1-17-3572/18 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

19. juunil 2017.a, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-17-3572 Kohtukoosseis Kohtunikud Orvi Tali, I ja Urmas Reinola vi Kesküla Kriminaalasi

Mikk Tikerpuu stus

422 lg 1 ja U.T süüdi es KarS § süüdistus KarS § 422 lg 1 järgi es

Vaidlustatud kohtulahend

Süüdistatavad Pärnu aasta otsus lühimenetluses Maakohtu 24. mai 2017

Apellatsiooni esitajad

de

Süüdistatav

- elukoht X , isikukood Mikk Tikerpuu XX

38907300218, EV kodanik, X , emakeel eesti keel, XX

töökoht OÜ, kriminaalkorras karistatud 11.07.2013 O Harju Maakohtu poolt KarS § 424 alusel vangistusega 1 kuu 28 päeva tingimisi KarS § 73 alusel 3 aastase katseajaga, väärteokorras karistatud. Kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld.

Süüdistatav U.T - elukoht XXX, isikukood

XXX, EV kodanik, X , emakeel eesti keel, XX

töökoht äärteokorras J, kriminaalkorras karistamata, v karistatud 01.04.2016 PPA Põhja prefektuuri poolt LS §

227 lg 2 alusel rahatrahviga 200 eurot ja mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks kuni 26.06.2016. Kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld.

Süüdistatava Mikk Tikerpuu kaitsja Alar Salu, Süüdistatav kaitsja Kristjan Nõges U.T ja tema

RESOLUTSIOON

Jätta süüdistatava Mikk Tikerpuu kaitsja Alar Salu ning süüdistatava U.T ja tema kaitsja Kristjan Nõgese kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. apellatsioon

id d

Välja mõista kannatanu kasuks apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulu MK

summas 240 (kakssada nelikümmend) eurot, st Mikk Tikerpuult ja U.T-lt kummaltki eurot.

120 (ükssada kakskümmend)

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esi da määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna ta

Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

SÜÜDISTUS:

1. Mikk Tikerpuud süüdistatakse selles, et tema, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja isikuna, kelle veres oli Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspertiisiaktist nr

66I nähtuvalt etanooli 0,42 mg/g+- 0,05 mg/g, juhtis 14.05.2016 kella 18.30-18.34 paiku Lääne maakonnas Ridala vallas Kiltsi külas asuval Kiltsi lennuvälja esimesel rajal OÜ-le M kuuluvat ja tema kasutuses olevat sõiduautot Audi S8 registreerimisnumbriga XXXXXX, millisega kiirendas lubatud suurimat sõidukiirust ületades kiirusega suurusjärgus 190 km/h kõrvuti sõiduautoga Audi S8 registreerimisnumbriga XXXXXX, millist juhtis U.T , millise tegevuse tagajärjel kaotasid mõlemad sõidukid suure kiiruse tõttu juhitavuse, põrkusid külgpuutesse ning Mikk Tikerpuu poolt juhitav sõiduauto Audi S8 paiskus paremale teeserva, kus sõitis otsa pealtvaataja le, kes suri saadud tervisekahjustuste tõttu sündmuskohal. AK- Oma tegevusega rikkus Mikk Tikerpuu Liiklusseaduse § 14 lg 2, § 16 lg 1, § 33 lg 1, § 50 lg 1, § 69 lg 1, 3, § 90 lg 1 p 1 nõudeid. Sellise tegevusega pani U.T toime KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o sõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise, millega ettevaatamatusest põhjustati inimese surm.

1.1 U.T süüdistatakse selles, et tema, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, juhtis 14.05.2016 kella 18.30 18.34 paiku Lääne maakonnas Ridala vallas -

Kiltsi külas asuval Kiltsi lennuvälja esimesel rajal isiklikku sõiduautot Audi S8 registreerimisnumbriga XXXXXX, millisega kiirendas lubatud suurimat sõidukiirust ületades kiirusega suurusjärgus 190 km/h kõrvuti sõiduautoga Audi S8 registreerimisnumbriga

XXXXXX, millist juhtis Mikk Tikerpuu, millise tegevuse tagajärjel kaotasid mõlemad sõidukid suure kiiruse tõttu juhitavuse, põrkusid külgpuutesse ning Mikk Tikerpuu poolt juhitav sõiduauto Audi S8 paiskus paremale teeserva, kus sõitis otsa pealtvaataja AK-le, kes suri saadud tervisekahjustuste tõttu sündmuskohal. Oma tegevusega rikkus U.T Liiklusseaduse § 14 lg 2, § 16 lg 1, § 33 lg 1, § 50 lg 1 § 90 lg 1 p 1 nõudeid. Sellise tegevusega pani U.T toime KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o sõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise, millega ettevaatamatusest põhjustati inimese surm.

MAAKOHTU OTSUS:

2. Maakohus tunnistas Mikk Tikerpuu

422 lg 1 karistuseks Pärnu süüdi KarS § järgi ja mõistis

2 aastat 6 kuud

vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ja lõplikuks mõisteti KarS § 65 lg 2 alusel karistuseks

1 aasta 8 kuud vangistust. suurendati karistust Harju Maakohtu 11.07.2013.a karistuse otsusega mõistetud ärakandmata

1 kuu 28

1 aasta, 9 kuud 28 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti päeva vangistust. Vangistuse kandmise alguseks loeti Mikk Tikerpuu poolt vangistuse kandmisele asumine peale kohtuotsuse jõustumist. Mikk Tikerpuu suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld

tühistada peale jõustunud kohtuotsuse järgi vangistuse kandmisele asumist.

2.1 U.T eti karistuseks 2 aastat 6 kuud tunnistati süüdi KarS § 422 lg 1 järgi ja mõist vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta 8 kuud vangistust. KarS § 73 lg 2 alusel mää , et mõistetud

rati

vangistusest tuleb U.T koheselt ära kanda 3 kuud vangistust ning vangistuse kandmise alguseks lugeda U.T poolt vangistuse kandmisele asumine peale kohtuotsuse jõustumist. KarS § 73 lg 1 alusel jäeti mõistetud vangistusest 1 aasta 5 kuud U.T suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrati, et vangistust 1 aasta 5 kuud ei pöörata täitmisele kui U.T 3 aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

Katseaja alguseks loeti kohtuotsuse kuulutamise päev s.o 24.05.2017. U.T suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada peale jõustunud kohtuotsuse järgi kohesele ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmisele asumist.

APELLATSIOON : ID

3. Apellatsioonid esitas s rpuu kaitsja Alar S U.T üüdistatava Mikk Tike alu ning süüdistatav ja tema . kaitsja Kristjan Nõges

3.1 Apellant Alar Salu taotleb tühistada Pärnu Maakohtu Haapsalu 24. mai 2017.a. kohtuotsus osas, le karistuseks vangistus 2 aastat 6 kuud nin millega mõisteti Mikk Tikerpuu g vähendada Mikk Tikerpuu karistust kohtu sellekohase seisukoha ulatuses. Mikk Tikerpuu - le KarS § 65 lg t 2 kohaldades palub apellant kohaldada samuti KarS § 73 lg t 4, jättes mõistetud - vangistuse täitmisele pööramata.

3.2 Apellandid U.T ja tema kai taotlevad t tsja Kristjan Nõges ühistada Pärnu

Maakohtu 24. mai 2017. a kohtuotsus U.T süüdimõistmises KarS § 422 lg 1 järgi osas, millega U.T-le mõistetud vangistusest tuleb U.T koheselt ära kanda 3 kuud vangistust, ning teha uus otsus, millega jätta mõistetud vangistus U.T suhtes koos katseajaga t

äielikult tingimisi kohaldamata. Alternatiivselt tühistada Pärnu Maakohtu 24.

mai 2017. a kohtuotsus U.T süüdimõistmises KarS § 422 lg 1 järgi osas, millega U.T karistati vangistusega 2 aastat 6 kuud, ning teha uus otsus, millega vähendada U.T-le mõistetud vangistust niivõrd, et oleks võimalik see asendada üldkasuliku tööga, ning asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga.

4.

Apellant Alar Salu asub seisukohale, et Mikk Tikerpuu süü suurust hinnates on kohus sedastanud, et teoga põhjustatud tagajärg on KarS lg 1 sätestatutest raskeim, millise grammatilise tõlgenduse üle apellant ei vaidle. Eelnimetatud koosseisuga kaitstav õigushüve on inimese elu ja tervis mõlemad ning apellandi hinnangul ei saa õigushüve rikkumise suurust käesoleval juhul hinnata sedavõrd, mis omakorda lubab selle hindamise tulemusega määrata süü suurus. Siinkohal tuleb tõdeda kahjuks, et ka raske tervisekahjustus iseenesest võib olla oma iseloomult samaväärne surma tagajärjega. Samuti ei saa eelkirjeldatud asjaolu olla raskendav asjaolu.

Maakohus on leidnud, et karistuse mõistmisel omab tähtsust ka karistuse üldpreventiivne eesmärk, sest liiklusreeglite tuleb tagada kõigi liiklejate turvalisus. Apellandi hinnangul on sellise kohtu käsitlusega üldpreventiivne eesmärk täidetud kooskõlastamata

kiirendusvõistluste puhul, mitte tavaliikluse puhul. Apellandi hinnangul tuleb ka Mikk

Tikerpuu osas arvestada karistuse eripreventiivset eesmärki. Arvestades asjaolu, et Mikk Tikerpuu pani kuriteo toime katseajal, saab kohaldada tema suhtes KarS § 73 lg 4 sätestatut. - Kaitsjale teadaolevalt on Mikk Tikerpuu oma sellekohased nõusolekud kohtule edastanud. Süüdistatavale ei ole arusaadav ega üheselt ja selgelt jälgitav, mil moel on kohus arvestanud süü suurust karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, karistuse erija üldpreventiivset eesmärki. Eelkõige pole asjas kohus tuvastanud raskendavaid asjaolusid, kuid vähemalt Mikk Tikerpuu osas on kohus tuvastanud kergendavate asjaoludena süü tunnistamise ja kahetsuse ning kannatanule kahju hüvitamise. Õigusmõistmisel lähtutakse üldreeglina karistuse mõistmisel printsiibist, kus sanktsioonimäära keskmisest

lahutatakse/liidetakse kergendavad/raskendavad asjaolud. Käesolevas asjas pole kohus raskendavaid asjaolusid tuvastanud, on tuvastanud mitmed kergendavad asjaolud, kuid ikkagi on rakendanud sanktsiooni keskmist määra. Apellant on seisukohal, et eelkirjeldatud situatsioonis tuleb kohaldada karistust alla sanktsiooni keskmise määra ning tulenevalt mitmest kergendavast asjaolust, siis oluliselt alla keskmise määra.

5. kuid leiavad, Apellant ei vaidlusta U.T süüdimõistmist, et mõistetud karistus ei

vasta kuriteo raskusele ega U.T isikule. Käesoleva juhtumi asjaolusid igakülgselt arvestades on põhjendatud U.T-le mõistetud vangistuse täielikult täitmisele pööramata jätmine KarS § 73 lg 1 alusel. Alternatiivselt leiab Apellant, et U.T tuleks karistada määras, millist on võimalik ja milline tuleks asendada üldkasuliku tööga KarS § 69 lg 1 alusel.

5.1 Maakohus on jätnud U.T süü suuruse tuvastamisel ja U.T karistamisel arvestamata kannatanu rolli süüteo tagajärje saabumises. Kannatanu käitumist tuleks arvesse võtta ka juhul, kui kohus peaks ühel või teisel põhjusel leidma, et tegemist polnud siiski ka eneseohustamisega, vaid üksnes ettevaatamatusega. Riigikohus kriminaalasjas nr 3-1-1-87-15, p 14 on leidnud, et kuigi kannatanu ettevaatamatu käitumine ei pruugi vabastada liiklusnõudeid rikkunud isikut vastutusest, on ikkagi põhjendatud, et seesama ettevaatamatu käitumine võetakse ikkagi arvesse süüdistatavale karistuse mõistmisel ja sellest vabastamisel.

5.2 Maakohus on jätnud U.T süü suuruse tuvastamisel ja U.T karistamisel arvestamata, et U.T ja Mikk Tikerpuu ei olnud pealtvaatajate olemasolust teadlikud.

Samuti maakohus on jätnud U.T süü suuruse tuvastamisel ja U.T karistamisel arvestamata süüteo toimepanemise asukoha eripära.

5.3 Maakohus on kaalunud U.T isikust tulenevaid karistamise eripreventiivseid vajadusi valikuliselt. U.T on avaldanud kahetsust ka selles osas, et tegi -le CO ettepaneku võtta süü enda peale. Seda nii kohtueelses menetluses kui ka enda viimases sõnas. Apellandi hinnangul ei tohiks U.T täiendavalt karistada oma käitumise parandamise eest. Samuti pole õige väita, just kui suhtuks U.T temalt juhtimisõiguse äravõtmisesse ükskõikselt. KarS § 422 puudutavas kohtupraktikas on leitud ka käesolevast juhtumist raskemate asjaolude puhul, et karistusest tingimisi vabastamine täidab karistuse eesmärke piisavalt. Apellandi hinnangul on U.T süü väiksem kui viidatud kohtulahendite alusel süüdi mõistetud isikutel, sest U.T ei olnud joobes, süütegu pandi toime tavaliikluseks suletud territooriumil ning süüteo tagajärje saabumisel etendas olulist rolli ka kanntanu enda käitumine. Seetõttu leiab Apellant, et U.T karistamise eesmärgid on saavutatavad ka U.T vangistusest tingimisi vabastamisega.

5.4 U.T karistamise eesmärgid on saavutatavad ka vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga. U.T on varem kriminaalkorras karistamata isik, keda on ka väärteokorras karistatud ainult ühel korral. Seetõttu pole Apellandi hinnangul liiga hilja proovida U.T ühiskonnast isoleerimise vältimist, mille jaoks ongi vangistuse asendamine üldkasuliku tööga kui ultima ratio abinõu ette nähtud. Selline asenduskaristus ei mõjuks ka U.T lähedastele niivõrd rusuvalt kui reaalne vanglakaristus. Apellant palub arvestada, et U.T on kaheaastase väikelapse isa ning lapse ema jaoks on lapse iseseisev ülalpidamine raskendatud. Üldkasuliku töö kõrvalt on U.T vähemasti võimalik neid abistada igapäevatoimetustes ning teenida mingilgi määral perele sissetulekut.

KANNATANU ESINDAJA SEISUKOHT JA VASTUVÄITED KrMS § 322 lg 3 ALUSEL:

6. Kannatanu esindaja palub jätta esitatud apellatsioonid rahuldamata ja Pärnu Maakohtu 24. mai 2017 aasta otsus muutmata.

KRIMINAALKOLLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

7. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsioonidega leia

d, b üksmeelselt, et apellatsioonid on ilmselt põhjendamatu perspektiivitud ning tuleb sellest

tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt sedastanud ( nt määrused nr 3-1-1-64-11; 3-1-

1-43-11; 3-1-1-86-11 ja 3-1-1-6-13 p 6), et ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega

(nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga.

Apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Taotletakse vaid otsuse muutmist karistuse määra , täpsemalt mõistetud vangistuse individualiseerimise , karistusest osaliselt vabastamise

ning asendamise osas. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud järeld sisust lähtu uste muutmiseks. Apellatsioonide des on tegemist

perspektiivitu apellatsioonidega te , mille arutamine ei saa kaasa tuua käesolevas määruses esitatud põhjendustest erinevaid seisukohti.

Kolleegium peab vajalikuks osundada, et süüdistatavale mõistetud karistuse muutmine ringkonnakohtus on lubatav, kui tuvastatakse, et esimese astme kohtu poolt mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele või süüdimõistetu isikule või kui tema suhtes on mõnel muul viisil kohaldatud ebaõigesti kriminaalseadust. akohtu poolt mõistetud Ringkonnakohus leiab, et ma

karistuse muutmiseks puudub alus ning maakohtu poolt mõistetud karistus ei hälbi karistuspraktikast.

7.1 Kuigi süüdistatava kaitsja , et maakohus on tõendeid vääralt hinnanud, Alar Salu osundab

millest omakorda , leiab tulenes materiaalõiguse ehk karistuse ebaõige kohaldamine ringkonnakohus, et see väide on täielikult paljasõnaline.

Maakohus samuti selle individualiseerimise on enda järeldusi karistuse, osas põhjalikult

motiveerinud ning kohtu siseveendumuse kujunemine on kohtuotsuse lugejale

ringkonnakohtu hinnangul täiesti jälgitav. Seda argumenti ei pea ringkonnakohus seega absoluutselt asjakohaseks ning jätab selle edasiselt tähelepanu alt välja.

8. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24. oktoobri 2011. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-11, p

11 ja 17. mai 2013. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-52-13, p 19).

Maakohus on põhjendanud süüdlas ele mõistetavat vangistust kooskõlas KarS § t

sätestatuga ning ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, mis annaks aluse otsu

se tühistamiseks ning Mikk Tikerpuule ja U.T-le uue karistuse mõistmiseks.

8.1 Kolleegium leiab ides toodud argumendid ei anna alust üksmeelselt, et apellatsioon

maakohtu otsuse tühistamiseks ega lühemaajalise Mikk Tikerpuule ja U.T-le vangistuse mõistmiseks.

KarS § 422 lg 1 sanktsioon näeb

kuni viieaastase vangistuse, seega sanktsiooni keskmine määr on 2 aastat 6 kuud vangistust. Maakohus on Mikk Tikerpuud ja U.T karistanud

2 aastase 6 kuulise vangistusega, mida on vähendatud 1/3 võrra Käesoleval . juhul ei ole

maakohus karistusmäära valikul materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ning maakohus on jälgitavalt põhje määra valiku aluseks olevaid asjaolusid. Nii on maakohus ndatud karistus

arvestanud karistust kergendavaid asjaolusid ja raskendavate asjaolude puudumist, süüdlase iseloomustavaid andmeid, samuti üld kui ka eripreventiivseid eesmärke - (kd 3 lk 28-28

pöördel Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud KarS § 57 loetellu kuuluvaid karistust ). kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud.

8.2

Kolleegiumil tuleb märkida, et isiku süü suurus sõltub konkreetse juhtumi asjaoludest. Nõustuda ei saa apellantidega, et mõistetud tus ületaks Mikk Tikerpuule ja U.T-le karis nende

süü suurust.

Kolleegium asub seisukohale, et süü suuruse arvestamisel tuleb arvestada ka objektiivseid asjaolusid, s.o subjektiivseid asjaolusid, s.o motiivi ja eesm tegu ja tagajärge ning ärki. Maakohus on õigustatult arvestanud süü suuruse vaagimisel tahtluse liiki, kuivõrd süü suurus sõltub ka sellest millise tahtluse liigiga on tegu toime pandud. Kolleegium ei tuvastanud asjaolusid, mis oleks seotud isikuga või süüteo toimepanemisega ja mida kolleegium saaks lugeda süüd oluliselt vähendavaks asjaoluks. Ka juhib kolleegium tähelepanu sellele, et õiguslikke piire arvestav konkreetse karistusmäära valik on kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-79-03, p 11). Seejuures ei ole kohus karistuse mõistmisel seotud prokuröri ega kaitsja seisukohtadega, vaid kohus lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Kohtumenetluse poolte karistustaotlustega on kohus seotud vaid üldise põhjendamiskohustuse kaudu (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. detsembri 2012. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-113-12, p 10; Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. veebruari 2008. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-91-07, p 6.6). Käesoleval juhul on maakohus neid põhimõtteid järginud.

8.3 Kolleegium märgib, et muud süü suurust määravateks asjaoludeks on nii süüdistatava teojärgne käitumine kui ka kannatanu käitumine jms. Kolleegium asub seisukohale, et maakohus ei ole jätnud tähelepanuta ka kannatanu enda käitumist (kd 3 lk 27) ning maakohus on võtnud seda arvesse U.T-le karistuse mõistmisel ning sellest vabastamisel. Samuti on maakohus võtnud arvesse ka U.T enda käitumist peale teo toimepanemist (palumine

sõbral süü enda peale võtta).

Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-12-06 märkinud, et süü suuruse tuvastamisse tuleb kaasata teo toimepanemise tehiolud, otsuses nr 3-1-1-99-06 on öeldud, et süü suurusest lähtuvalt peab kohus andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole (otsuse p 14). Tähendust omab seega suurel määral konkreetne teo toimepanemise viis (nn täideviimis ebaõigus), kusjuures tähelepanu -

pööratakse ka teo toimepanemise ohtlikkusele, mis on samuti objektiivseks kategooriaks.

Maa ka arvestanud. Seega leidis maakohus kohus on neid karistuse mõistmisel arusaadavalt õigesti, et süüdistatava süü on keskmisest oluliselt suurem. Saadud süüle vastava karistuse te

ülemmäära on maakohus k ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. orrigeerinud eri-

Kokkuvõtvalt leiab kolleegium, et maakohus on vangistuse määra mõistmisel kõike olulisi asjaolusid, mis võiksid mõjutada vangistuse määra juba arvesse võtnud ning karistusmäära veelgi lühendam Süüdistatava isik ning teda iseks seaduslikud alused puuduvad. iseloomustavad andmed kuuluvad tõepoolest karistuse mõistmise temaatikasse, kuid seejuures ei saa unustada, et karistuse mõistmise aluseks olev isiku süü suurus on lahutamatult seotud ka toimepandud kuriteoga ehk siis õiguslikult etteheidetava käitumisega.

9. Tulenevalt KarS § 56 lg st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades - arvesse võtma ka süüdistatava isikut ning ka üld võimalust

- ja eripreventiivseid kaalutlusi ehk

mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

9.1 Kaitsja Alar Salu apellatsioonis toodule vabastada Mikk Tikerpuu tingimisi mõistetud liitkaristuse kandmiselt KarS § 73 lg 4 kohaselt allutamisega elektroonilisele valvele KarS §

75 lg 2 p 9 sätestatud korras, märgib kohtukolleegium järgmist. KarS § 73 lg 4 sätestab üheselt, et kui isik paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt KarS § 65 lg 2 sätestatule. Kui uus kuritegu pandi toime tahtlikult, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele KarS § 75 lg

2 p 9 sätestatud korras. KarS § 75 lg 2 p 9 sätestab üheselt, et süüdlane on käitumiskontrolli ajal kohustatud alluma elektroonilisele valvele, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Käesolevas asjas on süüdistatav Mikk Tikerpuu sisuliselt andnud nõusoleku rakendada elektroonilist valvet, märkides, et kinnitab valmisolekut alluda elektroonsele valvele (kd 3 lk 18). Seega on olemas nimetatud sätte kohaldamise formaalsed eeldused.

9.2 Kolleegium peab vajalikus märkida, et karistusseadustiku muutmise eelnõu seletuskirjas on seadusandja üheselt selgitanud, et uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele KarS § 75 lg 2 p 9 sätestatud korras võib kõne alla tulla siis, kui isiku reaalselt vangi saatmine ei ole otstarbekas

– tegemist on sisult eriliigiliste kuritegudega või kui kuritegude toimepanemisest on nt kui kaua aega möödas jms. Käesoleval juhul puudub kolleegiumil igasugune usk, et Mikk Tikerpuu suudaks vabaduses vii mepanemisest. Mikk Tikerpuu bides hoiduda uute (sh uute liiklussüütegude) süütegude toi käitumine näitab üheselt, et süüdistatav ei ole aru saanud temale õistetud varasemalt m

karistuste tähendusest ning konkreetsel juhul ka ohtlikkusest, mida endas kätkeb sõiduauto juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt ning seisundis (taas alkoholijoobes), milles ei tohi autot juhtida. Kuigi Mikk Tikerpuu pani toime uue kuriteo katseaja lõpus, ei saa jätta tähelepanuta, et Mikk Tikerpuud iseloomustab asjaolu, et olles mõistetud varasemalt süüdi KarS § 424 järgi ning vabastatud likult täie mõistetud karistuse kandmiselt, pani Mikk Tikerpuu toime uue liiklussüüteo, millega seekord põhjustati juba raske tagajärg. Sellises käitumises väljendub kolleegiumi hinnangul ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale. Süüdistatav Mikk Tikerpuu ei suuda isegi mõistetud karistuse võimaliku täitmisele pööramise teadmise juures käituda õiguskuulekalt ega pidada lugu ühiskonnas omaksvõetud põhiväärtustest. Eelnev karistus ei ole ilmselgelt omanud kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses.

9.3 Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-2-98 märkinud üheselt, et süüdlase isik ja tema käitumine pärast kuriteo toimepanemist (nt vanus, puhtsüdamlik kahetsus, varasem karistamatus, varalise kahju vabatahtlik hüvitamine jne) iseenesest ei anna veel alust isiku tingimisi karistusest vabastamiseks, kui kuriteo asjaoludest tulenevalt on tegemist raske tagajärje põhjustamisega. Sellised andmed ei ole märkimisväärsed erisused, mis tingivad karistusest vabastamise. Lisaks tuleb silmas pidada, et karistuse individualiseerimisel tuleb samaaegselt arvestada ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse kandmisest tingimuslik vabastamine saab toimuda siiski vaid tingimusel, et selline vabastamine on põhjendatav samaaegselt nii kuriteo toimepanemise asjaolusid kui ka süüdlase isikut iseloomustavatest erandlikest asjaoludest lähtuvalt. Kolleegium märgib, et kõnealuses asjas puuduvad erisused, mis teeks karistuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks. Kokkuvõtvalt leiab kolleegium, et kuna eelnev põhikaristuse võimalikest individualiseerimise viisidest ei ole mõjutanud süüdistatavat edaspidi käituma õiguskuulekalt, on maakohus õigustatult leidnud, et tuleb mõista reaalne vangistus. Mikk Tikerpuule

10. Süüdistatava U.T aitsja Kristjan Nõgese apellatsioonis toodule jätta ja tema k

U.T-le mõistetud karistus täielikult täitmisele pööramata, märgib kohtukolleegium järgmist.

Karistusest tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistusliik, vaid see on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest ja kohus ei pea karistusest vabastamise ebaotstarbekust põhjendama. Piisab, kui kohtuotsuses on jälgitavalt põhjendatud karistusliigi ja - u aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määra valik

20. veebruari 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-99-06, p 16-17, samuti 13. mai 2004. a otsus asjas nr 3-1-1-40-04, p 8, 15. a otsus asjas nr 3-1-1-11-10, p 6.1 ja 18. aprilli 2011. märtsi 2010. a

otsus asjas nr 3-1-1-18-11, p-d 8.1-8.2). ud Kolleegium leiab, et maakohus on ülalnimetat põhimõtteid järginud ja Riigikohtu praktika valguses ei olnud maakohus kohustatud põhistama, miks ta mõistetud osalisest vangistusest vabastamata jätab. U.T

10.1 Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-99-06 p 21 märkinud, et lühivangistuse määramine võib kõne alla tulla siis, kui kohus pärast seda, kui on kirja pannud veenvad põhjendused isiku tingimuslikult karistusest vabastamiseks, leiab siiski, et katseaja toime võiks sellele konkreetsele isikule mõjuda oluliselt distsiplineerivamalt, kui ta on vahetult kogenud, mida kujutab endast ja milliste tegelike vabadusepiirangutega on vangistus seotud. Kolleegium on veendunud, et karistuse osalisel täitmisele pööramisel U.T suhtes on taotletav eripreventiivne eesmärk. Kolleegium nõustub täielikult m täielik aakohtuga, et U.T karistuse kandmisest vabastamine pole tema teost lähtuva süü suuruse tõttu põhjendatud ning nn šokivangistusega antakse isikule tõsine hoiatus.

10.2 Karistuse kandmisest osalise vabastamise instituudi eesmärk on üksnes nn šokivangistus, mida tuleb sisustada eripreventiivselt kui isiku tõsist hoiatamist lühiajalise s.o mõnekuulise - vangistusega (vt RKKKo nr 3-1-1-41-04 ja nr 3-1-1-21-05). Osalisel karistusest tingimuslikul vabastamisel tuleb kohesele ärakandmisele määratavat karistust käsitada igal juhul vaid kuudes vältava lühivangistusena. Tulenevalt Riigikohtu seisukohtadest avaldub sellise sanktsiooni preventiivne toime vangistuse lühiajalisuses ning ka selles osas ei ole maakohus eksinud, ku nda 3 U.T varasem ivõrd koheselt tuleb ära ka kuud vangistust. Ainuüksi karistamatus, ei anna alust ning kaitsja arusaam, teda täielikult karistusest tingimisi vabastada et nimetatud asjaolu tingib automaatselt karistusest täielikult tingimisi vabastamise on ekslik.

Apellatsioonis puuduvad veenvad põhjendused isiku täielikult tingimuslikult karistusest vabastamiseks. Süüdistatava isik ning teda iseloomustavad andmed on määravad karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks, kuid seejuures ei saa unustada, et karistuse mõistmise aluseks olev isiku süü suurus on lahutamatult seotud ka toimepandud kuriteoga ehk siis õiguslikult etteheidetava käitumisega.

10.3 Kolleegium ei nõustunud süüdistatava U.T ja tema kaitsja Kristjan Nõgese alternatiivsele taotlusele vähendada U.T-le mõistetud vangistuse määra, kuid kolleegium peab vajalikuks märkida alternatiivse taotluse osas järgmist.

Asendada U.T vangistus üldkasuliku tööga taotleb süüdistatav ja tema , kaitsja sisuliselt U.T olukorra raskendamist. Nimelt on kohtupraktika asunud seisukohale, et üldkasulik töö on karistuse reaalse ärakandmise vältimise nn viimaseks võimaluseks. Sellele eelneb isiku tingimisi vabastamine käitumiskontrollile allutamisega. Seda kinnitab ka KarS §

69 lg 7

sõnastus. Seejuures KarS § 73 lg 4 sätestab samas, et sarnases olukorras mõistetakse isikule küll liitkaristus, kuid kohus võib uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist või vabastamist koos käitumiskontrolliga ning vangistuse täitmise pööramise korral võib rS Ka § 69 alusel jätta taaskord täitmisele pöö üheselt vangistus ramata. Selline regulatsioon kinnitab arusaama, et sisuliselt taotleb U.T olukorra süüdistatav ja tema kaitsja süüdistatava raskendamist, mitte aga kergendamist.

11. Arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, peab kolleegium Mikk Tikerpuule ja

U.T-le mõistetud karistusi ja selle individualiseerimise aluseid ja viisi täielikult seaduslikuks ning põhjendatuks. Apellatsioonides puuduvad igasugused veenvad argumendid, mis võimaldaks jõuda kolleegiumil vastupidisele järeldusele ning revideerida mõistetud karistusmäära väiksemaks või muuta valitud karistuse individualiseerimisviisi.

Ka ei anna eriega üldpreventiivsed karistuse mõistmise eesmärgid alust maakohtu otsuse muutmiseks.

12. Kannatanu esindaja vandeadvokaat Indrek Sirk esitas ringkonnakohtule taotluse hüvitada kannatanule seoses apellatsioonimenetlusega tekkinud kulu kokku summas 240 eurot.

Taotluse kohaselt kulutas esindaja apellatsioonide analüüsiks, selgitamiseke kannatanule ja apellatsioonivastuse koostamiseks kokku 2 tundi. KrMS 173 1 p

175 1 p 1 § lg

1 ja § lg

kohaselt kuulub kriminaalmenetluse kulude hulka ka valitud esindajale makstud mõistliku suurusega tasu. Kolleegiumi hinnangul on esindaja tehtud toimingud kannatanu esindamiseks vajalikud ja nendeks kulunud aeg põhjendatud. Samuti on taotletud summa mõistliku suurusega. kannatanu kasuks apellatsioonimenetluses tekkinud Seega tuleb välja mõista MK menetluskulu summas 240 eurot, st Mikk Tikerpuult ja U.T-lt kummaltki 120 eurot.

13. Eeltoodud põhistusel leiab kriminaalkolleegium üksmeelselt, et apellatsioonid on ilmselgelt põhjendamatu b juhindudes KrMS § 326 lg 3 jätta läbi d ja perspektiivitud ning tule

vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/