1-09-5330/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Legislator summary
AI generatedK O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 27.05.2009.a. Tallinnas Kohtunik Merle Parts Sekretär Kadri Allika Prokurör Peeter Pool Kaitsja Kätlin Uibo Menetluse liik lühimenetlus Süüdistatav: H.S, ik: xxx; elukoht: xxx; EV kodakondsus; emakeel: eesti keel; keskharidusega; töökoht: puudub; väärteokorras karistatud 12-l korral (kõik täid...
Legislator headnote
Keywords
Placeholder
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja
Otsuse tegemise aeg ja koht 27.05.2009.a. Tallinnas
Kohtunik Merle Parts
Sekretär Kadri Allika
Prokurör Peeter Pool
Kaitsja Kätlin Uibo
Menetluse liik lühimenetlus
Süüdistatav:
H.S, ik: xxx; elukoht: xxx; EV kodakondsus; emakeel: eesti keel;
keskharidusega; töökoht: puudub; väärteokorras karistatud 12-l korral (kõik täidetud);
kriminaalkorras karistatud 2-l korral: 07.05.2003.a. Lääne Maakohtu poolt KarS § 424 alusel mõisteti tingimisi vangistus 5 kuud katseajaga 1 aasta ja 6 kuud ning mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 11 kuuks; 01.12.2008.a. Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja poolt KarS § 424 ja KrMS § 238 lg 2 alusel
mõisteti rahaline karistus 15 360 krooni ning mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 4 kuuks.
Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 26.03.2009.a. süüdistuses KarS § 329 järgi
RESOLUTSIOON
Süüdi tunnistada KarS § 329 järgi ja karistada teda vangistusega 3(kolm) kuud. H.S
KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra ja määrata, et kandmisele kuulub 2 (kaks) kuud vangistust.
Vastavalt KarS § 69 asendada H.S ´le mõistetud 2 kuud vangistust üldkasuliku tööga 120 tundi ja määrata selle töö ära tegemiseks ajaks 6 (kuus) kuud. Määrata H.S Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt
määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.
Kohustada H.S täitma KarS § 75 lg.1 sätestatud kontrollnõudeid, s.t. 1) elama
kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud
ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma Kriminaalasi nr. 1-09-5330
2
kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma
kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama
kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui
viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista H.S-ilt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammäära – 6525 krooni, - kaitsjale makstud tasu 1292 krooni 10 senti.
Kriminaalmenetluse kulud tasuda Rahandusministeeriumi a/arvele 10220034800017 SEB Pank või 221023778606 Swedbank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-09-5330 ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“.
EDASIKAEBE KORD
Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni.
Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu
Liivalaia Kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest so alates 27.05.2009.a. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates
päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast.
SÜÜDISTUS
H.S süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kellelt oli 01.12.2008.a. Harju Maakohtu otsusega ära võetud mootorsõiduki juhtimise õigus 4 kuuks, täitmisele pööratud kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmise ajal uuesti, 07.02.2009.a. kella 16.45 ajal juhtis Tallinnas, Paldiski mnt mootorsõidukit Xxxreg nr xxx.
Seega H.S, oma tahtliku tegevusega pani toime karistuse kandmisest kõrvalehoidumise so KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: , et on Kohtuistungil selgitas H.S
süüdistusest aru saanud. Ta tunnistas end talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kahetseb toimepandut. Palus rahalist karistust mitte kohaldada. H.S ütlusi anda ei soovinud. Kaitsja nõustus süüdistuse sisuga, lisas, et süüdistatav ei ole hiljem analoogilisi rikkumisi toime pannud ja palus karistada isikut
leebelt, kuid mitte rahalise karistusega .. Kohtuistungil jäi prokurör esitatud süüdistuse juurde ning nõudis H.S karistamist 4-kuulise 15 päevase vangistusega, millist vähendada 1/3
3
võrra ning kohaldada KarS § 69 sätteid, asendades vangistuse üldkasuliku tööga, millise tegemise tähtajaks määrata 4 kuud.
KOHTU SEISUKOHT: Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja kontrollinud kriminaalasjas toodud tõendeid leiab, et H.S’ tegevus on õigesti kvalifitseeritud. Kohus kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid ning H.S’ puhtsüdamlikku süü
tunnistamist kohtuistungil, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil
kontrollitud tõenditega on H.S’ süü kuriteo, mis oli suunatud karistuse kandmisest
kõrvalehoidumisele, toimepanemises tõendamist leidnud. Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 sätestatut. Kohus arvestab süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidiselt hoiduma süütegudest ja õiguskorra huve. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus H.S puhtsüdamliku kahetsuse. Süüdistatav pani toime teise astme kuriteo. H.S’ on varem liiklusalaste süütegude toimepanemise eest
mitmel korral karistatud, rahalised karistused on tasumata. Isiku enda sõnul tal ka pangalaen, asunud hiljuti tööle ja on rahalistes raskustes, mistõttu ei ole rahaline karistus otstarbekas. Arvestades H.S isikut, tema kahetsust, leiab kohus, et vangistus on võimalik asendada
üldkasuliku tööga. Kohus peab põhjendatuks 3 kuulise vangistuse, millist vähendatakse 1/3 võrra. H.S’ süüd tõendavad:
Harju Maakohtu otsuse väljatrükk, 01.12.2008.a. (tl 5-6), millest nähtub, et H.S on karistatud KarS § 424 alusel rahalise karistusega 23 040 krooni, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra ning mõisteti lõplikuks karistuseks rahaline karistus 15 360
krooni. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti temalt lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õigus 4 kuuks.
väärteoprotokoll 07.02.2009.a. (tl 11), millest nähtub, et 07.02.2009.a. kella 16.45 ajal juhtis H.S Tallinnas Paldiski mnt-l Ehitajate tee ja Vabaõhumuuseumi tee vahel, liikudes Vabaõhumuuseumi tee suunas, mootorsõidukit Xxxreg nr xxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui juhtimisõigus oli karistusena ära võetud kuni 09.04.2009.a. Nimetatud tegevusega rikkus ta LS § 20 lg 1,, pannes toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 741 lg 2 järgi.
tunnistaja T Sikkel`i ütlused, 07.02.2009.a. (tl 12-13), mille kohaselt olles 07.02.2009.a.
autopatrullis koos konstaabel Alo Valdojaga, nägid nad kell 16.45 Paldiski mnt-l Ehitajate tee poolt Vabaõhumuuseumi tee poole sõitmas sõiduautot Xxxreg nr xxx, mille
kohta näitas politseiandmebaas, et sõiduki ühel kasutajal on juhtimisõigus ära võetud. Sõud peatati Paldiski mnt 102 juures kl 16.45, seda juhtis H.S (ik xxx), kellel on juhtimisõigus ära võetud 09.04.2009.a.
kahtlustatava H.S ütlused, 26.03.2009.a. (tl 17-19), mille kohaselt tunnistab ta
kahtlustuses toodud kuriteo toimepanemist. Kahtlustuse sisu on talle arusaadav, ta tunnistab oma süüd ja kahetseb toimepandut. Ta lisab, et 07.02.2009.a. kella 16.40 ajal hakkas ta Tallinnas, Õismäe tee 136 maja eest juhtima elukaaslasele kuuluvat sõiduautot xxx, mille kasutaja ta on, et minna vastu laevalt saabuvale naisele Tallinna sadamasse.
Kuna 07.02.2009.a. magas ta sisse ning ei jõudnud enam trolli peale, millega algselt kavatses naisele vastu minna ning mõtles seda teha autoga. 07.02.2009.a. kella 16.40 ajal hakkas ta Õismäe tee 136 juurest autot juhtima ning seda teha umbes 5 minutit, kui ta Paldiski mnt-l politseipatrulli poolt peatati. Peatamise põhjust ta ei tea, kuid lisab, et ei rikkunud ühtegi liikluseeskirja punkti. Ta peatas sõiduki teeservas, kontrolliti dokumente. Autodokumendid olid tal korras, tal puudus juhtimisõigus, mis oli kohtu poolt ära võetud. 07.02.2009.a. autot juhtima asudes teadis ta, et tal puudub juhtimisõigus, mis võeti temalt
ära 4 kuuks 2008.a. detsembris Harju Maakohtu poolt. Talle koostati kohapeal
väärteoprotokoll juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise eest ja ta kõrvaldati sõiduki juhtimiselt. Sõiduautole Xxx tuli järele tema elukaaslane. Ta lisab, et kõik politsei poolt
4 määratud trahvid on tal makstud, hetkel maksab Harju Maakohtu poolt määratud rahalist karistust, tehes seda osade kaupa. Kohtult soovib karistuseks tingimisi vangistust. Põhjus
miks, ta 07.02.2009.a. kella 16.40 ajal sõidukit juhtima hakkas oli see, et magas sisse ning ei saanud kasutada elukaaslasele vastu minemiseks trolli nagu algselt plaaninud oli. Seetõttu otsustaski juhtida sõiduautot, kuigi oli teadlik, et juhtimisõigus on temalt kohtu poolt ära võetud. Kohtueelsel menetlusel kellegi tegevuse peale tal pretensioone ei ole.
Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: andmed puuduvad. Andmed kuriteoga saadud vara kohta: puuduvad. Asitõendid: puuduvad.
Kohtunik