4-15-9231/21 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Heli Väinaste Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number 14. juuni 2017, Rakvere kohtumaja 4-15-9231 Väärteoasi K.G väärteoasi LS § 217 lg 1 ja AutoVS § 313

järgi Vaidlustatud lahend

Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi

politseijaoskonna patrullija liiklusjärelevalvetalituse

xxxx H L 09.10.2015 otsus väärteoasjas nr: 2440,15,006716 Kohtumenetluse pooled

Menetlusalune isik (kaebuse esitaja): K.G,

isikukood xxx, elukoht: xxxx, : xxxx, töökoht e-post xxxx :

Kohtuväline menetleja: Politseija Piirivalveameti

Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskond (Rahu 38, 41588 Jõhvi) Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta K.G kaebus rahuldamata ning Politseija Piirivalveameti (registrikood

70008747, Pärnu mnt 139 Tallinn) Jõhvi politseijaoskonna patrulli Ida prefektuuri - ja

liiklusjärelevalvetalituse 09.10.2015 otsus väärteoasjas nr: 24 xxxx H L 40,15,006716 osas,

millega K.G-le määrati LS § 217 lg 1 ja AutoVS § 31 3

järgi, KarS § 63 lg 1 kohaldades, karistuseks LS § 217 lg 1 alusel rahatrahv 26 trahviühiku ulatuses, s.o 104 eurot, muutmata.

Rahatrahv summas 104 eurot tuleb tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul

Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE403300333416110002 Danske pangas

2

või arvele EE701700017001577198 Nordea pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220155203797.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse

Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates.

VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD

JA MENETLUSE KÄIK

1. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullija

liiklusjärelevalve talituse koostas menetlusalusele isikule K.G-le xxxx O L

16.09.2015

väärteoasjas nr: 2440,15,006716 väärteoprotokolli nr 20150916118201 selle kohta, et K.G 16.09.2015 kell 14.25 Lääne nas Sõmeru vallas Tallinn -Viru maakon -

Narva mnt 108. kmxxxx l, liikudes Tallinna suunas, juhtis mootorsõidukit

registreerimismärgiga , mille mass ja teljekoormus ületavad registreerimisel määratud xxxx

ning majandusja kommunikatsiooniministri poolt kehtestatud väärtusi, omamata eriveo

teostamiseks vastavat eriluba. III-telje tegelik teljekoormus oli 11,128 t, lubatud suurim

registriteljekoormus 9,5

-telje tegelik teljekoormus oli 11,273 t, lubatud suurim t. IV

registriteljekoormus 9,5 t. k mass oli 37,491 t, lubatud suurim Mootorsõiduki tegeli

registrimass 32 t. Juhtis mootorsõidukit, kontrollimisel puudus esitamiseks autojuhi ametikoolituse tunnistus, kuna juhile kutsetunnistust ei ole väljastatud. Juhtis mootorsõidukit, teostas tasulist autovedu, puudus esitamiseks veoliigile vastav ühenduse tegevusloa kinnitatud

ärakiri. Juhtis mootorsõidukit, milles ol utama sõidumeerikut. Kasutas 24 i kohustatud kas

tunni salvestamiseks ettenähtud salvestuslehte kauem, kui see oli ette nähtud, rikkudes

salvestuslehtede ja ne

nde lugemise võimalusele kehtestatud nõudeid. Juhtis mootorsõidukit,

milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut. Ei kasutanud nõuetekohaselt sõidumeeriku

lüliteid ja jättis salve valt loetaval kujul registreerimata muu töö, stuslehtedele eraldi ja erista r Sellega rikkus ikkudes salvestuslehtede ja nende lugemise võimalusele kehtestatud nõudeid. menetlusalune isik K.G LS § 80 lg 1,2; LS § 34 1 13.06.2011 nr lg 2; MKM määrus

42; ndi ja AutoVS § 22 lg 1 p 4; AutoVS § 22 lg 1 p 2; LS § 131 lg 1; Euroopa Parlame nõukogu määrus (EL) nr 165/2014 art 34 nõudeid. Väärteod kvalifitseeriti LS § 2611 lg 1; LS § 238; AutoVS § 313; LS § 217 lg 1 järgi.

Menetlusalune isik esitas lause, kuna leidis, K.G 29.09.2015 väärteoprotokollile vastu et rikkumist pole aset leidnud. xxxx xxxx on kasutusel Mootorsõiduk registreerimismärgiga

xxxx xxxx xxxx objektidele materjalide vedudeks. K.G töötab põhitöökohaga

ametikohal. Xxxx teostab Lääne as Kunderi tänaval -Virumaal Rakvere linn veevarustuseja

kanalisatsiooni rekonstrueerimise töid, mis sisaldab muu hulgas välisveeja

kanalisatsioonitorustike ehitustööd ning olemasolevate klientide torustike ümberehitustööd.

Xxxx kohustuseks on hankida Nimetatud tööde teostamiseks vajaminevad puistematerjalid. objekti tööde alustamise tähtaeg on 14.08.2015 ja lõpetamise tähtaeg 04.10.2015. 16.09.2015

töötas K.G alluvuses ja kuna tekkis vajadus materjali järele, vedas ta OÜ xxxx Koh xxxx -Virumaa ala SF lepingulises kasutuses olevast karjäärist objektile aadressiga Lääne

Rakvere linn Karja (kus teostatakse veevarustusetänav ja kanalisatsiooni ehitustöid),

materjali. Seega xxxx xxxx xxxx omandis olevat mootorsõidukit registreerimismärgiga

3

kasutati seoses kanalisatsioonitöödega. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 561/2006 kehtestatakse eeskirjad kaubaja reisijateveo hõivatud sõidukijuhtide sõiduaegade, vaheaegade ja puhkeperioodide k nimetab, et Euroopa Parlamendi ja ohta. LS § 130 lg 12 p 8

nõukogu määruses (EÜ) nr 561/2006 sätestatud nõudeid ei rakendata juhtide suhtes

riigisisesel maanteeveol, kui sõidukit kasutatakse seoses kanalisatsioonitöödega, üleujutuste vastu kindlustamise töödega, vee-, gaasija elektrihooldusteenuse osutamisega, teehoolduse või kontrolliga, olmejäätmete kog mise või kõrvaldamisega, telegraafi või - u -, telefoni-, raadiotelevisiooniteenuse osutamisega ning raadiovõi telesaatjate või vastuvõtjate asukoha määramisega. Tegemist ei olnud tasulise veoseveoga, vaid siseriikliku autoveoga omal kulul, kuna ettevõte vedas materjali, mis oli ettevõtte omandis, oma objektile ehk oma tarbeks, oma

valduses oleva veokiga ja veokit juhtis ettevõtte enda töötaja, kusjuures veoki juhtimine ja materjalide vedu pole töötaja otsene töökohustus. Materjalide vedu oma objektile on ettevõtte

kõrvaltegevus. Lisaks selgitas menetlusalune isik veose ülekaalu ning veoki tehnilise seisukorra puuduste põhjuseid. poolt väljastatud tõend nr 1 ja Vastulausele olid lisatud xxxx tõend nr 2.

2. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullija

liiklusjärelevalvetalituse 09.10.2015 otsusega väärteoasjas nr: 2440,1 xxxx H L 5,006716 määrati K.G-le LS § 261 1 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 71 trahviühiku ulatuses, s.o 284 eurot ja LS § 217 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 26 trahviühiku ulatuses, s.o 104

eurot. -Viru Karistused määrati selle eest, et K.G 16.09.2015 kell 14.25 Lääne maakonnas Sõmeru vallas Tallinn l juhtis mootorsõidukit, mille mass ja -Narva mnt 108. kmteljekoormused ületavad sõiduki registreerimisel määratud ning majandusja

kommunikatsiooniministri poolt kehtestatud väärtusi, omamata eriveo teostamiseks vastavat

eriluba. III teljel lubatud 9,5 t, tegelik 11,128 t, IV teljel lubatud 9,5 t, tegelik 11,273 t.

Mootorsõiduki tegelik mass oli 37,491 t, lubatud suurim registrimass 32 t. Juhtis

mootorsõidukit, nõuetekohast autojuhi ametikoolituse juhil ei olnud kontrollimiseks esitada

tunnistust. Nende tegudega pani menetlusalune isik toime normidele mittevastavate mõõtmete, massi või teljekoormusega või muul viisil tee püsivust ohustava sõiduki, autorongi või masinrongiga liiklemise, rikkudes LS § 80 lg 1, MKM 13.06.2011 määruse nr 42 nõudeid ning väärtegu kvalifitseeriti LS § 2611

lg 1 järgi. Lisaks pani menetlusalune isik toime sõitjate või veoseveo nõuete rikkumise, rikkudes AutoVS § 22 lg 1 p 4, LS § 80 lg 2, LS § 34 - lg 12, LS § 88 lg 1 nõudeid ning väärtegu kvalifitseeriti LS § 238 järgi. K.G juhtis

mootorsõidukit, teostas tasulist vedu, puudus kontrollijale esitamiseks veoliigile vastav

ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakiri. Sellega pani menetlusalune isik toime tasulise autoveoteenuse osutamisel dokumentide mitteesitamise, millega rikkus AutoVS § 22 lg 1 p 2, LS § 88 lg 1 nõudeid ning väärtegu kvalifitseeriti AutoVS § 313 järgi. J mootorsõidukit, uhtis

milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut, kasutas 24 tunni salvestamiseks ettenähtud

salvestuslehte kauem, kui oli ette juht ei kasutanud nähtud. Samuti nõuetekohaselt

sõidumeeriku lüliteid, jättes salvestuslehtedele eraldi ja eristavalt loetaval kujul

registreerimata kogu muu töö, rikkudes salvestuslehtede ja nende lugemise võimalusele

kehtestatud nõudeid. Sellega pani menetlusalune isik toime sõidumeeriku või juhi kaardi

kasutamise nõuete rikkumise, rikkudes LS § 131 lg 1, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 165/2014 art 34 nõudeid ning väärtegu kvalifitseeriti LS § 217 lg 1 järgi. Kuna AutoVS § 313 ja LS § 217 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe toega, määrati nende eest KarS § 63 lg 1 kohaselt karistus LS § 217 lg järgi. Kuna LS § 261 1 1 lg 1 ja LS § 238 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe teoga, määrati nende eest KarS § 63 lg 1

kohaselt karistus LS § 2611

lg 1 järgi. Väärteo toimepanemine on tõendatud

massimõõteseadme kasutamise protokolli, tunnistaja ütluste, saatelehe koopia, dokumentide

koopia ja sõidumeeriku salvestuslehtede koopiatega. ergendava asjaoluna on kohtuväline K

4

menetleja arvestanud, et isikul puuduvad kehtivad karistused, raskendavad asjaolud puuduvad.

Menetlusalune isik on esitanud vastulause, milles selgitab juhtunu asjaolusid, ei nõustu AutoVS § 313 ja LS § 217 lg 1 õigusrikkumiste toimepanemisega. Samas möönab, et ülekaal

võis tekkida vihmasest ilmast tulenevalt liiva massi muutumisega ning puudus ka võimalus sõidukit kaaluda karjääris. Lisatud ka kaks tõendit xxxx juhatajalt.

Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et menetlusaluse isiku süü õigusrikkumiste

toimepanemises on tõendatud. Puuduvad väärteomenetlust välistavad asjaolud ja

väärteomenetluse lõpetamise alused. Massimõõteseadme kasutamise protokollist nähtub, et

registreerimisel määratud väärtusi ning majandusja kommunikatsiooniministri poolt kehtestatud väärtusi on rikutud olulisel määral. Veduki lubatud maksimaalset registrimassi on

ületatud 17,2% võrra. Raskeks rikkumiseks loetakse tulemit, kui kogukoormuse puhul ületatakse lubatud piirmäära 8%. Käesoleva juhtumi puhul on seda piiri ületatud kahekordselt.

Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et kaalumise võimaluse puudumine koorma

pealelaadimisel, ei ole kasutatav vabandatava asjaoluna õigusrikkumise toimepanemise

põhjendamisel. Koorma kaalu hindamisel peab arvestama kehtestatud piirmääradega ja kindlasti arvesse võtma ka ilmastiku oludest tulenevaid asjaolusid. Väärteo toimikust nähtub, et menetlusalune isik juhtis kaubaveoks kohaldatud mootorsõidukit, mille registrimass oli 32 tonni. Kohapeal ei olnud menetleja poolt tuvastatud ühtegi LS § 130 lg 12 nimetatud erandit,

mille puhul menetlusalune isik oleks vabastatud sõidumeeriku kasutamisest. „Riigikohus

väärteoasjas otsuses nr 3 14 märkis, et sõidumeeriku kasutamise nõuete -1-1-11- rikkumise

puhul on tegemist pööratud tõendamiskoormisega. See tähendab, et sõiduki kasutamise või

mittekasutamisega seotud asjaolusid peab LS § 88 lg s 10 ja määruse (EMÜ) nr 3821/85 -

artiklis 15 sätestatud juhtudel ning ulatuses tõendama sõiduki juht. Vastasel juhul oleks

sõidumeerikute kasutamise kohustusega taotletavate eesmärkide saavutamine oluliselt

raskendatud või võimatu.“ Kohapeal teostatud kontrolli käigus esitas menetlusalune isik

numbrita saatelehe, mille alusel ta väidetavalt veosevedu teostas. Samas veoselehel puudus kontrollimise hetkel see kuupäev, mil menetlusalune isik kontrollile allutati ja ta veost vedas.

Menetleja poolt oli toimikusse lisatud ka sõidumeeriku salvestuslehtede koopiad, millest nähtub üheselt, et menetlusalusel isikul on põhitegevuseks auto juhtimine. Kogutud tõenditest

nähtub üheselt, et menetlusalune isik pidi antud veo puhul sõidumeerikut kasutama.

Menetlusaluse isiku poolt ei olnud kontrollimise hetkel esitatud ühtegi tõendit, mille puhul

saaks kaaluda õigust sõidumeerikut mitte kasutada. Ka vastulausega ei ole esitatud täpseid

tõendeid, millest saaks välja lugeda, et menetlusaluse isiku poolt teostatud veo puhul on tegemist erandiga LS § 130 lg 12 mõistes. Vastulausele on küll lisatud tõend nr 2, milles on viidatud lepingutele, millega on koormatud xxxx ja nimetatud ka tööd, kuid tegemist ei ole lepingu endaga, millest selgelt nähtuksid täpsed asjaolud, kas ja millega oli menetlusalune isik

kontrollimise päeval 16.09.2015 seotud. Xxxx tegevusvaldkond on väga lai, mille hulka kuuluvad ka sellised tegevused, mille puhul on sõidumeeriku kasutamine kohustuslik. Seega

selleks, et kohanduda käesolev menetlusaluse isiku tegevus juhina LS § 130 lg 12 erandite

alla, peab juhi otsene veose vedu tulenema dokumentaalsetest tõenditest (nt: lepingud,

saatekiri vms). Käesoleva juhtumi puhul seda ei nähtu. Kohtuvälise menetleja esindaja on kogutud tõendite põhjal seiskohal, et menetlusaluse isiku teostatava veo puhul 16.09.2015 ei

ole tegemist omal kulul veoga ning veosevedu ei ole xxxx kõrvaltegevus. Esmalt nähtub sõidumeeriku salvestuslehtedelt see, et menetlusalune isik juhib veoautot sisuliselt iga päev,

kui on tööpäev. Tegemist ei ole üksiku veoga kõrvaltegevusena, vaid vedu toimub terve

tööpäev. Vastulausega ei ole lisatud küll otseseid lepinguid teostatavate tööde kohta, kuid

5 lisatud tõendist on välja loetav, et ei teosta töid temale kuuluval objektil, vaid teeb seda xxxx lepingu alusel kolmanda isiku kasuks.

3. 30.10.2015 e e koos lisadega sitas menetlusalune isik K.G Viru Maakohtule kaebus ,

milles taotleb VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel Politsei ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi -

politseijaoskonna patrullixxxx H L 09.10.2015 otsuse ja liiklusjärelevalvetalituse

väärteoasjas nr: 2440,15,006716 täielikku tühistamist. Kaebuse kohaselt veab ta vajadusel

xxxx omandis olevat puistematerjali xxxx xxxx objektile. Mootorsõiduki registreerimismärgiga ja OÜ Kohala SF lepingulises kasutuses olevas karjääris puudub xxxx võimalus veose massi tuvastamiseks. Tavapärastes oludes on puistematerjal kuiv ja kaalutud ning on teada veokile laetav kuiva liiva mass ekskavaatori kopa mahu ulatuses. 16.09.2015 vedades puistematerjali oli talle teada mootorsõidukile laetud kuiva veose kaal ekskavaatori

kopa mahu massi järgi. Veose ülek päeval oli ilmastik aal on seletatav sellega, et nimetatud vihmane ja veokile laetud liiva mass seega muutunud ja kaaluväärtuselt erinev tavapärastest

oludest, kus teati laetava liiva mahu ja massi suhet. Sellest tulenevalt ka võimalik eksimus veose kaalus. K.G märgib, et tegu pole järjepideva rikkujaga ega tahtliku ja sihiliku

veose kaalu ületamisega, vaid eksimuses on tegu ebasoodsate olude kokkulangevusega, mis

võiks juhtida tähelepanu hoiatava otsuse koostamisele. aja töötab xxxx Kaebuse esit

põhitöökohaga teostas töid objektil, mis asub Lääne xxxx ametikohal. Xxxx -Virumaal

Rakvere linnas Karja tänaval. Objektil teostati vee-, kanalisatsiooni ja sademevee torustike

ehitustöid. kohustuseks oli hankida kõik objekti tööde teostamiseks vajaminevad Xxxx

materjalid. Nimetatud objekti tööde alustamise tähtaeg oli 14.08.2015 ja tööde lõpetamise

tähtae omanduses ja valduses on mootorsõiduk g oli 04.10.2015. Xxxx xxxx

registreerimismärgiga . Tema on nimetatud sõiduki vastutav kasutaja. Nimetatud xxxx

mootorsõiduk on kasutusel .2015 töötas ta xxxx objektile materjalide vedudeks. 16.09

tavapäraselt alluvuses ning kuna tekkis vajadus materjali järele, vedas ta OÜ Kohala SF xxx

lepingulises kasutuses olevast karjäärist objektile aadressiga Lääne xxxx -Virumaa Rakvere

linn Karja tänav, kus teost , kanalisatsiooni ja sademevee torustike ehitustöid, atakse veematerjali, xxxx omanduses ja valduses ol xxxx eva mootorsõidukiga registreerimismärgiga xxxx. Seega sõidukit kasutati seoses kanalisatsioonitöödega. a nõukogu Euroopa Parlamendi j

määrusega (EÜ) nr 561/2006 kehtestatakse eeskirjad kauba hõivatud - ja reisijateveo

ga

sõidukijuhtide sõiduaegade, vaheaegade ja puhkeperioodide kohta. LS § 130 lg 12 p 8 nimetab, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 561/2006 sätestatud nõudeid ei

rakendata juhtide suhtes riigisisesel maanteeveol, kui sõidukit kasutatakse seoses

kanalisatsioonitöödega, üleujutuste vastu kindlustamise töödega, vee-, gaasija elektrihooldusteenuse - osutamisega, teehoolduse või kontrolliga, olmejäätmete kogumise või

kõrvaldamisega, telegraafi või televisiooniteenuse osutamisega ning -, telefoni-, raadioraadiovõi telesaatjate või vastuvõtjate asukoha määramisega. Menetlusalune isik kinnitab, et

on esitanud vastulauses vajalikud tõendid, tõendamaks sõidumeeriku kasutamise

mittevajalikkust ja seda, et tema poolt teostatud veose vedu ei ole tema põhitöö. Lepingute

konfidentsiaalsuse põhimõtte tõttu esitati oolt tõendid, küsitavate vastulause lisadena xxxx p asjaolude selgituseks lepingutes Xxxx ei ole saanud väljavõtted t, mitte lepinguid täies mahus.

ühtegi päringut täpsustava lisadokumentatsiooni nõudmiseks politseiameti poolt, milliste puudumisele xxxx H L : 2440,15,006716 tugineb. oma otsuses väärteoasjas nr

4. 13.11.2015 esitas Politseija Piirivalveameti Ida prefektuur kohtuväline menetleja i Jõhvi

politseijaoskond Viru Maakohtule oma kirjaliku seisukoha väärteoasjas. Kohtuvälise

menetleja esindaja

usrikkumiste on jätkuvalt seisukohal, et menetlusaluse isiku süü õig toimepanemises on tõendatud, põhjendatud oli ka määratud karistus ning menetlusaluse isiku

poolt esitatud kaebus ei ole põhjendatud. Väärteotoimikust nähtub, et menetlusalune isik

6 juhtis N3 mootorsõidukit ministri 13.06.2011 määruse xxxx. Majandusja kommunikatsiooni nr 42 lisa 5 kohaselt N3 kategooria sõiduk on täismassiga üle 12 tonni. LS § 130 lg 1 lähtuvalt

sõitjate veoks ettenähtud üle üheksa istekohaga (kaasa arvatud juhi koht) või veose veoks ettenähtud üle 3500-kilogrammise lubatud suurima täismassiga auto või autorongi juhi sõiduja puhkeaja kestuse, autoveol nõuete täitmisest vabastatud vedude loetelu ja juhi kohustused sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 561/2006. (EÜ) määruse art 2 p 1 a) lähtuvalt kohaldatakse käesolevat määrust autoveo korral kaubaveoks kohaldatavate sõidukite osas, mille täismass haagise või poolhaagisega ületab 3,5 tonni. LS § 131 lg 3 kohaselt, kui

sõidumeeriku kasutamine on kohustuslik, peab juht sõiduja puhkeaja andmed salvestama

sõidumeerikuga nõukogu määruse (EMÜ) nr 3821/85 artikli 15 kohaselt. 20.12.1985

Nõukogu määruse (EMÜ) nr 3821/85 art 15 lg 2 kohaselt kasutab juht salvestuslehte või mälukaarti (juhikaart) iga päev, mil ta sõidukit juhib; lg 7 kohaselt peab juht olema suuteline

kontrollija nõudmisel esitama igal ajal juhikaardi või salvestuslehed. Juhikaardilt või salvestuslehtedelt peab nähtuma juhi eelneva 28 päeva töö ja puhkeaja andmed. „Riigikohus -

väärteoasjas otsuses nr 3 14 märkis, et sõidumeeriku kasutamise nõuete rikkumise -1-1-11-

puhul on tegemist pööratud tõendamiskoormisega. See tähendab, et sõiduki kasutamise või

mittekasutamisega seotud asjaolusid peab LS § 88 lg s 10 ja määruse (EMÜ) nr 3821/85 -

artiklis 15 sätestatud juhtudel ning ulatuses tõendama sõiduki juht. Vastasel juhul oleks

sõidumeerikute kasutamise kohustusega taotletavate eesmärkide saavutamine oluliselt

raskendatud või võimatu.“ Menetlusalune isik sõnas kohapeal, et kuna firma tegeleb vee ja kanalisatsiooni töödega, siis pole vaja sõidumeerikut ü Oma sõnade kinnituseks ldse kasutada. ei olnud menetlusalusel isikul esitada ühtegi dokumentaalset tõendit, samas puudus ka veose kohta dokumentatsioon, mille järgi saanuks tuvastada veose päritolu ja sihtpunkt.

Kohtuvälise menetleja esindaja on jätkuvalt seisukohal, et menetlusaluse isiku poolt teostatava veo puhul oli sõidumeeriku kasutamine kohustuslik. Väärteootsuse koostamisel oli

põhistavas osas märgitud, et konkreetse veo kohta puudus menetlusalusel isikul dokument. Ei

kohapeal kontrolli teostades ega ka hilisemalt ei ole tuvastatud ühtegi asjaolu, mis seoks

omavahel 16.09.2015 veetava veose kanalisatsioonitööde teostamisega menetlusaluse isiku

poolt nimetatud objektil. Analoogset juhtumit on käsitletud üksikasjalikult Tartu Maakohtu Valga kohtumajas 7.05.2015 kohtuasjas nr 4-13-7719 tehtud otsuses. Vaidlusaluseks kohaks

olid LS § 130 lg 12 p 8 nimetatud erandid, nende kohaldumine konkreetsele veole ning

konkreetse veo siduvus dokumentaalsete tõenditega. Eeltoodu tähendab otseselt seda, et konkreetne veose vedu peab olema dokumentaalselt tõendatav ja siduv teostatava tööga. Käesoleva juhtumi puhul sai väärteootsuses viidatud ka sellele, et xxxx tegevusvaldkond on

lai, tegevuste hulgas on ka selliseid valdkondi, millede puhul on sõidumeeriku kasutamine

kohustuslik. - ja EÜ määruse nr 561/2006 eesmärgiks on kehtestada eeskirjad kauba reisijateveoga hõivatud sõidukijuhtide sõiduaegade, vaheaegade ja puhkeperioodide kohta, et

ühtlustada konkurentsitingimusi sisetranspordi liikide, eriti autoveosektori osas ning parandada töötingimusi ja liiklusohutust (art 1). Sama määruse art 13 lg 1 p ette nähtud -s h

erandid põhinevad nende teenuste laadil, mille osutamiseks sõidukeid kasutatakse. Need

teenused on kõigepealt avalikku huvi pakkuvad teenused. Menetlusalune isik tegeles

16.09.2015 materjali vedamisega (puisteliiv), mille tuvastas ka liiklusjärelevalvet teostav

ametiisik xxxx . Vedu teostas eraõiguslik äriühing ja niisugune vedamine võib järelikult kujutada endast äritegevust, milline on allutatud konkurentsile. Kui eraõiguslikust äriühingust

teen xxxx useosutaja sõiduk , mis üksnes veab objektile materjale, vabastatakse kohustusest kasutada sõidumeerikut, võib äriühing saada konkurentsieelise teiste teenuseosutajate ees, sest ta hoiab kokku sõidukil sõidumeeriku paigaldamise ja hooldusega seotud kuludelt. Kaebusele

on lisatud ka alltööleping, milles p 2.2 nimetatud lepingujärgsed teostatavad tööd: vee-, kanalisatsiooni ja sademevee torustike ehitustööd. Lepingust nähtub, et üks osa hõlmab LS §

7 130 lg 12 p 8 nimetatud erandit, s.t kanalisatsioonitööd. Samas on lepingus ka punktid, mis ei

kohaldu erandite alla, mille puhul sõidumeeriku kasutamisest oleks vabastus. Selleks, et

16.09.2015 teostatavat vedu saaks käsitleda erandina, pidanuks menetlusalune isik juba kohapeal esitama veose kohta dokumentatsiooni, kuid lähtuvalt toimikust seda ei tehtud. Nii

kaebuses kui ka xxxx vastulauses on märgitud seda, et menetlusaluse isiku põhitegevus on ning vajadusel veab objektide tarbeks xxxx omandisse kuuluvaid materjale (lisatud tööleping nr 45). Esmalt juhib kohtuvälise menetleja esindaja tähelepanu töölepingule, kus on töö sisuks

märgitud ka vajadusel p t et ka töölepingus on märge selle rofessionaalne autojuhtimine, s kohta, et menetlusalune isik võib teostada töid kutselise juhina. Seda, et menetlusaluse isiku põhitöö on autojuhtimine, kinnitavad ka sõidumeeriku salvestuslehed, millest nähtub üheselt, et sisuliselt iga tööpäev ja kogu päeva lõikes juhib menetlusalune isik sõidukit. Menetlusaluse isiku sõnade kohaselt oli tal veose koormust raske hinnata ning koorma pealelaadimise kohas puudusid ka vastavad kaalud. Ilmastik oli veose vedamise päeval vihmane ning veokile laetud liiva mass seega muutunud. Kohtuvälise menetleja esindaja ei vaidle vastu asjaolule, et märg liiv on raskem kui kuiv liiv. Selle asjaoluga aga peab juht arvestama enne väljasõitu. Veosel

tuvastati lõplikult ülekaalu ca 5500 kg, sealt on aga maha arvestatud ca 1500 kg

laiendmääramatust. Kogumis asjaolusid hinnates võib üheselt järeldada, et tegemist ei ole

pelgalt vihmasajust tingitud ülekoormusega ning juhil oli võimalust seda olukorda vältida, lastes koorma peale

laadimisel vähem liiva sõidukile panna.

Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et menetlusalusele isikule karistuse määramisel

on arvestatud kõikide asjaoludega, sh ka menetlusalusel isikul kehtivate karistuste

puudumisega. LS § 2611

lg 1 järgi on normidele mittevastava massiga liiklemise eest võimalik juhti karistada rahatrahviga maksimaalselt kuni 200 trahviühiku ulatuses. Käesoleva

juhtumi puhul on karistuseks määratud rahatrahv 71 trahviühikut, mis on tunduvalt alla

keskmise määra. LS § 217 lg 1 alusel on juhile võimalik maksimaalselt määrata rahatrahv kuni 100 trahviühikut lusalusele isikule määrati karistuseks rahatrahv 26 trahviühikut. . Menet

Kohtuvälise menetleja esindaja juhib tähelepanu ka sellele, et menetlusalusele isikule karistuse määramisel juhinduti KarS § 63 lg 1 ja lg 3.

Ülaltoodut arvesse võttes ning juhindudes VTMS § 132 p 1 ja § 120 lg 1 palus kohtuvälise

menetleja esindaja jätta kohtuvälise menetleja

otsus muutmata ja kaebus rahuldamata.

5. Viru Maakohtu 21.06.2016 otsusega rahuldati K.G kaebus osaliselt ning tühistati

Politseija Piirivalveameti Ida otsus 09.10.2015 prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna väärteoasjas nr 2440,15,006716 osas, millega K.G karistati LS § 217 lg 1 alusel : rahatrahviga 26 trahviühiku ulatuses, s.o 104 eurot ning lõpetati selles osas väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, teos väärteo tunnuste puudumis tõttu. Nimetatud otsusega jäeti

e

Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna otsus 09.10.2015 väärteoasjas nr: 2440,15,006716 sas, millega K.G karistati LS § 261 o 1 lg 1 alusel rah ulatuses, s.o 284 eurot, muutmata. atrahviga 71 trahviühiku

Maakohus leidis, et K.G juhtis väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas xxxx ku xxxx reg xxxx

leda juhina uluvat sõidukit märgiga . Seetõttu saab menetlusalust isikut käsit ja tema tegevust autoveona EÜ määruse nr 561/2006 art 4 punktide a ja c mõistes. VTMS §

31 lg 1 ja KrMS § 60 lg 3 alusel kontrollis kohus otsuse tegemisel äriregistris kandeid veoki omaniku xxxx (reg kood xxxx - ) kohta. Äriregistri andmetel on ettevõtte põhitegevusalaks vee , gaasija kanalisatsioonitrasside ehitus (EMTAK kood 42211). Seega on xxxx näol tegemist ehitusettevõtjaga, kelle põhitegevuseks on kanalisatsioonitööd.

8

Kaebusele on lisatud Lemminkäinen Eesti AS kui peatöövõtja ja kui alltöövõtja vahel xxxx 03.08.2015 sõlmitud ehituse alltööleping nr 02-2281P-15 /tl 22-30/, mille punktide 2.2 ja 4.1

kohaselt on selle lepingu objektiks Rakvere J. Kunderi tänava vee-, kanalisatsiooni ja

sademeve d e torustike ehitustöö , kusjuures töövõtu hulka kuuluvad kõik Rakvere J. Kunderi tänava vee , kanalisatsiooni ja sademevee ehitustöödeks vajalikud tööd. Lepingu punkti 5.1.2 -

kohaselt on alltöövõtja kohustuseks kindlustada lepingus ettenähtud tööde teostamiseks

muuhulgas ka vajalike materjalide transport töökohale. Kaebusele on lisatud xxxx kui tööandja ja K.G kui töövõtja vahel 13.01.2012 sõlmitud tähtajatu tööleping /tl 32- 34/, mille punktide 2.1 ja 2.2 kohaselt on K.G tööle võetud ehitustöölisena, kelle töö

üldiseks sisuks on vee ja kanalisatsioonitrasside paigaldamine, üldehitustööd ning vajadusel - professionaalne autojuhtimine. Kohus on seisukohal, et töölepingu kohaselt on autojuhtimine

K.G kõrvaltegevus, mida ta teostab üksnes vastavalt vajadusele kindla

põhitööülesande täitmiseks. Eelnimetatut toetab ka K.G tööandja poolt 29.09.2015

väljastatud tõend nr 2 /tl 19/, mille kohaselt veab ta objekti tarbeks, kus ta töötab, xxxx tööandja omandi kõrvaltegevus. sse kuuluvaid materjale, kusjuures selline veosevedu on xxxx

Kaebusele lisatud tõendiga nr 1 /tl 18/ tõendab K.G tööandja, et xxxx kuuluva

sõiduki juhtimisõigus on K.G. Väärteo toimikus oleva sõiduki xxxx reg nr xxxx

registreerimistunnistuse kohaselt on vastutavate kasutajatena sisse kantud 4 isikut (k.a menetlusalune isik). Ka sõiduki kinnipidamisel on K.G andnud muu hulgas ütluse, et

ta ei ole kutseline juht. Kaebusele lisatud tõendiga nr 4 /tl 21/ tõendab K.G

tööandja, et seoses alltöölepingu 02 15 täitmisega oli 16.09.2015 K.G -2281P- tööülesandeks lisaks torustiku põhja ettevalmistamisele ja torustiku paigaldusele ka täiteliiva

vedu OÜ Kohala SF lepingulises kasutuses olevast karjäärist Sämi külas Sõmeru vallas Lääne Virumaa objektile Kunderi tänaval Rakvere linnas. Kohus märgib, et seadus ei sätesta, -

et igapäevane töökäsk (tööandja korraldus) peab olema kirjalikus vormis (saatelehena,

veoselehena), seega , veose loeb kohus K.G-le 16.09.2015 antud tööülesanded

päritolu ja sihtpunkti tõendatuks tööandja poolt väljastatud tõendiga. Kohus leidis, et mootorsõidukis reg märgiga ei pidanud oma veose veol marsruudil Kunderi tänav xxxx xxxx

Rakveres

– Sämi küla Sõmeru vallas – Kunderi tänav Rakveres 16.09.2015 kasutama

sõidumeerikut ning seega ei saanud K.G rikkuda ka sõidumeeriku või juhikaardi kasutamise nõudeid. Asjaolu, et K.G juhitud sõidukil sõidumeerik faktiliselt olemas

oli ning sõidukis ka kasutatud salvestuslehed olid, ei tähenda, et K.G poolt teostatavatel sõitudel oli kohustus sõidumeerikut kasutada, kuna tema juhitud sõiduk ei kuulu määruse (EÜ) nr 561/2006 reguleerimisalasse.

Menetlusalusele isikule heideti ette veel AutoVS § 22 lg 1 p 2,4 ja LS § 88 lg 1 rikkumist,

kuna ta ei esitanud kontrollimisel nõuetekohast autojuhi ametikoolituse tunnistust ning tal

puudus veoliigile vastav ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakiri. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 art 1 lg 5 punkt d sätestab tingimused, mil veose veol ei

ole ühenduse tegevusluba vaja ja mil veokid on vabastatud kõigist veoloa nõuetest. Kohus leidis, et xxxx vedas oma omandis olevat materjali oma objektile ehk oma tarbeks (täiteliiva) oma valduses oleva veokiga, mida juhtis ettevõtte enda töötaja, kelle põhitööks ei ole veoki

juhtimine ja veosevedu on xxxx lisategevusala. Seega tegemist ei olnud tasulise riigisisese autoveoteenuse osutamisega, vaid omal kulul korraldatava riigisisese veoseveoga, mille korral ei ole ühenduse tegevusluba nõutav.

AutoVS § 28 alusel teede ja sideministri 06.11.2000 määruse nr 87 § 1 lg 1 kohaselt kehtivad - kutseoskusnõuded tasu eest töötavale autojuhile, kes töötab veose või sõitjate veol määruses

nimetatud kategooria auto, bussi või autorongiga, samuti sõitjate taksoveol. Kuna määruse § 11 p 7 sätestab, et määruse nõudeid ei kohaldata juhi suhtes, kes veab materjali või seadmeid,

9 mida ta kasutab oma tööks tingimusel, et sõiduki juhtimine ei ole tema põhitegevusala, siis ei pidanud K.G olema ka autojuhi ametikoolituse tunnistust.

6. Politsei- Piirivalveameti Ida prefektuur esitas Viru Maakohtu Kohtuväline menetleja ja

21.06.2016 otsusele kassatsiooni, milles taotles Kassaator leidis, et otsuse tühistamist.

maakohus, asudes seisukohale, et menetlusalune isik ei pidanud sõidumeerikut kasutama, jättis tähelepanuta majandustegevuse registri väljavõtte ja xxxx majandustegevust puudutava teabe. Nende tõendit ainult kanalisatsioonitöödega. e kohaselt ei tegele xxxx Kohtuotsus on ka

vastuoluline, kuna lahendi ühes lauses nimetati ettevõtte põhitegevusena kolme tegevusala

ning järgnevas lauses üksnes kanalisatsioonitorustiku ehitust. Seetõttu leidis maakohus

ekslikult, et K.G kasutatud veokile laienes LS § 130 lg 12 p 8 sätestatud erand.

Maakohus jättis tähelepanuta ka väärteotoimikus oleva ja menetlusaluse isiku poolt

kontrollijale kohapeal esitatud veose saatelehe, millelt ei nähtu kontrollimise kuupäevaga

teostatavat vedu, kuid on näha, et menetlusalune isik tegeleb veose veoga järjepidevalt

erinevatel päevadel. Maakohtu hinnangul piisas juhi ütlustest, milles ta selgitas, et teostab

vedu kanalisatsioonitööde raames, et vabastada ta sõidumeeriku kasutamise kohustusest.

Sellega rikkus maakohus Menetlusaluse isiku poolt pöördtõendamiskohustuse põhimõtteid.

esitatud tõenditest ei nähtu üheselt ja konkreetselt seda, et ta 16.09.2015 just

kanalisatsioonitöödega koormatud oli. Kontrollimise käig

us esitatud saatelehel puudub kuupäev ja see ei kajasta andmeid selle kohta, kus veos peale võeti ning kuhu ja missugusel eesmärgil see viidi.

Kohtuotsusest jääb arusaamatuks juhitud sõiduk seisukoht, et menetlusaluse isiku poolt ei kuulu r 561/2006 reguleerimisalasse määruse (EÜ) n . Maakohus märkis ise, et menetlusalust isikut saab käsitleda juhina ja tema tegevust autoveona EÜ määruse 561/2006 art 4 punktide a

ja c mõistes. Sõidumeeriku salvestuslehtedelt nähtub, et K.G teostas juhina veosevedu

igapäevaselt kontrollperioodi jooksul.

Lisaks ei nõustu kassaator maakohtu seisukohaga, et menetlusalune isik teostas oma kulul riigisisest veosevedu ning tal ei ole vaja ühenduse tegevusloa ärakirja. Oma kulul veoseveo

nõudeid reguleerib EÜ määruse nr 1072/2009 art 1 lg 5 p d, mille kõik tingimused ei ole täidetud. Väärteotoimikus ei ole ühtegi tõendit, et oleks konkreetsel kuupäeval veetava xxxx

veose omanik, mille ta on ostnud või rentinud. Tõenditest nähtub, et xxxx teostab alltöölepingu alusel töid Rakvere linnale kuuluval objektil ning töid teostatakse Rakvere linna tarbeks. Saatelehest ja lisatud sõidumeeriku salvestuslehtede koopiatest nähtub, et tegemist ei ole lisategevusalaga, vaid ühe põhitegevusega, milleta ei ole võimalik töid objektil teostada.

Seega tegemist ei saa olla oma kulul teostatava veose veoga ning nõutav on ühenduse tegevusloa ärakiri.

Ekslik on ka maakohtu seisukoht, et menetlusalusel isikul ei pidanud olema esitamiseks ametikoolituse tunnistust. Kohus tuvastas, et töölepingust tulenevalt töötab menetlusalune isik vajadusel autojuhina. Samas on maakohus asunud ka seisukohale, et menetlusalust isikut saab

käsitleda juhina ja tema tegevust autoveona EÜ määruse 561/2006 art 4 punktide a ja c mõistes. Saatelehelt ja sõidumeeriku salvestuslehtedelt nähtub, et menetlusaluse isiku tegevus on käsitletav sõiduki roolis kutselise juhi tegevusena. Tõendatud ei ole, et menetlusalune isik

toimetas ehitusobjektile enda tööks vajalikke materjale. Väärteotoimikust nähtub, et töid teostati kolmandatele isikutele lepingu alusel.

7. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17.11.2016 otsusega nr 3-1-1- -16

93 tühistati Viru

Maakohtu 21.06.2016 otsus osas, millega tühistati kohtuvälise menetleja otsus ja lõpetati

10 VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteomenetlus K.G karistamises LS § 217 lg 1 ning

AutoVS § 313

järgi kvalifitseeritud väärtegude eest ning saadeti väärteoasi tühistatud osas

uueks arutamiseks Viru Maakohtule teises kohtukoosseisus. Muus osas jäeti maakohtu otsus muutma

ta. Kohtuvälise menetleja kassatsioon rahuldati.

Maakohtu hinnangul kasutas menetlusalune isik xxxx kuuluvat veokit seoses

kanalisatsioonitöödega, mille tõttu ei pidanud ta sõidumeerikut kasutama. Riigikohtu

varasemast praktikast ilmneb, et LS § 130 lg 12 p s 8 loetletud sõidumeeriku kasutamise -

kohustust välistavad erandid laienevad transpordile peamiselt neil juhtudel, kui sõiduki liikluses osalemisel on põhitööülesande täitmisel abistav roll. on nõutav, et tehtav Seejuures

vedu peab ol ka ema seotud konkreetse seaduses nimetatud tööga. Seega pidi maakohus arutataval juhul LS § 130 lg 12 p 8 kohaldamise eeldusena kindlaks tegema, et K.G tehtud vedu oli seotud konkreetse kanalisatsioonitööga ja veosega liikluses osalemine oli selle töö tegemises kõrvalise, s.o abistava tähendusega. Kassaator osutab õigesti, et tõenditest

nähtuvalt ei ole kanalisatsioonitorustiku ehitus ainuke põhitegevusala. Nimelt nähtub xxxx

eeskätt äriregistri andmetest kõnealuse äriühingu põh , et

itegevusaladeks on ka veeja

gaasitorustiku ehitus, millele LS § 130 lg 12 p s 8 märgitud erand ei laiene. Maakohus ei -

põhjendanud, miks võimalikuks ja vajalikuks käsitada äriühingu põhitegevusalana

pidas ta

vaid kanalisatsioonitorustiku ehitust. Samuti e kohtuotsusest, miks ei arvestatud i nähtu tõendina menetlusaluse isiku kasutuses olnud veoki sõidumeeriku salvestuslehtedel kajastatud teavet. K.G tööülesannete sisu üle otsustamisel on kaalukas tähendus sellel, kuidas

salvestuslehtedel kajastatud andmed haakuvad teiste kohtuotsuses loetletud tõenditega, sh

menetlusaluse isiku ütlustega, temaga sõlmitud töölepingu punkti 2.2 sisu ja tema tööandja

väljastatud tõendi Väärteoasja materjali kohaselt on kohtuväline menetleja järjepidevalt tega. toonitanud, et salvestuslehtede kohaselt tegeles menetlusalune isik veoste veoga iga päev ja

see m

oodustas tema tööst kaaluka osa. Eelnev koostoimes K.G töölepinguga kinnitab kassaatori arvates arusaama, et veoki juhtimine ei saanud olla abistava tähendusega tegevus. Vähetähtis pole ka see, et kuigi menetlusaluse isiku sõnul puudus tal kohustus

sõidumeerikut kasutada, on ta seda väärteoprotokollis kirjeldatud kuupäevale eelneval

perioodil ometi järjepidevalt kasutanud. Kõnealust vastuolu pole menetlusalune

isik samuti

veenvalt selgitanud. Ühtlasi on põhjendatud kassatsiooni väide, et kontrolli käigus

esitatud

veoselehel puuduvad mis tahes andmed, mille alusel saaks seostada kõnealusel kuupäeval

tehtud veo konkreetse kanalisatsioonitööga. adeldava küsimuse Maakohus tugines va

lahendamisel menetlusaluse isiku ütlustele ja tema tööandja poolt tagantjärele koostatud tõenditele, kuid pole seejuures käsitlenud ei nende tõendite usaldusväärsust ega ka haakuvust teiste dokumentaalsete tõendite, sh sõidumeeriku salvestuslehtedega.

Väärteomenetlust lõpetades tugines maakohus EÜ määruse nr 1072/2009 art 1 lg 5 p-le d,

milles nimetatud vedude korral ei ole vaja ühenduse tegevusluba ja mis on vabastatud ka

kõigist veoloa nõuetest. Kassatsioonis tõdetakse põhjendatult, et rääkimaks veoloa nõuetest

vabastamisest, peavad olema korraga täidetud kõik kõnealuse määruse punkti tingimused.

Maakohtu järeldus, mille kohaselt olid need nõuded täidetud, ei ole

arutataval juhul ka aga

uuritud tõenditega kooskõlas küll viidatud tõendile, milles

. Nii on kohtuotsuses xxxx see

äriühing müügilepingu sõlmimist täiteliiva omandamiseks, kuid tõendis kinnitas ostukajastatud andmetest ei nähtu, et väärteoprotokollis märgitud kuupäeval vedas K.G ka

ehitusobjektile tööandj Seejuures on tähtis, et konkreetse ale kuuluvat materjali. kuupäeva kohta puuduvad nii tööandja tõendites kui ka veoselehel veose päritolu ja sihtkohta

kajastavad andmed. Samuti ei ole maakohus käsitlenud küsimust, miks tuleb alltöölepingu täitmise raames tööde tegemine kolmanda isiku kasuks samastada materjali veoga äriühingu oma tarbeks. Tõendite hindamisest tingitud vigade tõttu, milleks on äriühingu põhitegevusala

11 tuvastamine ning menetlusaluse isiku töö sisu, asus maakohus ennatlikult seisukohale, et K.G tehtud veo puhul ei olnud ühenduse tegevusluba nõutav.

Kriminaalkolleegium nõustus kassaatori kriitikaga selle kohta, et maakohus on nii veose

kuuluvust ja päritolu kui ka K.G töö sisu puudutavaid tõendeid hinnanud

valikuliselt ning Kriminaalkolleegium jätnud tõenditevahelised vastuolud kõrvaldamata.

leidis, et kohtuotsuse põhjendustes ilm enud tõendite hindamist puudutavad lüngad ja n tõenditevaheliste vastuolude kõrvaldamata jätmine on toonud kaasa AutoVS § 313 ning LS §

217 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärtegude osas väärteomenetluse alusetu lõpetamise, mis on käsitatav väärteomenetluse olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 2 mõttes.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

8. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, ei

kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid tulenevalt VTMS § st 123 lg 2 arutab väärteoasja täies ulatuses sõltumata -

esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

AutoVS § 22 lg 1 p 2 kohaselt autojuhil peavad olema ja ta peab esitama teda kontrollivale politseiametnikule või muule teda seaduse alusel kontrollivale ametiisikule käesoleva seaduse

§ 4 lõike 1 kohaselt nõutava ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakirja. AutoVS § 4 lg 1 sätestab, et tasulise veoseveo korraldamiseks peab vedajal olema ühenduse tegevusluba ja iga

tema kasutatava mootorsõiduki kohta ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakiri, kui käesoleva seaduse, välislepingu või Euroopa Liidu õigusaktiga ei ole sätestatud teisiti.

LS § 88 lg 1 kohaselt peavad juhil mootorsõiduki juhtimisel olema kaasas juhiluba või muu

juhtimisõigust tõendav dokument, mootorsõiduki registreerimistunnistus ja selle haagise registreerimistunnistus või haagise registreerimistunnistuse koopia, mille on tõendanud selle

väljastanud asutus, ja muud dokumendid, mida nõuab seadus. Eestis registreeritud mootorsõiduki või selle haagise puhul võib registreerimistunnistuse asendada koopiaga.

AutoVS § 313

näeb ette vastutuse tasulise rahvusvahelise või riigisisese autoveoteenuse

osutamisel ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakirja, juhitunnistuse või nõutava veoloa autojuhi poolt kontrollivale ametiisikule esitamata jätmise eest.

LS § 131 lg 1 ootorsõidukijuhi sõ (kuni 07.04.2017 kehtinud redaktsioon) kohaselt m iduja puhkeaja arvestus toimus nõukogu määruse (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate

sõidumeerikute kohta lisa I kohase mehaanilise sõidumeeriku salvestuslehtede või lisa IB

kohase digitaalse andmesalvestusega sõidumeeriku (edaspidi digitaalne sõidumeerik) mällu

salvestatud andmete järgi LS § 131 lg 1 kohaselt mootorsõidukijuhi sõidu . - ja puhkeaja

arvestus toimub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 kohase analoogsõidumeeriku salvestuslehtede või sama määruse kohase digitaalse andmesalvestusega sõidumeeriku korral mällu salvestatud andmete järgi.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 165/2014 art 34 sätestab juhikaartide ja salvestusleh

tede kasutamise nõuded.

12

LS § 217 lg 1 (kuni 07.04.2017 kehtinud redaktsioon) nägi ootorsõidukile

ette vastutuse m

paigaldatud mehaanilise või digitaalse sõidumeeriku või juhikaardi kasutamise või nende

lugemise võimalusele kehtestatud nõuete rikkumise ees LS § 217 lg 1 näeb ette vastutuse

t. mootorsõidukile paigaldatud analoog või digitaalse sõidumeeriku või juhikaardi kasutamisele - kehtestatud nõuete rikkumise eest.

KrMS § 61 lg 1 ja lg 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse

kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Ühe või teise tõendi

usaldusväärsus on küsimus sellest, millise kaalu omistab talle tõendi hindaja, kõrvutades ja

analüüsides teda koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega. Riigikohus on korduvalt

rõhutanud, et KrMS § 61 lg 1 keelab ühtede tõendite eelistamise teistele aprioorselt, neid kogumis hindamata. Kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel KrMS §

61 lg 2 järgi eeldab tõendite kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral

otsustamist, millisele tõendile tugineda. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või

puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti

korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse

koosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kui ühel

kontrollitasandil tuvastatakse mõne nõutava tunnuse puudumine, puudub alus siirduda

järgmisele kontrollitasandile (Riigikohtu o Kohus süüteokoosseisu tsus nr 3-1-1-74-10). olemasolu kontrollimisel peab seega alustama süüteokoosseisu objektiivsest küljest.

8.1 kogumi pinnalt loeb kohus Käesolevas väärteoasjas kogutud ja kontrollitud tõendite

tuvastatuks selle, et menetlusalune isik -Viru K.G 16.09.2015 kell 14.25 Lääne

maakonnas Sõmeru vallas Tallinn l juhtis mootorsõidukit -Narva mnt 108. kmxxxx reg märgiga (sõiduki kategooria , milles oli kohustatud kasutama sõid xxxx N3) umeerikut, rikkus

sõidumeeriku kasutamisele kehtestatud nõudeid (salvestuslehtede ja nende lugemise võimalusele kehtestatud nõudeid).

Majandusja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määruse nr 42 lisa 5 kohaselt N3

kategooria sõiduk on täismassiga üle 12 tonni. LS § 130 lg 1 kohaselt õitjate veoks s

ettenähtud üle üheksa istekohaga (kaasa arvatud juhi koht) või veose veoks ettenähtud üle

3500- - ja puhkeaja kilogrammise lubatud suurima täismassiga auto või autorongi juhi sõidu

kestuse, autoveol nõuete täitmisest vabastatud vedude loetelu ja juhi kohustused sätestab

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid

käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ)

nr

3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/85.

EÜ määruse nr 561/2006 art 2 lõike a kohaselt kohaldatakse määrust autoveo puhul, 1 punkti

kui tegemist on kaubaveoks kasutatavate sõidukitega, mille täismass koos haagise või

poolhaagisega ületab 3,5 tonni. Määruse art või 4 punkti a kohaselt on autovedu reisijatekaubaveoks kasutatava mis tahes koormaga või koormata sõiduki teekond täielikult või osaliselt üldkasutataval maanteel ning punkti c kohaselt juht on isik, kes juhib sõidukit, isegi

lühiajaliselt, või kes oma kohustust osana sõidab kaasa selleks, et olla vajaduse korral e kättesaadav sõiduki juhtimiseks.

Menetlusalune isik juhtis - K.G 16.09.2015 kell 14.25 Lääne Viru maakonnas Sõmeru

vallas Tallinn-Narva mnt 108. km-l, liikudes Tallinna suunas, xxxx reg mootorsõidukit märgiga tegevus on käsitletav autoveona EÜ määruse nr 561/2006 art 4 xxxx ja tema punkti a mõistes ning teda saab käsitleda juhina määruse art 4 c mõistes.

punkti

13

EÜ määruse j kohaselt on sõiduaeg juhtimistegevus, mis o nr 561/2006 art 4 punkti n salvestatud I lisas ja I B lisas automaatselt või poolautomaatselt määruse (EMÜ) nr 3821/85

määratletud sõidumeeriku abil või käsitsi, vastavalt määruse (EMÜ)

nr 3821/85 artikli 16

lõikele 2. Artikli 4 punkti d kohaselt vaheaeg on mis tahes ajavahemik, mil juht ei juhi sõidukit ega tegele teiste töödega ning mida kasutatakse üksnes puhkeperioodiks ning punkti e kohaselt teised tööd on kõik direktiivi 2002/15/EÜ artikli 3 punktis a tööaj määratletud ana tegevused, välja arvatud sõiduki juhtimine, samuti mi tahes töö sama või mõne teise tööandja s jaoks transpordisektoris või väljaspool seda

.

EÜ määruse 561/2006 art 6 lg 5 sätestab, et j nr uht peab artikli 4 e nimetatud ajad, lõikes

samuti kõik sõiduajad sõidukis, mida kasutatakse ärilistel eesmärkidel väljaspool käesoleva

määruse reguleerimisala, registreerima teiste töödena; lisaks sellele peab ta määruse (EMÜ)

nr 3821/85 artikli 15 lõike 3 punkti c kohaselt registreerima pärast oma viimast ööpäevast või

iganädalast puhkeperioodi veedetud “valmisolekuajad”. kanda käsitsi

Need ajad tuleb salvestuslehele või väljatrükile või sisestada manuaalselt sõidumeerikusse.

LS § 130 lg 12 p 8 kohaselt ei rakendata EÜ määruses nr 561/2006 sätestatud nõudeid

juhtide

suhtes riigisisesel maanteeveol, kui sõidukit kasutatakse seoses kanalisatsioonitöödega,

üleujutuste vastu kindlustamise töödega, vee-, gaasija elektrihooldusteenuse osutamisega,

teehoolduse või kontrolliga, olmejäätmete ukselt uksele kogumise ja kõrvaldamisega, - telegraafi-, telefoni-, raadioniteenuse osutamisega ning raadiovõi televisioo või telesaatjate või vastuvõtjate asukoha määramisega.

Menetlusalune isik K.G on tema poolt antud ütlustes (tl 45) ja esitatud kaebuses

seis kasutati seoses ukohal, et tal ei olnud kohustust sõidumeerikut kasutada, kuna sõidukit

kanalisatsioonitöödega. Riigikohus märkis , et LS § 130 lg 12 p 8 kohaldamise oma otsuses eeldusena tuleb kindlaks teha, kas tehtud vedu oli seotud konk

reetse kanalisatsioonitööga ja kas veosega liikluses osalemine oli selle töö tegemises kõrvalise, s.o abistava tähendusega.

Väärteoasjas kogutud tõendid LS § 130 lg 12 p 8 kogumis ei kinnita kohtu hinnangul kohaldamise eelduste esinemist K.G poolt teostatud veo puhul.

Kaebuse kohaselt (tl 2-9) 16.09.2015 xxxx alluvuses ning kuna tekkis töötas K.G vajadus materjali järele, vedas ta objektile aadressil Lääne xxxx -Virumaa Rakvere linn Karja

tn, kus teostatakse vee-, kanalisatsioonija sademevee torustike ehitustöid, materjali.

Kaebusele lisatud e epingu nr 02-2281P-15 (tl 22-31 hituse alltööl ) kohaselt sõlmisid

peatöövõtja Lemminkäinen Eesti AS ja alltöövõtja 03.08.2015 töövõtulepingu, mille xxxx

objektiks on Rakvere reoveekogumisala veemajandusprojekt Projekt 5. Piirkond II. J. –

Kun - Lepingust ning deri tänava vee , kanalisatsiooni ja sademevee torustike ehitustööd. kaebusest nähtub seega, et sõidukit ei kasutatud mitte üksnes seoses kanalisatsioonitöödega, vaid ka veeja sademevee torustike ehitustöödega, millele LS § 130 lg 12 p 8 sätestatud erand ei laiene.

Äriregistri andmetel (tl 68 põhitegevusalaks vee -69) on xxxx -, gaasija

kanalisatsioonitrasside ehitus, seega ettevõte põhitegevusalaks ei ole üksnes

kanalisatsioonitööd , millele ei laiene LS § , vaid lisaks sellele ka veeja gaasitrasside ehitus 130 lg 12 p 8 sätestatud erand. Ettevõtte lisategevusaladeks on äriregistri andmetel teede ja kiirteede ehitus ning kaubavedu maanteel.

14 Isegi kui 16.09.2015 teostati xxxx poolt vaid kanalisatsioonitöid, siis ei võimalda väärteoasjas kogutud tõendid seostada K.G poolt nimetatud päeval teostatud vedu konkreetsete

kanalisatsioonitööde enetlusaluse isiku poolt kohtuvälisele menetlejale esitatud ga, sest m saatelehel (tl 48) puudub info 16.09.2015 teostatud vedude üldse igasugune , materjali päritolu ning sihtkoha, kohta. Nimetatud saatelehest nähtub lisaks veel, et seal märgitud kuupäevadel on veost veetud mitmeid kordi päevas. Eeltoodu viitab omakorda sellele, et tegemist on ühe põhitegevusega, milleta ei ole võimalik töid objektil teostada.

Lisaks nähtub väärteoasja materjalidele lisatud sõidumeeriku salvestuslehtedelt (tl 56-59), et

menetlusalune isik on sõidumeerikut kasutanud väärteoprotokollis märgitud kuupäevale

eelnevatel päevadel kuigi tal vä õidum , idetavalt selleks kohustus puudus. S eeriku

salvestuslehtedelt , et 15.09-16.09.2015 on menetlusalune isik juhtinud veoautot reg nähtub märgiga kokku 216 km väikeste vahepausidega, alustades hommikul enne kella 7 ning xxxx lõpetades peale kella 15 (tl 56). Ka 11.09.2015 on menetlusalune isik juhtinud veoautot terve

tööpäeva ulatuses, kokku 264 km (tl 58) ning 02.09 03.09.2015 samuti terve tööpäeva - ulatuses, kokku 416 km (tl 59), mis viitab kohtu hinnangul sellele, et veoki juhtimine ei olnud

tema jaoks abistava tähendusega tegevus, vaid tema tööpäevad koosnevadki sageli üksnes veoki juhtimisest.

Eelpool toodud tõendeid kogumis hinnates, leiab kohus, et menetlusalune isik K.G oli kohustatud kasutama sõidumeerikut.

Sõidumeeriku salvestuslehtede kasutamise nõuded tule Euroopa Parlamendi ja Nõukogu nevad

määrusest nr 165/2014, mille artikkel 34 lg 1 sätestab, et juht kasutab salvestuslehte või

juhikaarti iga päev, mil ta sõidukit juhib, ning alates hetkest, kui ta sõiduki üle võtab.

Salvestuslehte või juhikaarti ei võeta välja enne igapäevase tööaja lõppu, kui selle

väljavõtmine ei ole muul viisil lubatud. Ühtki salvestuslehte või juhikaarti ei tohi kasutada pikema aja jooksul kui see, milleks see on ette nähtud.

Väärteoasjas kogutud tõenditega o isik K.G kasutas 24

n tuvastatud, et menetlusalune tunni salvestamiseks ettenähtud sõidumeeriku salvestuslehte pikema aja jooksul kui 24 tundi.

Sõidumeeriku salvestuslehelt (tl 47) nähtub, et K.G kasutas ühte salvestuslehte ajavahemikus 08.09.2015-10.09.2015.

Määruse art 34 lg 5 punkti b alapunktide ii, iii ja iv kohaselt kasutab juht lüliteid, mis

võimaldavad registreerida eraldi ja eristatavalt järgmised ajavahemikud: „muu töö“, mis

tähendab mis tahes tegevust peale juhtimise, nagu on määratletud direktiivi 2002/15/EÜ artikli 3 punktis a, ja samuti mis tahes tööd samale või muule tööandjale transpordisektoris või sellest väljaspool; „valmisoleku aeg”, nagu on määratletud direktiivi 2002/15/EÜ artikli 3

punktis b; . vaheajad või puhkus

Sõidumeeriku salvestuslehtedelt (tl 47) nähtub, et menetlusalune isik ei ole kasutanud

nõuetekohaselt sõidumeeriku lüliteid ning eraldi ja eristavalt kandnud salvestuslehtedele

muud tööd, valmisolekuaega ega puhkeaega. Salvestuslehtedele on salvestatud üksnes juhtimise aeg.

Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et menetlusalune isik K.G on

realiseerinud talle süüks arvatud LS § 217 lg 1 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu tunnused.

15 8.2 Veel loeb kohus k

äesolevas väärteoasjas kogutud ja kontrollitud tõendite kogumi pinnalt

tuvastatuks selle, et menetlusalune isik K.G 16.09.2015 kell 14.25 Lääne-Viru maakonnas Sõmeru vallas Tallinn otorsõidukit, teostas -Narva mnt 108. km-l juhtis mo tasulist

vedu ning tal puudus kontrollijale esita e tegevusloa miseks veoliigile vastav ühendus kinnitatud ärakiri, samuti autojuhi ametikoolituse tunnistus.

K.G on menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis (tl 45) kinnitanud, et kuna ta ei

ole kutseline juht, siis pole tal vaja kutsetunnistust, sest antud juhul oli auto tema tööriist.

Menetlusalune isik on vastulauses väärteoprotokollile kinnitanud, et ta töötab xxxx põhitöökohaga xxxx ametikohal, seega ei klassifitseeru ta autojuhina. Vajadusel veab ta, xxxx objekti tarbeks, xxxx omandisse kuuluvaid materjale. K.G on kaebuse lisana esitanud töölepingu nr 45 13.01.2012 (tl 32-34), mille p 2.2. sätestab, et töö üldiseks sisuks on veeja

kanalisatsioonitorude paigaldamine, üldehitustööd ning vajadusel professionaalne auto juhtimine. Saatelehelt ja sõidumeeriku salvestuslehtedelt nähtub kohtu hinnangul see, et K.G tegevus sõiduki roolis on käsitletav kutselise juhi tegevusena, millest tulenevalt pidi tal olema läbitud autojuhi ametikoolitus ning tal pidi olema autojuhi ametikoolituse tunnistus.

Menetlusalune isik on vastula , e uses väärteoprotokollile kinnitanud t 16.09.2015 vedas ta OÜ

Kohala SF lepingulises kasutuses olevast karjäärist xxxx ehitusobjektile materjali, xxxx

omanduses oleva mootorsõid märgiga . Seega ettevõtte vedas materjali, ukiga xxxx reg xxxx

mis oli ettevõtte omandis, oma objektile ehk oma tarbeks, oma valduses oleva veokiga ja

veokit juhtis ettevõtte enda töötaja, kusjuures veoki juhtimine ja materjalide vedu ei ole

töötaja otsene töökohustus. Seega ei ole tegemist tasulise veoseveoga, vaid siseriikliku autoveoga omal kulul ning selleks ei pea vedajal olema ühenduse tegevusluba.

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 art 1 lg 5 p d kohaselt ei ole

vaja ühenduse tegevusluba ja kõigist veoloa nõuetest on vabastatud veosevedu mootorsõidukitega, kui täidetud on järgmised tingimused:

i) veetav veos on ettevõtja omand või vara, mille ettevõtja on müünud, ostnud, rendile andnud või rendile võtnud, tootnud, kaevandanud, töödelnud või remontinud; ii) reisi eesmärk on veose vedamine ettevõttesse või ettevõttest või veose ettevõttesisene või väline ümberpaigutamine ettevõtja oma tarbeks; -

iii) sellise veo puhul kasutatavaid mootorsõidukeid juhivad ettevõtja poolt töölevõetud töötajad või lepingulise kohustuse alusel ettevõtte käsutusse antud töötajad;

iv) veost vedavad sõidukid kuuluvad ettevõtjale või ettevõtja on need järelmaksuga

ostnud või rentinud, kusjuures rentimise korral vastavad sõidukid tingimustele,

mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. jaanuari 2006. aasta direktiiviga 2006/1/EÜ (ilma juhita renditud sõidukite kasutamise kohta kaupade autoveol ning )

v) selline veosevedu on et

tevõtjale ainult lisategevusala.

Seega ühenduse tegevusluba ei ole vaja, kui täidetud on kõik eelpool nimetatud tingimused. Menetlusaluse isiku poolt esitatud ning xxxx poolt koostatud tõendi nr 2 (tl 19) kohaselt on xxxx ping 19.05.2015, mille alusel xxxx ja OÜ Kohala SF vahel sõlmitud müügile veab OÜ Kohala SF lepingulises kasutuses olevast karjäärist materjali. Materjali veetakse ehitusobjekti tarbeks, mida xxxx teostab AS-iga Lemminkäinen Eesti sõlmitud ehituse alltöövõtu lepingu nr 02-2281P- Veos on xxxx omand ja veose vedu 15 alusel aadressil Rakvere J. Kunderi tänav. oma objektile on xxxx kõrvaltegevus. Kohus märgib, et nimetatud tõendi puhul on tegemist

menetlusaluse isiku K.G tööandja poolt pärast väärteo toimepanemist xxxx koostatud usjuures ei kinnita tõendiga, k nimetatud tõend , et K.G väärteoprotokollis

16

märgitud kuupäeval, s.o 16.09.2015 teostas vedu OÜ Kohala SF lepingulises kasutuses olevast karjäärist J. Kunderi tänavale asuvale objektile, nimetatud kuupäeval tehtud Rakveres

veo kohta puudub menetlusaluse isiku poolt kohtuvälisele menetlejale esitatud saatelehel (tl 48) igasugune info.

Xxxx a menetlusalusele isikule poolt koostatud tõendiga nr 4 (tl 21) selgitab tööandj

16.10.2015 objektijuhi poolt antud tööülesandeid alltöövõtu 15 järgsel

lepingu nr 02-2281P-

objektil. Kohus märgib, et nimetatud tõend ei kajasta väärteoprotokollis märgitud kuupäeval,

s.o 16.09.2015 K.G-le antud tööülesandeid ning seega ei saa selle tõendi alusel lugeda tõendatuks, et K.G vedas nimetatud kuupäeval täiteliiva OÜ Kohala SF lepingulises kasutuses olevast karjäärist objektile Rakveres J. Kunderi tänaval.

Kohtu hinnangul ei ole täidetud ka tingimus, mille kohaselt reisi eesmärgiks on veose

vedamine ettevõtja oma tarbeks. Tõendiga nr 2 (tl 19) kinnitas , et K.G veab xxxx vajadusel materjali xxxx ehitusobjekti tarbeks, mida teostatakse aadressil Rakvere J. Kunderi

täna ehituse alltöövõtu lepingu nr 02 15 alusel, mis on sõlmitud AS v -2281P- -iga Lemminkäinen Eesti.

Ehituse alltöölepingu nr 02-2281P-15 (tl 22-31) p 2.2. kohaselt on lepingu objektiks Rakvere

reoveekogumisala veemajandusprojekt Projekt 5. Piirkond II. J. K - – underi tänava vee , kanalisatsioonija sademevee torustike ehitustööd. Punkt 2.4. kohaselt töövõtu alla kuuluvad

kõik lepingu täitmiseks vajalikud materjalid, toimingud, tööd ja töövahendid. Sealhulgas

alltöövõtja töömahtu kuulub kaevikute tagasitäide kuni killustikaluseni. Lepingu p 7.3 kohaselt on lepingu hind 66 i 858,60 eurot ning lepingu hind sisaldab kõik alltöövõtja riske, sh tööde ja materjalide kallinemine ja alltöövõtja poolt lepingu alusel tehtavaid kulusid. Kohtu

hinnangul ei ole materjali vedu

alltöövõtu lepingu täitmise raames kolmanda isiku kasuks käsitletav materjali veona oma tarbeks, kuivõrd materjalide vedu on lepingu osa ning vajalik lepingu täitmiseks, mille eest alltöövõtjale makstakse lepingu alusel tasu.

Eeltoodust tulenevalt leiab nr 1072/2009 art 1 lg 5 kohus, et täidetud ei ole EÜ määruse punktis d sätestatud tingimused, mille esinemise korral ei ole vaja ühenduse tegevusluba.

K.G on kohtu hinnangul realiseerinud talle süüks arvatud AutoVS § 31 3 järgi kvalifitseeritava

väärteo objektiivse koosseisu tunnused.

9. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 17 lg 1 kohaselt isik, kes tegu toime pannes ei tea asjaolu, mis vastab süüteokoosseisule, ei

pane tegu toime tahtlikult. Sellisel juhul vastutab isik seaduses sätestatud juhtudel

ettevaatamatusest toimepandud süüteo eest. KarS § 18 lg 1 kohaselt ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus. KarS § 18 lg 3 sätestab, et isik paneb teo toime hooletusest, kui ta

ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema.

Kohus leiab, et menetlusalune isik K.G pani LS § 217 lg 1 ja AutoVS § 31

3 järgi kvalifitseeritavad väärteod toime hooletusest, sest kohusetundliku suhtumise korral oleks ta pidanud oma seadusest tulenevatest kohustustest teadlik olema. Kohus on seisukohal, et antud

juhul ei esine VTMS § s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei - kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § s 30 sätestatud alustel. -

17

10. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise alus isiku süü. el leidis tõendamist, et LS § 217 lg 1 Kohtulikul uurimis ja AutoVS § 313

d järgi kvalifitseeritud väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune

isik

K.G. Kuna nimetatud väärteod on toime pandud ühe teoga, siis määratakse

nende eest KarS § 63 lg 1 kohaselt karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Nii LS § 217 lg 1 AutoVS § 31 kui ka 3 karistusena ette rahatrahvi kuni 100 näevad trahviühikut. KarS § 47 lg 1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest

kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut, kusjuures trahviühik on rahatrahvi

baassumma, mille suurus on neli eurot. Menetlusalusele isikule K.G-le määras kohtuväline menetleja LS § 217 lg 1 alusel karistuseks rahatrahvi iühiku ulatuses, s.o 26 trahv

104 eurot, mis on ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast väiksem. KarS § 56 lg 1 teise

lause kohaselt karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendava

asjaoluna on kohtuväline menetleja märkinud, et menetlusalusel isikul puuduvad kehtivad karistused. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Kohtu hinnangul vastab kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus, mis on väiksem kui ettenähtud sanktsiooni keskmine määr, menetlusaluse isiku süüle ning võtab arvesse karistust

kergendavat asjaolu, milleks on kehtivate karistuste puudumine. Eeltoodust tulenevalt on menetlusalusele isikule K.G-le määratud rahatrahv 26 trahviühikut, s.o 104 karistus, eurot põhjendatud ja tuleb jätta muutmata.

11. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 132 p st 1, § 133 135 jätab kohus Politsei - - - ja

Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrulli ja liiklusjärelevalvetalituse -

xxxx H 09.10.2015 2440,15,006716

Li otsuse väärteoasjas nr: osas, millega K.G-le määrati LS § 217 lg 1 ja AutoVS § 313 i, ,

järg KarS § 63 lg 1 kohaldades LS § 217 lg 1 alusel

karistuseks rahatrahv 26 trahviühiku ulatuses, s.o 104 eurot, muutmata ja K.G kaebuse rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik

Riigikohtu 04.09.2017 kohtumääruse RESOLUTSIOON:

Väärteomenetluse seadustiku § 160 lg s 5 märgitud aluste puudumise tõttu -

jätta K.G kaitsja vandeadvokaat Indrek Sirgi kassatsioon menetlusse võtmata.

14.06.2017 kohtuotsus 4-15-9231 jõustus 04. septembril 2017. a Riigikohtu kohtumäärusega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Lea Herne Referent