13).

Kolleegiumi hinnangul ei olnud kohtutäituri 18. aprilli 2016 otsus TMS § 217 lg 1 järgne

menetlusosalise kaebuse kohta tehtud otsus, mille peale saanuks avaldaja TMS § 218 lg 1 järgi

esitada kaebuse maakohtule. Kohtutäituri 18. aprilli 2016 otsuse vaidlustamiseks pidi võlgnik

TMS § 217 lg 1 järgi esitama kaebuse esmalt täiturile. Seega ei ole võlgnik kohtusse pöördumisel

kinni pidanud kohtutäituri otsuste ja tegevuse vaidlustamiseks eelneva kohtuvälise lahendamise

seadusega sätestatud kohustuslikust korrast (TMS §-d 217 ja 218) ning kohtud on kaebust ekslikult

menetlenud. Eelmärgitut arvestades tühistab kolleegium nii maa- kui ka ringkonnakohtu määruse

ning jätab kaebuse TsMS § 423 lg 1 p 1 ja § 477 lg 1 alusel läbi vaatamata.

Kolleegium leiab, et maakohus oleks pidanud käsitlema võlgniku 6. mail 2016 esitatud kaebust

täitemenetluse osalise TMS § 217 lg 1 järgse kaebusena kohtutäituri otsuse peale ning edastama

ekslikult kohtule saadetud kaebuse kohtutäiturile lahendamiseks. Kolleegium saab kõrvalda selle

kohtu eksimuse ning edastab kaebuse ise kohtutäiturile lahendamiseks.

15. Võlgnik on maakohtule esitatud kaebuses leidnud, et kuivõrd ühest ja samast täitedokumendist

tulenevaid rahalisi nõudeid tulnuks menetleda summeerituna samas täitemenetluses, tuleb

kohtutäituril muuta asjas varem tehtud kohtutäituri tasu otsuseid. Sarnaselt ringkonnakohtu määruses

märgituga leiab kolleegium, et kuivõrd võlgniku kohustus maksta täituri tasu ja täitekulusid

määratakse kindlaks kohtutäituri otsusega kohtutäituri tasu ja täitekulude kohta (TMS § 2 lg 1 p 16),

tuleb võlgnikul kohtutäituri tasu maksma kohustatud isikuna tasuga mittenõustumisel vaidlustada

kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus TMS-is kohtutäituri otsuse vaidlustamiseks ettenähtud korras.

Selline kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse vaidlustamise kord tuleneb otseselt kohtutäituri

seaduse (KTS) §-st 52. Seega võis võlgnik kohtutäituri tasu ja muude täitekulude väljamõistmise

otsuse KTS § 52 ja TMS § 217 lg 1 järgi vaidlustada kohtutäiturile kaebuse esitamisega kümne päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest (vt ka Riigikohtu 28. septembri 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-

2-1-60-11, p 24; 16. septembri 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-15, p-d 21 ja 22).

Kohtud ei ole käesolevas asjas tuvastanud ja avaldaja ei ole ka väitnud, et täitemenetlustes tehtud

kohtutäituri otsuseid tasu ja täitekulude kohta oleks ülalnimetatud korras vaidlustatud. TMS § 217

lg 2 järgi saaks kohtutäitur kaebuse esitamise tähtaja TsMS §-des 67 ja 68 sätestatud korras

ennistada, kuid võlgnik ei ole tähtaja ennistamist taotlenud ning TsMS § 67 lg-s 2 sätestatud tähtaeg

tähtaja ennistamise taotlemiseks oleks praeguseks tõenäoliselt ka lõppenud. Seetõttu ei saa võlgnik

täiteasjades nr 052/2011/2103 ja nr 052/2012/2319 seni tehtud täituritasu otsuseid enam vaidlustada

(TMS § 217 lg 6). Kolleegium märgib samas, et võimalike järgnevate tasuotsuste vaidlustamisel

nendes täiteasjades on võlgnikul siiski võimalik tugineda TMS § 33 lg 4 rikkumisele täiteasjade

alustamisel.

16. Kuna menetlus lõpeb Riigikohtu praeguse lahendiga, tuleb jaotada menetluskulud kõikides

kohtuastmetes. Kolleegium leiab, et praegusel juhul on õiglane jätta menetlusosaliste menetluskulud

TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel kõikides kohtuastmetes nende endi kanda. Eelmärgitut arvestades

ei ole menetluskulude kindlaksmääramine vajalik.

17. Hagita menetluses esitatud avalduse läbi vaatamata jätmise tõttu tuleb tasutud

kautsjon TsMS § 149 lg 4 viimase lause alusel tagastada.

Ants Kull, Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu