3-3-4-2-17 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

ERIKOGU

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-4-2-17

Määruse kuupäev

12. juuni 2017

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Hannes Kiris, Indrek

Koolmeister, Saale Laos ja Nele Parrest

Kohtuasi

Pädeva kohtu määramine Artjom Morozovi taotluses Politsei-

ja Piirivalveameti tekitatud kahju hüvitamiseks

Menetluse alus Riigikohtus

Tartu Ringkonnakohtu 9. mai 2017. a määrus haldusasjas

nr 3-17-484

Asja läbivaatamine

6. juuni 2017, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Lõpetada Artjom Morozovi taotluse menetlemine.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuur karistas 16. augusti 2016. a otsusega Artjom Morozovit

relvaseaduse § 892 lg 1 alusel rahatrahviga 75 trahviühikut (s.o 300 eurot).

2. A. Morozov esitas maakohtule kohtuvälise menetleja karistusotsuse peale kaebuse, milles taotles

otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1

alusel.

3. Viru Maakohus tühistas 28. novembri 2016. a otsusega kohtuvälise menetleja karistusotsuse,

lõpetas väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ja rahuldas menetlusaluse isiku kaebuse. Maa-

kohtu otsus jõustus 6. detsembril 2016.

4. A. Morozov esitas 31. jaanuaril 2017 Viru Maakohtule tsiviilhagina pealkirjastatud taotluse, milles

palus hüvitada Politsei- ja Piirivalveameti poolt väärteoasja kohtuvälises menetluses tekitatud mitte-

varalise kahju ning mõista Eesti Vabariigilt tema kasuks välja 3684 eurot ja 32 senti või alternatiivselt

õiglane hüvitis kohtu äranägemisel.

5. Viru Maakohus keeldus 16. veebruari 2017. a määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 371 lg 1 p 1 alusel A. Morozovi hagi menetlusse võtmisest ja tagastas hagi esitajale. Maakohus

leidis, et avalik-õigusliku ülesande täitmisel tekitatud kahju hüvitamise taotluse läbivaatamine kuulub

halduskohtu pädevusse.

6. A. Morozov pöördus 1. märtsil 2017 Tartu Halduskohtusse, taotledes Politsei- ja Piirivalveameti

poolt väärteoasja kohtuvälises menetluses tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist ning tema kasuks

3684 euro ja 32 sendi või kohtu äranägemisel õiglase hüvitise väljamõistmist.

7. Tartu Halduskohus jättis 8. märtsi 2017. a määrusega A. Morozovi taotluse halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata ja tagastas taotluse esitajale. Halduskohus

märkis, et süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) kohaselt ei ole halduskohus

pädev süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotlust läbi vaatama.

8. A. Morozov esitas Tartu Halduskohtu 8. märtsi 2017. a määruse peale kaebuse, milles taotles kahju

hüvitamise taotluse menetlusse võtmist. Kaebaja märkis, et Viru Maakohtu 16. veebruari 2017. a

määruse kohaselt kuulub väärteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse läbivaatamine

halduskohtu pädevusse.

9. Tartu Ringkonnakohus jättis 9. mai 2017. a määrusega A. Morozovi määruskaebuse läbi vaatamata

ja edastas kohtuasja Riigikohtu erikogule pädeva kohtu määramiseks. Ringkonnakohus selgitas, et

kui kohus leiab kaebuse tagastamisel, et vaidluse lahendamine kuulub tsiviil-, kriminaal- või

väärteoasju lahendava kohtu pädevusse, kuid see kohus on eelnevalt leidnud, et sama vaidluse

lahendamine ei kuulu tema pädevusse, määrab HKMS § 121 lg 3 kohaselt vaidluse lahendamiseks

pädeva kohtu Riigikohus TsMS §-s 711 sätestatud korras. Kuna praegusel juhul keeldusid nii maa-

kui ka halduskohus A. Morozovi taotluse läbivaatamisest, peab pädeva kohtu määrama Riigikohus.

ERIKOGU SEISUKOHT

10. SKHS § 4 kohaselt võib isik nõuda talle menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju

hüvitamist süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduses sätestatud alustel, ulatuses ja korras

ning SKHS § 12 järgi hüvitatakse kahju isiku kirjaliku taotluse alusel. Hüvitistaotluse esitamise kord

sõltub nii süüteomenetluse liigist kui ka menetlusetapist. Süüteoasja kohtumenetluse kestel esitatakse

kahju hüvitamise taotlus SKHS § 18 lg 1 kohaselt üldjuhul maakohtule. Taotluse hilisemat esitamist

reguleerivad SKHS § 21 lg-d 1–4. Kui isik jätab taotluse mõjuval põhjusel esitamata väärteoasja

väärteomenetluse seadustiku 11. peatüki alusel arutanud maakohtule, võib ta esitada selle pärast

maakohtu lahendi kuulutamist väärteomenetluse seadustiku 13. või 16. peatüki kohaselt ringkonna-

kohtule (lg 2). Kui isik jätab mõjuval põhjusel taotluse esitamata ringkonnakohtule või kui kahju

hüvitamise nõude aluse olemasolu selgub alles kassatsioonimenetluses ning isik jätab mõjuval

põhjusel taotluse Riigikohtule esitamata, võib ta taotluse esitada kohtuvälisele menetlejale (lg 4).

11. Kuna praegusel juhul on A. Morozovi väärteoasjas maakohtu menetlus lõppenud, tuleb kahju

hüvitamise taotlemisel juhinduda SKHS §-st 21. Kuigi see säte ei käsitle otsesõnu olukorda, kus

maakohus arutas väärteoasja VTMS 12. peatüki alusel, tuleb erikogu arvates sellisel juhul kohaldada

analoogia korras SKHS § 21 lg-s 4 ringkonnakohtu kohta sätestatut. Nimelt võib nii kohtuvälise

menetleja karistusotsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel tehtud maakohtu otsust kui ka

ringkonnakohtu otsust vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus, kes VTMS § 2 ja kriminaal-

menetluse seadustiku § 363 lg 5 kohaselt ei tohi faktilisi asjaolusid tuvastada. Seega on maakohus

VTMS 12. peatüki alusel kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebust läbi vaadates sarnaselt

ringkonnakohtuga viimane kohtuaste, kes võib faktilisi asjaolusid tuvastada ja kel on võimalik

süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotlust lahendada. Kui isik jätab mõjuval põhjusel

kahju hüvitamise taotluse taolise pädevusega kohtule esitamata, tuleb tal pöörduda SKHS § 21 lg 4

kohaselt kohtuvälise menetleja poole. Kohtuväline menetleja on pädev kontrollima taotluse

nõuetekohasust (sh seda, kas taotluse maakohtule esitamata jätmiseks oli mõjuv põhjus) ja tuvastama

taotluse lahendamiseks vajalikud faktilised asjaolud.

12. Arvestades, et eeltoodust nähtuvalt kuulub A. Morozovi taotluse lahendamine kohtuvälise

menetleja pädevusse, lõpetab Riigikohtu erikogu TsMS § 711 lg 5 alusel asjas kohtumenetluse.

Priit Pikamäe, Hannes Kiris, Indrek Koolmeister, Saale Laos, Nele Parrest