1-08-507/12 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-08-507 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Narva linn, 12.mai 2009.a Viru Maakohtu koosseisus:

kohtunik

Mihhail Komt atnikov ś

kohtuistungi sekretäri

Laila Üleoja, tõlgi Sirje Sirnaski juuresolekul

prokuröri

Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakonna

ringkonnaprokuröri Mihhail Hütti

kaitsja-vandeadvokaat

Oleg Gor kaljovi osavõtul ś

arutas avalikul kohtuistungil 11.,12. mail 2009.a, Narva kohtumajas (Narva 1.Mai 2, 20308 Narva) lühimenetluses 11.mail 2009.aastal kriminaalasja nr 062330000022 U.B, sünniaeg xxx-isikukood xxx, kodakondsuseta,

haridus 8 (kaheksa) klassi, emakeel-vene keel, ei tööta, elukoht: Xxxx, , käesoleval ajal

kannab karistust Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 24.märtsi 2009.a otsuse alusel alates

24.märtsist 2009.a, arutatavas kriminaalasjas tõkend elukohast lahkumise keeld, kriminaalkorras karistatud:

1.24 augusti 1993.a Tallina Linnakohtu kohtuotsusega Kriminaalkoodeksi (edaspidi tekstis KrK) § 139 lg 2 p-de 1,3, § 2081 järgi 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuulise vabadusekaotusega tingimisi 1 (ühe) aastase katseajaga; 2.13.aprilli 1995.a Tallinna Linnakohtu kohtuotsusega KrK § 139 lg 2 p-de 1,2 ja 3, § 186 lg 1 järgi vabadusekaotusega 3 (kolm) kuud;

3.02.aprilli 1996.a Tallinna Linnakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p-de 1,2 ja 3 järgi vabadusekaotusega 3 (kolm) aastat, tingimisi 3 (kolme) aastase katseajaga; 4.16.veebruari 1998.a Lääne-Viru Maakohtu kohtuotsusega KrK § 15 lg 2, § 140 lg 2 p 3 järgi rahatrahviga 1 540 (üks tuhat viissada nelikümmend) krooni; 5.10.jaanuari 2000.a Tallinna Linnakohtu kohtuotsusega KrK § 141 lg 2 p-de 1,3, § 207 lg 1

järgi vabadusekaotusega 6 (kuus) aastat ja 4 (neli) kuud, vabanes Murru Vanglast pärast karistuse kandmist; 6.02.mai 2005.a Lääne-Viru Maakohtu otsusega Karistusseadustiku (edaspidi tekstis KarS) §

274 lg 1, § 275 järgi rahalise karistusega 9 000 (üheksa tuhat) krooni, eelvangistusaja

mahaarvamisega jäänud kanda rahaline karistus 8 700 (kaheksa tuhat seitsesada) krooni, milline asendatud Viru Maakohtu 20.veebruari 2008.a määrusega 58 päeva vangistusega; 7.15.juuni 2006.a Viru Maakohtu otsusega KarS § 25 lg 2, §139 lg 2 p 4, § 121, § 263 p 1

järgi vangistusega 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud tingimisi 2 (kahe) aasta ja 6 (kuue) kuulise katseajaga, Viru Maakohtu 25.oktoobri 2007.a määrusega pikendatud katseaega 6 (kuue) kuu

võrra, Viru Maakohtu 03.septembri 2008.a määrusega pööratud ärakandmata vangistus 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud 25 (kakskümmend viis) päeva täitmisele, karistuse kandmise algus 22.juuli 2008.a; väärteomenetluse korras karistatud kaheksal korral, üks rahatrahv on tasutud, süüdistusasja KarS § 214 lg 2 p 1,5 järgi. Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi tekstis KrMS) §-dest 306, 309 lg 3, 311, 313, 238 maakohus,

o t s u s t a s :

1.U.B süüdi tunnistada KarS § 214 lg 2 p-de 1,5 järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) aastat vangistust. 1.1.KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista lõplikuks karistuseks 2 (kaks) aastat 8 (kaheksa) kuud vangistust. 1.2.

KarS § 63 lg 2, § 64 lg 1 ja § 65 lg 1 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega

mõistetud karistusest 2 (kaks) aastat 8 (kaheksa) kuud vangistust Viru Maakohtu Rakvere

1-08-507

(7) 2

kohtumaja 24.märtsi 2009. a otsusega mõistetud 1 (ühe) aasta 1 (ühe) kuulise ja 21 (kahekümne ühe) päeva võrra ning lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega mõista U.B-le liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 8 (kaheksa) kuud vangistust. 1.3.Vangistuse alguseks lugeda 24.märts 2009. a. 1.4.Kuna süüdistatav U.B käesoleval ajal kannab karistust kinnipidamiskohas Viru

Maakohtu Rakvere kohtumaja 24.märtsi 2009.a otsuse järgi, siis käesolevas kriminaalasjas

valitud tõkend-elukohast lahkumise keeld tühistada ning vahistamine jätta U.B-le endiseks.

2.Kannatanu Xxxx (elukoht: Xxxx) tsiviilhagi 5 600 (viis tuhat kuussada) krooni nõudes

rahuldada ja Võlaõigusseaduse § 1043 alusel välja mõista U.B-lt (asukoht: Viru Vangla, Ülesõidu 1, 41536 Jõhvi) Xxxx kasuks. 2.1.Asitõendeid kriminaalasja juures ei ole.

3.KrMS § 180 lg 1, § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista U.B-lt (käesoleval ajal viibib

kinnipidamiskohas Viru Vanglas, aadress: Ülesõidu 1, 41536, Jõhvi) riigituludesse

menetluskulud: sundraha 10 875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni ja kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulud 117 (ükssada seitseteist) krooni (lk 118).

4.KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista U.B-lt (käesoleval ajal viibib

kinnipidamiskohas Viru Vanglas, aadress: Ülesõidu 1, 41536 Jõhvi) menetluskuluna määratud

kaitsjale makstud tasu 991 (üheksasada üheksakümmend üks) krooni 20 senti riigituludesse vandeadvokaat Antonina Belõ eva osavõtu eest eeluurimisel (lk 120). ś

5.Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Ida-Viru Advokaadibüroo OÜ kasuks (asukoht: Rakvere 5a 41531, Jõhvi) 2 330 (kaks tuhat kolmsada kolmkümmend) krooni 50 senti

vandeadvokaat Oleg Gor kaljovi määratud korras süüdistatava U.B kaitsjana ś kohtuistungil osutatud õigusabi eest. 5.1.KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista U.B-lt (käesoleval ajal viibib kinnipidamiskohas Viru Vanglas, aadress: Ülesõidu 1, 41536, Jõhvi) menetluskuluna määratud kaitsjale makstud tasu 2 330 (kaks tuhat kolmsada kolmkümmend) krooni 50 senti riigituludesse vandeadvokaat Oleg Gor kaljovi osavõtu eest kohtuistungist. ś

6.Sundraha ja menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arveldusele nr 221023778606 Swedbank pangas.

Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus „U.B, kriminaalasi 1-08-507, menetluskulud, kaitsjatasu või sundraha“. 7.1.Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 (kolmekümne) päeva jooksul. Menetluskulude tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Menetluskulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Viru Maakohtu Narva kohtumajale. 7.2.Kui menetluskulu ja sundraha ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluses ettenähtud korras.

Edasikaebamise kord

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Otsuse resolutiivosa kuulutatakse 12.mail 2009.aastal.

1-08-507

(7) 3

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud maakohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamise järgnevast päevast, s.o 13.maist 2009.a.

Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tervikuna tutvumiseks kättesaadav Narva kohtumaja kantseleis alates 02.juunist 2009.a, peale kella 16.00 .

Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool

esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 15 (viieteist kümne) päeva jooksul alates 03.juunist 2009.a .

Apellatsiooniteate mitteesitamisel või tähtaegselt esitamata jätmise korral või juhul kui

tähtaega ei ennistata või apellatsiooniõigusest loobumise korral otsuse peale kaevata ei saa ning kohtuotsuse põhiosa ei koostata.

Apellatsiooni ei saa esitada prokuratuur lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast, alates viieteistkümne päeva jooksul.

ASJAOLUD ja MENETLUSE KÄIK

1.11.jaanuaril 2008.aastal saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja Ida

Ringkonnaprokuratuuri Narva osakonnast süüdistusakt (lk 122-124) koos lisadega.

Süüdistusaktist nähtuvalt on kriminaalasjas süüdistatav U.B . Süüdistusaktis on kajastatud alljärgnev süüdistus: 1.1.kohtueelsel menetlusel süüdistati U.B selles, et tema, olles isik, kes on varem

kohtu poolt korduvalt karistatud röövimise ja varguse toimepanemise eest, 01. jaanuaril 2006.aastal kella 14.00 ajal aadressil Xxxx, varalise kasu üleandmise nõudmise eesmärgil lõi

rusikaga vastu pead Xxxxile ja nõudis temalt 5 600 (viis tuhat kuussada) krooni. Samal

eesmärgil helistas kannatanu emale Xxxxle ning ähvardades tema poega füüsilise

arveteõiendamisega, käskis üle anda temale 5 600 (viis tuhat kuussada) krooni. Peale seda

lahkus toast nr 69 ja hoidis Xxxxit tunni aja jooksul lukustatud toas, piirates ajutiselt

kannatanu vabadust. Kartes avaldatud ähvarduste elluviimist, samal päeval andis Xxxx Sillamäel 5 600 (viis tuhat kuussada) krooni Xxxxle, kes kandis selle raha üle U.B poolt nimetatud kontole. 1.2.Seega U.B pani toime KarS § 214 lg. 2 p. 1, 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo,

s.o. varalise kasu üleandmise nõudmise, kui on kasutatud vägivalda ning kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, kannatanu vabaduse võtmisega.

1.3.16.jaanuari 2008.aasta (lk 128) ja 26.märtsi 2009.a määrustega andis Viru Maakohus süüdistatava U.B kohtu alla (lk 139).

2.Maakohus, hinnanud kohtulikul uurimisel uuritud tõendeid kogumis, on seisukohal, et esitatud süüdistus on põhjendatud ja on valdavas osas tõendatud.

2.1.Maakohtu hinnangul on veenvalt tõendatud U.B süü KarS § 214 lg 2 p 1,5

väljapressimise toimepanemises. Kuigi süüdistatav U.B end väljapressimise toimepanemises süüdi ei tunnista, on kannatanute Xxxxi (lk 17-19, 21-25) ja Xxxx (lk 2-4, 10-11) ütlustega kogumis nähtuvaga süüdistatava enda süüd eitavad ütlused veenvalt ümber lükatud.

1-08-507

(7) 4 Maakohtul puudub alus kahelda kannatanute ütluste tõelevastavuses. Ka süüdistatav U.B ise ei ole maakohtule avaldanud ühtegi usutavat põhjust, miks kannatanud peaksid valetama. Süüdistatav U.B andis asjakohaseid ütlusi, et 2006.a jaanuaris läks ta oma tuttava

Xxxx juurde ühiselamusse. Seal koos Xxxxga oli ühes toas Xxxx. Nende vahel toimus

arveteklaarimine. Xxxx palus U.B-lt , et Xxxx (Sillamäe linna elanik, U.B tütarlaps) võtaks Xxxxi ema käest raha ja kannaks selle raha arvele. Arve numbri andis Xxxx. Jutuajamisest sai U.B aru, et see raha oli Xxxxi võlg korteriüüri eest. U.B seda raha endale ei võtnud ja selle rahaga temal mingisugust kokkupuutumist ei olnud (lk.77-79, 80-82). Kohtuistungil U.B jäi oma kohtueelsel menetlusel antud ütluste juurde. Kuna maakohtul pole põhjust kahelda kannatanute ütluste usaldusväärsuses, siis osas, milles kannatanute ja süüdistatavate ütlused on vastuolus, lähtub maakohus kannatanute ütlustest ja ülejäänud kannatanute ütlustega kooskõlas olevatest tõenditest kogumis. 2.2.Kannatanute Xxxx (lk 2-4, 10-11) ja Xxxxi (lk 17-19, 21-25) ütlustest kogumis nähtuvaga

on tõendatud, et Xxxxil ajal, kui ta töötas Tallinnas ja üüris Xxxxil korterit, jaanuarikuus 2006.a kogunes võlg summas 5 600 (viis tuhat kuussada) krooni. Xxxx oli varem kuulnud, et

U.B peksab võlgu välja ja osaleb teiste palvel erinevates arveteklaarimises. Jaanuarikuus 2006.a tuli U.B, kes tõukas Xxxxi diivanile. Ta lõi ühe korra rusikaga näkku ja esitas pretensiooni korterivõla kohta. Peale seda helistas Xx Xxle, rääkis ähvardusi Xxxxi peksmise kohta ja nõudis Xxxxlt tunni aja jooksul oma (U.B) arvele raha summas 5 600 (viistuhat kuussada) krooni kandmist. Xxxx oli nõus raha üle kandma. U.B pani raha kättesaamiseni Xxxxi tema korterisse luku taha. Tunni aja pärast tuli U.B tagasi ja ütles, et kõik on korras. Raha oli Xxxx poolt üle kantud. Sillamäel tuli rahale järgi Xxxx, kes pärast raha saamist helistas U.B-le ja selgitas, et raha on tema käest. Xxxx läks rahaga ära ja selgitas, et 5 600 (viis tuhat kuussada) krooni ta kannab oma arvelt inerneti kaudu U.B-le. Selle raha 5 600 (viis tuhat kussada) krooni, mis oli tema käes, ta jätab endale. Tol ajal oli mingi probleem raha ülekandmisega.

Kannatanute Xxxxi ja Xxxx ütlustega kogumis nähtuvaga on tõendatud, et ajaks, kui kui

U.B esialgselt tõukas Xxxxi diivanile ja pärast lõi rusikaga näkku ning esitas peksaandmise ähvardusel Xxxxle 5 600 krooni maksmise nõude, olid Xxxx ja Xxxx kindlasti

näinud ja tajunud Xx Feodtovi suhtes toimepandud vägivaldset käitumist, tema peksmist. Sellisel füüsiliselt ja psüühiliselt vägivaldsel taustal oli Xxxxil ja tema emal Xxxxl alust karta U.B ähvarduse, et kui Xxxx raha ei maksa, siis U.B laseb Xxxxile peksa anda, täideviimist. Kannatanute Xxxxi ja Xxxx ütluste kohaselt lubasid nad U.B-le raha anda, kuna tol hetkel nad kartsid U.B. Arutatavas kriminaalasjas Xxxxi vabadust oli piiratud sellega, et U.B lahkus Xxxxi poolt üüritud korterist, pani Xxxxi luku taha ja võttis korterivõtmed kaasa. U.B tuli alles, kui raha olid üle kantud. Isiku vabaduse piiramine eelkõige seisneb vabaduse võtmisest. Vabaduse piiramisena tuleb käsitada igasuguste takistuste tegemist, mis piiravad kannatanul

liikuda oma vaba tahte kohaselt. Ka varem kasutatud vägivalla meenutamine võib olla

asjaolu, mis sunnib kannatanut piirama oma vabadust. Isiku vabastamine pärast ajutist vabaduse piiramist ei muuda juba toimunud vabaduse piiramist olematuks (Vt RKKKo 3-1-1-

116-01). Kui süüdlane viib ähvarduse täide, on tema teos väljapressimise kvalifitseeritud koosseis (lg 2 p 5) ning võimalik kogum mõne ülalnimetatud koosseisuga on välistatud.

3. Maakohus ei soostu vandeadvokaat Oleg Gor kaljovi arvamusega, et kannatanu Xxxx ś kohtueelsel uurimisel muutis oma ütlusi. 3.1.Tõsi, (lk 24) Xxxx kannatanuna ülekuulamisel selgitas, et materiaalseid pretensioone U.B-le ei oma. Xxxx avaldas tsiviilhagi summas 5 600 (viis tuhat kuussada) krooni.

1-08-507

(7) 5 Raha summas 5 600 (viis tuhat kuussada) krooni Xxxx tagastas emale, seejärel Xxxx leiab, et arutatavas kriminaalasjas tsihiilhagi ei peaks olema.

Samas aga nähtub kannatanu Xxxxi ütlustest, et raha nõudmise, peksmise ähvardamise, vabaduse piiramise ning peksmise kohta jäi Xxxx oma varem antud ütluste juurde.

Eeltoodud kannatanute ütlustest nähtuvalt toimus esmalt Xxxxi peksmine ja alles seejärel U.B poolt 5 600 krooni maksmise nõue, seejärel Xxxx ähvardamine poja peksmise kohta, kui raha maksmise tähtajaks tunni jooksul ta üle ei kanna ja Xxxxi vabaduse piiramine.

4.U.B süüd toimepandud kuriteos tõendavad: 4.1.tunnistaja Xxxx ütlused (lk 32, 35), millest nähtub, et talle helistas U.B ja palus Sillamäel ootada Xxxxt, kes pidi üle andma raha 5 600 (viis tuhat kuussada) krooni. Kui raha sai kätte, kandis hanzaneti kaudu selle raha U.B-le üle;

4.2.tunnistaja Xx Xxi ütlused (lk 43-44), kus ta kinnitab, et korteri Xxas andis ta üürile Xxxxile. 2005. augustist tekkis Xxl korteri eest võlg summas 1 000 (üks tuhat) krooni. Xx võlga ei maksnud. 15.detsembri 2006.a seisuga kogunenud võlg oli summas 5 500 (viis tuhat viissada) krooni. Selle võla asjus Xx Xx pretensioone ei esitanud. Võlga toa eest Xx Xx ei ole siiani saanud. U.B ei tea; 4.3.tunnistaja Xx ütlused (lk 48), kus ta kinnitab, et jaanuaril 2006.a helistas Xxxx ja palus

kiiresti raha laenuks. Pärast käis Xxxxga naisterahvaga kokkusaamisel, kus Xxxx andis naisele raha; 4.4.tunnistaja Xxxxi ütlustest tuleneb (lk 52), et tema tuttav Xx andis raha oma ema Xxxxle. Raha oli vaja sellepärast, et maksta ära võlg korteri eest, mida üüris tema vend Xxxx;

4.5.tunnistaja Xxxxi ütlustest (lk 56) nähtub, et korteri eest, mida üüris Xxxx, tekkis võlg. Korteri perenaine kaebas oma sõbrannale, et Xxxx ei maksa võlga ära. Need andmed läinud kellegi U.B kõrvu. U.B kasutas olukorda, leidis Xx ja nõudis Xxlt ja tema emalt raha, vastasel juhul lubas Xxxxi ära tappa; 4.6.tunnistaja Xxxx ütlustest (lk 61-62) tuleneb, et Xxxx kandis 5 600 krooni tema kontole.

Elukaaslasel Xxxxil on tuttav nimega Sergei, kes küsis Xxxx käest tema kontonumbrit ja pärast raha ülekandmist Xxxx andis raha Sergeile; 4.7.tunnistaja Xxxx ütlustest (lk 64-65) tuleneb, et üüritud korteris nägi U.B, kes ise ütles Xxxxi võla olemasolust, Xxxx ei avaldanud mõju Xxxxi suhtes eesmärgiga maksta võlg; 4.8.tunnistaja Xxxx tundis ära fotode järgi U.B, kellele Xxxx andis üle raha 5 500 (viis tuhat viissada) krooni (lk 67-70); 4.9.vastavamisprotokollist süüdistatava U.B ja kannatanu Xxxxi vahel (lk 75-76) kannatanu Xxxx keeldus ütluste andmisest, kuna kardab oma elu ja tervise pärast;

4.10.kohtuistungil avaldatud vastavalt KrMS §-le 233 lg 1 vastastamisprotokollist süüdistatava U.B ja tunnistaja Xxxx vahel (lk 106) tuleneb, et tõepoolest 2006.a jaanuari alguses Xxxxle helistas U.B, kes palus Xxxx käest raha summas 5 500 (viis tuhat viissada) krooni võtta ja pärast kanda sellele arvele, mille U.B ütles;

4.11. kohtuistungi käigus avaldatud Hansapanga teatisest tuleneb, et U.B ei ole Hansapanga klient (lk 57);

4.12. kohtuistungil avaldatud Hansapanga teatisest (lk 59) nähtub, et Xxxx arvelduskontolt

tehti ülekanne 01.jaanuaril 2006.aastal summas 5 500 (viis tuhat viissada) krooni Xxxx arvelduskontole.

5.Kannatanute Xxxxi ja Xxxx ning tunnistajate Xxxx, Xxxxi, Xx, Xxxx, Xxxxi, Xxxx ütlustega kogumis nähtuvaga ei ole süüdistatav U.B ütlused usaldusväärsed.

5.1.Väljaarvatud ülalnimetatud tõendite loetelu, maakohus oma sisseveendumuse kohaselt

leiab, kohtuistungil avaldatud süüdistatava U.B kaitseversioon Xx Xxxx raha

1-08-507

(7) 6

ülekandmisest võõrale arveldusarvele seoses Xxxxi arveldusarve arestimisega on ebaloogiline. Maakohus leiab, et juhul, kui tõesti Xxxxi arveldusarve oli arestitud, oli Xxxxil võimalus kanda raha, s.o korteri üürivõlg, otse korteri omaniku, s.o Xx Xxi arveldusarvele.

Neil asjaoludel ei ole maakohtu jaoks usutavad süüdistatava U.B ütlused selle kohta, et Xxxx pöördus U.B poole palvega aidata Xxxxil raha üle kanda võõrale arveldusarvele, kuna tema (Xxxxi) arveldusarve oli arestitud.

6.Maakohtu hinnangul puudus U.B igasugune õiguslik alus ja ka õiguspärane ootus, eeldamaks, et just Xxxx oma ema Xxxx kaudu peaks kinni maksma U.B-le korteri üürimise eest kogutud võla. 6.1.Maakohtu hinnangul puudus U.B igasugune õiguslik alus nõuda Xxxxilt ja

tema emalt Xxxxlt 5 600 krooni tasumist hiljemalt kella 15.00 01.jaanuaril 2006.a. Kuna eelmärgitud rahasummat nõudis U.B 01.jaanuaril 2006.aastal vägivalda kasutades,

ähvardades peksmisega ja isiku vabaduse võtmisega, määrates maksetähtajaks 01.jaanuari 2006.a kella 15.00 paiku, siis on U.B käitumine kvalifitseeritav väljapressimisena. 6.2.U.B käitumisest puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. 6.3.Väljapressimise pani U.B toime vähemalt kaudse tahtluseganõudes vägivalla kasutamisega varalise kasu üleandmist, pidi U.B pidama võimalikuks ja möönma,

et paneb toime kuriteo (KarS § 16 lg 4). Kuna 5 600 krooni tasumise nõude esitas U.B vägivalla kasutamise ja isiku vabaduse võtmisega 01.jaanauril 2006.aastal kella 14.00 paiku ja summa tasumist nõudis U.B hiljemalt samal päeval tunni aja jooksul, siis on tegemist väljapressimisega, lõpuleviidud kuriteoga.

7.10.jaanuari 2000.a (lk 131 pöördel) Tallinna Linnakohtu jõustunud süüdimõistvast

kohtuotsusest nähtuvalt karistati U.B muuhulgas röövimise toimepanemise eest KrK § 141 lg 2 p –dd 1,3 järgi liitkaristusega 6 (kuue) aastase vangistusega. Vabastati pärast

karistuse kandmist 25.juunil 2004.aastal. Seega oli U.B väljapressimist toime pannes KarS § 214 lg 2 punktis 1 täheldatud röövimise toimepannud isik. U.B kuritegelik käitumine on kvalifitseeritav KarS § 214 lg 2 p-de 1,5 järgi.

8.Kannatanu Xxxx tsiviilhagi 5 600 (viis tuhat kuussada) krooni nõudes (lk.14) on

põhjendatud, kuulub rahuldamisele ja Võlaõigusseaduse § 1043 alusel U.B-lt

(käesoleval ajal viibib kinnipidamiskohas Viru Vanglas, aadress: Ülesõidu 1, 41535 Jõhvi) kannatanu Xxxx (aadress: Xxxx linn) kasuks väljamõistmisele.

9.KarS § 214 lõikes 2 sätestatu kohaselt on väljapressimise eest karistuseks nelja kuni

kaheteistaastane vangistus. KrMS § 238 lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust

lühimenetluses tehes vähendab maakohus pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra.

9.1.KarS § 56 lõikes 1 sätestatu kohaselt on karistuse alus isiku süü, karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 9.2.U.B väljapressimise toimepanemise eest karistuse mõistmisel lähtub maakohus

tema süü ulatusestsüüdistatav viis kannatanu suhtes vägivalla kasutamisega 5 600 krooni väljapressimise lõpule, vägivalla kasutamise järgselt esitas kannatanutele nõude tasuda 5 600

krooni hiljemalt 01.jaanuariks 2006.a kella 15.00 paiku, vägivalla kasutamise ja vabaduse piiramisega murti kannatanute vastupanu, kannatanud kartsid ning lubasid 5 600 krooni ära tasuda, puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, U.B oli kuriteo

toimepanemise ajaks kuuel korral kriminaalkorras karistatud, peab maakohus õiguskorra

kaitsmise huvides ja selleks, et mõjutada süüdistatavat kuritegusid rohkem toime mitte

1-08-507

(7) 7

panema, küllaldaseks karistada U.B vangistusega sanktsiooni miinimummääras, s.o 4 (neli) aasta vangistusega.

9.3.Kuna U.B pani väljapressimise toime enne Viru Maakohtu 24.märtsi 2009.a

otsuse tegemist, siis kulub tema suhtes kohaldamisele KarS 65 lg 1. Lähtudes sellest, et kriminaalasi oli menetluses kohtunik Rafkat Minzatovi käes 11.jaanuarist 2008 ja kuni Viru

Ringkonnakohtu likvideerimiseni, mis tähendab asja uuele kohtunikule üleandmiseni, s.o

01.jaanuarini 2009.a, terve aasta jooksul üheepisoodiline kriminaalasi oli ilma uurimiseta,

peab maakohus kohaseks U.B-le väljapressimise eest KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuse mõistmisel kohaldada süüdistatavale soodsamat võimalust ja lugeda kergema karistuse kaetuks raskemaga. 9.4.Kuna arutatavas kriminaalasjas U.B suhtes tõkendina on valitud elukohast

lahkumise keeld, aga 24.märtsist 2009.a ta kannab karistust Viru Maakohtu Rakvere

kohtumaja 24.märtsi 2009a. otsuse kohaselt, siis sel juhul uut tõkenditvahistamistei ole

otstarbekohane valida, tuleb piirduda vaid eelmise tõkendielukohast lahkumise keelutühistamisega ja mõistetud liitkaristuse kandmise algus tuleb arvestada U.B vahistamise ajast teises kriminaalasjas, s.o alates 24.märtsist 2009.a .

Mihhail Komt atnikov ś kohtunik