3-17-589/56 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Villem Lapimaa ja

Kaire Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. juuni 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-17-589

Haldusasi

OÜ Rivalte Transport kaebus Riigimetsa Majandamise

Keskuse

30.01.2017

otsuse

nr

1-47.1153/6

tühistamiseks

osas,

millega

jäeti

riigihanke

viitenumbriga 180580 osas 2 OÜ Rivalte Transport

kvalifitseerimata ning millega tunnistati edukaks OÜ

Tiinaraam,

OÜ

EMEKSEN

ja

Võsasalu

OÜ

pakkumused

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) – OÜ Rivalte Transport, esindajad

v.adv Jaak Siim, v.adv Anneli Aab ja v.adv Arne Ots

Vastustaja (hankija) – Riigimetsa Majandamise Keskus,

esindaja v.adv Aarne Akerberg

Kolmandad isikud:

OÜ Tiinaraam, esindajad Tiina Jüris ja Jana Tanissaar;

OÜ EMEKSEN, esindaja v.adv Cardo Soosaar;

Võsasalu OÜ, esindaja Ants-Endel Sõrra

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 28. aprilli 2017. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ Rivalte Transport apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

5. juuni 2017. a kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Rivalte Transport apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

28. aprilli 2017. a otsus haldusasjas nr 3-17-589 muutmata.

2. Mõista OÜ-lt Rivalte Transport OÜ EMEKSEN kasuks välja menetluskulud 1191

(üks tuhat ükssada üheksakümmend üks) eurot. OÜ Rivalte Transport, Riigimetsa

Majandamise

Keskuse,

OÜ

Tiinaraam

ja

OÜ

Võsasalu

apellatsiooniastme

menetluskulud jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 10 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest

arvates,

s.o

hiljemalt

26.06.2017

(HKMS

§

lg

1).

3-17-589

2(13)

Vastukassatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3). Sõltumata

menetlusosaliste nõusoleku olemasolust või selle puudumisest võib Riigikohus hankeasjas

esitatud kassatsioonkaebuse vaadata läbi lihtmenetluses (HKMS § 279 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) avaldas 02.12.2016 riiklikus riigihangete

registris avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Lageraie- ja kokkuveoteenuste

tellimine 2017-2“ (viitenumber 180580) hanketeate (HT, I kd, tl 10-13). Viimati muudetud

hanketeade avaldati 05.01.2017 (II kd, tl 7-10). Riigihange oli jagatud kaheks osaks. Osa 2 oli

korraldatud nelja harvesteri ja forvarderi komplektiga masinraiena teostatava raiena lageraie-

ja kokkuveoteenuste hankelepingute sõlmimiseks raamlepingu alusel ajavahemikul

01.07.2017‒30.06.2022.

2. HT p III.2.3 „Tehniline ja kutsealane pädevus“ sätestas mh järgmist: „Kvalifitseerimise

tingimustele vastavuse hindamiseks vajalikud andmed ja nende vorminõuded: /…/ 2. Pakkuja

peab lepingu täitmiseks hiljemalt 01.06.2017 omama või liisinglepingu alusel kasutama

lageraie ja kokkuveo jaoks sobilikku tehnikat, mis ei ole hankelepingu eeldatava täitmise

alguse ajahetke seisuga hõivatud teiste hankijaga sõlmitud lepingute täitmisega, alljärgnevalt:

1. üks spetsiaalne metsalangetustraktor ehk harvester /…/, mille väljalaskeaasta ei ole varasem

kui 2012, iga pakutava harvesteri ja forvarderi komplekti kohta, ja 2. üks spetsiaalne

metsakokkuveotraktor ehk forvarder /…/, mille väljalaskeaasta ei ole varasem kui 2012, iga

pakutava harvesteri ja forvarderi komplekti kohta.

Täpsemad tehnilised nõuded kasutatavale harvesterile ja forvarderile on esitatud HT p-s 4

„Tehniline kirjeldus“. Pakkuja esitab andmed tehnika kohta ja kinnituse vastaval vormil (lisa

2, vorm 5) ning samuti tõendusdokumendid selle kohta, et pakkumuses näidatud tehnika on

nõutud ajal (01.06.2017) pakkuja omandis või kasutuses liisinglepingu alusel.

Juhul, kui pakkuja harvesteri ja forvarderi komplektide kogum ei vasta tema poolt pakutud

soovitava suurima võimaliku harvesteri ja forvarderi komplektide kohta esitatud vastavate

nõuete summale, jäetakse pakkuja kvalifitseerimata kogu pakutud harvesteri ja forvarderi

komplektide kogumi ulatuses. /…/“

3. Pakkumuste esitamise tähtpäevaks (13.01.2017 kl 11.00) esitasid riigihanke osas 2

pakkumuse kolmteist pakkujat, teiste hulgas OÜ Rivalte Transport, OÜ Tiinaraam, OÜ

EMEKSEN ja Võsasalu OÜ.

4. RMK riigihangete osakonna juhataja 30.01.2017 käskkirjaga nr 1-47.1153/6 tegi

hankija riigihanke osas 2 järgmised otsused: 1) jätta kaks pakkumust esitanud OÜ Rivalte

Transport kvalifitseerimata; 2) kvalifitseerida teised pakkumuse esitanud isikud ja tunnistada

nende esitatud pakkumused vastavaks; 3) tunnistada edukaks Brommont OÜ, OÜ Tiinaraam

ja OÜ EMEKSEN pakkumused ning üks Võsasalu OÜ pakkumus (I kd, tl 59). Käskkirja lisas

1 põhjendati OÜ Rivalte Transport kvalifitseerimata jätmist asjaoluga, et ta ei vasta esitatud

kvalifitseerimise tingimusele (I kd, tl 61). Lisa 1 kohaselt pidi pakkuja lepingu täitmiseks

hiljemalt 01.06.2017 omama või liisinglepingu alusel kasutama tehnikat, mille väljalaskeaasta

ei ole varasem kui 2014. OÜ Rivalte Transport pakkumusest nr 124460 (ühele harvesteri ja

forvarderi komplektile) ei vasta kvalifitseerimise tingimusele forvarder väljalaskeaastaga

2009. Pakkumusest nr 124602 (kahele komplektile) vastab HT nõuetele väljalaskeaasta osas

ainult üks komplekt. HT kohaselt jäetakse pakkuja kvalifitseerimata kogu pakutud harvesteri

ja forvarderi komplektide kogumi osas, kui komplektide kogum ei vasta tema poolt pakutud

3-17-589

3(13)

soovitava suurima võimaliku harvesteri ja forvarderi komplektide kohta esitatud vastavate

nõuete summale.

5. OÜ Rivalte Transport esitas 09.02.2017 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO)

vaidlustuse taotlusega tunnistada kehtetuks riigihanke osas 2 tehtud hankija otsused. VAKO

jättis 03.03.2017 otsusega nr 20-17/180580 vaidlustuse rahuldamata.

6. OÜ Rivalte Transport esitas 13.03.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud

03.04.2017) RMK riigihangete osakonna juhataja 30.01.2017 käskkirja kehtetuks

tunnistamiseks osas, milles jäeti kaebaja riigihanke osas 2 kvalifitseerimata ning milles

tunnistati riigihanke osas 2 edukaks OÜ Tiinaraam, OÜ EMEKSEN ja Võsasalu OÜ

pakkumused.

Kaebaja vastas kvalifitseerimistingimustele. Hankija oleks pidanud küsima kaebajalt

riigihangete seaduse (RHS) § 39 lg 4 alusel täiendavaid selgitusi või tõendeid. Kuna hankija

seda ei teinud, ei teostanud ta kaebaja tehnilise ja kutsealase pädevuse vastavuse osas sisulist

kontrolli. Kaebaja on hankija senine lepingupartner, mistõttu on hankijale teada, et kaebajal

on olemas nõutav kvalifikatsioon ja võimekus. Kaebaja kinnitas ka HD lisa 2 vormil 7, et ta

vastab kõigile riigihanke nõuetele. Pakkumusest nähtus, et vähemalt üks kaebaja pakutud

komplekt masinaid vastas kõigile riigihanke nõuetele. Ainuüksi asjaolu, et kaebaja ei

vormistanud seda komplekti eraldi pakkumuseks, pidi hankijal vähemalt küsimusi tekitama.

Hankija pidanuks sellises olukorras kasutama võimalust täiendavate tõendite ja selgituste

nõudmiseks. Hankija oleks saanud jätta pakkuja kvalifitseerimata vaid siis, kui pakkuja oleks

jätnud esitatud dokumentide sisu selgitamata või täiendavad dokumendid esitamata (vt

Riigikohtu lahend nr 3-3-1-24-13, p-d 12-13). Vale on seisukoht, et täiendusi saanuks küsida

vaid siis, kui olemasolevate dokumentide alusel poleks olnud võimalik teha kindlaks tehnika

väljalaskeaastaid. Puuduste kõrvaldamiseks pakkujatele ühetaoliste võimaluste andmine ei

riku võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtet. Läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise

põhimõtet rikub olukord, kus täienduste küsimine on võimalik juhul, kui väljalaskeaasta on

jäetud esitamata, kuid mitte juhul, kui pakkuja on tehnika väljelaskeaasta nõudest ilmselgelt

valesti aru saanud või pakkumuses on selles osas ilmselge inimlik eksitus. Kui pakkuja on

HD-d valesti tõlgendanud, on tegemist ilmselge eksimusega, mille kõrvaldamiseks peab

hankija pakkujale andma võimaluse. See on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega,

ärakuulamisõigusega ja halduse selgitamiskohustusega. Puuduste kõrvaldamiseks tuleb anda

võimalus, kui nõutud dokumendid või andmed on esitamata, ebaselged või ebapiisavad või

kui on ilmne, et pakkuja on teinud dokumentide vormistamisel inimliku vea (Riigikohtu

lahend nr 3-3-1-24-13, p 22). Ka kõige hoolikam pakkuja ei pruugi alati mõista HT tingimuste

tegelikku sisu. Pakkujale ei saa alati ette heita, et ta ei kasutanud RHS § 56 lg-s 1 sätestatud

võimalust HD kohta selgituste küsimiseks. Nõustamine või selgitamine võib toimuda nii

menetlusosalise palvel kui ka haldusorgani algatusel. Kaebaja esitatud soodsam pakkumus

jäeti kõrvale pelgalt seetõttu, et hankija ei veendunud selles, kas kaebaja täidab

kvalifitseerimistingimused.

Hankija oleks pidanud pakkujalt selgitusi küsima ka seetõttu, et HT koosmõjus HD-ga oli

koostatud mitmeti mõistetavalt. Kaebaja mõistis HT p-s III.2.3 sätestatud kriteeriume selliselt,

et pakkumuses tuleb esitada tehnika, millega on tagatud HT-s nõutud 2016. a-l lepingu alusel

teenusena teostatud raie- ja kokkuveoteenuste maht, ning hiljemalt 01.06.2017 peab pakkuja

viima oma kasutatava tehnika vastavusse tehnikale ette nähtud väljalaskeaasta nõudega.

Sellist tõlgendust soosivad ka HD p-d 4.6 ja 4.7.4, mis näevad ette, et kasutatava harvesteri ja

forvarderi vanus ei või olla lepingu kehtivuse ajal hanke osas 2 rohkem kui 5 täisaastat (p-d

4.6.3 ja 4.6.4) ning mille kohaselt edukas pakkuja esitab hankijale teenuse osutamiseks

kasutatavad harvesterid ja forvarderid ülevaatamiseks, täiendavaks kontrollimiseks ja

3-17-589

4(13)

vajadusel kalibreerimise teenuse osutamiseks hiljemalt 01.06.2017 (p 4.7.4; I kd, tl 163).

Seega oli tehnika vanuse kriteerium seotud lepingu täitmisega, mitte pakkumuse esitamisega.

Pakkuja sai mõistlikult eeldada, et tehnika olemasolu ja seda kinnitav dokumentatsioon on

oluline hiljemalt 01.06.2017. Hankelepingu pikkust arvestades on masinapargi uuendamine

lepingu kehtivuse ajal nagunii vältimatu. Seega ei oleks pakkumuses toodud informatsioon

masinapargi osas lõplik ja hankelepingu täitmisel tuleb kasutada ka masinaid, mida

pakkumuses ei nimetata. HD p 4.7.4 võimaldab järeldada, et ka hankija ise möönab, et lepingu

täitmisel kasutatav tehnika võib erineda pakkumuses näidatud tehnikast. Kaebaja koostas

sellest lähtuvalt pakkumuse. Kaebaja ei saanud pakkumuse koostamisel mõista, et

olemasoleva tehnika nimetamine pakkumuses võib tuua kaasa kvalifitseerimata jätmise.

Sellises olukorras ei tohi HD-d hiljem kitsendavalt tõlgendada, kui selline tõlgendus piirab

turuosaliste võimalust riigihankel osaleda ja toob hankijale kaasa otsese kahju kallima

riigihanke maksumuse näol. Kui kvalifitseerimistingimused on mitmeti mõistetavad, tuleb

neid tõlgendada laiendavalt (Tallinna Ringkonnakohtu lahend nr 3-09-3081, p 12).

Pakkumuses esinenud puudus oli kõrvaldatav. Kaebaja on hilisemas menetluses tõendanud, et

tal olnuks võimalik hiljemalt 01.06.2017 kasutada nõuetekohaseid komplekte, mille

väljalaskeaasta ei ole varasem kui 2012. Kaebaja esitas vaidlustusmenetluse raames

hinnapakkumised, mis võimaldavad eeltoodus veenduda (I kd, tl 183-186). Nende

hinnapakkumiste edastamise kuupäeva – 13.01.2017 – kinnitav e-kiri (I kd, tl 182) tõendab, et

kaebaja oleks HT-st õigesti aru saamisel saanud pakkumusele vastavad hinnapakkumised

lisada. Pakkumuste esitamise tähtajaks olid kaebajal hinnapakkumised olemas. Seega on

tõendatud, et kaebaja vastas pakkumuse esitamise ajal kvalifitseerimistingimustele.

Hankija otsus jätta kaebaja kvalifitseerimata ei ole põhjendatud ning on vastuolus RHS § 39

lg-ga 6. 30.01.2017 otsuse lisa 1 kohaselt ei kvalifitseeritud kaebajat põhjusel, et tema

pakkumuses näidatud tehnika väljalaskeaasta oli varasem kui 2014. Kummastav on väide, et

aastaarvus on tegu kirjaveaga ning õigeks tuleb lugeda aastaarv 2012. Kuna haldusakti

faktiline alus ei vasta tegelikkusele, on haldusakti motivatsioon vale. Sellisel juhul tuleks ka

kaebaja poolt pakkumuses märgitud väljalaskeaastat käsitleda kui ilmselget kirjaviga.

Kaebaja oleks tulnud kvalifitseerida vähemalt ühe komplekti osas. Isegi juhul, kui lähtuda

hankija tõlgendusest, vastas kaebaja pakkumus nr 124602 ühe harvesteri ja forvarderi

komplekti osas kvalifitseerimistingimustele (komplekt 1 – harvester väljalaskeaastaga 2013 ja

forvarder väljalaskeaastaga 2015). Seda kinnitas ka hankija otsuse lisas 1. 30.01.2017 otsusest

jääb selgusetuks, miks ei vasta kaebaja poolt pakutud komplektide kogum komplektide kohta

esitatud vastavate nõuete summale. Otsusest ei nähtu, mis on see summa, millele kaebaja

pakkumus ei vasta. Sellise summa arvutamise metoodikat ei nähtu ka HD-st. HD-s tehakse

vahet pakkumuse põhimahul ja lisamahul. Isegi kui lisamahu komplektide kogum ei vasta

komplektide summale, on põhimahu osas komplektide kogumi summa nõuded igal juhul

täidetud.

Kuna kaebaja jäeti õigusvastaselt kvalifitseerimata, ei saa järgnevas etapis tehtud pakkujate

edukaks tunnistamise otsused olla õiguspärased.

7. RMK palus jätta kaebuse rahuldamata. Kaebaja pakkumust nr 124460 ei saanud

kvalifitseerida, sest selle koosseisus esitatud forvarder ei vastanud väljalaskeaasta 2009 tõttu

tingimustele. Kaebaja pakkumust nr 124602, mis oli esitatud kahele komplektile, ei saanud

kvalifitseerida, sest kaebaja tugines selles ühele harvesterile ja ühele forvarderile, mille

väljalaskeaastad on varasemad kui 2012. Kuna pakkumus nr 124602 oli esitatud tööde

tegemiseks kahe komplektiga, oleks kaebaja kvalifitseerunud üksnes juhul, kui ta oleks

esitanud kaks nõuetele vastavat komplekti.

3-17-589

5(13)

Hankijale ei ole teada, et kaebaja oleks vaidlusalusele kvalifitseerimise tingimusele sisuliselt

vastav. Üksnes hankija lepingupartneriks olek ei tõenda seda. Kaebaja pakkumuste koosseisus

esitatud vormid 5 ei tõendanud samuti kaebaja vastavust. Ka HD lisa 2 vormil 7 ei sisaldu

kinnitust, et kaebaja vastab kõigile riigihanke nõuetele, vaid kaebaja kinnitab sellel nõustumist

HD-s esitatud tingimustega. Kvalifitseerimistingimused sisalduvad HT-s, mitte HD-s (RHS §

39 lg 1). Hankija teostas sisulist kontrolli kaebaja täidetud vormide 5 alusel ning tuvastas

mittevastavuse tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise tingimustele. Kaebusest ei

selgu, milliseid dokumente või milliste ebaselguste selgitamist pidanuks hankija kaebajalt

nõudma. Kuna tehnika kohta esitatud andmed olid piisavad, polnud põhjust neid üle küsida.

RHS ei võimalda asendada tehnikat, millele on pakkumises tuginetud.

Kui kaebaja sai HT-st aru selliselt, et pakkumuses tuleb esitada tehnika, millega on tagatud

nõutud raie- ja kokkuveoteenuste maht, oleks ta pidanud mõistma, et kaebajal ei ole

üheaegselt

võimalik

kvalifitseeruda

mõlemale

tehnilise

ja

kutsealase

pädevuse

kvalifitseerimise tingimusele, kuna kaebaja on osutanud 2016. a-l teenuseid tehnikaga, mis ei

sobi enam praeguses hankes kvalifitseerumiseks. Seega oleks kaebajal pidanud tekkima

küsimus, mida ta saanuks RHS § 56 lg 1 alusel esitada. Kuna kaebaja küsimust ei esitanud, ei

ole usutav, et kaebaja sai HT-st enda väidetud viisil aru. Tegu oli kahe eraldi

kvalifitseerimistingimusega ja kuskilt ei tulenenud, et kvalifitseerimiseks esitatav 2016. a

teenuste maht oleks pidanud olema teostatud tehnikaga, mis esitatakse tehnika olemasolu

nõudele kvalifitseerumiseks. Ükski teine pakkuja ei mõistnud kõnealust HT tingimust

kaebajaga samal viisil.

Koos pakkumusega peab esitama HT-s nõutud dokumendid olenemata asjaolust, et tehnika

olemasolu on vajalik alles hankelepingu täitmise ajal. Kaebaja ei tõendanud, et tal on

hankelepingu täitmise ajal vajalik tehnika olemas või kasutuses. Kui kaebaja soovis

hinnapakkumises toodud tehnikale tugineda, oleks ta pidanud hinnapakkumises viidatud

tehnika märkima vormidel 5. Täiendavalt saab küll selgitada tehnika kohta esitatud andmeid,

kuid tehnikat ei saa asendada. Kaebusele lisatud hinnapakkumised tuleb seetõttu jätta

tähelepanuta.

30.01.2017 käskkirja lisas 1 nimetatud aastaarv 2014 on kirjaviga. Seda kinnitab ka samas

tehtud järeldus, et üks komplekt pakkumuses nr 124602 vastab masinate väljalaskeaasta osas

nõutule. Haldusakt ei kuulu tühistamisele kirjavea tõttu ega ka juhul, kui on ilmselge, et

haldusorgan annaks välja uue samasisulise haldusakti. Haldusakt on motiveeritud, kuna seal

on kirjas, et üks komplekt vastab nõuetele. Kaebaja ei ole varem väitnud, et tema pakkumuses

toodud tehnika väljalaskeaastad oleksid kirjavead.

Kuna kaebaja kvalifitseerimata jätmine oli õiguspärane, on õiguspärased ka järgnevad

edukaks tunnistamise otsused.

8. OÜ Tiinaraam palus jätta kaebuse rahuldamata. Kaebaja pakkumused ei vastanud

väljalaskeaasta osas tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise tingimustele. Hankija ei

saa oletada, kas lisaks esitatud andmetele eksisteerib veel andmeid, mis tõendaksid

kvalifikatsiooni.

9. OÜ EMEKSEN palus jätta kaebus rahuldamata. HT p-st III.2.3 ei ole võimalik järeldada,

et pakkumuses tuleb esitada tehnika, millega on tehtud HT-s nõutud 2016. a netokäive.

Kaebaja oleks saanud HD mitmetimõistetavuse korral küsida hankijalt selgitusi või tingimuse

vaidlustada. Praegu ei saa tugineda mitmetimõistetavusele ja vastuolulisusele. Puuduste

kõrvaldamiseks tähtaja andmiseks peaks olema kaalukas põhjus. Kõrvaldatava puudusega ei

ole tegu juhul, kui esitatud dokumendid ja andmed kinnitavad, et pakkuja ei vasta sisuliselt

kvalifitseerimistingimustele (RHS § 39 lg 3 olukord), st puudus on sisuline, mitte vormiline.

3-17-589

6(13)

Kaebaja oli esitanud selged ja piisavad andmed ning puudus alus arvata, et kaebaja võis olla

teinud inimliku vea. Täiendavate dokumentide ja selgitustega ei oleks kaebaja saanud puudust

kõrvaldada, sest pakkumuse sisuline muutmine ei ole lubatud. Pakkujat ei saa kvalifitseerida

seniseks lepingupartneriks olemise tõttu või tema enda kinnituse alusel.

10. Võsasalu OÜ palus jätta kaebuse rahuldamata. Usutav ei ole kaebaja väide, et HT oli

mitmetimõistetav ja vastuoluline, kui kõik teised pakkujad said sellest ühtmoodi aru. Kaebaja

pidi arvestama, et tingimuste täitmata jätmisel teda ei kvalifitseerita. Kvalifitseerimata jätmise

otsust ei muuda ebaseaduslikuks asjaolu, et vastustaja on motiveerivas osas ekslikult viidanud

aastaarvule 2014. Kaebaja ei saa enam vaidlustada HT-d. Vastustaja ei hinda pakkujate

vastavust HD-le, vaid HT-le, mistõttu ei ole asjakohased kaebaja viited erinevatele HD

punktidele. Vormil 5 kinnitas kaebaja selgesõnaliselt, et kasutab metsa langetamiseks

pakkumuses näidatud tehnikat. Hinnapakkumistega ei ole võimalik tõendada asjaolu, et

tehnika on isiku omandis või liisinglepingu alusel tema kasutuses.

11. Tallinna Halduskohus jättis 28.04.2017 otsusega kaebuse rahuldamata, mõistis kaebajalt

OÜ EMEKSEN kasuks välja menetluskulud 1424,10 eurot, jättis RMK menetluskulud tema

enda kanda ning jättis ülejäänud osas menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et kaebaja vastas kvalifitseerimise tingimustele.

Praegusel juhul ei ole HT p III.2.3 alap 2 mitmetimõistetav. See tingimus nägi ette, et andmed

tehnika kohta ja kinnitus tuli esitada vormil 5 („Andmed kasutatavate harvesteride ja

forvarderide kohta“). Vormi 5 kohaselt tuli vormil ühtlasi esitada kinnitus selle tehnika

kasutamise kohta. Samuti tuli alap 2 järgi esitada tõendusdokumendid selle kohta, et

pakkumuses näidatud tehnika on nõutud ajal pakkuja omandis või kasutuses liisinglepingu

alusel. Sellest alapunktist tuleneb üheselt, et vormil 5 tuli esitada andmed lepingu täitmisel

kasutatava tehnika kohta ning samuti tõendid, mis kinnitavad pakkuja võimalust pakkumuses

näidatud tehnikat nõutud ajal kasutada.

HT p III.2.3 alap 4 kohaselt pidi pakkuja omama 2016. a-l teatud mahus lepingulisel alusel

teenusena osutatud raie- ja kokkuveoteenuse osutamise kogemust iga pakutava harvesteri ja

forvarderi

komplekti

kohta.

VAKO

leidis

õigesti,

et

tegu

oli

eraldiseisvate

kvalifitseerimistingimustega (VAKO otsuse p 12.3.2.2). HT p III.2.3 alap-de 2 ja 4 sõnastus ei

võimalda mõistlikult tõlgendada kvalifitseerimistingimusi selliselt, et kvalifitseerumiseks tuli

vormil 5 esitada andmed seni kasutuses olnud tehnika kohta, millega on täidetud nõutud

teenuse osutamise kogemus 2016. a-l, kuid mida ei kavatseta kasutada lepingu täitmisel.

Asjaolust, et alap 4 viitas teatud mahunõudele iga pakutava komplekti kohta, ei saa mõistlikult

järeldada, et pakkumuses sai kasutada ainult seadmeid, millega see mahunõue on täidetud.

Seda kinnitab lisaks tingimuste sõnastusele asjaolu, et kummagi tingimuse täitmise

kinnitamiseks oli HD lisas ette nähtud eraldi vorm.

Vaidlusalust kvalifitseerimistingimust ei muuda vastuoluliseks kaebaja viidatud HD p-des 4.6

ja 4.7.4 sätestatu. Hankija poolt nõutavad kvalifikatsiooni kontrollimiseks vajalikud andmed

ja dokumendid tuleb esitada HT-s (vt RHS § 41 lg 1). HT p III.2.3 kohaselt on HD p-s 4

„Tehniline kirjeldus“ esitatud täpsemad tehnilised nõuded kasutatavale harvesterile ja

forvarderile. Seejuures sätestab HD p 4.6 oma alap-des täiendavad nõuded lepingus

kasutatavale harvesterile ja forvarderile kogu raamlepingu kehtivuse ajal ning HD p 4.7.4

paneb edukale pakkujale kohustuse teenuse osutamisel kasutatav tehnika hiljemalt 01.06.2017

hankijale ülevaatamiseks esitada. Ehkki HT teeb viite HD-le, ei kinnita kumbki viidatud

sätetest HT p III.2.3 tõlgendust sellisel kujul, millisele tugineb kaebaja. Üksnes asjaolu, et

tehnika vanusele on seatud täiendavad kriteeriumid raamlepingu kehtivuse ajaks, mis võib

kaasa tuua vajaduse lepingu kehtivuse ajal masinaparki uuendada, ei saa muuta HT-s ette

3-17-589

7(13)

nähtud kvalifitseerimise tingimuse sisu. HD p 4.7.4 reguleerib eduka pakkuja kohustusi enne

lepingu täitmise alustamist ning hankija õigust selle kohustuse rikkumisel lepingust taganeda

ega seostu kuidagi pakkujate kvalifitseerimisega.

Praegusel juhul on hankija nõudnud tõendusdokumente selle kohta, et pakkumuses näidatud

tehnika on nõutud ajal pakkuja omandis või kasutuses liisinglepingu alusel. Hankija ei pea

võtma riski, et nõutaval ajal ei ole edukaks tunnistatud pakkuja kasutuses teenuse osutamiseks

vajalikku tehnikat. Eelneval aastal raie- ja kokkuveoteenuste mahtude teostamiseks kasutatud

sõidukite kohta info edastamine pakkumuses, st HT p-i II.2.3 tõlgendamine kaebaja väidetud

kujul, ei aitaks kuidagi kaasa pakkuja tehnilise ja kutsealase pädevuse ning pakkuja

hankelepingu nõuetekohase täitmise võime tuvastamisele.

Eeltoodut arvestades oleks saanud hoolikalt pakkujalt eeldada hankijalt HD kohta vähemalt

selgituse küsimist. On tõsi, et Riigikohtu seisukoha järgi ei saa pakkujale alati ette heita, et ta

ei kasutanud RHS § 56 lg-s 1 ette nähtud võimalust HD kohta selgituste küsimiseks, sest

välistatud pole HT-s toodud nõuete erinev tõlgendamine hankija ja pakkuja poolt ning ka

kõige hoolikam pakkuja ei pruugi alati mõista HT tingimuste tegelikku sisu (Riigikohtu

lahend nr 3-3-1-24-13, p 16). See seisukoht puudutab aga olukorda, kus HD tingimused on

pakkuja jaoks esmapilgul üheselt mõistetavad ja selged. Praegusel juhul ei saanud kaebaja kui

hoolikas pakkuja tõlgendada kõnealust HT tingimust enda väidetud viisil ning pidada seda

seejuures üheselt mõistetavaks ja selgeks.

Kaebaja ei ole tõendanud väidet, et ta täpsustas pakkumuse koostamisel seisukohta, et lepingu

täitmisel kasutatav tehnika võib erineda pakkumuses näidatud tehnikast RMK riigihangete

osakonna juhatajaga.

Vastustajale ei saa ette heita kaebaja tehnilise ja kutsealase pädevuse vastavuse osas sisulise

kontrolli täitmata jätmist ning RHS § 39 lg 4 järgimata jätmist. Kvalifikatsiooni kontrollimise

korda, sh kvalifikatsiooni täiendavat tõendamist, on Riigikohus lahendis nr 3-3-1-24-13

põhjalikult selgitanud. Riigikohtu selgituse kohaselt tuleb RHS § 39 lg 4 alusel anda pakkujale

puuduste kõrvaldamise võimalus siis, kui nõutud dokumendid või andmed on esitamata,

ebaselged või ebapiisavad või kui on ilmne, et pakkuja on teinud dokumentide vormistamisel

inimliku vea (p 22). Pakkumuse vormidel 5 kaebaja poolt esitatud andmeid ei saa praegusel

juhul pidada ebaselgeks ega ebapiisavaks. Vormidelt nähtuvad selgelt neis nimetatud masinate

väljalaskeaastad ning seda infot ei ole alust pidada ebapiisavaks. Pakkuja ei oleks saanud

nende masinate väljalaskeaastate kohta esitatud infot muude dokumentide, andmete ja

selgituste esitamise kaudu täiendada ega ka tõendada nende abil vormil 5 nimetatud sõidukite

väljalaskeaastate vastavust HT p-le III.2.3. RHS § 39 lg 4 alusel kõrvaldatava puudusega ei

ole tegemist siis, kui esitatud dokumendid ja andmed kinnitavad, et pakkuja ei vasta sisuliselt

kvalifitseerimistingimustele, st puudus on sisuline, mitte vormiline (Riigikohtu lahend nr 3-3-

1-24-13, p 23). Kuna praegusel juhul kinnitasid kaebaja esitatud andmed, et kasutatav tehnika

ei vasta HT-s sätestatud kvalifitseerimistingimustele, oli tegemist sisulise puudusega, mille

kõrvaldamine RHS § 39 lg 4 alusel ei oleks olnud võimalik. Hankijal peab olema kaalukas

põhjus, et mitte anda pakkujale võimalust dokumente täiendada vaid juhul, kui tegu on

kõrvaldatava puudusega (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-24-12, p 22). Olukorras, kus

kvalifitseerimistingimus ei ole vastuoluline, ei ole täiendavate dokumentide, andmete ja

selgituste esitamise mittevõimaldamine õigusvastane või ebaproportsionaalne ega riku ka

läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtet.

Hankijale ei saanud olla ilmselge seegi, et vormide 5 täitmisel oli tehtud inimlik viga.

Asjaolust, et kaebaja on hankija senine lepingupartner, ei saanud hankija järeldada, et kaebaja

vastab kvalifitseerimistingimustele. Niisamuti ei saanud hankija tuletada kaebaja vastavust

3-17-589

8(13)

kaebaja poolt vormil 7 („Kinnitus hankedokumentides esitatud tingimustega nõustumise

kohta“) esitatud kinnitusest. Ehkki sellel vormil sisaldub mh üldsõnaline kinnitus, et

pakkumus vastab hanke tehnilisele kirjeldusele, ei saa üksnes sellise kinnituse põhjal järeldada

pakkuja vastavust kõigile kvalifitseerimistingimustele olukorras, kus hankija on pidanud

vajalikuks kehtestada lisaks täiendavad kvalifitseerimistingimused ja nende tingimuste

täitmise tõendamiseks esitatavad vormid.

Kaebaja sai hinnapakkumised pärast pakkumuse esitamist (kaebaja esitas pakkumused

12.01.2017, hinnapakkumised saadeti kaebajale pakkumuste esitamise tähtpäeval 13.01.2017

– kd II tl 53 jj). Kui nõuetele vastav seisund tekib ettevõtjal pärast pakkumuse esitamist, ei

võeta seda hankemenetluses arvesse (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-24-13, p 23). Isegi, kui

kaebaja saanuks esialgsed pakkumised tagasi võtta ja neid pakkumuse esitamise tähtpäevaks

muuta, ei saa praegusel juhul kaebajat enam muuta nõuetele vastavaks tagantjärele esitatud

hinnapakkumised pakkumuses nimetamata masinate kohta (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-24-

13, p 21). Praeguses olukorras muutuks kaebaja poolt esitatud hinnapakkumiste arvestamisel

tema esitatud pakkumus sisuliselt, sest pakkumuses nimetatud tehnika osaline asendamine

uuega muudaks pakutava teenuse tehnilisi andmeid. Kui kaebaja soovis tugineda

hinnapakkumises toodud masinatele, oleks ta pidanud just need masinad märkima ka vormil 5.

Seega

teostas

vastustaja

kaebaja

kvalifikatsiooni

kontrolli

nõuetekohaselt.

Kuna

kvalifitseerumiseks tuli pakkumuses esitada andmed lepingu täitmisel kasutatavate sõidukite

kohta, mille väljalaskeaasta ei ole varasem kui 2012, kuid kaebaja esitatud tehnika sellele

tingimusele ei vastanud, oli vastustaja otsus - jätta kaebaja kvalifitseerimata - õiguspärane.

Vaidlustatud otsuse lisas 1 märgitud aastaarvu osas nõustub kohus VAKO otsuses toodud

seisukohaga, et seda saab pidada ilmseks ebatäpsuseks (VAKO otsuse p 12.2). Pakkumuses nr

124602 oli teiste hulgas nimetatud üks harvester väljalaskeaastaga 2013 ja üks forvarder

väljalaskeaastaga 2015. Hankija märkis lisas 1, et kahest selles pakkumuses esitatud

komplektist vastab väljalaskeaasta osas HT nõuetele üks komplekt. Kui hankija oleks

sisuliselt

lähtunud

väljalaskeaastast

2014,

oleks

ta

sellest

pakkumusest

kvalifitseerimistingimusele vastavaks lugenud üksnes forvarderi väljalaskeaastaga 2015.

Riigihankemenetluses tehtud viga ei too kaasa hankija otsuse kehtetuks tunnistamist, kui

rikutud menetlus- või vorminõue ei mõjutanud küsimuse otsustamist sisuliselt (Riigikohtu

lahend nr 3-3-1-24-13, p 26). Haldusakt ei kuulu tühistamisele kirjavea tõttu. Ka praegusel

juhul ei tingi üksnes vale aastaarvu märkimine lisas 1 vaidlustatud otsuse tühistamist.

Kaebaja leiab, et ta tulnuks kvalifitseerida vähemalt ühe pakutud komplekti osas, mis igal

juhul HT nõuetele vastas. Kohus nõustub siinkohal täielikult VAKO otsuse p-s 12.4 tooduga

ega korda seda HKMS § 165 lg 2 alusel. Kaebaja tugines pakkumuses nr 124602, mis oli

esitatud kahele komplektile, ühele harvesterile ja ühele forvarderile, mille väljalaskeaastad ei

vastanud kvalifitseerimistingimusele. RHS ei võimalda pakkujal pärast pakkumuste esitamise

tähtaja möödumist vähendada pakutud komplektide arvu kahelt ühele või jagada pakkumust

osadeks. Ka vaidlustatud otsuse lisast 1 nähtub selgelt, et pakkumus nr 124602 oli esitatud

tööde tegemiseks kahe komplektiga, kuid nendest ainult üks komplekt vastas HT-s nõutule.

HT p III.2.3 alap 2 sätestas, et kui pakkuja harvesteri ja forvarderi komplektide kogum ei

vasta tema poolt pakutud soovitava suurima võimaliku harvesteri ja forvarderi komplektide

kohta esitatud vastavate nõuete summale, jäetakse pakkuja kvalifitseerimata kogu pakutud

harvesteri ja forvarderi komplektide kogumi ulatuses. Seega oleks kaebaja kvalifitseerunud

üksnes juhul, kui ta oleks esitanud kaks nõuetele vastavat komplekti. Tingimusest saab

mõistlikult järeldada, et mitme komplekti pakkumisel on kvalifitseerumiseks vajalik kõigi

pakutud komplektide nõuetekohasus.

3-17-589

9(13)

Neil põhjustel on vastustaja 30.01.2017 otsus kaebaja kvalifitseerimata jätmise kohta

õiguspärane. Ka VAKO otsus on õige. Kuna kaebaja jäeti õiguspäraselt kvalifitseerimata, ei

saa teiste pakkumuste edukaks tunnistamine kaebaja õigusi enam rikkuda. Kaebus tuleb jätta

terves ulatuses rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

12. OÜ Rivalte Transport palub 08.05.2017 apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna

Halduskohtu 28.04.2017 otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus ning jätta

menetluskulud vastustaja kanda.

Halduskohus on tõendeid ebaõigesti hinnates ja materiaalõigust ebaõigesti kohaldades

jõudnud väärale järeldusele, et HT p III.2.3 pole mitmetimõistetav. Halduskohtu järeldused on

vastuolulised, mistõttu ei vasta kohtuotsus seaduslikkuse ja põhjendatuse nõudele. Olukorras,

kus HT p III.2.3 näeb selgelt ette nõuded tehnikale ja olemasolevale teenuse osutamise

mahule, sealsamas on hankija teinud otsese viite HD-le, mis näeb ette täpsemad tehnilised

nõuded kasutatavale harvesterile ja forvarderile, ning HD omakorda eraldi rõhutab, et tehnika

väljalaskeaasta

on

oluline

hankelepingu

täitmise

ajal

(mitte

varem),

on

HT

mitmetimõistetavus ilmne. Sellist tõlgendust soosivad ka HD p 4.6 (ja selle alap-d) ning p

4.7.4. Hankija poolt ette nähtud tehnika vanuse kriteerium on seotud lepingu täitmisega ning

pakkuja sai mõistlikult eeldada, et tehnika olemasolu (ja seda kinnitav dokumentatsioon) on

oluline lepingu täitmise ajal (hiljemalt 01.06.2017), mitte varem. Hankija on HD p-s 4.7.4 ise

möönnud, et lepingu täitmisel kasutatav tehnika võib erineda pakkumuses näidatud tehnikast.

Kohtupraktikas on olukorras, kus kvalifitseerimistingimused on mitmetimõistetavad, antud

selge juhis tõlgendada kvalifitseerimistingimust laiendavalt nii, et see tagaks võimalikult

suure arvu pakkujate poolt pakkumiste tegemise (Tallinna Ringkonnakohtu 10.09.2010 otsus

nr 3-09-3081, p 12). Kohus on aga HT tõlgendanud ebaõigesti ja kitsendavalt, sh jättes

kõrvale HD-s toodud täiendavad kriteeriumid hankelepingu täitmisel kasutatavale tehnikale.

See on toonud kaasa väära järelduse kvalifitseerimistingimuste sisu osas. Kohus oleks

laiendava

tõlgendamise

korral

pidanud

nõustuma

kaebajaga,

et

vaidlusalune

kvalifitseerimistingimus on mitmetimõistetav ja et hankija oleks pidanud küsima kaebajalt

RHS § 39 lg 4 kohaselt selgitusi.

Kuivõrd kohtu järeldus vaidlusaluse kvalifitseerimistingimuse sisu ja mõistetavuse osas on

vastuolus kohtupraktikaga ning tugineb HT ja HD ebaõigel hindamisel, on sellest tulenevalt

ebaõige ka halduskohtu järeldus, et kaebaja ei vastanud kvalifitseerimise tingimustele.

Halduskohus on jõudnud ebaõigele järeldusele, mille kohaselt oleks kaebaja poolt VAKO

menetluses esitatud hinnapakkumise arvestamise näol tegemist pakkumuse sisulise

muutmisega. Kuivõrd kaebaja poolt esitatud hinnapakkumised võimaldavad ilmselgelt

veenduda kaebaja poolt hankelepingu täitmiseks kasutatava tehnika nõuetekohasuses nii HT p

III.2.3 alusel kui ka HD p 4.6 ja 4.7.4 alusel, on ilmne, et kaebaja kvalifitseerimata jätmiseks

aluseid ei esinenud.

13. RMK palus 19.05.2017 kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Mõistlik isik ei saanud mõista HT p III.2.3 selliselt, et pakkumuses tuleb esitada tehnika,

millega on tagatud HT samas p-s nõutud 2016. a lepingu alusel teostatud raie- ja

kokkuveoteenuste

maht.

Hankija

on

HT

p-s

III.2.3

esitanud

kaks

eraldi

kvalifitseerimistingimust. Kusagil pole kirjas, et kvalifitseerimiseks esitatav 2016. a teenuse

maht oleks pidanud olema teostatud just selle sama tehnikaga, mis tehnika olemasolu nõudele

kvalifitseerumiseks esitatakse.

3-17-589

10(13)

Kaebaja leiab sisuliselt seda, et hankija poleks pidanud üldse kvalifitseerimise käigus

kontrollima nõuetele vastava tehnika olemasolu, vaid oleks pidanud sõlmima hankelepingu

ära ja alles siis oleks kaebajal olnud aega asuda nõuetele vastavat tehnikat otsima. See kaebaja

arusaam on RHS loogikale vastupidine. Kuna hankemenetlus lõpeb hankelepingu

sõlmimisega, siis ei ole hankijal enam võimalik hankemenetlust jätkata olukorras, kus

hankeleping on sõlmitud pakkujaga, kes ei suuda hankelepingut täita nõuetele vastava tehnika

puudumise tõttu. Tõepoolest võib HD p-dest 4.6.3 ja 4.6.4 koosmõjus hankelepingu p-dega

14.51 ja 14.52 tuleneda kohustus tehnikat uuendada hankelepingu täitmise ajal, kuid see

kohustus ei vabasta pakkujat kohustusest tõendada oma kvalifikatsiooni juba hankemenetluse

ajal toimuval kvalifitseerimisel.

Halduskohus ei ole omistanud kvalifitseerimise tingimustele iseseisvat tähendust, otsus ei ole

vastuoluline. Otsust tuleb lugeda tervikuna, mitte üksikuid lauseid kontekstist väljarebituna.

Kõik ülejäänud pakkujad mõistsid kvalifitseerimise tingimusi õigesti, ainult kaebaja otsib

pärast kvalifitseerimata jätmist põhjendusi sellel kohta, miks ta tingimust omamoodi mõistis.

Hankijale jääb arusaamatuks, milliseid täiendavaid dokumente oleks pidanud hankija

kaebajalt nõudma või millise ebaselguse selgitamist nõudma. Kuna kaebaja poolt täidetud

vormidel 5 olid esitatud tehnika kohta piisavad andmed, siis ei olnud hankijal põhjust andmeid

tehnika kohta üle küsida. RHS § 39 lg 4 ega ühegi muu RHS sätte alusel ei ole võimalik

hankemenetluse käigus asendada tehnikat, millele pakkuja on pakkumuses kvalifitseerumiseks

tuginenud. Arusaamatuks jääb, kuidas on võimalik lugeda kaebaja vaidlusalusele

kvalifitseerimise tingimusele vastavaks isegi juhul, kui mõista vaidlusalust kvalifitseerimise

tingimust selliselt, nagu kaebaja seda väidetavalt mõistis. Sellisel juhul ei olekski võimalik

hankemenetluse käigus kontrollida seda, kas kaebaja omab hankelepingu täitmiseks nõuetele

vastavat tehnikat või mitte. Kaebaja ei ole selgitanud, kuidas muudab selgituste küsimata

jätmine riigihanke läbipaistmatuks ja mittekontrollitavaks. Kui hankija oleks kaebajalt

küsinud antud olukorras selgitusi, siis oleks hankija sellega rikkunud pakkujate võrdse

kohtlemise põhimõtet.

Kaebaja poolt VAKO menetluses esitatud tehnika hinnapakkumusi ei ole võimalik arvestada,

kuna vaidlustus- ega halduskohtumenetluses ei toimu pakkujate kvalifitseerimist, vaid üksnes

kontrollitakse hankija otsuste õiguspärasust. Kõik dokumendid, mis esitatakse koos

pakkumusega, moodustavad pakkumuse osa. RHS ei võimalda pakkumust muuta pärast

pakkumiste esitamise tähtaja möödumist.

14. OÜ Tiinaraam palub 18.05.2017 kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus

rahuldamata. Pakkumuse vormidel 5 kaebaja esitatud andmeid ei saa pidada ebaselgeks või

ebapiisavaks. Seega ei ole usutav kaebaja väide, et HT p III.2.3 oli mitmetimõistetav. Hankija

ei saa oletada, kas lisaks vaidlustaja esitatud andmetele eksisteerivad veel mingid andmed, mis

tõendaksid kvalifikatsiooni. Praeguses vaidluses ei ole kaalukat põhjust, miks peaks kaebajat

kohtlema teistest hankemenetluses osalejatest erinevalt. Kaebaja pakkumuse puudus oli

sisuline.

15. OÜ EMEKSEN palub 19.05.2017 kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebuse

rahuldamata. Sellest, et kaebaja mõistis HT p III 2.3 alap-i 2 teisiti kui hankija ja teised

pakkujad, ei saa teha järeldust, et tingimus oli ebaselge ja mitmetimõistetav. Juhul, kui hanke

alusdokumentide sõnastus oli kaebajale mitmetimõistetav ja vastuoluline, oli tal õigus küsida

hankijalt selgitusi või täiendavat teavet või hanke alusdokumente vaidlustada. Kaebaja seda ei

teinud

ning

käesolevas

staadiumis

ei

ole

võimalik

hanke

alusdokumendi

mitmetimõistetavusele ega vastuolulisusele tugineda. Kuna kvalifitseerimistingimused ei

olnud mitmetimõistetavad, ei vastanud kaebaja kvalifitseerimistingimustele. Tegemist ei

3-17-589

11(13)

olnud RHS § 39 lg 4 alusel kõrvaldatava puudusega. Kaebaja poolt VAKO menetluses

esitatud hinnapakkumisi ei saa arvesse võtta.

16. Võsasalu OÜ palub 19.05.2017 kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus

rahuldamata. Ebaõige on kaebaja seisukoht, et kvalifitseerimistingimused olid mitmeti

mõistetavad ja vastuolulised, kui kõik teised pakkujad, VAKO ja halduskohus on saanud

kvalifitseerimise tingimustest ühtemoodi aru. HT osa III p 2.3 alap 2 ei ole mitmetimõistetav.

Kaebaja viidatud HD p 4.7.4 reguleerib edukaks tunnistatud pakkuja kohustusi enne lepingu

täitmisega alustamist ning vastustaja õigust selle kohustuse rikkumisel lepingust taganeda, mis

aga ei seondu kuidagi pakkujate kvalifitseerimisega. Kuna kaebaja ei küsinud vastustajalt HT

sisu kohta selgitusi ega täiendavat teavet, siis pidi ta arvestama sellega, et vastustaja poolt

esitatud tingimuste täitmata jätmisel jäetakse kaebaja kvalifitseerimata. Tegemist ei saanud

olla kaebaja jaoks üllatusliku või kitsendava HT tõlgendusega, sest kõik teised pakkujad said

HT tingimustest aru sarnaselt vastustajaga. Kaebaja leiab ekslikult, et vastustaja oleks pidanud

küsima kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud dokumentide sisu selgitamist või selgitamist

võimaldavate andmete esitamist. Selgitusi saab küsida üksnes siis, kui pakkumuses esitatud

andmete alusel ei ole täpselt võimalik tuvastada, kas hankija esitatud nõue on pakkuja poolt

täidetud või mitte. Praegusel juhul seda asjaolu ei esinenud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

17. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks

ei ole alust. Halduskohtu otsus ei ole vastuoluline. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu

otsuse põhjendustega, järgib neid ega pea vajalikuks neid täies mahus üle korrata vastavalt

HKMS § 201 lg-le 4.

18. HT p III.2.3 alap 2 ei ole mitmetimõistetav. Viidatud punkt nägi ette järgmist: „Pakkuja

peab lepingu täitmiseks hiljemalt 01.06.2017 omama või liisinglepingu alusel kasutama

lageraie ja kokkuveo jaoks sobilikku tehnikat, mis ei ole hankelepingu eeldatava täitmise

alguse ajahetke seisuga hõivatud teiste hankijaga sõlmitud lepingute täitmisega,

alljärgnevalt:

1. üks spetsiaalne metsalangetustraktor ehk harvester (lubatud ei ole põllumajandusliku või

muu traktori baasil ehitatud raietraktor), mille väljalaskeaasta ei ole varasem kui 2012, iga

pakutava harvesteri ja forvarderi komplekti kohta, ja

2. üks spetsiaalne metsakokkuveotraktor ehk forvarder (lubatud ei ole põllumajandusliku või

muu traktori baasil ehitatud raietraktor), mille väljalaskeaasta ei ole varasem kui 2012, iga

pakutava harvesteri ja forvarderi komplekti kohta.

Täpsemad tehnilised nõuded kasutatavale harvesterile ja forvarderile on esitatud

hankedokumentide punktis 4 "Tehniline kirjeldus".

Pakkuja esitab andmed tehnika kohta ja kinnituse vastaval vormil (Lisa 2, vorm 5) ning

samuti t õ e n d u s d o k u m e n d i d selle kohta, et pakkumuses näidatud tehnika on nõutud

ajal (01.06.2017) pakkuja omandis või kasutuses liisinglepingu alusel. Juhul, kui pakkuja

harvesteri ja forvarderi komplektide kogum ei vasta tema poolt pakutud soovitava suurima

võimaliku harvesteri ja forvarderi komplektide kohta esitatud vastavate nõuete summale,

jäetakse pakkuja kvalifitseerimata kogu pakutud harvesteri ja forvarderi komplektide kogumi

ulatuses. Lisatud nõutava dokumendi vorm: Vorm 5. Kehtib hanke osale: 2 Osa 2.“

Sellest punktist nähtub üheselt, et vormil 5 tuli esitada andmed hankelepingu täitmisel

kasutatava tehnika kohta ning samuti tõendid, mis kinnitavad pakkuja võimalust pakkumuses

näidatud tehnikat nõutud ajal kasutada. Kaebaja tõlgendus, mille kohaselt tuli pakkumuses

esitada see tehnika, millega oli tagatud HT p III.2.3 alap-s 4 nõutud 2016. a-l teostatud

teenuste maht, on ebaloogiline. Puudub igasugune mõistlik põhjus arvata, et RMK soovib

3-17-589

12(13)

hankelepingu täitmise kontekstis näha pakkujal olemasolevat tehnikat, millega täideti eelmise

aasta lepingu mahtu. Kui kaebajale jäi HT tingimus ebaselgeks, oleks ta pidanud RHS § 117

lg 2 p 1 ja § 121 lg 1 alusel vaidlustama hanke alusdokumendid või küsima hankijalt RHS §

56 lg 1 alusel selgitust. Kaebaja ei teinud kumbagi. HT p III.2.3 alap-d 2 ja 4 olid

eraldiseisvad kvalifitseerimistingimused. Alap 4 kohaselt: „Pakkuja tehnilisele pädevusele

esitatav nõue on sõltuvuses pakkumuses esitatud pakkuja poolt pakutavate harvesteri ja

forvarderi komplektide koguarvust. Pakkuja peab omama 2016. aastal lepingulisel alusel

teenusena osutatud raie ja kokkuveoteenuse osutamise kogemust vähemalt 48 000 m3

raieteenuse mahtu ja 6 500 m3 kokkuveoteenuse mahtu iga pakutava harvesteri ja forvarderi

komplekti kohta. Juhul, kui pakkuja kogemus ei vasta tema poolt pakutud soovitava suurima

võimaliku harvesteri ja forvarderi komplektide kohta esitatud vastavate nõuete summale,

jäetakse pakkuja kvalifitseerimata kogu pakutud harvesteri ja forvarderi komplektide kogumi

ulatuses. Pakkuja esitab andmed 2016. aastal lepingu alusel teenusena teostatud raie ja

kokkuveoteenuste mahtude kohta (Lisa 2, vorm 6). Nimetatu kohta tuleb pakkujal esitada ka

teiselt lepingupoolelt kinnitus tööde teostamise ja mahtude kohta, v.a RMKle teostatud tööde

puhul. Lisatud nõutava dokumendi vorm: Vorm 6. Kehtib hanke osale: 2 Osa 2.“ Alap-de 2 ja

4 täitmise kinnitamiseks olid HD lisas ette nähtud eraldi vormid, vastavalt vorm 5 ja vorm 6.

Niisiis tuli vormil 5 esitada hankelepingu täitmiseks kavandatav tehnika ja vormil 6 andmed

2016. a lepingumahtude kohta. Seega ei ole HT p III.2.3 alap-i 2 võimalik tõlgendada

laiendavalt kaebaja väidetud viisil.

19. Kaebaja

viited

HD

p-dele

4.6

ja

4.7.4

on

asjakohatud

ega

muuda

HT

kvalifitseerimistingimusi mitmetimõistetavaks. HD p 4.6 sätestab oma alapunktides

täiendavad nõuded lepingus kasutatavale harvesterile ja forvarderile kogu raamlepingu

kehtivuse ajal ning HD p 4.7.4 paneb edukale pakkujale kohustuse esitada teenuse osutamisel

kasutatav

tehnika

hiljemalt

01.06.2017

hankijale

ülevaatamiseks.

Pakkuja

kvalifitseerimistingimustele vastavuse üle otsustamisel ei ole kumbki viidatud säte

asjakohane. HD p 4.6 viitab vaid, et tehnika vanusele on raamlepingu kehtivuse ajal teatud

kriteeriumid, millest tulenevalt võib osutuda vajalikuks pärast raamlepingu sõlmimist ja

hankelepingut täites masinaparki uuendada lepingu kehtivuse ajal. HD p 4.7.4 reguleerib

eduka pakkuja kohustusi enne lepingu täitmise alustamist ning hankija õigust selle kohustuse

rikkumisel lepingust taganeda ega seostu kuidagi pakkujate kvalifitseerimisega.

20. Kuna hanketingimused ei olnud mitmetimõistetavad, kaebaja poolt vormil 5 esitatud

andmed olid selged ning lisatõendeid masinapargi kasutusele võtmise kohta alates 01.06.2017

ei esitatud, ei olnud hankijal mingit vajadust küsida pakkujalt lisateavet RHS § 39 lg 4 alusel.

2016. a-l kasutatud tehnika esitamine vormil 5 hankelepingu täitmisel kasutatava tehnikana ei

ole ei ebatäpsus ega inimlik viga, vaid hanketeates nõutud kvalifikatsiooni tõendava

dokumendi esitamata jätmine. Sellisel juhul tuleb pakkuja RHS § 39 lg 41 alusel jätta

kvalifitseerimata. Nõustudes halduskohtu vastavate põhjendustega, ei pea ringkonnakohus

vajalikuks neid üle korrata. Kaebaja poolt vormil 5 esitatud andmed kinnitasid, et pakkuja ei

vasta sisuliselt kvalifitseerimistingimustele, st puudus oli sisuline, mitte vormiline (Riigikohtu

lahend nr 3-3-1-24-13, p 23). Hankija ei saanud ega pidanud hilisema menetluse käigus

esitatud tehnika hinnapakkumisi arvesse võtma, sest neid ei esitatud koos pakkumusega ning

kaebaja sai hinnapakkumised alles pärast pakkumuse esitamist. Kui nõuetele vastav seisund

tekib ettevõtjal pärast pakkumuse esitamist, ei võeta seda hankemenetluses arvesse

(Riigikohtu lahend nr 3-3-1-24-13, p 23). Kui kaebaja soovis tugineda hinnapakkumises

toodud masinatele, oleks ta pidanud hinnapakkumises esitatud masinad märkima vormil 5.

21. Iseenesest on õige, et vaidlustatud otsuse lisas 1 märgitud aastaarvu osas esineb otsuses

vastuolulisi seisukohti. Ühelt poolt on otsuses seisukoht, et harvester John Deere 1270 E

3-17-589

13(13)

väljalaskeaastaga 2013 ei vasta kvalifitseerimistingimustele. See seisukoht kinnitaks justkui,

et hankija viis pakkuja nõetele vastavuse kontrolli läbi võrrelduna aastaga 2014. Samas nähtub

samast otsusest, et pakkumus on esitatud kokku kahele harvesteri ja forvarderi komplektile,

millest ainult üks komplekt vastab masinate väljalaskeaasta osas hanketeates nõutule. See

seisukoht viitab, et masinate väljalaskeaastat võrreldi siiski aastaga 2012, sest sama, 2013

väljalaskeaastaga harvesteri, on peetud nõuetele vastavaks. Ehkki vaidlustatud otsus on

viidatud osas ebatäpne, nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et selline viga ei too

praegusel juhul kaasa otsuse tühistamist, sest viga ei saanud mõjutada küsimuse otsustamist

sisuliselt (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-24-13, p 26). Kui viidatud ebatäpsused ka haldusaktist

kõrvaldada, oleks tulemus ikkagi sama – kaebaja tuleks jätta kvalifitseerimata, sest ta ei

vastanud HT kvalifitseerimistingimustele sisuliselt. Ühe harvesteri ja forvarderi komplekti

osas, mis vastas nõuetele, ei saanud hankija kaebajat kvalifitseerida, sest HT p III.2.3 alap 2

sätestas, et kui pakkuja harvesteri ja forvarderi komplektide kogum ei vasta tema poolt

pakutud soovitava suurima võimaliku harvesteri ja forvarderi komplektide kohta esitatud

vastavate nõuete summale, jäetakse pakkuja kvalifitseerimata kogu pakutud harvesteri ja

forvarderi komplektide kogumi ulatuses. Mitme komplekti pakkumisel oli kvalifitseerumiseks

vajalik kõigi pakutud komplektide nõuetekohasus.

22. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb OÜ Rivalte Transport apellatsioonkaebus

rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

23. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kaebus jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda.

Vastustaja esitas kohtule taotluse õigusabikulude 970 euro ja istungiga seotud menetluskulude

510 euro väljamõistmiseks, arvestamata käibemaksu (II kd tl 211-215 ja 226-230). Vastustaja

taotlus menetluskulude väljamõistmiseks jääb rahuldamata, kuna praegune vaidlus ei välju

RMK igapäevase põhitegevuse raamidest. Riigihanke korraldamine on RMK igapäevane

majandustegevus ja vaidluses ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis põhjendaksid

menetluskulu väljamõistmise kaebajalt. Seetõttu tuleb RMK kulutused õigusabile jätta HKMS

§ 109 lg 6 alusel RMK enda kanda.

Kolmandad isikud osalesid menetluses vastustaja poolel. Seega tuleb nende menetluskulud

jätta kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 8). OÜ EMEKSEN esitas kohtule taotluse

õigusabikulude 624 euro ja istungiga seotud menetluskulude 567 euro (koos käibemaksuga)

väljamõistmiseks kaebajalt (II kd tl 216-219 ja 231-234). Menetluskulude kandmine on

tõendatud. Ringkonnakohus leiab, et kolmanda isiku apellatsiooniastme menetluskulud on

esitatud menetlusdokumente ja tehtud menetlustoiminguid arvestades põhjendatud ja

vajalikud ning need tuleb kokku summas 1191 eurot kaebajalt OÜ EMEKSEN kasuks välja

mõista.

OÜ Tiinaraam ja Võsasalu OÜ ei esitanud taotlusi menetluskulude väljamõistmiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)