1-17-5834/2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. novembril 2017, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-5972 Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Kaie Kaseorg Prokurör E. U. ( arvamus esitatud kirjalikult ) kriminaalasi

H.S-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu

Kaitsja

Kohtuistung H.S

isikukood: XXX, asukoht: Tartu Vanglas, v . abanemisjärgne elukohtXXX Ei soovi

kaugkohtuistung 23.11.2017.a.

RESOLUTSIOON

Vabastada H.S temale Harju Maakohtu 10.10.2017 kohtuotsusega

kriminaalasjas nr 1-1- -8711 17 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 02.02.2019 (KarS § 76 lg 5), mille jooksul kohustada teda järgima KarS

§ 75 lg s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja – - kohustusi:

1.

; XXX elama kohtu poolt määratud alalises elukohas –

2. ilmuma

kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt

lahkumisek

s ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 4, 8 alusel määrata katseajaks järgmised

H.S-ile lisakohustused:

 mitte tarvitama alkoholi

 otsima endale töökoha või võtta ennast arvele Töötukassas 1 nädala jooksul peale vanglast vabanemist;

 osalema sotsiaalprogrammis. KarS § 78 p 2 järgi hakkab katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates.

Määrata katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna

H.S

kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Määrus suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks H.S elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Määrus edastada Tartu vanglale, prokurörile ning kinnipeetavale.

Vabastada süüdimõistetu karistuse kandmiselt peale käesoleva

H.S kohtumääruse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD Tartu Maakohtu 28.01.2014 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-5972 tunnistati H.S süüdi KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta 3 kuud vangistust, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti H.S ile liitkaristuseks -

2 aastat vangistust, suurendades mõistetud 10 kuu pikkust vangistust Tartu Maakohtu 03.02.2012 otsusega nr 1-11-13381 H.S ile mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 -

aasta 2 kuud vangistus

t, võrra. KarS § 69 alusel asendati H.S ile mõistetud 2 aasta pikkune vangistus KarS § 69 lg 1 - alusel 1460 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 2 aastat. Üldkasuliku töö

tegemisel pidi H.S järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi

vastavalt KarS § s 75 sätestatule - .

Tartu Maakohtu 03.02.2017 määrusega tühistati vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine ning isikule mõistetud karistus 2 aastat vangistust määrati ärakandmisele.

04.10.2017 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava H.S-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.

27.10.2017 teavitas Tartu Vangla, et H.S-i suhtes on Harju maakohus 10.10.2017 teinud uue kohtuotsuse kriminaalasjas 1-17-8711, milline jõustus 26.10.2017, ja millega nii karistusaja lõpp ega algus ei muutu ning samuti ei muutu võimalikud ennetähtaegse vabastamise tähtajad.

H.S jätkab Tartu Vanglas aga vangistuse kandmist Harju Maakohtu nimetatud otsuse järgi.

Tartu vangla esitatud arvamusest on kriminaalkorras karistatud viiel nähtub, et kinnipeetav

korral, üks karistus kustunud (arhiveeritud). Käesolevalt kannab esimest reaalset vangistust.

Varasemalt on kriminaalkorras karistatud korduvalt varguste eest, arvutikelmuse eest ning

võõra asja omavolilise kasutamise eest. Varasemad kuriteod on toime pandud grupis ning

korduvalt. Kuritegusid iseloomustas ettekavandamatus. Kuritegude ajendiks oli

rahalise/majandusliku kasu saamine ning soodusteguriks kannab grupi mõju. Käesolevalt

karistust kelmuse eest. Kuritegu iseloomustab ettekavandatus. Kuriteo ajendiks on

rahalise/majandusliku kasu saamine. Soodusteguriks grupi Distsiplinaarkaristused mõju. puuduvad.

Vangistuse ajal osalenud:

04.04.2017 - . 19.06.2017 kutseõppes

22.05.2017 - hetk. 08.08.2017 osales sotsiaalprogrammis Õige Lõpetas programmi. Oli väga

püüdlik. Tegi kõik kodutööd hästi ära. Mõistis suurepäraselt oma kuriteo ajendeid. Seab

tulevikuks prosotsiaalseid eesmärke ja oskab teha konkreetseid plaane nendeni jõudmiseks. Omab positiivset tugivõrgustikku, on teinud ja tegemas korrektuure eelmiste tuttavate seas. H.S

omab positiivseid väljavaateid õiguskuulekaks eluks. Tajub oma riske hästi (neg. sõbrad, arvutiga liialdamine, eesmärkide puudumine) ja oskab neid tulevikus maandada.

01.07.2017 - ives. 30.09.2017 osaleb tööhõ 04.09.2017 jätkab õpinguid kutseõppes.

Tartu Vangla hinnangul on kinnipeetav väheohtlik (risk ühiskonnas). Oht seisneb ühiskonnas.

Oht seisneb varalise kahju põhjustamises. Oht on kõige tõenäolisem kui isik tegutseb grupi mõju all, soovib end teistele tõestada ning kui isikul puuduvad vajalikud finantsvahendid asja soetamiseks. Mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 66 %. Tartu

vangla H.S-i vabanemist. toetab

Kriminaalhooldusametniku arvamus Kinnipeetava päritoluperekonda kuuluvad tema ema H. R. ja vend K. R, Suhted lähedastega on

H.S sõ Kinnipeetaval on säilinud head suhted ka oma elukaaslase E bralikud. . M, kellega ta elas koos enne vangistust. Kinnipeetava isa O.R. on surnud. H.S-i isa suri

ootamatult, kui H.S oli 15- aastane. Vangistuse ajal on kinnipeetav suhelnud

lähedastega nii telefoni teel kui vanglas toimunud lühiajalistel kohtumistel. Kinnipeetava

lähedasi ei ole kriminaalkorras karistatud. Vabaduses on kinnipeetavat ootamas toetav

sotsiaalne lähivõrgustik ema H R, tädi H näol. . . R. ja elukaaslase E. M.

H.S ise elamispinda ei oma. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav

elama asuda oma tädi H. R. nelja-toalisse korterisse aadressile: . Kinnistusregistri XXX andmetel kuulub korter H.S-i vanaemale H. R, kes ise elab mujal. Korteri omanik H.S-i vanaema H. R. on nõus H.S i elama asumisega temale kuuluvasse korterisse - selgus 21.08.2017 toimunud telefonivestluses.

Kodukülastus teostatud 21.08.2017. Antud korter on nelja-toaline mugavustega korter Elamistingimused antud korteris on head. Kinnipeetav saab endale elamiseks korteris omaette toa.

Telefonivestluses K. OÜ kontaktisiku M. M. selgus, et koheselt peale H.S-i vabanemist on firma nõus teda kindlustama ametliku töökohaga. Firma tegeleb elektritöödega, isik võetaks tööle abitöölisena.

Vanglas viibimise ajal on kinnipeetavat rahaliselt toetanud tema ema H. R. Kinnipeetava ema

H, R,

töötab juuksuris juuksurina. Ta on nõus H.S toetama rahaliselt ka peale XXX vanglast vabanemist kuni esimese palga saamiseni.

Alates 01.07.2017 osaleb kinnipeetav vangla tööhõives. H.S on põhiharidus, mille ta

omandas Erikoolis. Elukutset kinnipeetaval ei ole. Vangistuse ajal on kinnipeetav XXX alustanud õpinguid tisleri erialal. Tartu Vangla andmetel on H.S seisuga 03.08.2017 tasumata võlanõudeid 775 eurot ja vabanemisfondis raha 230 eurot.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Süüdimõistetu H.S märkis, et soovib ennetähtaegselt vabaneda. Esimene kord viibib vangistusasutuses ning seda arvutikelmuse eest. On osalenud tööhõives, läbinud „Õige Hetk“ ja käib koolis ja õpib puidupingi tööliseks. Elama läheks vanaema korterisse, kus elab ka tädi.

Omavahelised suhted on head. . - Tööle läheks K OÜ sse. Tasumata nõuded on kavas esimese asjana tasuda. Suhted on säilinud ka elukaaslase, pere, ema ,õe, venna ja paari sõbraga.

Kinnitab, et on oma vigadest aru saanud, ega Narkootikume ei kavatse jätkata samal viisil. tarvita, alkoholi ainult siis, kui on sündmus. Lõpetuseks märkis kinnipeetav, et pani kuriteod toime alaealisena, kus ta ei tahtnud ja ei saanud aru kahjudest, mis inimestele tegi. Vangistus on oma töö teinud. On nõus täitma kriminaalhoolduse nõudeid.

Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt

ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa tingimisi enne tähtaega vangistusest H.S-i

vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör E. U, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega H.S i tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, nõustub Tartu Vangla -

seisukohaga isiku vabastamise osas ning

toetab isiku ennetähtaegset vabastamist. Isik on kohtu alla antud üldmenetluses Liivalaia kohtumajas kriminaalasjas nr 13260102640.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt

esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu H.S-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud.

H.S . KarS kannab käesolevalt liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest § 761 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane teise astme kuriteo

korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem 1/3 kui neli kuud. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise

otsustamisel ja kontrollnõuete ja kohustuste määramisel ning nende järgimata jätmisele ja

katseajal uue tahtliku kuriteo toimepanemisele kohaldatak -s 76 se käesoleva seadustiku § sätestatut. Antud juhul on H.S ära kandnud pisut üle 9 kuu talle määratud karistusest,

so rohkem kui 1/3. -s 76 Seega on KarS § 1 lg 1 p nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud.

Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses

märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste

täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid

tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava - suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus 28.

april -1-1- - li 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3 17. See aga tähendab, et ennetähtaegse 12

vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust.

Vabanedes asuks kinnipeetav elama oma tädiga koos aadressil XXX, mis kuulub H.S-i

vanaemale, kes ise elab mujal. Kõik vajalikud nõusolekud isiku sinna elama asumiseks on

olemas. Seega on isikul kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks.

Kohtu - K hinnangul on samuti positiivne, et kinnipeetaval on vabanedes olemas töökoht OÜ s . Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtuvalt selgus telefonivestluses K. OÜ kontaktisiku

M. metliku M, et koheselt peale H.S i vabanemist on firma nõus teda kindlustama a - töökohaga. Firma tegeleb elektritöödega, isik võetaks tööle abitöölisena. Kindel töökoht vabanemisjärgselt võimaldab tagada pikaajalisema majandusliku toimetuleku,

vähendada majandusliku kasu saamise eesmärgil uute kuritegude toimepanemise riski ning sisustab kinnipeetava aega produktiivselt.

Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06) on vangistusest ennetähtaegse vabastamise

oluliseks tingimuseks ka vangistatu õiguspärane käitumine. Kinnipeetaval puuduvad

distsiplinaarkaristused. , Samuti on ta vangistuse jooksul osalenud kutseõppes

sotsiaalprogrammis ning majandustöödel. Iseloomustus programmis osaluse kohta on positiivne. Kohtu hinnangul kinnitab isiku käitumine vangistuse jooksul tema soovi pöörduda

õiguskuulekale teele, juhinduda kehtestatud õiguskorrast ja pidada lugu teha elus muudatusi, teistest ühiskonnaliikmetest.

Ka on oluline, et kinnipeetava vabanemisjärgne keskkond saab olema toetav ning seadusekuulekas. Kinnipeetav asub elama XXX linna, koos oma tädiga, kellega läbisaamine on hea. Lähedastest on sõbralikud suhted kinnipeetaval ka ema ja vennaga ning oma elukaaslase E. M, kellega ta elas koos enne vangistust. Vangistuse ajal on kinnipeetav suhelnud lähedastega

nii telefoni teel kui vanglas toimunud lühi Kinnipeetava lähedasi ei ajalistel kohtumistel. ole

kriminaalkorras karistatud. Seega toetab ka kinnipeetava vabanemisjärgne keskkond tema soovi edaspidi elada seaduskuulekalt.

Kohtu hinnangul on isiku käitumisest vangistuse ajal ning istungil antud ütlustest näha, et isik on teinud vajalikud järeldused ning soovib tõsimeeli muuta oma elukorraldust, et vabaduses edukalt toime tulla. Kohtu hinnangul on antud juhul põhjendatud anda isikule võimalus tõestada

endale ja kohtule, et ta suudab oma elus teha vajalikud muudatused ja elada edaspidi

õiguskuulekalt. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine annaks

tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riske maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks vajalike lisakohustuste määramine.

Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik