1-12-11519/31 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (4) Kriminaalasi nr 1-12-11519

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

19. juuni 2017 (istung toimus Jõgeva kohtumaja kaugkohtuistungina 15.06.2017 ) Kriminaalasja number 1-12-11519 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekre

tär Viivi Kalme Tõlk Nadežda Bõstrova Prokurör Ene Uljanova (esitas arvamuse kirjalikult) Taotlus

H.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu H.H

isikukood XXX; asukoht: viibib karistuse kandmisel Tartu Vanglas; elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON

Vabastada H.H Harju Maakohtu 04.12.2012. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1- 12-11519 mõistetud karistuse, mida muudeti Harju Maakohtu 20.01.2015. a kohtumäärusega, kandmiselt tingimisi enne tähtaega.

KarS § 76 lg 5 alusel määrata

H.H-le

katseaeg tähtajaga kuni 28.01.2019.

Kohustada H.H

täitma katseaja jooksul KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elada k xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

ohtu määratud alalises elukohas –

2) ilmuda krimin

aalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha

2 (4) vahetamiseks;

6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § alusel määrata katseajaks järgmised kohustused:

75 lg 2 p 2, 4 H.H-le

1) mitte tarvitada alkoholi;

2) . asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist

Määrus lduse teostamiseks saata täitmiseks H.H suhtes kriminaalhoo Tallinna Vangla -Harju kriminaalhooldusosakonnale. Lääne

Vabastada süüdimõistetu karistuse kandmiselt peale käesoleva H.H

kohtumääruse jõustumist.

Edasikaebamise kord K Tartu ohtumääruse peale on õigus esitada Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD

JA MENETLUSE KÄIK H.H Harju Maakohtu 04.03.2011 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1- on süüdi tunnistatud 10-16828 KarS § 113 järgi ja karistuseks mõistetud 8 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati eelvangistus karistusaja hulka ja loeti karistusaja alguseks 28.07.2010. Kohtuotsus jõustus 22.03.2012. Harju Maakohtu 04.12.2012 kohtuotsusega tunnistati H.H süüdi KarS § 275 järgi ja mõisteti karistuseks 1 kuu vangistust. KarS § 65 lg 2 järgi suurendati käesoleva kohtuotsuse alusel mõistetud karistust 04.03.2011 Harju Maakohtu otsuse alus

- 6 aasta 1 kuu el mõistetud ja ärakandmata karistuse

24 päeva vangistuse võrra. Liitkaristuseks mõisteti H.H-le 6 aastat 2 kuud 24 päeva vangistust. K

aristuse kandmise alguseks loeti 04.12.2012. Kohtuotsus jõustus 20.12.2012. Harju Maakohtu 20.01. tunnistati H.H-le Harju Maakohtu 04.12.2012 2015 kohtumäärusega otsusega mõistetud karistus kuu vangistust KarS § 275 järgi kehtetuks

- 1 . Sama kohtuotsusega

mõistetud liitkaristus 6 aastat 2 kuud 24 päeva vangistust tunnistati samuti kehtetuks. Seega jäi -

H.H karistatuks Harju Maakohtu 04.03.2011 otsusega KarS § 113 järgi mõistetud karistusega 8 aastat 6 kuud vangistust alates 28.07.2010.

Kinnipeetava karistusaeg algas 28.07.2010 28.01.2019. ja lõpeb KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib

kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega vaba neda avanes kinnipeetaval 26.05.2017.

23.05.2017 edastas Tartu Vangla kohtule materjalid H.H ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule e et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava H.H sitatud materjalidest nähtub, vangistusest tingimis

i enne tähtaega vabastamist.

Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör, olles tutvunud

Tartu Vangla materjalidega H.H tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, asus seisukohale, et süüdimõistetut ei pea i ennetähtaegselt. Prokurör pidas ks vabastatama tingimis H.H

puhul positiivseks seda, et süüdimõistetu on osalenud sotsiaalprogrammides ja vangla tööhõives ning omab kindlat töökohta vabaduses. prokurör alkoholisõltuvus Negatiivseks pidas

t ning

3 (4)

asjaolu, et isik pole kogu vangistuse aja jooksul läbinud alkoholisõltlastele mõeldud sotsiaalprogramme. Vangla iseloomustusest nähtub, et isikul puudub side pereliikmetega.

Tuginedes isiku kuriteo toimepanemise asjaoludele, varasemale elukäigule, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosusele, ohtlikkuse tasemele (kõrgohtlik), prokurör, et H.H leidis puhul esinevad negatiivsed asjaolud annavad alust uskuda, et isiku karistuse eesmärgid ei ole täidetud ja isiku puhul ei ole võimalik piisava kindlusega eeldada, et vabanedes ei pane isik toime uut kurite

gu. Eeltoodule tuginedes nõustus prokurör Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta H.H vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamisega. Kriminaalasja menetlemisel osalenud ringkonnaprokurör Rita Siniväli varem korduvalt karistatud düssotsiaalse seisukoht on, et tegu on agressiivse alkohoolikuga, kes on ohutu ainult vanglas.

H.H avaldas, et soovi ta on aastatega muutunud ja ta b enne tähtaega vabaneda ja selgitas, et on praegu täiesti teine inimene kui siis, kui kuriteo toime pani. Vanglakaristus on andnud talle võimaluse mõelda ja aru saada, mida ta on valesti teinud. H.H avaldas, millega ta on karistuse kandmise ajal tegelenudläbinud kõik ettenähtud programmid, töötanud, osaliselt kahjud hüvitanud. Vabanemise korral oleks tal sõbra juures elukoht, võimalus on ka tööd saada. Prokuröri arvamusega kinnipeetav ei nõustunud ja leidis, et ei ole enam selline inimene nagu prokurör kirjeldas.

KOHTU SEISUKOHT KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.

Käeso temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks levaks ajaks on H.H

kolmandikku H.H on karistust kanda rohkem kui kaks , kuid mitte vähem kui neli kuud.

kuud (KarS § 76 lg 3). Seega esinevad formaalsed alused H.H tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

H.H on kriminaalkorras karistatud viiel korral (neli karistust kustunud). Käesolev vangistus on esimene ja mõistetud tapmise eest. Peamiseks kuritegusid soodustanud teguriks on H.H puhul olnud alkoholisõltuvus. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on isik korduvalt ravil käinud, kuid on ravi katkestanud ning on tekkinud tagasilangus. Oma probleemi, alkoholi liigtarvitamine, H.H tunnistab vajadust ning mõistab alkoholi tarvitamisest täielikult loobuda. Istungil avaldatu kohaselt on H.H veendunud, et pikk vangistus on teda muutnud.

Karistuse kandmise ajal on kinnipeetav läbinud taasühiskonnastavaid tegevusi. H.H on läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“, „Viha juhtimine“ ja osalenud periooditi majandustööl nii Tallinna kui Tartu Vanglas. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole.

Vabanemise korral on H.H olemas elu korteris

- koht sõbra õe ja töökoht OÜ s xxxxxxxxxxxx.

Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates leiab kohus, et H.H ennetähtaegne vabastamine vangistuse kandmiselt on võimalik. Kohus on arvamusel, et käesolevaks ajaks reaalselt kantud vangistus võiks olla piisav, et mõjutada esmakordselt vangistuses viibivat isikut hoiduma edaspidi süütegusid toimepanemast. H.H on talle mõistetud 8 aasta 6 kuu pikkusest karistusest ära

4 (4) kandnud peaaegu 7 aastat. H.H vused ning on karistuse jooksul läbinud kõik ettenähtud tege tema käitumine on hea. Ka H.H vabanemisjärgsed elutingimused võimaldavad tema vabastamist. Kohus leiab, et ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine võiks H.H puhul olla tulemuslikum kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Kriminaalhoolduse näol on süüdimõistetule tagatud abi kohandumiseks ühiskonnas ning käitumiskontrollile allutamine tagab ka piisava kontrolli H.H . edasise käitumise üle

KarS § 76 lg 5 alusel tuleb määrata katseaeg ku . Samaks tähtajaks peab H.H-le ni 28.01.2019

kohus põhjendatuks allutada ka KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile. Selleks, et H.H vähendada uute kuritegude toimepanemise riske, tuleb katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2 H.H-le

alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi vähendada seaduslike sissetulekute . Et puudumisest tulenevaid võimalikke riske ning tagada isiku hõivatus, peab kohus vajalikuks määrata

KarS § 75 lg 2 p 4 alusel asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 H.H-le kohustuse

nädala jooksul pärast vabanemist.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik