2-16-15063/18 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Marget Henriksen

Määruse tegemise aeg ja koht

14.06.2017.a, Tallinn, Kentmanni tn kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-15063

Tsiviilasi

Xxxx`i hagiavaldus Xxxx`i vastu kahju hüvitamise

nõudes

Menetlustoiming

Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja: Xxxx (isikukood: xxxx, elukoht xxxx, e-post e-

posti aadress: xxxx)

Hageja lepinguline esindaja: Kristin Kraft (D.A.S.

Õigusabikulude Kindlustuse AS, Toompuiestee 5/Luise 2,

10142 Tallinn, e-posti aadress: das@das.ee)

Kostja: Xxxx(isikukood xxxx, xxxx, e-posti aadress:xxxx)

Kostja

lepinguline

esindaja:

Irina

Reva,

(Eesti

Korteriühistute Liit, Sakala 23A, 10141 Tallinn, e-post

irina.reva@ekyl.ee)

RESOLUTSIOON

1. Määrata kindlaks hageja Xxxx`i hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja

mõista kostjalt Xxxx´ilt välja hageja Xxxx`i kasuks menetluskulud 62,50 eurot ilma

käibemaksuta (riigilõiv).

2. Rahuldada kostja xxxx`i avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista hagejalt

Xxxx`ilt välja kostja Xxxx´i kasuks menetluskulud 165 eurot ilma käibemaksuta

(õigusabikulu).

3. Kohus jätab rahuldamata kostja õigusabikulude nõude 30 euro ulatuses.

4. Tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused kohtumäärusega väljamõistetavad

menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista hagejalt Xxxx`ilt välja kostja

Xxxx´i kasuks menetluskulud summas 102,50 eurot.

5. Hageja kohustub määruse jõustumisest kuni täitmiseni tasuma hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Kohtumääruse asjaolud ja põhjendused

Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 174 lg 8 kohaselt hagita menetluse sätteid. Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita

menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega

nende hinnanguga asjaoludele. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise

suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev

kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise

taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 177 lg 1 p 1

kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks: 1) kohtuotsuses või menetlust

lõpetavas määruses või 2) määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. TsMS § 177 lg 2 kohaselt juhul, kui

kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg 1 p 1,

määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega

mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

Harju Maakohtu menetluses oli Xxxx`i hagiavaldus Xxxx`i vastu kahju hüvitamise nõudes.

Harju Maakohus rahuldas 02.05.2017 kohtuotsusega hagiavalduse osaliselt ja jättis

menetluskulud 50% ulatuses hageja kanda ja 50% ulatuses kostja kanda. 02.05.2017 kohtuotsus

jõustus 03.06.2017.

Menetluskulude nimekirja esitamiseks andis kohus 29.03.2017 istungil tähtaja 07.04.2017 ja

menetluskulude osas seisukoha esitamiseks tähtaja 14.04.2017. Pärast istungit menetlusosalised

menetluskulude nimekirju ei esitanud.

Hageja ei ole esitanud menetluses eraldi menetluskulude nimekirja, kuid kohtutoimikust

nähtuvalt on hageja menetluskuluks riigilõiv 125 eurot. Kostja ei ole esitanud hageja

menetluskulule vastuväiteid.

Kostja esitas 29.03.2017 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja menetluskuluks

õigusabikulu 180 eurot (ilma käibemaksuta). 29.03.2017 istungil palus kostja arvestada

menetluskuludele lisaks istungiga seonduva kulu kahe tunni eest tunnitasuga 90 eurot (koos

käibemaksuga), so 180 eurot. Hageja ei ole kostja menetluskuludele esitanud vastuväiteid.

TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks

menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel

tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja ei ole sellist kinnitust kohtule esitanud,

seetõttu kuuluvad õigusabikulud hüvitamisele ilma käibemaksuta. Menetluskulude nimekirjas on

õigusabikulu kajastatud ilma käibemaksuta (2 tundi ja tunnitasu 90 eurot), kuid istungil märkis

kostja, et esindaja tasu on 90 eurot koos käibemaksuga. Kuna kostja pole kinnitanud, et ta pole

käibemaksukohustuslane, tuleb istungi eest arvestada 2 tunni kulu ilma käibemaksuta tunnitasu

määraga ehk tunnitasuga 75 eurot.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 järgi menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Hagiavalduselt tasutud riigilõiv on TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulu. Tsiviilasja materjalidest

nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 125 eurot, mis oli kooskõlas

kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja TsMS § 133 lg 1-2.

Kohus on seisukohal, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv tuleb hageja menetluskuluna kindlaks

määrata ja kostjalt hageja kasuks 50% ulatuses ehk summas 62,50 eurot välja mõista.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku

§-s 218 sätestatu kohaselt.

Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-64-13 asunud seisukohale, et menetluskulude hüvitamise

kriteeriumiks on TsMS § 175 lg 1 järgi esindajakulude põhjendatus ja vajalikkus. Eelkõige võib

lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt

menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamisel peab kohus hindama m.h esindaja tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust

(Riigikohus asjas 3-2-1-115-13 p 25).

Kostjat esindas menetluses jurist Irina Reva, kelle kulud ja tasu olid järgnevad:

1) hagiavaldusega tutvumine ja analüüs 1 tund tasumääraga 90 eurot (ilma käibemaksuta);

2) hagile vastuse koostamine 1 tund tasumääraga 90 eurot (ilma käibemaksuta);

3) istungiga seonduv ajakulu 2 tundi tasumääraga 75 eurot (ilma käibemaksuta).

Kohus, juhindudes eelnimetatud Riigikohtu lahenditest ning arvestades kostjat esindanud

lepingulise esindajate kvalifikatsiooni ja praktilist kogemust, samuti asjaolu, et tegemist oli

keskmise keerukusega tsiviilasjaga, asub seisukohale, et kostja tunnitasumäärad on mõistlikud,

põhjendatud ja vastavad turuhinnale.

Arvestades menetluse käiku ning esitatud dokumente, samuti kohtuistungile kulunud aega, peab

kohus kostja esindamisele kulunud aega ja nõutavat tasu põhjendatuks.

Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus kostja avalduse maakohtus kantud menetluskulude

rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt ning määrab põhjendatud ja vajaliku

menetluskuluna kindlaks õigusabikulu 330 eurot (2 h x 90 eurot + 2 h x 75 eurot = 330 eurot),

millest 50% ehk 165 eurot mõista kostja menetluskulude katteks välja hagejalt.

TsMS § 445 lg 1 kohaselt juhul, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad

nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse

resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. TsMS § 463 lg 2 kohaselt kohtumäärusele

kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene

teisiti.

Juhindudes TsMS § 463 lg 2 koosmõjus TsMS § 445 lg 1 sätestatust tasaarvestab kohus hageja

ja kostja vastastikused kohtumäärusega väljamõistetavad menetluskulud, tasaarvestuse tagajärjel

mõistab kohus hagejalt välja kostja kasuks menetluskulud summas 102,50 eurot (165 eurot –

62,50 eurot = 102,50 eurot).

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase avalduse.

Seega, juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 tuleb hagejal alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni

tasuda menetluskulult viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik