1-09-7826/1 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Kriminaalasi 1-09-7826

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. mai 2009.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-09-7826 Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Kriminaalasi A.S-i süüdistuses KarS § 199 lg 1 järgi Prokuröri abi Maksim Kink Süüdistatav

A.S, isikukood xxx, EV

kodakondsus, elukoht: xxx; keskharidusega; emakeel: vene keel; töökoht: E M ; kriminaalkorras karistatud ei ole; tõkend: elukohast lahkumise keeld

Menetluse liik Käskmenetlus

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada KarS § 199 lg 1 järgi ja A.S

mõista talle karistuseks rahaline karistus 50 päevamäära

ulatuses, lähtudes tema 2007.a. keskmisest päevasissetulekust 233.00 krooni, s.o summas 11 650.00 (üksteist tuhat kuussada viiskümmend) krooni.

KarS § 66 lg 1, 3 alusel määrata rahalise karistuse tasumine

ositi 5 kuu jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest,

kohustades A.S tasuma riigituludesse igakuiselt 2330.00 krooni.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 alusel välja

mõista A.S-ilt riigituludesse menetluskulud: II

astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525.00 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ja riigi

2 2

Edasikaebamise kord

õigusabikulud krooni (nelisada üheksakümmend viis 495.60 krooni ja 60 senti).

Menetluskulud on võimalik vabatahtlikult tasuda 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Pangas või arvele nr 221023778606

Swedbankis. Maksekorraldusele märkida viitenumber

2800049777 ja selgitus: A.S, 1-09-7826, sundraha, kaitsjatasu.

Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele 10220034796011 SEB Pangas või nr

221023778606 Swedbankis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100064939 ja selgitus: A.S, 1-09- 7826, rahaline karistus.

Maksekorraldused rahaliste kohustuste tasumise kohta esitada

igakuiselt Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kuriteoasjade kantseleisse.

Rahaliste kohustuste tähtajaks tasumata jätmise korral suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile.

Süüdistataval on õigus kohtuotsuse kättesaamisest alates 10 päeva jooksul taotleda

kriminaalasja arutamist üldises korras. Kui süüdistatav ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub.

SÜÜDISTUSE SISU JA TAOTLUS

A.S-i süüdistatakse selles, et ajavahemikul 13.10.2008.a. kella 11.18-st kuni 15.10.2008.a kella 18.18-ni võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kasutades TR poolt A.S-i autosse unustatud pangakaarti ja teades PIN-koodi, võttis TR

Swedbank (endine Hansapank) arveldusarvelt nr xxxxxxxxxxxxxxx sularaha ning samuti

kasutas eelnimetatud kaardi maksevahendina erinevates kohtades, kokku kogusummas 6696.17 krooni, millega tekitas kannatanule - TR’le varalist kahju.

Seega A.S pani toime võõra vallasasja äravõtmise, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o. sooritas KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus:

Kannatanule on tekitatud varalist kahju summas 6696.17 krooni. A.S 21.05.2009.a hüvitas kannatanule tekitatud kahju täies ulatuses. Tsiviilhagi ei ole esitatud.

3 3 Prokurör taotleb kohtult süüdi tunnistada A.S KarS § 199 lg 1 järgi ja karistada

teda rahalise karistusega 50 päevamäära ulatuses, s.o 11 650 krooni, 2007.a. päevamäära

suurus 233.00 krooni. KarS § 66 lg 1 alusel määrata karistuse tasumine ositi, kohustades

A.S talle määratud rahalist karistust tasuma 5 (viie) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes 5 kuu jooksul igakuiselt 2330.00 krooni.

KOHTU SEISUKOHT

Prokurör pidas võimalikuks A.S-i karistamist toimepandud kuriteo eest

rahalise karistusega 50 päevamäära ulatuses, lähtudes tema 2007.a. keskmisest päevasissetulekust 233.00 krooni. Kohus nõustub prokuröri ettepanekuga. Tegemist on teise

astme kuriteoga, süüdistatav omab kindlat eluja töökohta, tõendamiseseme asjaolud on selged. Karistust kergendavaks asjaoluks on A.S-i puhtsüdamlik kahetsus,

karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Seega on põhjendatud süüdistatava karistamine kergema karistusliigiga – rahalise karistusega.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KrMS § 253 p 1, § 254.

Piret Liivo Kohtunik