3-1-1-34-17 · Riigikohus

RIIGIKOHUA

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-34-17

Otsuse kuupäev

12. juuni 2017

Kohtukoosseis

Eesistuja Saale Laos, liikmed Hannes Kiris ja Lea Kivi

Kohtuasi

Kriminaalasi Henrik Antsovi süüdistuses KarS § 3891 lg-te 1 ja

3 − § 22 lg 3 ning § 255 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu

Ringkonnakohtu

21. novembri

2016.

a

otsus

kriminaalasjas nr 1-15-8673

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Henrik Antsovi kaitsjad vandeadvokaadid Aivar ja Marko Pilv

ning vandeadvokaadi abi Lauri Talumäe, kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Kristiina Laas

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

31. mai 2017, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 21. novembri 2016. a otsus osas, millega Henrik Antsovile mõisteti

KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuseks 4 aastat 10 kuud ja 23 päeva vangistust.

2. Tühistatud osas teha uus otsus, millega mõista Henrik Antsovile KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuseks 4 (neli)

aastat 8 (kaheksa) kuud ja 23 (kakskümmend kolm) päeva vangistust.

3. Muus osas jätta Tartu Ringkonnakohtu 21. novembri 2016. a otsus muutmata.

4. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

5. Mõista Eesti Vabariigilt Henrik Antsovi kasuks välja 468 (nelisada kuuskümmend kaheksa) eurot valitud

kaitsjatele kassatsioonimenetluses makstud tasu katteks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Henrik Antsov tunnistati Tartu Maakohtu 21. märtsi 2016. a otsusega lühimenetluses karistusseadustiku

(KarS) § 3891 lg-te 1 ja 3 − § 22 lg 3 järgi süüdi ning teda karistati rahalise karistusega 480 miinimumpäevamäära

(s.o 1536 eurot). Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku

võrra ja KarS § 68 lg-le 1 tuginedes arvati eelvangistuses viibitud kaks päeva karistuse hulka. Nii kujunes H. Antsovi

lõplikuks karistuseks rahaline karistus 314 miinimumpäevamäära (s.o 1004 eurot ja 80 senti). KarS § 255 lg 1 järgi esitatud

süüdistuses mõisteti H. Antsov õigeks.

2. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni Lõuna Ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Kaire Hänilene, kes taotles

maakohtu otsuse tühistamist H. Antsovi õigeksmõistmises KarS § 255 lg 1 järgi ning karistamises KarS § 3891 lg-te 1 ja 3

− § 22 lg 3 järgi. Tühistatud osas palus prokurör teha uue otsuse, millega kvalifitseerida H. Antsovi tegevus ideaalkogumis

KarS § 3891 lg-te 1 ja 3 − § 22 lg 3 ning § 255 lg 1 järgi ja karistada teda vangistusega.

3. Tartu Ringkonnakohtu 21. novembri 2016. a otsusega tühistati Tartu Maakohtu 21. märtsi 2016. a otsus H. Antsovi

õigeksmõistmises KarS § 255 lg 1 järgi ning tema karistamiseS § 3891 lg-te 1 ja 3 − § 22 lg 3 järgi. Tühistatud osas tehti

uus otsus, millega H. Antsov tunnistati KarS § 255 lg 1 järgi süüdi ja KarS § 63 lg-st 1 juhindudes karistati teda

KarS § 3891 lg-te 1 ja 3 − § 22 lg 3 ning § 255 lg 1 järgi 3-aastase vangistusega. Seejärel vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel

mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, arvati KarS § 68 lg-le 1 tuginedes eelvangistuses viibitud kaks päeva

karistusaja hulka ning suurendati 1 aasta 11 kuu ja 28 päeva pikkuseks kujunenud vangistust KarS § 65 lg 2 alusel Tartu

Maakohtu 19. novembri 2007. a otsuse järgi mõistetud vangistuse ära kandmata osa (s.o 2 aasta 10 kuu ja 25 päeva) võrra.

H. Antsovi lõplikuks karistuseks kujunes 4 aastat 10 kuud ja 23 päeva vangistust. Sama otsusega hüvitati süüdistatavale

osaliselt apellatsioonimenetluses tekkinud kulud. Prokuröri apellatsioon rahuldati osaliselt.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Tartu Ringkonnakohtu 21. novembri 2016. a otsuse peale esitasid kassatsiooni H. Antsovi kaitsjad vandeadvokaadid

Aivar ja Marko Pilv ning vandeadvokaadi abi Lauri Talumäe, kes taotlevad ringkonnakohtu otsuse tühistamist H. Antsovi

süüditunnistamises KarS § 255 lg 1 järgi ja tühistatud osas süüdistatava õigeksmõistmist. Alternatiivselt taotlevad kaitsjad

kriminaalasja ringkonnakohtule uueks arutamiseks saatmist, märkides kokkuvõtlikult järgmist.

4.1. Ringkonnakohtu otsus pole nõuetekohaselt põhjendatud ja jälitustoimingutega saadud kõnede stenogrammid pole

tõenditena lubatavad. Samuti ei kuulunud maksupettuse toimepanemises osalejad kuritegelikku ühendusse. H. Antsov ei

saanud maksupettuse tulemusel varalist kasu, ei allunud ühenduse tahtele ega juhi korraldustele. Süüdistatav tegeles

paralleelselt seadusliku majandus tegevusega ega teadnud, et ta kuulub kuritegelikku ühendusse. Maksupettuse

toimepanijate tegevus ei ohustanud ka avalikku julgeolekut ja rahu.

4.2. Kuna Riigikohtu üldkogu 10. aprilli 2012. a otsusega asjas nr 3-1-2-2-11 vähendati H. Antsovile Tartu Maakohtu

19. novembri 2007. a otsuse järgi mõistetud vangistust 2 kuu võrra, on eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ära

kandmata osa 2 aastat 8 kuud ja 25 päeva vangistust. Eelnevast nähtuvalt oleks tulnud H. Antsovile mõista KarS § 65 lg 2

alusel liitkaristuseks 4 aastat 8 kuud ja 23 päeva vangistust.

4.3. Kaitsjad taotlesid ringkonnakohtult H. Antsovile seoses apellatsioonimenetlusega valitud kaitsjatele makstud tasu

hüvitamist kogusummas 3376 eurot ja 20 senti. Ringkonnakohtu otsusest ei selgu, miks kaitsjatasu hüvitamise taotlused

rahuldati osaliselt.

5. Riigikohtu menetluse vältel esitas vandeadvokaadi abi L. Talumäe täiendava taotluse kohaldada H. Antsovi

süüditunnistamise muutmata jätmise korral karistust alla seaduses sätestatud alammäära ja mõista süüdistatavale

KarS § 255 lg 1 järgi rahaline karistus.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kolleegiumi hinnangul on H. Antsovi süüditunnistamine ja karistamine KarS § 255 lg 1 järgi seaduslik.

Ringkonnakohus selgitas arusaadavalt, millistele tõenditele ja miks kohtuotsuse tegemisel tugineti ning millised faktilised

asjaolud tuvastatuks loeti. Samuti näidati, milles maakohus materiaalõiguse kohaldamisel eksis ja miks tuleb H. Antsovi

tegevus kvalifitseerida ideaalkogumis KarS § 3891 lg-te 1 ja 3 − § 22 lg 3 ning § 255 lg 1 järgi. Ringkonnakohus ei ole asja

arutamisel rikkunud kriminaalmenetlusõigust ega ole eksinud ka valitud kaitsjatele makstud tasu osalisel hüvitamisel.

7. Liitkaristuse mõistmise osas on kaitsjate etteheited põhjendatud. H. Antsov tunnistati Tartu Maakohtu 19. novembri

2007. a otsusega KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi süüdi ning teda karistati 6-aastase vangistusega, mille kandmise

algusajaks loeti 17. august 2006. Viru Maakohtu 9. septembri 2009. a määrusega vabastati H. Antsov vangistusest tingimisi

enne tähtaega katseajaga kuni 16. augustini 2012 ning vanglast vabanemise hetkeks oli ta ära kandnud 3 aastat 1 kuu ja 5

päeva vangistust. Kandmata karistus oli – nii nagu ringkonnakohus märkis − 2 aastat 10 kuud ja 25 päeva vangistust.

8. Kaitsjad juhivad aga õigustatult tähelepanu asjaolule, et Riigikohtu üldkogu 10. aprilli 2012. a otsusega asjas nr 3-1-2-2-

11 tühistati H. Antsovi kaitsja teistmisavalduse alusel Tartu Maakohtu 19. novembri 2007. a otsus osas, millega H. Antsov

tunnistati süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 6-aastane vangistus. Uue otsusega mõisteti H. Antsov

KarS § 184 lg 2 p 2 järgi õigeks ja teda karistati KarS § 184 lg 2 p 1 alusel vangistusega 5 aastaks ja 10 kuuks. Eelnevast

tulenevalt on eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ära kandmata osa 2 aastat 8 kuud ja 25 päeva vangistust ning

H. Antsovile tuleb KarS § 65 lg 2 alusel mõista liitkaristuseks 4 aastat 8 kuud ja 23 päeva vangistust. Mõistes 2 kuu võrra

pikema liitkaristuse, kohaldas ringkonnakohus ebaõigesti materiaalõigust. Selle vea tõttu tuleb ringkonnakohtu otsus

osaliselt tühistada.

9. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 7 ja § 362 p-st 1, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu

Ringkonnakohtu 21. novembri 2016. a otsuse osas, millega H. Antsovile mõisteti KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuseks 4

aastat 10 kuud ja 23 päeva vangistust, ning teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab H. Antsovile kohtuotsuste

kogumi eest liitkaristuseks 4 aastat 8 kuud ja 23 päeva vangistust. Muus osas jääb ringkonnakohtu otsus muutmata.

Kaitsjate kassatsioon rahuldatakse osaliselt.

10. H. Antsovi kaitsjad A. ja M. Pilv esitasid Riigikohtule taotluse hüvitada süüdistatavale kassatsiooni menetluses valitud

kaitsjatele makstud tasu 3822 eurot (sh käibemaks 637 eurot). Taotlusele lisatud arve kohaselt kulutas A. Pilv

ringkonnakohtu otsusega tutvumiseks ja H. Antsoviga konsulteerimiseks 40 minutit ning kassatsiooni koostamiseks 15

tundi ja 50 minutit. M. Pilv kulutas ringkonnakohtu otsusega tutvumiseks ja kassatsiooni koostamiseks 8 tundi. Kokku

osutasid kaitsjad H. Antsovile kassatsioonimenetluses õigusabi 24 tunni ja 30 minuti vältel. Õigusteenuse tunnihind on 130

eurot, millele lisandub käibemaks.

11. Kuna Riigikohus teeb KrMS § 361 lg 1 p-s 7 nimetatud lahendi, peab riik KrMS § 186 lg 1 alusel hüvitama

süüdistatavale kassatsioonimenetluse kulu. KrMS § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 kohaselt kuulub kriminaalmenetluse

kulude hulka valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Riigikohus on varem märkinud, et kassatsioonimenetluses

tuleb valitud kaitsjale makstud tasu mõistlikkust hinnates muu hulgas võtta arvesse, millises ulatuses on kassatsiooni

argumendid põhjendatud (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. märtsi 2016. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-6-16, p 36).

Samuti sätestab KrMS § 175 lg 2, et kui menetlusosalisel on mitu kaitsjat või esindajat, arvatakse menetluskulude hulka

neile makstud tasu suuruses, mis ei ületa ühele kaitsjale või esindajale tavapäraselt makstavat mõistliku suurusega tasu.

Osutatud sätte mõtte kohaselt ei saa ühe ja sama kaitseülesande täitmise eest mitmele kaitsjale makstud tasu menetluskulude

hulka arvata suuremas ulatuses kui see, mida oleks võimalik pidada ühele kaitsjale või esindajale sama ülesande täitmise

eest makstavaks mõistlikuks tasuks (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21. juuni 2013. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-

63-13, p 23 ja 25. mai 2017. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-22-17, p 59). Praegusel juhul rahuldatakse kassatsioon

H. Antsovile mõistetud liitkaristuse osas. Ülejäänud väited ei ole põhjendatud. Pidades silmas eelöeldut ja arvestades

kriminaalasja keerukust ning mahtu, loeb kriminaalkolleegium hüvitatavaks mõistliku suurusega tasuks kaitsjate kolmele

töötunnile vastava summa, s.o 468 eurot (sh käibemaks 78 eurot).

(allkirjastatud digitaalselt)