4-17-3038/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Väärteoasi nr. 4-17-3038

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

19. juunil 2017.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-17-3038 Kohtukoosseis Tõlk Kohtunik Margot Mikler Katrin–Jana Vaab Väärteoasi F.P väärteoasi LS § 201 lg 2 ja § 224 lg 2 järgi

Menetlusalune isik F.P, isikukood: xxx, elukoht: Xxxx, Tallinn, EV kodanik, töötab Kohtuvälise menetleja esindaja

Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklustalituse esindaja Enel Kuiv

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada F.P LS § 201 lg 2 ja § 224 lg 2 järgi ning karistada KarS § 63 lg 1 kohaldamisel arestiga 18 päeva.

Vastavalt KarS § 69 asendada F.P-le

mõistetud arest 18 päeva üldkasuliku tööga 18 tundi, mille tegemise tähtajaks määrata 2 kuud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna

Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida–Harju politseijaoskonna patrullpolitseiniku

Mirjam Volmre poolt on 12.05.2017.a. koostatud väärteoprotokoll AB1538227 selles, et

F.P 12.05.2017.a. kella 15:52 ajal juhtis Harjumaal Tallinna linnas Tondiraba 1 juures suunaga Katleri tänava poole mootorsõidukit Opel Mokka reg.nr 913 BMR isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,38 mg/l kohta.

Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,43 mg/l kohta +/- 0,05 mg/l. Samuti juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnealt LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud.

Sellise tegevusega F.P rikkus liiklusseadus § 90 lg 1 p 1,3 ja § 69 lg 3 nõudeid ning pani toime liiklusseaduse § 201 lg 2 ja § 224 lg 2 ettenähtud väärteod.

Menetlusalune isik tunnistas end kohtuistungil süüdi ja andis ütlusi, et juhtimisõigus on tal taastamata, enne juhtima alustamist oli lõuna ajal tarvitanud alkoholi. Kahetseb toimepandut ja on nõus tegema üldkasulikku tööd.

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et F.P tuleks karistada LS § 201 lg 2 ja § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest 20 päevase arestiga.

Kohus, hinnanud väärteoasjades kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on 12.05.2017.a. väärteos tõendamist leidnud järgmiste tõenditega: tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga, mille kohaselt tuvastati F.P 12.05.2017.a. kell 16:02 – 16:06 alkoholijoove ning lõplik mõõtetulemus oli 0,38 mg/l kohta (tl. 4); indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, mille kohaselt tuvastati 12.05.2017.a. kell 15:52 F.P alkoholijoove 0,58 mg/l kohta (tl. 5); sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, mille kohaselt F.P kõrvaldati 12.05.2017.a. kell 15:52 sõiduki Opel Mokka reg.nr 913 BMr roolist, kuna isikul puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ja oli alus arvata, et isik on joobeseisundis (tl. 6); tunnistaja Tiia Nilp ülekuulamise protokolliga, milles politseiametnik andis ütlusi, et 12.05.2017.a. olles tööl politseioperatsioonil „kõik puhuvad“ peatasid kell 15:52 Tondiraba 1 juures Tallinnas kinni valge sõiduki Opel Mokka reg.nr 913 BMR, mille juht puhus indikaatorvahendisse 0,58 mg/l kohta. Isikuks oli F.P ik xxx (tl. 7); Maanteeameti liiklusregistri väljavõttega, millest nähtub, et F.P kehtivad juhiload puuduvad (tl. 11); sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, mille kohaselt F.P kõrvaldati 20.04.2016.a. kell 15:05 sõiduki Peugeot reg.nr 060 BHR roolist, kuna isikul puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ja oli alust arvata, et isik on joobeseisundis (tl. 12) ning toimiku teiste materjalidega.

Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. F.P-le karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning õiguskorra kaitsmise huvisid ja samuti võimalust mõjutada F.P edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Isikut on varem väärteokorras karistatud 1-l korral (tl. 13) rahatrahviga, mis on isikul tasumata. Isikule ei ole mõistlik määrata rahatrahvi, kuivõrd varasem rahatrahv on tasumata. Varasemalt määratud karistused ei ole avaldanud karistusena soovitud mõju ning isik jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, seega leiab kohus, et isikule tuleb määrata arest, millise võib asendada üldkasulikku tööga.

Kohus juhindus Karistusseadustiku § 48, Väärteomenetluse seadustiku 107- 111 sätetest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Margot Mikler Kohtunik