2-16-13242/34 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 16. juuni 2017

Tsiviilasja number

2-16-13242

Tsiviilasi

OÜ

Ökopesa

hagi

OÜ

Maveter

vastu

võla

väljamõistmiseks

Apellatsioonkaebuse hind

3 411 eurot 57 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 2. veebruari 2017 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Maveter apellatsioonkaebus

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): OÜ Maveter (registrikood 10698604),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristjan Tamm;

Vastustaja (hageja): OÜ Ökopesa (registrikood 11375499),

lepinguline esindaja Reimo Mets.

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Maveter apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Jätta Tartu Maakohtu 2. veebruari 2017 otsus

muutmata.

3. Jätta maakohtu menetluskulude jaotus muutmata ning

ringkonnakohtus kantud menetluskulud OÜ Maveter

kanda.

4. Rahuldada OÜ Ökopesa avaldus menetluskulude

rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt. Mõista OÜ-lt

Maveter OÜ Ökopesa kasuks välja menetluskulude

katteks 550 eurot ilma käibemaksuta, s.o õigusabikulu

ringkonnakohtus.

Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

kulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni

täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. OÜ Ökopesa (hageja) esitas 1. septembril 2016 Tartu Maakohtule hagi OÜ Maveter (kostja)

vastu võlgnevuse 5880 eurot, kahjuhüvitise 600 eurot ja viiviste väljamõistmiseks. Hageja palus

menetluskulud jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 7. juulil 2016 töövõtulepingu, millega hageja kohustus

teostama Otepää kergliiklusteel haljastustöid. Hageja pidi kostjale tegema kahe kokkuleppe

alusel 3 tööd: rehitsemine, muruseemne külvamine ja mullavedu (esimene töö); elupuude

istutamine (teine töö), Veski Suusabaasi teelõigu tee ääre rehitsemine (kolmas töö). Kostja

kohustus tasuma esimese töö eest 3200 eurot, teise töö eest 1200 eurot ning kolmanda töö eest

500 eurot. Summadele lisandub käibemaks. Maksetähtajaks lepiti kokku 7 päeva ja tööde

tegemise tähtajaks 14. juuli 2016. Hageja tegi tööd kokkulepitud tähtajaks ning esitas 15. juulil

2016 kostjale arve summas 5880 eurot koos käibemaksuga.

Kostja esitas 18. juulil 2016 pretensiooni kolmanda töö osas. 2. augustil 2016 teavitas kostja,

et Maanteeameti omanikujärelevalve teostaja on esitanud etteheiteid hageja tehtud töödele ning

määras puuduste kõrvaldamise tähtajaks 3. august 2016.

Kostja andis hagejale puuduste likvideerimiseks ühepäevase tähtaja, mida hageja peab

ebamõistlikuks. Tööd tuleb lugeda kostja poolt vastuvõetuks. Kostja töötas samal objektil,

mistõttu toimus töö lepingutingimustele vastavuse kontroll vahetult töö lõpetamisel. Kostja

esitas pretensiooni alles 18. juulil 2016, s.t viivitusega. Tööde puudusi ei ole piisavalt täpselt

kirjeldatud ning kostjal ei ole õigus VÕS § 644 lg 3 alusel tööde mittevastavusele tugineda.

Kuna tööd olid jaotatud osadeks, oleks kostja pidanud vähemalt osa esitatud arvest tasuma.

Kahe järgmise töö juurde tellimine näitas, et esimesel tööl puuduseid ei esinenud.

Kuna kostja ei täitnud raha maksmise kohustust, pöördus hageja lepingulise esindaja poole ning

kandis õigusabikulusid 600 eurot. Hageja nõuab kostjalt vastava kahju hüvitamist.

Kostja hinna alandamise avaldus ei ole esitatud õigeaegselt ning on põhjendamata.

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Pooled leppisid 6. juulil 2016 kokku esimese töö tegemises, 8. juulil 2016 teise töö tegemises

ning 14. juulil 2016 kolmanda töö tegemises. Pooled ei leppinud kokku tööde ositi

vastuvõtmises, tööde tähtaeg oli 14. juuli 2016.

Kostja tunnistab võlgnevust elupuude istutamise tööde osas summas 1440 eurot, kuid kuna

hageja ei ole esitanud selle kohta eraldi arvet, ei ole kostja töö eest tasunud. Esimese töö tegi

hageja puudustega, s.o umbes 30% ulatuses: maa oli ebatasane, riisumisjäägid koristamata,

muld kokkulepitud kohtadesse paigaldamata. Kostja kõrvaldas puudused ise 4. augustil 2016.

Kolmanda töö jättis hageja täielikult tegemata ja kostja tegi selle ise 22. juulil 2016. Kostja sai

puudustest teada 18. juulil 2016 kui kostja töötaja vaatas tehtud tööd üle. Kostja esitas hagejale

18. juulil 2016, 2. augustil 2016 ja 22. augustil 2016 pretensiooni tööde kvaliteedi kohta. Hageja

puuduseid ei kõrvaldanud.

Tööd toimusid Maanteeameti objektil ja hageja pidi teadma, millistele nõuetele tööd peavad

vastama. Maanteeameti haljastusele esitatavad nõuded on kirjas Maanteeameti kodulehel.

Kostja väitel ei ole tal volitusi edastada Maanteeameti ettekirjutusi hagejale ja hagejal oli

võimalus puudustest ise teada saada. Kostja leiab, et hagejale antud ühepäevane tähtaeg

puuduste kõrvaldamiseks oli mõistlik.

Hageja viivise nõue on alusetu, kuna elupuude kohta ei ole eraldi arvet esitatud ja ülejäänud

osas ei ole arve sissenõutavaks muutunud. Kostja esitas kohtuistungil viiviste vähendamise

taotluse ning hinna alandamise avalduse. Kostja võlgneb hagejale 2800 eurot, millele lisandub

käibemaks.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohtu rahuldas 2. veebruari 2017 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks

välja põhivõlgnevuse 5880 eurot, kahjuhüvitise 600 eurot ning viivise 23. juulist 2016 kuni

2. veebruarini 2017 summas 250 eurot 74 senti ning alates 3. veebruarist 2017 kuni põhivõla 5

880 euro tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja

menetluskulu summas 1990 eurot jättis maakohus kostja kanda. Hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

4. Maakohus luges esitatud dokumentaalsete tõenditega ja TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel

tõendatuks järgmised asjaolud: 7. juulil 2016 sõlmisid pooled töövõtulepingu, millega hageja

kohustus tegema kostjale Otepää kergliiklusteel haljastustöid (tl 14-16). Järgnevatel päevadel

sõlmisid pooled kokkuleppe täiendavate tööde tegemiseks (tl 17). Maksetähtajaks lepiti kokku

7 päeva ja tööde teostamise tähtajaks 14. juuli 2016; hageja pidi kostjale lepingu alusel tegema

3 tööd: rehitsemine, muruseemne külvamine, mullavedu (esimene töö, hind 3200 eurot,

lisandub käibemaks, tl 99), elupuude istutamine (teine töö, hind 1200 eurot, lisandub

käibemaks), Veski Suusabaasi teeotsast linna poolse tee ääre rehitsemine (kolmas töö, hind 500

eurot, lisandub käibemaks, tl 100); 15. juulil 2016 esitas hageja kostjale arve summas 5880

eurot koos käibemaksuga (tl 18-19).

Maakohus rahuldas hageja nõude elupuude istutamise osas (teine töö) kuna kostja ei esitanud

vastuväiteid nõudele.

5. Maakohus leidis, et poolte esitatud asjaoludest ei nähtu, et pooled oleksid kokku leppinud, et

kostja peab tööd vastu võtma. Maakohus asus seisukohale, et selliste tööde puhul võib küll olla

tavaline, et need tuleb tellijal vastu võtta, kuid antud juhul ei saa tavapärasest praktikast lähtuda.

Poolte vahel on sõlmitud leping, kus tavalise e-kirjaga on kokku lepitud tööde nimekiri ning

hind, kõik ülejäänud lepingu tingimused lepiti kokku suuliselt kohapeal. Lisatööd, mille

tegemise tähtaeg oli 14. juuli 2016, fikseeriti kirjalikult samal päeval. Põhjust ei ole eeldada, et

sellisest lepingust tuleneb pooltele kohustus sõlmida kirjalik üleandmise-vastuvõtmise akt.

Maakohus asus seisukohale, et hageja tasunõue ei ole seotud tööde vastuvõtmisega ning

tasunõue muutus sissenõutavaks VÕS § 637 lg 3 alusel töö valmimisest.

Maakohtu hinnangul ei tulene kostja väide, et eraldi arve puudumisel ei olnud kostjal võimalik

töö eest tasuda, seadusest. Kostjal oli võimalik hagejale lepingu ja esitatud arve alusel tasuda

ainult teise töö eest. VÕS § 625 ning § 637 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1

440 eurot (1200 eurot + käibemaks).

6. Maakohus luges tõendatuks, et hageja on töövõtulepinguga kokku lepitud kolmanda töö, s.o

Veski Suusabaasi teeotsast linna poolse tee ääre rehitsemine, teinud ning mõistis kostjalt hageja

kasuks välja 600 eurot (500 eurot + käibemaks). Kostja seadusliku esindaja Olev Ploompuu

kohtuistungil antud selgituste kohaselt oli kolmanda töö pikkus 600 meetrit (killustiku katmine

mullaga). Hageja tunnistaja Aili Popi ütluste kohaselt oli kolmas osa 200-300 meetrit. Hageja

tegi kolmanda töö lõpuni (tl 130 pöördel). Kostja tunnistaja Tauno Kreinin ei teadnud, kes

vaidlusaluse töö tegi. Poolte kirjavahetusest töö puuduste kohta on aru saada, et kostjal on

hagejale etteheited kolmanda tööga (tl 20-21). Ülejäänud kirjavahetus ei täpsusta, millise töö

kohta on pretensioonid esitatud.

7. Maakohus asus seisukohale, et kostja ei ole kasutanud kohaseid õiguskaitsevahendeid ning

rahuldas hagi ka esimese töö osas ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 3840 eurot.

Maakohus asus seisukohale, et poolte seisukohtadest ei nähtu kokkulepet, et pooled oleksid

pidanud töö tegemisel juhinduma maanteeameti nõuetest. Hageja võis lähtuda kostja esindaja

poolt koha peal antud juhistest. Tunnistaja Tauno Kreinini ütlustega on tõendatud, et 15. juulil

2016 ülevaatusel oli mulla kõrgus ebaühtlane, välja olid riisumata kivid, puutükid ja mättad.

Maanteeameti järelevalvet teinud tunnistaja ütlustega on tõendatud, et esimene töö ei vastanud

poolte vahel kokku lepitud tingimustele (VÕS § 641 lg 2 p 1).

Maakohus asus seisukohale, et kui tööde tähtaeg oli 14. juuli 2016, on puudustest teatamine

18. juuli 2016 e-kirjaga mõistlik aeg. Kostja ei ole 18. juuli 2016 e-kirjas puuduseid piisavalt

täpselt kirjeldanud, kuid kuna töövõtja tegutseb oma majandus- ja kutsealal ning on eelduslikult

professionaal, on tööl esineva puuduse põhjuseks töövõtja raske hooletus ning kostja võib

mittevastavusele tugineda VÕS § 645 lg 1 p 1 alusel. Maakohtu arvates kohaldub VÕS § 645

lg 1 p 1 ka olukorras, kus tellija on küll teatanud puudusest mõistliku aja jooksul, kuid ei ole

seda piisavalt täpselt kirjeldanud. Kui tellija teeb midagi ebapiisavalt, ei saa teda panna

halvemasse olukorda kui see, et üldse puudustest ei teata. Seega vastutab hageja töö

lepingutingimustele mittevastavuse eest.

Lisaks on kostja ise kõrvaldanud puudused 4. augustil 2016 ning kohtumenetluses kostja enam

puuduste kõrvaldamist ei nõua. Kostja 18. juuli 2016 kirjast nähtub üksnes puuduste olemasolu,

lepingu täitmisena töö parandamist on kostja nõudnud 2. augusti 2016 kirjas (tl 22). Kostja

teatas 12. jaanuaril 2017, et kasutab õiguskaitsevahendina hinna alandamist (VÕS § 112 koos

§-ga 648) ning on nõus tasuma esimese töö eest 30%, teise töö eest kogu ulatuses ning

kolmanda töö eest üldse mitte. Kostja ei ole hagejale andnud mõistlikku tähtaega töö

parandamiseks ning on omapoolsete töödega kõrvaldanud hagejal tööde parandamise

võimaluse. Seega ei ole kostjal VÕS § 112 lg 5, VÕS § 646 lg 5 järgi võimalik seda

õiguskaitsevahendit kasutada. Kostja ei ole välja toonud VÕS § 112 lg 1 kohaseid väärtuseid.

8. Maakohus leidis, et hageja viivisenõue on põhjendatud. Hageja esitas kostjale arve 15. juulil

2016 (tl 18-20) ning arve muutus sissenõutavaks alates 23. juulist 2016. VÕS § 113 lg 1 alusel

mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja viivised alates 23. juulist 2016 kuni kohtuotsuse

kuulutamiseni summas 250 eurot 74 senti ning kuni põhivõla tasumiseni.

Maakohtu hinnangul on 23. augusti 2016 arvega tõendatud, et hagejal on tekkinud enne

kohtumenetlust õigusabikulud 600 eurot seoses kostjalt hüvitise saamisega (tl 39). Nimetatud

summa tuleb VÕS § 127 lg 1, § 128 lg 3 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista.

9. Maakohus jättis analüüsimata hageja esitatud fotod, kuna tööde tegemise kohta on maakohus

kuulanud vande all ära tunnistajad.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

10. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada osas, millega

maakohus rahuldas hageja hagiavalduse ja mõistis kostjalt välja hageja kasuks põhivõlgnevuse

5880 eurot, kahju hüvitise 600 eurot ja viivise ning teha uus otsus, millega mõista kostjalt välja

põhinõue 2160 eurot, hüvitis kohtueelsete õigusabikulude eest summas 200 eurot ja viivis

põhjendatud mahus. Menetluskulud jätta hageja kanda.

Kostja ei vaidle töö teise etapi (elupuude istutamine) nõuetekohasuse üle ja ei vaidlusta

maakohtu otsust osas, millega kohus mõistis hageja kasuks kostjalt välja 1200 eurot töö teise

etapi teostamise eest.

Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus kohaldanud ebaõigesti VÕS §-s 112 hinna

alandamise kohta sätestatut ja VÕS § 637 lg-t 3.

Kuivõrd hageja tegi töö esimese etapi osas ebakvaliteetselt, esitas kostja eelnevaga seonduvalt

hinna alandamise avalduse. Kolmanda etapi osas jättis hageja töö praktiliselt tegemata, millest

tulenevalt ei ole hageja sellega seotud tasunõue 500 eurot muutunud sissenõutavaks.

Kostja peab ebaõigeks kohtueelsete õigusabikulude väljamõistmist täies ulatuses. Kuivõrd

hageja kohtueelsed nõuded ja kirjad puudutasid hageja kolme nõuet, tuleks nendest kahe nõude

rahuldamata jätmisel põhjendatuks pidada 1/3 kohtueelsete õigusabi kulude kogumahust ehk

200 eurot.

Käesoleval juhul on äidetud hinna alandamise materiaalsed eeldused ja järgitud on formaalseid

nõudeid. Poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping ja hageja rikkus töövõtulepingut. Pooled ei

ole tööde täpses kvaliteedis kokku leppinud, mistõttu tuleb kvaliteedi hindamisel lähtuda VÕS

§ 77 lg 1 ls-st 2. Maanteeametile üleantav haljastustöö peab vastama Maanteeameti 19. jaanuari

2016 kinnitatud juhendile „Teetööde tehniline kirjeldus“. Hageja poolt teostatud haljastustööd

töö esimese ja kolmanda etapi osas ei vasta viidatud standardile. Kolmandat etappi ei ole hageja

teinud. Kostjal oli kohustus objekt tervikuna lõpptellijale üle anda, mistõttu oli kostja sunnitud

hageja poolt tehtud töö koos puudustega vastu võtma ja kostja likvideeris puudused ise. Kogu

objekt on tervikuna Maanteeametile üle antud.

Täidetud on hinna alandamise formaalsed eeldused. Kostja tegi hinna alandamise avalduse

kohtuistungil, mis on fikseeritud kohtuistungi protokollis.

Kostja on töö esimese etapi maksumusest nõus tasuma 30%, töö teise etapi maksumusest 100%

ja töö kolmanda etapi eest on kostja hinda alandanud 100%.

Kolmanda etapi osas ei ole hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks, sest hageja ei teinud

kokkulepitud tööd (600 m ulatuses). Hageja tegi töid 175 m ulatuses ebakvaliteetselt. Maakohus

luges ebaõigesti tõendatuks, et hageja tegi kolmanda etapi osas tööd ära täies ulatuses ehk

600 m ulatuses ja maakohus ei saanud järeldada, et kolmanda etapiga seotud tasunõue on

muutunud sissenõutavaks. Kui maakohtule jäi kostja avaldus või avaldusele juurde esitatud

valem segaseks, oleks kohtul tulnud paluda kostjal oma seisukohta täpsustada.

Maakohus on asunud ebaõigele seisukohale, et kostja ei saa hinda alandada, kuivõrd kostja ei

ole hagejale andnud mõistlikku tähtaega töö parandamiseks ja on omapoolsete töödega

kõrvaldanud hagejal tööde parandamise võimaluse. VÕS §-s 648 on sätestatud töövõtulepingu

puhul tasu alandamise piirangud, millest ei tulene, et kostja oleks pidanud hinna alandamise

eeldusena andma hagejale mõistliku tähtaja puuduste likvideerimiseks.

Alternatiivselt, kui mõistliku tähtaja andmine mõjutaks hinna alandamist, on kostja hagejale

mõistliku tähtaja andnud 2. augusti 2016 e-kirjas, s.o puuduste likvideerimise aeg üks tööpäev,

mida tuleb lugeda mõistikuks tähtajaks, kuivõrd kostja andis hagejale puuduste kõrvaldamiseks

sama tähtaja, mille oli lõpptellija (Maanteeamet) määranud kostjale.

Maakohus on valesti kohaldanud VÕS § 637 lg 3, mille kohaselt muutub töövõtja tasunõue

sissenõutavaks alates töö valmimisest.

Maakohus on hinnanud ebaõigesti tõendeid (TsMS § 631). Vaidluse üheks keskseks

küsimuseks on, millises ulatuses tuli hagejal teha kolmanda etapi haljastustööd ja millises

ulatuses hageja need haljastustööd tegelikkuses tegi.

11. Hageja apellatsioonkaebusega ei nõustu, palub jätta see rahuldamata ja Tartu Maakohtu

otsus lõppjäreldustes muutmata. Menetluskulud jätta kostja kanda.

Hageja jaoks jääb arusaamatuks millises osas on kostja nõude omaks võtnud ja millises summas

ta nõuet vaidlustab (TsMS § 235, § 230 lg 1).

Hageja ei nõustu kostjaga, et hageja õigusabikulusid tuleks jagada etappide viisi arvestusse,

kuna nõudekiri oli üks.

Eksitav ja väär on kostja väide, et hageja tasunõue ei ole muutunud sissenõutavaks. Maakohus

on tuvastanud, et tasunõue muutus sissenõutavaks VÕS § 637 lg 3 alusel töö valmimisest.

Maakohus on VÕS § 112 lg 5 kohaselt õigesti leidnud, et hinnaalandamise eelduseks oleks

pidanud kostja andma hagejale mõistliku tähtaja väidetav rikkumine heastada. Mõistliku tähtaja

mitteandmine on tuvastatud maakohtu otsuses (vt kohtuotsuse punkt 9).

Arusaamatu on kostja seisukoht hinna alandamisest - kostja ei ole esile toonud millisel

konkreetsel alusel ta oma väidetavat hinnaalandamist käsitleb. Kostja seaduslik esindaja ja tema

lepinguline esindaja esitasid maakohtu istungil suusõnaliselt hinna alandamise nõude ja kohus

selgitas kostjale VÕS § 112 regulatsiooni.

Hageja ei nõustu kostjaga, et käesolevas asjas oli tööde tegemise standardiks kostjale

Maanteeameti juhendmaterjal. See oli juhendiks kostjale, millest kostja oleks pidanud ka

hagejat teavitama. Kostja hagejat sellest ei teavitanud ja ei teavitanud ka peatöövõtjat ega

Maanteeametit, et hageja on alltöövõtja.

Hageja ei nõustu kostjaga, et hageja ei ole teinud tööde esimest või teist etappi. Tähendust ei

oma, kas kolmanda etapi tööde tegemise pikkus oli 100, 300 või 500m. Pooled leppisid töö

tegemises ja hinnas omavahel kokku. Maakohus on tõendeid hinnanud kogumis õigesti.

Hageja leiab, et apellatsioonkaebuses ei ole kohane ja lubatav esitada hinna alandamise nõude

aluseks olevaid VÕS § 112 lg 1 kohaseid väärtusi. Hageja ei nõustu kostja deklaratiivse

nõudega vähendada viiviseid, kuna viivised on seadusest tulenevas suuruses.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu

otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab kohtuotsuse TsMS § 657 lg 1 p 1

alusel muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata.

TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu

otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja ei

vaidlustanud ringkonnakohtus maakohtu poolt kostjalt hageja kasuks välja mõistetud põhinõuet

2160 eurot ja hüvitist kohtueelsete õigusabikulude eest summas 200 eurot.

13. Pooled ei vaidlusta ringkonnakohtus maakohtu poolt tuvastatud töövõtulepingut kolme töö

tegemiseks, apellatsioonimenetluses ei ole vaidluse all tööde tegemise koht, maht ja lepingus

kokku lepitud maksumus. Hageja pidi kostjale lepingu alusel tegema kolm tööd. Kostja on

hageja mittenõuetekohase täitmise vastu võtnud. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei vaidle pooled

ka selle üle, et maakohtu poolt tuvastatud tööd on lõpptellijale üle antud.

Hageja nõuab kostjalt tasu tehtud tööde eest. Kostja leiab, et hageja on teinud nõuetekohaselt

ainult töö teise etapi, esimene ja kolmas etapp on tehtud oluliste puudustega. Tööde teise etapi

nõuetekohase täitmise suhtes poolte vahel vaidlus puudub.

Tööde vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine ei mõjuta iseenesest tellija õigust tugineda

lepingurikkumisele ja kasutada sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Sellisel juhul peab

tellija suutma tõendada tehtud tööde lepingutingimustele mittevastavust ja töövõtja nõuet

välistava õiguskaitsevahendi kasutamist (vt Riigikohtu 14. oktoober 2015. a otsus tsiviilasjas

3-2-1-93-15, p 11). Seega on maakohus põhjendatult leidnud, et kostjal tuleb tõendada tehtud

tööde kokkulepitule mittevastavust, praegusel juhul tuli kostjal tõendada, et tööde esimene ja

kolmas osa ei olnud tehtud nõuetekohaselt.

14. Maakohus luges tõendatuks, et töö kolmas etapp on tehtud vastavalt lepingus kokkulepitule.

Kostja leiab apellatsioonkaebuses, et maakohtu otsusest võib järeldada, et etapi pikkuseks oli

kohtu hinnangul 200-300 m, kuid maakohus oleks esitatud tõendite põhjal pidanud jõudma

järeldusele, et etapi kokkulepitud mahuks oli 600 m. Ringkonnakohus kostja seisukohaga ei

nõustu. Maakohus hindas kostja seadusliku esindaja Olev Ploompuu kohtuistungil antud

selgitusi, tunnistaja Aili Popi ja tunnistaja Tauno Kreini ütlusi. Maakohus ei ole otsuse p-s 5

leidnud, et kokkulepitud töölõigu pikkuseks oli 200-300 m. Maakohus leidis, et kostja kohtule

esitatud 18. juuli 2016 kirjas on küll märgitud, et kogu lõigust (600 m) tehti töid 175 m ulatuses,

kuid kostja ei ole ülejäänud kirjavahetuses täpsustanud, millise töö kohta on ta hagejale

pretensioonid esitanud. Tööde mittevastavust kokkulepitule peab tõendama kostja (vt otsuse p-

i 13).

Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja ei ole menetluses tõendanud, et tööde kolmas etapp

oleks pidanud olema 600 m. Seega ei ole kostja tõendanud, et hageja ei teinud töid vastavalt

lepingus kokkulepitule. Maakohus ei ole tõendeid ebaõigesti hinnanud ning on põhjendatult

leidnud, et hageja on töid teinud kokkulepitud ulatuses. Seega oli hageja tasu nõue muutunud

sissenõutavaks VÕS § 637 lg 3 järgi.

15. Maakohus tuvastas, et hageja tehtud töö esimene osa ei vastanud lepingus kokkulepitule

ning et kostja on puudustest hagejale õigeaegselt teatanud VÕS § 644 järgi. Seega ei ole

asjakohased kostja apellatsioonkaebuse väited tööde kvaliteedi hindamise kriteeriumitele

(apellatsioonkaebuse p 22), maakohus tuvastas tehtud töö lepingule mittevastavuse.

Maakohus leidis, et hageja vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest. Kostja esitas

maakohtu istungil hagejale kokkulepitud tasu alandamise avalduse.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole materiaalõiguse normi ebaõigesti kohaldanud ning

põhjendatud ei ole kostja seisukoht, mille kohaselt ei ole heastamise ja täiendava tähtaja

andmine töövõtulepingu puhul hinna alandamise eelduseks.

Otsest kohustust enne hinna alandamist teisele poolele puuduse kõrvaldamiseks tähtaja

andmiseks seadus ette ei näe. Samas on Riigikohus leidnud, et selline kohustus võib tuleneda

hea usu põhimõttest (VÕS § 6 lg 1, vt Riigikohtu 8. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas 3-2-1-

156-11, p 20). Praegusel juhul sõlmiti poolte vahel 7. juulil 2016 töövõtuleping kergliiklusteel

haljastustööde tegemiseks, järgnevatel päevadel sõlmisid pooled kokkulepped täiendavate

tööde osas. Tööde tegemise tähtaeg oli 14. juuli 2016, seega pidi tööde tegemiseks kuluma

kokku ligikaudu nädal. Ringkonnakohus leiab, et tööde iseloomust ning tähtajast tulenevalt

oleks hinna alandamine ilma täiendavat tähtaega andmata sellises ulatuses nagu kostja soovib

(kostja on nõus tasuma vaid 30% kokkulepitud tasust) ilmselt hagejat ebaproportsionaalselt

kahjustav. Seega võis kostja VÕS § 112 lg-st 5 ja § 646 lg-st 5 ja §-st 648 tulenevalt VÕS § 112

lg 1 esimese lause alusel alandada hinda siis, kui hageja ei kõrvaldanud puudust talle antud

tähtaja jooksul (vt müügilepingu puhul 19. aprill 2017 3-2-1-16-17, p 19).

VÕS § 101 lg 2 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada

eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab

üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Lähtudes VÕS § 101 lg-st 2,

ei saa aga samal ajal nõuda lepingu täitmist ja esitada avaldust hinna alandamiseks. Lepingu

täitmise nõudega on tegemist ka juhul, kui tellija nõuab puuduste kõrvaldamist, sh asja

parandamist või asendamist täiendava tähtaja jooksul. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et

kostja andis hagejale 2. augustil 2016 tähtaja puuduse kõrvaldamiseks 3. augustini 2016.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et nimetatud tähtaeg on ilmselgelt ebamõistlikult lühike

puuduste kõrvaldamiseks, seda olukorras, kus hagejale ei olnud poolte kirjavahetusest nähtuvalt

(tl 25 jj) puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmisel etteheited tööde kvaliteedi suhtes

arusaadavad.

Ringkonnakohus leiab, et õige on maakohtu seisukoht, mille kohaselt ei saa hagejale töö

parandamiseks antud tähtaega üks päev pidada mõistlikuks. Seega ei olnud täidetud hinna

alandamise materiaalsed eeldused.

Kuna kostja ise kõrvaldas puudused, ei olnud hagejal võimalik puudusi heastada.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostjal ei ole hageja vastu ka VÕS § 646 lg-st 5

tulenevat kulutuste hüvitamise nõuet. Kulutuste hüvitamise eelduseks on see, et töövõtja ei tee

tellija poolt nõutud parandamist mõistliku aja jooksul.

16. Lisaks on ringkonnakohus seisukohal, et täidetud ei ole ka hinna alandamise formaalsed

eeldused. Apellatsioonkaebuse kohaselt oli esimese etapi osas hageja poolt tehtud tööde väärtus

koos puudusega 960 eurot, kokkulepitud töö hinnaks oli 3200 eurot. Töö väärtuse kujunemisel

arvestas kostja töö tegelikust väärtusest (3200 eurot) maha kulutused ja täiendava töö, mille

kostja ise on teinud töö parandamiseks. Iseenesest saab kohus müügieseme puudustega väärtuse

kindlaksmääramisel lähtuda ka puuduste kõrvaldamiseks tehtavatest kuludest (vt Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 9. oktoobri 2013. a otsus tsiviilasjas 3-2-1-85-13, p 14). Samas ei ole kostja

sellisel kujul arvestust maakohtus esitanud. Kostja leidis maakohtu istungil, et „oleme nõus

maksma 30%, mis on tehtud tööd (tl 129 pöördel)“.

Maakohus on kohtuistungil pooltele selgitanud, et hinna alandamise nõude puhul VÕS § 112

järgi peab kostja näitama, milline oli puudustega tehtud töö hind ning küsinud, kas pooled

soovivad asja arutamist täiendada. Kostja ei ole hinna alandamise arvestust kohtule esitanud

ega sellist soovi maakohtule avaldanud. Kostja ei ole maakohtus tõendanud, et töö esimese

etapi puuduse parandamiseks tuli kostjal tuua teistelt objektidelt haljastustööd parandama 9

töömeest. Apellatsioonkaebuse väited maakohtu selgituskohustuse rikkumisele ei ole

põhjendatud.

17. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtus asjas kantud

menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et maakohus on ebaõigesti rahuldanud hageja

kahjuhüvitise nõude kohtueelsete õigusabikulude väljamõistmiseks. Maakohus on põhjendatult

VÕS § 127 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel mõistnud kostjalt välja kohtueelse õigusabikulu.

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud ringkonnakohtus

õigusabikulu 935 eurot ilma käibemaksuta. Hageja esindaja on osutanud õigusabi kokku 8,5

tunni ulatuses tunnitasuga 110 eurot ilma käibemaksuta. Kostja ei ole hageja menetluskulude

suurusele ega põhjendatusele vastu vaielnud.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja menetluskulud ringkonnakohtus, tsiviilasja keerukust

ja mahukust arvestades mõistlikud ega põhjendatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et

arvestades asjaolu, et hagejat esindas kogu menetluse vältel sama esindaja, kes pidi

tsiviilvaidluse

asjaolusid

teadma,

siis

ei

saanud

esindajal

kuluda

palju

aega

menetlusdokumentide analüüsimisele ja vastuse koostamisele. Samuti arvestab kohus esitatud

dokumentide mahtu. Ringkonnakohus peab hageja esindaja vajalikuks ja põhjendatud

ajakuluks ringkonnakohtu menetluses 5 tunni ulatuses, s.h apellatsioonkaebusega tutvumine,

analüüs ja sellele vastuse koostamine, 28. märtsi 2017 kohtumäärusega tutvumine.

Ringkonnakohus peab hageja esindaja tunnitasu 110 eurot ilma käibemaksuga 5 tunni ulatuses

ringkonnakohtu menetluses põhjendatuks, kokku 550 eurot ilma käibemaksuta.

Ringkonnakohus rahuldab hageja taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks

osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud ringkonnakohtus 550 eurot ilma

käibemaksuta.

Ringkonnakohus

rahuldab

hageja

taotluse

apellatsioonimenetlusekuludelt

viivise

väljamõistmiseks TsMS § 177 lg 4 alusel ning mõistab hagejalt kostja kasuks välja

apellatsiooniastme menetluskuludelt 550 eurolt ilma käibemaksuta kohtuotsuse jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kai Kullerkupp

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/