Legislator Case Law & Legislation
3-1-1-32-17 AI generated

3-1-1-32-17 · Riigikohus

Case Number 3-1-1-32-17
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Harju Maakohtu 6. juuli 2016. a otsusega tunnistati Martin Rudsit süüdi karistusseadustiku (KarS) Kohtuotsuse peale esitasid apellatsiooni süüdistatava kaitsja ja prokurör.

Legislator headnote

AI generated

3-1-1-32-17 · Riigikohus: Harju Maakohtu 6. juuli 2016. a otsusega tunnistati Martin Rudsit süüdi karistusseadustiku (KarS) Kohtuotsuse peale esitasid apellatsiooni süüdistatava kaitsja ja prokurör.

Keywords

AI generated
request for protection status suspension of visitation rights timeliness of recusal request absence of hardship proof of persecution risk right to an effective investigation
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-1-1-32-17

Määruse kuupäev

12. juuni 2017

Kohtukoosseis

Eesistuja Saale Laos, liikmed Eerik Kergandberg ja Peeter

Roosma

Kohtuasi

Kriminaalasi Martin Rudsiti süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de

5 ja 9, § 200 lg 2 p 4 ning § 318 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 30. jaanuari 2017. a määrus

kriminaalasjas nr 1-15-6831

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri Natalia

Miilvee ja Martin Rudsiti kaitsja vandeadvokaat Natalia

Lausmaa, määruskaebused

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

17. mai 2017, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 30. jaanuari 2017. a määrus muutmata ja kaitsja ning

prokuröri määruskaebused rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 6. juuli 2016. a otsusega tunnistati Martin Rudsit süüdi karistusseadustiku (KarS)

§ 199 lg 2 p-de 5 ja 9, § 200 lg 2 p 4 ning § 318 järgi.

2. Kohtuotsuse peale esitasid apellatsiooni süüdistatava kaitsja ja prokurör.

3. Tallinna Ringkonnakohtu 30. jaanuari 2017. a eelmenetluses tehtud määrusega tühistati maakohtu

otsus kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu ja saadeti kriminaalasi maakohtule uueks

arutamiseks teises kohtukoosseisus. Apellatsioonikohus leidis, et maakohus rikkus oluliselt

kriminaalmenetlusõigust kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 339 lg 1 p-de 3 ja 4 mõttes,

põhjendades seda järgmiselt.

3.1. KrMS § 158 lg 3 näeb ette, et kui kohtunik ei nõustu kohtuistungi protokolli parandamise

taotlusega, vaadatakse see läbi taotluse saamisest alates viie päeva jooksul kohtu korraldaval istungil.

Võimaluse korral kuulatakse taotluse lahendamiseks ära kohtuistungi heli- või videosalvestis. KrMS

§ 2761 kohaselt järgitakse kohtu korraldaval istungil seadustikus eelistungi kohta sätestatut.

KrMS § 259 lg 2 näeb ette, et prokuröri ja kaitsja osavõtt eelistungist on kohustuslik. KrMS § 260 lg-

test 1 ja 11 nähtub, et prokuröri ja kaitsja ilmumata jätmine toob kaasa eelistungi tingimusteta

edasilükkamise.

3.2. Maakohus pidas 28. oktoobril 2015 korraldava istungi kaitsja ja prokuröri osavõtuta, mis on

menetlusõiguse oluline rikkumine KrMS § 339 lg 1 p-de 3 ja 4 tähenduses. Korraldav istung oli

samal päeval toimunud eelistungi jätk. Eelistungil osalesid ka kaitsja ja prokurör. Eelistungi lõpus

teatas maakohus, et teeb korraldava istungi, kus võtab seisukoha süüdistatava esitatud taotluste kohta

kohtuistungite protokollide parandamiseks. Korraldaval istungil kuulati 14. ja 19. oktoobril 2015

toimunud eelistungite helisalvestisi kooskõlas KrMS § 158 lg-ga 3. Kuulamise käigus avaldas

süüdistatav, et ta loobub eelistungi protokolli parandamise taotlusest.

3.3. Samuti ei osalenud kaitsja 29. detsembril 2015 toimunud eelistungil. Ka sel istungil oli kaitsja

osavõtt menetlusest kohustuslik tulenevalt KrMS § 45 lg-st 4.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Tallinna Ringkonnakohtu 30. jaanuari 2017. a määruse peale esitasid määruskaebuse nii prokurör

kui ka süüdistatava kaitsja. Kohtumenetluse pooled leiavad, et kirjeldatud olukorras ei pidanud

apellatsioonikohus maakohtu otsust tühistama ja asja uueks arutamiseks saatma, sest tegemist ei

olnud menetlusõiguse olulise rikkumisega. Nad taotlevad ringkonnakohtu määruse tühistamist ja

kriminaalasja saatmist ringkonnakohtule sisuliseks arutamiseks. Määruskaebuste põhjendused on

kokkuvõtvalt järgmised.

4.1. 28. oktoobril 2015 võimaldas kohus süüdistataval kuulata eelistungite helisalvestisi, kuigi

seadus ei näe ette isegi nende salvestamist. Kohus pidas samuti võimalikuks tutvuda helisalvestistega

KrMS § 158 lg-s 2 sätestatud võimaluse väljaselgitamiseks. Ei ole välistatud, et kohus ja süüdistatav

tutvuvad salvestistega samal ajal ja samas ruumis. Kohus ei võtnud sellel istungil ühtegi

menetluslikku seisukohta. Kuulamise järel M. Rudsit küll avaldas, et loobub taotlusest, kuid

loobumise vastuvõtmine ja parandustaotluse lahendamine toimus korraldaval istungil 5. novembril

2015 kaitsja ja prokuröri osavõtul. Istungi alguses kinnitas M. Rudsit, et loobub paranduse taotlusest,

ja kohus võttis loobumise vastu. Helisalvestiste kuulamine kaitsja ja prokuröri juuresolekuta ei

kahjustanud mingil määral isiku kaitseõigust.

4.2. 29. detsembril 2015 toimunud eelistungil tehti teatavaks ja anti süüdistatavale kätte tema

taotluse lahendamisel tehtud kohtumäärus täiendavate tunnistajate välja kutsumata jätmise kohta.

Kõnealune määrus ei ole eraldi vaidlustatav ja prokurörile ning kaitsjale oli see e-toimiku kaudu kohe

kättesaadav. Kuigi eelmenetluses ei ole süüdistatava osavõtt istungitest kohustuslik ja kohtul oli

võimalik edastada määrus süüdistatavale vanglasse, pidas kohus siiski mõistlikuks korraldada istung.

Ka see ei piiranud kuidagi süüdistatava õigusi. Kaitsja märgib, et KrMS § 315 ei näe ette

kohtumääruse, vaid ainult kohtuotsuse kuulutamist. KrMS § 145 lg 5 kohaselt põhistatud määrust

tutvustatakse menetlusosalisele, selgitades talle tema õigusi ja kohustusi. Istungi määramist määruse

tutvustamiseks ega kaitsja osavõttu sellest seadus ette ei näe.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

5. KrMS § 339 lg 1 p-d 3 ja 4 näevad ette, et kriminaalmenetlusõiguse rikkumine on oluline, kui

kaitsja ei ole kohtumenetluses osalenud, kuigi tema osavõtt on kohustuslik, või prokurör ei ole

kohtumenetluses osalenud, kuigi tema osavõtt on kohustuslik. KrMS § 45 lg 4 kohaselt on kaitsja

osavõtt

kohtumenetlusest

kohustuslik,

v.a

sama

sätte

p-des

1-2

nimetatud

juhtudel

(kokkuleppemenetlus ja lühimenetlus). KrMS § 259 lg 2 kohaselt on prokuröri ja kaitsja osavõtt

eelistungist kohustuslik. KrMS § 260 lg-te 1 ja 11 järgi tuleb prokuröri ja kaitsja istungile ilmumata

jäämisel lükata istung edasi. KrMS § 2761 kohaselt järgitakse kohtu korraldaval istungil seadustikus

eelistungi kohta sätestatut.

6. Käesolevas kriminaalasjas puudutab vaidlus 28. oktoobril 2015 toimunud korraldavat istungit ja

29. detsembril 2015 toimunud eelistungit.

6.1. Kohtuistungi protokollist ja selle helisalvestisest nähtub, et 28. oktoobril 2015 peetud

korraldaval istungil kuulati 14. ja 19. oktoobril 2015 toimunud eelistungite helisalvestisi. Süüdistatav

avaldas sellel istungil kohtule, et ta loobub oma taotlusest protokollide parandamiseks ning esitab

protokolli parandamiseks uue taotluse. 5. novembril 2015 toimunud korraldaval istungil, kus viibisid

nii kaitsja kui ka prokurör, teatas kohus, et M. Rudsit loobus kohtule esitatud protokollide

parandamise taotlusest, kuid esitas selle kohta uue taotluse. Seejärel kuulati 14. oktoobri 2015. a

eelistungi helisalvestist ja prokurör avaldas, et tal ei ole vastuväiteid süüdistatava taotlusele kanda

protokolli tema pakutud lause. Kohus rahuldas taotluse.

6.2. 29. detsembril 2015 ei ilmunud kaitsja eelistungile, kus kohus kuulutas määruse, millega jäeti

rahuldamata M. Rudsiti taotlused tunnistajate väljakutsumiseks, sündmuskoha vaatluseks ja ümbriku

tagastamiseks. Samuti määras kohus sellel istungil kriminaalasja arutamise kuupäevad ja ajad, võttis

menetlusse kannatanu tsiviilhagi ja määras kohtuistungile kutsutavaid isikuid.

7. Riigikohtul tuleb seega vastata küsimusele, kas kirjeldatud rikkumisi tuleb lugeda olulisteks

KrMS § 339 lg 1 p-de 3 (kaitsja ei ole kohtumenetluses osalenud) ja 4 (prokurör ei ole

kohtumenetluses osalenud) tähenduses, mis tingivad otsuse tühistamise ja kriminaalasja saatmise

uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.

8. Kolleegiumi hinnangul ei ole seadusest tulenevat alust järeldada, et KrMS § 339 lg 1 p-d 3 ja 4 ei

kohaldu kohtulikus eelmenetluses. Viidatud sätete tekst käsitleb kohtumenetluse poolte osavõttu

kohtumenetlusest, mille lahutamatu osa on ka kohtulik eelmenetlus. Seejuures näeb menetlusseadus

üheselt ette, et kaitsja ja prokuröri osavõtt eelistungist ja korraldavast istungist on kohustuslik.

9. Puutuvalt prokuröri ja kaitsja seisukohta, et kirjeldatud toiminguteks (helisalvestiste kuulamine ja

määruse kuulutamine) ei olnud istungi korraldamine vajalik, märgib kolleegium, et eelmenetluses

korraldab

kohus

istungeid

menetluslike

küsimuste

lahendamiseks

ja

asja

arutamise

ettevalmistamiseks KrMS § 258 alusel. Muu hulgas korraldatakse eelistung KrMS § 258 lg 1 p 4

kohaselt üldkorras kohtusse saadetud kriminaalasja kohtuliku arutamise planeerimiseks ja

kohtumenetluse poolte taotluste lahendamiseks ning sama lõike p 5 kohaselt ka muude küsimuste

lahendamiseks, kui kohtunik peab eelistungi korraldamist vajalikuks. Juhul, kui eelistung

korraldatakse, tuleb järgida KrMS § 259 lg-s 2 sätestatud prokuröri ja kaitsja kohustuslikku

eelistungist osavõtmise nõuet. Kassaatoritega saab nõustuda selles, et KrMS § 339 lg 1 p-de 3 ja 4

regulatsioon ei võimalda arvestada täiel määral istungil tehtavate toimingute sisu ja tähtsust ega seda,

mil määral nad mõjutavad süüdistatava kaitseõiguse teostamist. Kolleegium märgib, et de lege

ferenda võiks seadusandja kaaluda asjassepuutuva regulatsiooni muutmist paindlikumaks, eelkõige

olukorras, kus ükski menetlusosaline otsuse tühistamist ei soovi ning kaitseõigust tagama mõeldud

normide jäik rakendamine pelgalt pikendab menetlust ja suurendab menetluskulusid.

10. Ilma kaitsja ja prokuröri osavõtuta vaadati läbi eelistungi protokolli parandamise taotlus.

KrMS § 158 lg 1 näeb ette, et kohtumenetluse pooled võivad kolme päeva jooksul pärast protokollile

allakirjutamist esitada selle parandamiseks kirjaliku taotluse. Kohus peab selle taotluse läbi vaatama

ja nõustumise korral teeb ta protokollis parandused, mille õigsust kinnitavad kohtunik ja

kohtusekretär (lg 2). KrMS § 158 lg 3 näeb ette, et juhul, kui kohus ei nõustu parandustaotlusega,

vaadatakse see läbi taotluse saamisest viie päeva jooksul kohtu korraldaval istungil, võimaluse korral

kuulates ära istungi heli- või videosalvestise. Seejärel lahendatakse taotlus määrusega. Kuigi

kassatsioonides viidatakse sellele, et praegusel juhul ei olnud sisuliselt tegemist istungiga, vaid kohus

võimaldas süüdistataval kuulata varem toimunud eelistungite helisalvestisi, nähtub kohtutoimikusse

lisatud istungiprotokollist, et kohus pidas 28. oktoobril 2015 korraldava istungi. Nagu juba eespool

märgitud, KrMS § 2761 kohaselt järgitakse kohtu korraldaval istungil seadustikus eelistungi kohta

sätestatut, mistõttu kaitsja ja prokuröri osavõtt oli kohustuslik.

11. 29. märtsi 2015. a eelistungil kohtumääruse kuulutamise juures ei viibinud kaitsja. Kolleegium

möönab, et seadus ei reguleeri eraldi kohtumääruse kuulutamisega seonduvat ega näe ette, et määrus

tuleb teha teatavaks tingimata kohtuistungil. KrMS § 145 lg 6 näeb ette, et põhistatud kohtumäärust

tutvustatakse kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud juhtudel menetlusosalisele ning talle

selgitatakse tema õigusi ja kohustusi, mille kohta võetakse allkiri. Kohtulikus eelmenetluses ei ole

sellist tutvustamist otsesõnu ette nähtud. Kolleegiumi hinnangul tuleb siiski lähtuda sellest, et

kohtumenetluse käigus tehtavaid menetlusotsustusi tehakse menetlusosalistele üldjuhul teatavaks

kohtuistungil. Kohtu tehtavad otsustused kriminaalasja lahendamisel peavad olema kättesaadavad

mitte ainult menetlusosalistele, vaid kooskõlas KrMS §-s 11 sisalduva kohtuistungi avalikkuse

põhimõttega ka teistele isikutele (vt kohtuotsuse avaliku kuulutamise kohta ka Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi otsust asjas nr 3-1-1-75-13, p 14). Ka praegusel juhul nähtub 29. märtsi 2015. a

eelistungi protokollist, et kohtumäärus kuulutati istungil. Koostoimes eelmises punktis kirjeldatud

rikkumisega peab kolleegium põhjendatuks ringkonnakohtu järeldust, et maakohus rikkus oluliselt

kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p-de 3 ja 4 tähenduses.

12. Eeltoodust lähtudes ja tuginedes KrMS § 390 lg-le 1 ning § 361 lg 1 p-le 1, jätab Riigikohus

ringkonnakohtu määruse muutmata ja kaitsja ning prokuröri määruskaebused rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)