1-09-7802/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppemenetluses

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22.mail 2009. a. Tartu Kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-7802 Kohtukoosseis kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Jane Oidsalu Kriminaalasi T.K süüdistuses KarS § 199 lg.2 p. 9 järgi kiirmenetluses, kohaldades kokkuleppemenetluse sätteid Prokurör Raul Heido Süüdistatav

Kaitsja T.K

Eluvõi asukoht ja aadress: XXXX XXX-X,

Isikukood või sünniaeg: XXX

Karistatus: kriminaalkorras karistatud 4-l korral; väärteokorras

karistatud 11-l korral

Tõkend: ei ole kohaldatud

Isikusamasus tuvastatud: EV pass nr K3001471

Adv.Ahto Sirendi (Advokaadibüroo Ann Saar )

2

Juhindudes KrMS § 2561 - 256 5 , KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, kohus

otsustas: Süüdi tunnistada T.K KarS § 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ja mõista temale karistuseks 3 ( ) kuud vangistust. kolm

KarS § 69 alusel asendada T.K-le mõistetud 3 kuu pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 180 ( ) tundi ükssada kaheksakümmend

üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha 9 ( ) kuu jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel üheksa peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja

määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile

oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja

elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks. T.K-le on selgitatud, et üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas. Kui

süüdimõistetu teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi selle kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest tasu ei maksta.

KrMS § 180 lg.1 alusel mõista välja T.K-lt menetluskulu 1634(üks tuhat kuussada kolmkümmend neli )krooni ja 30 senti riigieelarvesse. KrMS § 179 lg. 1 p. 2 , § KrMS § 2565 lg 2 alusel välja mõista T.K-lt sundraha pooles

suuruses, s.o. 3262(kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks )krooni ja 50 senti riigieelarvesse. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034800017 SEB-s või nr.221023778606 Swedbank, viitenumber 2800049874. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda

riigituludesse makstavad menetluskulud 30 päeva jooksul. Menetluskulude tasumist tõendaval

dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Menetluskulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Tartu Maakohtu Tartu Kohtumajale. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool (prokuratuur, süüdistatav ja tema kaitsja ning

kannatanu ja tsiviilkostja) esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele, 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuris 22.mail 2009 sõlmitud kokkulepe Kuriteo asjaolud ja süüdistus: T.K süüdistatakse selles, et tema

olles isik, keda on korduvalt karistatud varguste eest, millest viimased on toime pandud

10.06.2008 ja 12.02.2009, võttis 21.05.2009 kella 13.00 paiku Tartus Tähe 57 asuva maja trepikojast ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära P.N. ’ile kuuluva tulekustuti väärtusega 1000 krooni.

3

Seega pani T.K toime KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra

vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: tsiviilhagi esitatud ei ole, kuna varastatu kannatanule tagastatud.

Kohtueelsed menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale Ahto Sirendi´le makstud tasu osutatud õigusabi eest 495.60+991.20= 1486.80 krooni. Karistuse liik ja määr: KarS § 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus T.K-le karistuseks 3 ( ) kuud vangistust. kolm KarS § 69 alusel asendada T.K-le mõistetud 3 kuu pikkune vangistus üldkasuliku tööga,

mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 180 ( ) tundi ükssada kaheksakümmend

üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha 9 ( ) kuu jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab üheksa süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal

registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks. T.K-le on selgitatud, et üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas. Kui

süüdimõistetu teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi selle kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest tasu ei maksta.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Menetlus kohtus

Kohus andis kohtuistungil T.K kohtu alla kiirmenetluses KarS § 199 lg. 2 p. 9 -järgses süüteos ja kohaldas asja arutamisel kokkuleppemenetluse sätteid. Prokurör Raul Heido jäi kohtus kokkuleppe juurde ja taotles kohtul kokkulepe võtta otsusele aluseks. Prokurör selgitas valitud karistuse ja selle asendamist üldkasuliku tööga. T.K tunnistas end süüdi temale esitatud süüdistuses KarS § 199 lg. 2 p. 9 järgi ja jäi kohtus kokkuleppe juurde , kinnitas , et kokkulepe on tema tahte kohaselt sõlmitud.

Kaitsja Ahto Sirendi jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ning kinnitas kokkuleppemenetluse seaduslikkust ja sõlmitud kokkuleppe vastavust seadusele ja süüdistatava tahtele. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav T.K on väljendanud oma vaba

tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid ning kokkulepe tuleb kohtuotsusele aluseks võtta ning T.K mõista süüdi KarS § 199 lg.2p. 9 järgi ja karistada vastavuses kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Käesolevas kriminaalasjas on kuluks KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel väljamõistmisele sundraha 1,5 palga alammäära ulatuses, s.o. 6525 krooni. KrMS § 2565 lg 2 sätestab aga, et tehes süüdimõistvat

otsust kiirmenetluses, vähendab kohus sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks vähendada T.K-le väljamõistetavat sundraha poole võrra, s.o 3262.50 kroonile. KrMS § 180 lg.1 alusel mõista välja T.K-lt kaitsjatasu 1634.30 krooni riigieelarvesse.

Kohtunik