3-11-2290/94 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ruth Plaks, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.06.2017, Tallinn

Haldusasja number

3-11-2290

Haldusasi

Risti 1 PRKT OÜ kaebus Rapla Vallavalitsuse

30.11.2015 korraldusega nr 484 Risti 1 PRKT OÜ-le

väljastatud

ehitusloa

väljastamisega

viivitamise

õigusvastasuse tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Risti 1 PRKT OÜ, esindaja Tuulikki

Laesson

Vastustaja – Rapla vald, esindaja v.adv Mikk Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 15.07.2016 osaotsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Risti 1 PRKT OÜ ja Rapla valla apellatsioonkaebused

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Risti 1 PRKT OÜ ja Rapla valla apellatsioonkaebused osaliselt.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 15.07.2016 otsus haldusasjas nr 3-11-2290 osas,

millega tunnistati Rapla Vallavalitsuse tegevusetus kinnistule asukohaga Rapla vald,

Uusküla, Risti tn 1 sisse- ja väljasõidu ehitamiseks ehitusloa taotluse menetlemisel

ajavahemikul 06.11.2012-19.11.2012 õigusvastaseks ning jäeti ajavahemikul 01.08.2015-

14.10.2015 õigusvastaseks tunnistamata. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta

Risti 1 PRKT OÜ kaebus Rapla Vallavalitsuse tegevusetuse õigusvastasuseks

tunnistamiseks ajavahemiku 06.11.2012-19.11.2012 osas rahuldamata ja rahuldada

kaebus osaliselt ning tunnistada Rapla Vallavalitsuse viivitus Risti tn 1 sisse- ja

väljasõidu ehitamiseks ehitusloa taotluse menetlemisel ajavahemikul 01.08.2015-

14.10.2015 õigusvastaseks.

Halduskohtu otsuse resolutsiooni p 2 jääb kehtima järgmises sõnastuses:

„2.

Tunnistada Rapla Vallavalitsuse viivitus kinnistule asukohaga Rapla vald,

Uusküla, Risti tn 1 sisse- ja väljasõidu ehitamiseks ehitusloa taotluse menetlemisel

ajavahemikul

01.08.2015-30.11.2015

õigusvastaseks.

Muus

osas

jätta

kaebus

rahuldamata.“

3. Jätta menetlusosaliste apellatsioonimenetluse kulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

3-11-2290

2(16)

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 14.07.2017, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Rapla Vallavolikogu kehtestas 26.06.2008 otsusega nr 41 Rapla valla Uusküla külas

asuva Koguduse kinnistu, Väljamäe, Jaanilda ja Kopli kinnistute, nendega piirnevate

reformimata riigimaade ning T-15 Tallinn-Rapla-Türi ja T-20141 Rapla-Varbola maantee

vahelise ala detailplaneeringu (Koguduse detailplaneering), millega määrati kindlaks ala

sihtotstarbed ja ehitustingimused. Juurdepääs planeeringu alusel moodustatud Risti tn 1

kinnistule (katastritunnus 66904:001:0194, 100% ärimaa, hoonestusõigus seatud Risti 1

PRKT OÜ kasuks) oli ette nähtud kinnistu kirdepiiri idapoolse otsa lähedalt Kirikumaa

maaüksuselt.

Rapla Vallavolikogu kehtestas 25.08.2011 otsusega nr 80 Põhjakeskuse detailplaneeringu,

mille eesmärgiks on kaubanduskeskuse rajamiseks vajalike tingimuste seadmine ja selleks

muu hulgas krundipiiride muutmine, ehitustingimuste määramine, juurdepääsuteede

lahendamine, parkimise ja liikluse organiseerimine ning tehnovõrkudega varustamise

lahendamine. Juurdepääsuteede rajamine Risti tn 1 kinnistule nähti ette samast kohast, kust

Koguduse

detailplaneeringuga,

ning

täiendavalt

loodekülje

läänepoolsest

otsast.

Planeeringuala hõlmab Risti 1 PRKT OÜ-le kuuluva kinnistuga piirnevat ala, v.a Tallinn-

Rapla-Türi mnt poolset ala.

2. Risti 1 PRKT OÜ esitas Rapla Vallavalitsusele 29.07.2011 ehitusloa taotluse kinnistule

sisse- ja väljasõidu ehitamiseks. Rapla Vallavalitsus keeldus 23.08.2011 kirjaga nr 7-

2.6.1/2419-1 ehitusloa väljastamisest.

3. Risti 1 PRKT OÜ esitas Tallinna Halduskohtule 23.09.2011 kaebuse Rapla

Vallavalitsuse 23.08.2011 kirjaga esitatud ehitusloa väljastamisest keeldumise tühistamiseks.

Kaebaja esitas 13.11.2011 kaebuse täienduse, paludes tuvastada Rapla Vallavalitsuse

tegevusetuse õigusvastasus ehitusloa taotluse menetlemisel ja kohustada vastustajat tegema

ehitusloa väljastamiseks otsus.

4. Tallinna Halduskohus tunnistas 07.08.2015 osaotsusega Rapla Vallavalitsuse

23.08.2011 vastuse nr 7-2.6.1/2419-1 ja Rapla Vallavalitsuse tegevusetuse ehitusloa taotluse

3-11-2290

3(16)

menetlemisel

ajavahemikul

19.08.2011-25.08.2011

õigusvastaseks

ning

uuendas

kohustamisnõude osas menetluse nõudega seotud asjaolude täpsustamiseks.

Kaebaja taotles 07.09.2015 menetluse jätkamist vastustaja kohustamiseks väljastada Risti tn 1

kinnistu sissesõidutee ehitusluba. Vastustaja uuendas ehitusloa menetluse, väljastas kaebajale

ehitusloa sissesõidutee rajamiseks ja taotles 11.12.2015 haldusasja menetluse lõpetamist.

Kaebaja taotles 16.12.2015 menetluse jätkamist ehitusloa väljastamisega viivitamise

õigusvastasuse tuvastamiseks.

Tallinna Halduskohus otsustas 12.05.2016 määrusega jätkata haldusasja menetlust Rapla

Vallavalitsuse 30.11.2015 korraldusega nr 484 kaebajale väljastatud ehitusloa väljastamisega

viivitamise õigusvastasuse tuvastamiseks ajavahemikus 11.11.2011-30.11.2015.

5. Risti 1 PRKT OÜ põhjendas tuvastamisnõuet järgmiselt.

1) Vastustaja viivitus ehitusloa väljastamisel oli õigusvastane. Ebaõige on vastustaja

seisukoht,

et

vajalikud

kooskõlastused

ehitusprojektile

pidi

hankima

kaebaja.

Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 16 lg-st 1 tulenevalt on kooskõlastuste küsimise kohustus

haldusorganil. HMS §-s 6 sätestatud uurimisprintsiibist tulenevalt on kõigi vajalike

kooskõlastuste ja arvamuste küsimine vastustaja ülesanne. Seega on põhjendamatu vastustaja

etteheide, et kaebaja ei kooskõlastanud ehitusprojekti teealuse maa omanikega. Teealuse maa

omanikud ei saa anda ehitusprojektile kooskõlastust, vaid üksnes arvamusi ehitusprojekti

kohta ning nende küsimine ei ole kaebaja ülesanne. Pealegi andis teemaa omanik Rappeli

Keskus OÜ oma kooskõlastuse ehitusprojektile 15.12.2014 kohtuistungil haldusasjas nr 3-13-

43. Ebaõige on vastustaja väide, et Rapla Vallavalitsuse 28.02.2011 korraldusega nr 59,

millega anti kaebajale projekteerimistingimused Risti tn 1 kaubanduskeskuse ja sellega seotud

infrastruktuuri ehitamiseks (projekteerimistingimused), oli seatud kohustus kooskõlastada

projekt teealuse maa omanikega. Projekteerimistingimustes oli nõue kooskõlastada projekt

tehnovõrkude valdajate ja Lääne-Eesti Päästekeskusega. Projekt oli kooskõlastatud OÜ-ga

Rapla Vesi ja Päästeametiga. Projekteerimistingimused ei näinud ette täiendavaid

kooskõlastusi. Eelnevast tulenevalt on ebaõige vastustaja seisukoht, et ehitusloa väljastamine

ei olnud võimalik seetõttu, et puudusid maaomanike kooskõlastused.

2) Arusaamatu on vastustaja seisukoht, et asjas on oluline tuvastada, kas kaebaja oleks võinud

saada ehitamise ajaks ajutise juurdepääsu mujalt kui kolmandate isikute kinnistu kaudu.

Kaebaja arvestas oma kinnistule ligipääsu saamisel detailplaneeringuga, mille järgi oli

vastustajal kohustus Rappeli keskuse teedevõrgustik pärast teede valmimist üle võtta ning

määrata teed avalikku kasutusse. Seeläbi olnuks tagatud ka ligipääs avalikult teelt kaebaja

kinnisasjale.

Vastustaja

kinnitas

detailplaneeringu

vastuväidete

lahendamisel,

et

juurdepääsuküsimus saab lahendatud detailplaneeringu etapilisuse nõude kehtestamisega, st

kohalik omavalitsus ei oleks saanud detailplaneeringu alusel kasutuslube väljastada enne, kui

kaubanduskeskust teenindavad teed, sh Risti tänav, Risti põik ning Kagu tänav (mis hõlmasid

ka mahasõitu) on detailplaneeringu kohaselt välja ehitatud ning vastustajale üle antud.

Detailplaneeringust tulenes tähtaeg teede väljaehitamiseks, tähtajaks oli kasutuslubade

taotlemise ajahetk. Põhjakeskuse detailplaneeringu kohaselt tuli Rappeli keskust teenindavad

tänavad (sh Risti, Risti põik ja Kagu tänav) anda pärast valmimist üle vastustajale ning seega

on detailplaneeringu kohaselt tegu avalike teedega. Kolmas isik on võtnud vastustajaga

sõlmitud lepingutega kohustuse pärast teede valmimist need vastustajale üle anda ning

vastustaja on võtnud kohustuse määrata teed avalikku kasutusse. Seega on ebaõige vastustaja

väide, et kaebaja ei oleks saanud juurdepääsu oma kinnistule sõltumata Põhjakeskuse

detailplaneeringust. Detailplaneering oli otseselt seotud kaebaja kinnistule ligipääsu

tagamisega ning seega on ebaõige vastustaja väide, et kaebajal oli juurdepääsu rajamiseks vaja

maaomaniku nõusolekut. Kuna Risti tänav on detailplaneeringu järgi määratud avalikuks

3-11-2290

4(16)

teeks ja Risti tänavalt on detailplaneeringuga määratud ligipääs Risti tn 1 kinnistule, on

detailplaneeringuga tagatud kaebajale ligipääs avalikult kasutatavalt teelt. Asjaõigusseaduses

reguleeritud juurdepääsu on võimalik nõuda üksnes juhul, kui omanikul puudub juurdepääs

avalikult kasutatavalt teelt. Seega on põhjendamatud vastustaja väited, et kaebaja pidanuks

pöörduma oma õiguste kaitseks tsiviilkohtusse. Vastustajale pidi planeeringumenetluses

olema selge kaebaja huvi juurdepääsu tagamise osas. EhS v.r § 13 järgi pidi

detailplaneeringukohase avalikult kasutatava tee väljaehitamise tagama kohalik omavalitsus,

kui kohalik omavalitsus ja detailplaneeringu koostamise taotleja või ehitusloa taotleja ei ole

kokku leppinud teisiti. Olukorras, kus vastustaja ja kolmanda isiku vahel oli sõlmitud teede

väljaehitamise leping kohustusega anda teed pärast valmimist vastustajale üle, oli vastustajal

kohustus tagada detailplaneeringukohaste teede väljaehitamine ning nende teede avalik

kasutus. Vastustaja ei ole oma planeeringujärgset kohustust siiani täitnud.

3) Kaebajal on ehitusloa väljastamisega viivitamise õigusvastasuse tuvastamiseks põhjendatud

huvi. Vastustaja pidev õigusvastane halduspraktika on toonud kaasa olukorra, kus kaebaja on

oma õiguste kaitseks olnud sunnitud pöörduma korduvalt kohtu poole. Kuna kaebajale varem

väljastatud ehituslubade kehtivusaeg on möödumas ning vastustaja ei ole endiselt taganud

kaebajale detailplaneeringukohast ligipääsu Risti tn 1 kinnistule, võib kaebajal tekkida

vajadus taotleda uusi ehituslube. Seega on kaebajal preventiivne huvi vastustaja poolt

tulevikus läbiviidavate haldusmenetluste õiguspärasuse suhtes. Kaebaja soovib tulevikus

esitada vastustaja vastu kahju hüvitamise nõude. Õige pole vastustaja väide, et hoopiski

kaebaja enda tegevus on tekitanud olukorra, kus ta ei ole suutnud realiseerida oma eesmärki

seoses kaubanduskeskuse rajamisega ning seeläbi on kaebajale tekitatud kahju tema enda

äririsk. Juurdepääs kaebaja kinnistule oli Põhjakeskuse detailplaneeringuga ette nähtud

avalikult kasutatavalt teelt – Risti tänavalt. Kui vastustaja oleks väljastanud kaebajale

ehitusloa ja ühtlasi järginud detailplaneeringus sätestatud kohustust Risti tänava avalikult

kasutatavaks teeks määramise osas, oleks kaebajal olemas ligipääs oma kinnistule ja kaebajale

ei oleks kahju tekkinud.

6. Rapla vald palus jätta tuvastamisnõue rahuldamata.

1) Kaebaja esitas 15.10.2012 ehitusprojekti, milles kajastati Risti tn 1 kaubanduskeskust koos

keskust teenindavate rajatiste ning tanklaga, Kagu tänava-Risti põik-Risti tänava kõnniteid,

välisvõrkusid ja Risti tn 1 kinnistule sissesõiduteid. Kaebaja esitas 16.10.2012 ka taotlused

ehituslubade väljastamiseks kaubanduskeskuse ja selle juurde kuuluvate rajatiste,

ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumiseks vajaliku kanalisatsiooni ning veetorustiku

ehitamiseks. Vastustaja algatas koheselt menetluse, mille käigus selgus, et kaebaja ei ole

projekteerimisel arvestanud Rapla Vallavalitsuse 28.02.2011 korraldust nr 59, millega määrati

kaebajale täiendavad projekteerimistingimused Risti tn 1 kaubanduskeskuse ja sellega seotud

infrastruktuuri

ehitamiseks.

Projekteerimistingimuste

juurde

oli

esitatud

ka

nõue

kooskõlastada projekt tehnovõrkude valdajate ja kinnistute omanikega, kelle kinnistuid

rajatava kaubanduskeskuse infrastruktuur läbis. Vastustaja juhtis kaebaja tähelepanu ka

asjaolule, et kanalisatsioonivesi oli ette nähtud juhtida Rappeli Keskus OÜ poolt rajatud ja

viimasele kuuluvasse pumplasse Suve ja Risti tänavate ristumiskohal, kuid kaebajal puudus

Rappeli Keskus OÜ kooskõlastus. Kaebaja projektil puudusid vajalikud kooskõlastused

kaubanduskeskust teenindavate (rajatavate) teede ja nende aluste maade omanike EELK Rapla

Maarja-Magdaleena Koguduse ja Rappeli Keskus OÜ-ga. Antud asjaolule juhtis vastustaja

tähelepanu

juba

23.08.2011

kirjas,

kus

lisaks

mitmetele

olulistele

puudustele

projektdokumentatsioonis tõi vastustaja välja ka selle, et kaebajal puuduvad vajalikud

kooskõlastused, et saada ehitusluba sissesõidutee rajamiseks.

Vastustaja ehitusosakonna 22.11.2012 töökoosolekul jõuti seisukohale, et kuna kaebaja

projektidel puudusid vajalikud kooskõlastused, siis oli võimalik ehitusluba väljastada üksnes

3-11-2290

5(16)

sidekaabli kanalisatsiooni rajamiseks. Vastustaja väljastas 29.11.2012 kaebajale ehitusloa nr

3638 Risti tn 1 kaubanduskeskuse sidekaabli kanalisatsiooni ehitamiseks. Ehitusloa

väljastamise aluseks oli Rapla Vallavalitsuse 26.11.2012 korraldus nr 501. Vallavalitsus

peatas 12.12.2012 kirjaga ehitusloa taotluse menetluse kuni kooskõlastuste saamiseni, sest

projektdokumentatsiooni koosseisus puudusid maaomanike kooskõlastused ja ehituslubade

taotlus ei olnud esitatud maaomaniku poolt (kuni 30.06.2015 kehtinud ehitusseaduse (EhS v.r)

§ 23 lg 11). Vastustaja selgitas, et kui taotleja on projektdokumentatsiooni kooskõlastanud

kinnistu omanike EELK Rapla Maarja-Magdaleena Koguduse ja Rappeli Keskus OÜ-ga, on

võimalik menetlusega jätkata, arutada kaebaja ülejäänud ehituslubade taotlusi veel samal

aastal vallavalitsuse 17. detsembri istungil ning väljastada ehitusload, k.a sissesõidutee

ehitusluba. Kaebaja ei kõrvaldanud 12.12.2012 kirjas toodud puudusi kooskõlastuste osas

ning pöördus selle asemel erinevate kaebustega aastatel 2012-2013 halduskohtusse.

2) Asjas on oluline tuvastada, kas kaebaja oleks võinud saada ehitamise ajaks ajutise

juurdepääsu Risti tn 1 kinnistule mujalt kui EELK Rapla Maarja-Magdaleena Kogudusele ja

Rappeli Keskus OÜ-le kuuluvate kinnistute kaudu ning kas vastustaja oleks saanud sellest

tulenevalt väljastada kaebajale ehituslubasid ja kaebaja oleks saanud nende alusel alustada

kaubanduskeskuse ehitustegevusega. Nii Koguduse kui ka Põhjakeskuse detailplaneeringu

kohaselt on kaebaja kinnistule juurdepääsude ja kinnistu teenindamiseks vajalike

tehnovõrkude asukohaks EELK Rapla Maarja-Magdaleena Kogudusele ja Rappeli Keskus

OÜ-le kuuluv Risti tänav L1. See tähendab, et sõltumata Põhjakeskuse detailplaneeringu

lahendusest puudub kaebajal formaalne juurdepääs avalikult kasutatavale teele. Kaebaja

kinnistu ei piirne vahetult avalikult kasutatava teega ja kaebaja peab saama juurdepääsu

rajamiseks maaomaniku nõusoleku, et vahepealset ala kasutada. Kaebaja on ka ise kinnitanud

ja tõendanud, et tal puudub võimalus ajutise juurdepääsu saamiseks mujalt. Seega ei oleks

kaebaja saanud väljastatud ehituslubade alusel alustada reaalselt kaubanduskeskuse

ehitustegevusega, kuna tal puudub juurdepääs oma kinnistule. Risti tn 1 kinnistule

juurdepääsu saamine ja tehnovõrkude väljaehitamine on kaebajale olnud tagatud tulenevalt

asjaõigusseadusest. Kaebaja oleks pidanud juba ammu esitama vastava nõude tsiviilkohtusse.

Vastustaja ei saa sellist nõuet kohtusse esitada ja sõlmida kokkuleppeid kinnistu omanikega

ning seetõttu ei saa vastustaja vastutada ka selle eest, et kaebaja ei ole saanud alustada

kaubanduskeskuse ehitamisega. Asjaolu, et kaebaja ei ole soovinud eeltoodud õigusi kasutada,

ei tähenda, et vastustaja tegevus ehituslubade väljastamisel oleks õigusvastane ning seotud

kaebajale väidetava kahju tekkimisega. Kaebaja oli hoonestusõiguse lepingu sõlmimisel

teadlik, et tal puudub avalikult teelt juurdepääs Risti tn 1 kinnistule.

3) 01.07.2015 jõustunud ehitusseadustik (EhS) ei nõue ehitusloa taotluse esitamist

maaomaniku poolt ja näeb ette kinnisasja omaniku menetlusse kaasamise. Arvestades, et

kehtiv õigus ei piiranud enam ehitusloa taotluse esitamise õigust, pidas vastustaja võimalikuks

omal initsiatiivil haldusmenetluse uuendada. Haldusorganil peab olema menetluse

uuendamise otsuse tegemiseks mõistlik aeg. Vastustaja pöördus kaebaja poole 2015. a

septembri alguses pärast puhkuste perioodi ega ole ehitusloa väljastamisega õigusvastaselt

viivitanud.

4) Kohtupraktika ei välista preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamist, kuid

praegusel juhul ei saa pidada kaebaja tuvastamishuvi põhjendatuks. Vastustaja on niikuinii

kohustatud juhinduma oma tegevuses kehtivast seadusest ja detailplaneeringutest. Kaebaja on

ise oma tegevuse ja tegevusetusega tekitanud olukorra, kus ta ei ole suutnud realiseerida oma

eesmärki seoses kaubanduskeskuse ehitamisega. Kaebaja sõlmis 2011. aastal hoonestusõiguse

lepingud olukorras, kus tal puudus juurdepääs oma kinnistule ning sellega võttis kaebaja

endale teadliku äririski, et tal ei ole võimalik ehitada kaubanduskeskust oma äriplaanis

ettenähtud tingimustel ja tähtaegadel.

3-11-2290

6(16)

7. Tallinna

Halduskohus

rahuldas

15.07.2016

osaotsusega

kaebuse

osaliselt

(resolutsiooni p 1), tunnistas Rapla Vallavalitsuse tegevusetuse Risti tn 1 kinnistule sisse- ja

väljasõidu ehitamiseks ehitusloa taotluse menetlemisel ajavahemikel 06.11.2012-19.11.2012

ja 15.10.2015-30.11.2015 õigusvastaseks, jättis muus osas kaebuse rahuldamata (resolutsiooni

p 2) ning mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 1426,88 eurot

(resolutsiooni p 3).

1) Vaidluse all on küsimus, kas vastustaja on olnud perioodil 11.11.2011-30.11.2015 kaebaja

kinnistule sisse- ja väljasõidu ehitamiseks 29.07.2011 esitatud (16.10.2012 täpsustatud)

ehitusloa taotluse alusel ehitusloa väljastamisega õigusvastases viivituses.

2) Vaidlust ei ole järgmiste asjaolude üle. Praeguses menetluses käsitletava ehitusloa

väljastamise üheks põhiliseks aluseks on Rapla Vallavolikogu 25.08.2011 otsusega

kehtestatud Põhjakeskuse detailplaneering. Enne nimetatud detailplaneeringu kehtestamist

reguleeris Risti tn 1 krundile ligipääsuteid Rapla Vallavolikogu 26.06.2008 otsusega nr 41

kehtestatud Koguduse detailplaneering. Juurdepääsud Risti tn 1 kinnistule olid ette nähtud

kinnistu kirdepiiri idapoolse otsa lähedalt Kirikumaa maaüksuselt. Kaebajale kuulub Risti tn 1

kinnistu hoonestusõigus ning kinnistule on määratud ehitusõigus kahe kuni kolmekorruselise

ärihoone ehitamiseks koos ärihoone teenindamiseks vajaliku parkimise ning sisse- ja

väljasõitudega. Kaebaja esitas 29.07.2011 ehitusloa taotluse kinnistule sisse- ja väljasõidu

ehitamiseks. Koos ehitusloa taotlusega esitati E. Jahhu Projektbüroo OÜ ehitusprojekt

„Perspektiivse kaubanduskeskuse sisse- ja väljasõidud. Risti tn 1 (katastritunnus

66904:001:0194). Eelprojekt. Seletuskiri ja joonis“, töö nr 277/11, juuli 2011. Osa maa-alast,

kuhu kaebaja soovis sissesõiduteed rajada, asub maa-alal (katastritunnus 66904:001:0295),

mis kuulub Rappeli Keskus OÜ-le (5/100 osas kaasomandist) ja EELK Rapla Maarja-

Magdaleena Kogudusele (95/100 osas kaasomandist). Rapla Vallavalitsus keeldus 23.08.2011

kirjaga ehitusloa väljastamisest. 07.08.2015 osaotsusega

tunnistati nimetatud kiri

õigusvastaseks eelkõige põhjusel, et haldusakt ei vastanud selguse nõudele. Rapla

Vallavalitsus väljastas 30.11.2015 korralduse nr 484 alusel kaebajale ehitusloa nr 484

sissesõiduteede rajamiseks.

3) Ehitusloa väljastamist reguleerisid perioodil 11.11.2011-30.06.2015 EhS v.r §-d 22-28. EhS

v.r § 23 lg 11 sätestas, et ehitusloa taotluse esitab maaüksuse või ehitise omanik või ehitise

kaasomanik kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa

ühises asjas, või korteriomanik korteriomanike häälteenamuse alusel. EhS v.r § 23 lg 8

sätestas, et ehitusloa väljastaja väljastab ehitusloa või keeldub selle väljastamisest 20 päeva

jooksul ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti ning vastava nõude olemasolu korral ehitusprojekti

ekspertiisi esitamise päevast arvates. Eeltoodud regulatsioonist lähtudes nõustus kohus

vastustajaga selles, et kuni 30.06.2015 kehtinud seadus ei võimaldanud kohalikul

omavalitsusel anda ehitusluba, kui ehitusloa taotlust ei olnud esitanud maaüksuse omanik.

Seega ei saanud vastustaja olla ehitusloa väljastamisel õigusvastases viivituses perioodil

11.11.2011-30.06.2015.

Kohus ei nõustunud kaebajaga selles, et vastustaja oleks pidanud lähtuvalt kaebaja taotlusest

ise hankima kaebaja ehitusloa taotlusele maaüksuse omaniku nõusoleku. Kaebaja viidatud

HMS § 16 lg 1 ei ole kohaldatav, sest vajalik ei olnud mitte teise haldusorgani nõusolek, vaid

maaüksuse omaniku taotlus. Ehitusloa taotlust ei esitanud maaüksuse omanikud (Rappeli

Keskus OÜ ja EELK Rapla Maarja-Magdaleena Kogudus), vaid kaebaja, kellel puudus

nimetatud isikute nõusolek või volitus ehitusloa taotluse esitamiseks.

4) Kaebaja viide HMS §-le 6 on põhimõtteliselt õige, kuid arvestades kuni 30.06.2015

kehtinud regulatsiooni, mis sätestas rangelt maaüksuse omaniku õiguse tema maale ehitusloa

taotluse esitamiseks, ei saa asjaolu, et vastustaja ei asunud ise aktiivselt küsima maaüksuse

3-11-2290

7(16)

omanikelt kaebaja taotlusele nõusolekut, muuta vastustaja tegevust ehitusloa taotluse

menetlemisel õigusvastaseks. Vastustaja andis kaebajale võimaluse kõrvaldada ehitusloa

taotluse puudused ja esitada haldusorganile maaomanike nõusolek, kuid kaebaja ei ole seda

teinud.

Kohus on osaotsuses juba tuvastanud, et vastustaja on oma esialgset keeldumist (23.08.2011

vastust) sisuliselt muutnud 11.11.2011 kirjaga. Ajavahemiku 23.08.2011-11.11.2011 osas on

kohus avaldanud seisukoha, et vastustaja ei saanud olla õigusvastases viivituses, kuna ta oli

keeldunud ehitusloa väljastamisest või 23.08.2011 kirja tõlgendamisel taotluse parandamise

võimaluse andmisena ootas puuduste kõrvaldamist. Kuna kaebaja vastustajaga sel teemal ei

suhelnud ja ei palunud 23.08.2011 kirja sisu täpsustada, ei saa nimetatud ajavahemikul

toimunud viivitust lugeda õigusvastaseks.

5) Järgnevalt tõi kohus välja edasises menetluses toimunu ja võttis seisukoha küsimuses, kas

juhul, kui asuda seisukohale, et vastustaja oleks pidanud ise olema aktiivsem ja küsima

maaomanikelt nõusolekut kaebaja ehitusloa taotlusele (millega kohus eelnevalt ei nõustunud),

võis vastustaja olla sel ajal toimunud tegevuses (tegevusetuses) õigusvastases viivituses.

Kaebaja edastas 21.12.2011 vastustajale kooskõlastamiseks Risti tn 1 juurdepääsude projekti

täiendused. Kaebaja edastas vastustajale, Rappeli Keskus OÜ-le ja EELK Rapla Maarja-

Magdaleena Kogudusele 03.01.2012 (täpsustatud 18.01.2012) reaalservituudi seadmise

lepingute ja isikliku kasutusõiguse seadmise lepingute projektid, kuid vastavaid lepinguid ei

sõlmitud. Kaebaja edastas 15.10.2012 vastustajale ja Rappeli Keskus OÜ-le Risti tn 1

ehitusprojekti joonised ja 16.10.2012 vastustajale ehitusloa taotlused koos riigilõivu tasumist

tõendavate dokumentidega. Vastustaja tegi 20.11.2012 kaebajale ettepaneku ehitusloa

taotluste (kokku 6) muutmiseks ning parklale ja kõnniteedele eraldi ehitusloa taotluse

vormistamiseks. Kaebaja esitas 20.11.2012 muudetud ehitusloa taotlused ja täiendavad

materjalid. Vastustaja teatas 22.11.2012 e-kirjaga, et peatab ehituslubade taotluste menetluse,

kuna projekt on vaja viia vastavusse projekteerimistingimustes nõutuga (v.a ehitusluba

sidekaabli kanalisatsiooni rajamiseks). Kaebaja teatas 27.11.2012, et talle on menetluse

peatamine arusaamatu. Vastustaja teatas 12.12.2012, et kui kaebaja on kooskõlastanud

ehitusprojekti Rappeli Keskus OÜ ja EELK Rapla Maarja-Magdaleena Kogudusega, siis on

võimalik jätkata ehituslubade taotluste menetlust ja arutada taotlusi vallavalitsuse 17.12.2012

korralisel istungil. Vastustaja jättis 21.12.2012 kaebaja ehitusprojekti kooskõlastamata.

Kaebaja esitas 11.02.2013 vastustajale teabenõude, mille edastas korduvalt 26.02.2013.

6) Eeltoodud asjaolusid arvestades ei saanud vastustaja olla ehituslubade menetlemisel

õigusvastases viivituses 11.11.2011-16.10.2012, kuna sel ajal ei olnud kaebaja esitanud

vastustajale isegi mitte korrektset ehitusprojekti ega ehitusloa taotlust. Kaebaja on seda ka ise

kinnitanud 30.08.2012 kohtuistungil haldusasjas nr 3-12-213. Kaebaja esitas 16.10.2012

vastustajale ehitusprojekti ja ehitusloa taotluse, mille menetlemiseks oli vastustajal EhS v.r §

23 lg 8 kohaselt aega 20 päeva. Järelikult ei saanud vastustaja tegevus kuni 05.11.2012 olla

õigusvastane.

Vastustaja tegi 20.11.2012 kaebajale ettepaneku ehitusloa taotluste muutmiseks ning peatas

22.11.2012 ehituslubade taotluste (sh praeguses asjas vaidluse all oleva taotluse) menetluse.

Vastustaja tegi esimese menetlustoimingu seaduses ettenähtust 15 päeva hiljem. Seega oli

vastustaja 16.10.2012 (algselt 29.07.2011) esitatud ehitusloa taotluse menetlemisega oma

tegevusetuse tõttu õigusvastases viivituses 14 päeva jooksul.

22.11.2012 menetluse peatamine oli tol ajal kehtinud regulatsiooni arvestades õiguspärane,

sest kaebaja taotles ehitusluba ka maaüksusele, mille omanikuks ta ei olnud ning kaebajal

puudus maaomaniku nõusolek ehitusloa taotluse esitamiseks. Seda, miks vastustaja ei saanud

ehituslubade menetlemisega edasi minna, on vastustaja selgitanud täiendavalt 12.12.2012

3-11-2290

8(16)

kirjas. Rappeli Keskus OÜ esindaja poolt 15.12.2014 kohtuistungil haldusasjas nr 3-13-43

avaldatud valmisolekut nõusoleku andmiseks ei saa käsitada korrektse maaomanike

nõusolekuna, kuna maa teine kaasomanik ei ole nõusolekut andnud. Vastustaja esindaja

märkis samal istungil, et selleks peaks olema kas maaomanike nõusolek ehitusprojektil või

eraldi kirjalik kokkulepe, et kolmandad isikud lubavad ehitada enda maale mahasõidu. Ühtegi

sellist kirjalikku dokumenti ei ole kohtule esitatud ja kohtu teada ei ole sellist dokumenti ka

koostatud. Seega ei olnud 15.12.2014 haldusmenetluse peatamise alus ära langenud ning

vastustaja ei saanud olla taotluse lahendamisega õigusvastases viivituses vähemalt kuni

30.06.2015.

7) Lisaks eeltoodule on pooled pea kõigi nende haldusasjade raames, mis on halduskohtu

menetluses seoses kaebaja ehituslubade taotluste, Põhjakeskuse detailplaneeringu ning selle

alusel antud ehitus- ja kasutuslubadega, pidanud korduvaid kompromissläbirääkimisi

eesmärgiga lahendada asi kõiki kaebusi hõlmava kompromissiga. Näiteks anti haldusasjas nr

3-13-43 viimane tähtaeg läbirääkimiste pidamiseks kuni 20.01.2015 ning kompromissi üheks

arutlusküsimuseks oli ka praeguses asjas vaidluse all olev sissesõidutee ehitusluba. Kaebaja

ise on palunud praeguses asjas korduvalt täiendavat aega kompromissläbirääkimiste

pidamiseks. Kohus määras kompromissläbirääkimiste tähtajaks 23.11.2011, mida pikendas

hiljem korduvalt poolte taotlusel või nõusolekul (kuni 27.12.2011, 10.01.2012, 26.02.2013).

Kaebaja teavitas 30.07.2014 poolte vahel toimuvatest kompromissläbirääkimistest, mis

puudutavad ka praeguse haldusasja lõpetamist. 15.09.2014 teatas kaebaja, et läbirääkimised

jätkuvad ja nende eeldatav lõpuleviimise tähtaeg on 07.10.2014. 28.11.2014 teatas kaebaja, et

läbirääkimised on eeldatavalt luhtunud, millest tulenevalt määras kohus otsuse kuulutamise

aja ja tegi 07.08.2015 osaotsuse. Arvestades, et kaebaja oli juba esitanud kohtule oma õiguste

kaitseks

vastavad

kaebused,

kohus

menetles

neid

ja

menetlusosalised

pidasid

kompromissläbirääkimisi asjade lahendamiseks kõiki haldusasju hõlmava kompromissiga, siis

ei saanud vastustaja olla vaidlusaluse ehitusloa lahendamisel õigusvastases viivituses

vähemalt kuni 20.01.2015 ehk kuni oli selge, et kompromissi ei sõlmita. Samas ei esinenud ka

pärast nimetatud tähtaega jätkuvalt aluseid ehituslubade taotluste menetluse uuendamiseks,

sest kaebaja ei olnud esitanud vastustajale maaomanike nõusolekut ehitusloa taotlemiseks ja

vastustajal puudus kohustus seda maaomanikelt nõuda.

8) Alates 01.07.2015 reguleerivad ehitusloa väljastamist EhS §-d 38-46. Need sätted tõid

kaasa olulisi muudatusi ehituslubade taotluste menetlemisel. EhS § 42 lg 5 sätestab, et pädev

asutus annab ehitusloa 30 päeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates. Pädev asutus

annab kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks kuni kümme päeva. EhS § 42 lg 6

kohaselt kaasab pädev asutus menetlusse kinnisasja omaniku, kui taotlust ei ole esitanud

omanik, ja vajaduse korral kinnisasjaga piirneva kinnisasja omaniku.

9) Vastustaja ei olnud vähemalt osaliselt õigusvastases viivituses ka alates 01.07.2015.

Vastustaja uuendas haldusmenetluse omal initsiatiivil 09.09.2015 (08.09.2015 dateeritud

kirjaga). Menetluse varasemat uuendamist takistanud mõjuvaks põhjuseks saab lugeda

asjaolu, et seadus jõustus traditsiooniliste suvepuhkuste ajal. Kahekuuline viivitus menetluse

uuendamisel ei olnud õigusvastane, sest ka kaebaja ise ei taotlenud sel ajal menetluse

uuendamist. Vastustaja esitas 09.09.2015 päringu, kas kaebaja taotleb jätkuvalt ehitusluba

sissesõidutee rajamiseks. Kaebaja kinnitas 14.09.2015 ehitusloa taotluste juurde jäämist.

Vastustaja palus 17.09.2015 Rappeli Keskus OÜ-lt ja EELK Rapla Maarja-Magdaleena

Koguduselt seisukohta seoses kaebaja juurdepääsutee ehitusloa menetluse uuendamisega

hiljemalt 01.10.2015. Vastustaja palus 01.10.2015 kirjaga kaebaja seisukohta Rappeli Keskus

OÜ ja EELK Rapla Maarja-Magdaleena Koguduse seisukoha osas ning kaebaja esitas

seisukoha 08.10.2015. Vallavalitsus võttis 30.11.2015 vastu korralduse nr 484, mille alusel

andis kaebajale sissesõidutee rajamiseks ehitusloa. Arvestades, et tegemist ei olnud uue, vaid

3-11-2290

9(16)

juba 29.07.2011 esitatud ja 16.10.2012 täpsustatud ehitusloa taotlusega, mille menetlus oli

peatatud ning haldusorgan uuendas menetluse oma initsiatiivil, mitte kaebaja taotluse alusel,

siis ei saanud vastustaja olla perioodil 01.07.2015-14.09.2015 õigusvastases viivituses,

kuivõrd kaebaja ise ei esitanud vaatamata õigusliku olukorra muutumisele taotlust menetluse

uuendamiseks, vaid kinnitas soovi haldusmenetluse jätkumiseks alles pärast vastustaja päringu

saamist.

10) Menetluse uuendamise tõttu ei pidanud vastustaja lähtuma EhS § 42 lg-s 5 sätestatud 30-

päevasest tähtajast, vaid sai muu hulgas juhinduda haldusmenetluse üldistest põhimõtetest, et

haldusakt tuleb võtta vastu mõistliku aja jooksul, tagades kõigi osapoolte ärakuulamise.

Vahepeal peatunud haldusmenetlus tuleb lõpule viia nii kiiresti kui võimalik, jälgides

seejuures seadusega põhimenetluse läbiviimiseks ettenähtud tähtaegu. Menetluse peatumise

ajal muutunud olukord võib põhjustada vajaduse täiendavate menetlustoimingute

läbiviimiseks, mis omakorda võib õiguspäraselt pikendada otsuse langetamist. Haldusorganil

on võimalik menetlustähtaegu põhjendatud otsusega pikendada.

11) Kohus nõustus vastustajaga, et kohalikul omavalitsusel tuli arvestada, et ehitusluba taotleti

võõrale maale ja muutunud õiguslik regulatsioon nägi sellises olukorras ette maaomanike

menetlusse kaasamise ja nende seisukoha ärakuulamise. Uues seaduses on taotluse

menetlemiseks 10-päeva võrra pikem tähtaeg. EhS § 42 lg-s 5 toodud ehitusloa väljastamise

tähtajast lähtumise korral hakkas tähtaeg kulgema 14.09.2015, mil kaebaja nõustus menetluse

uuendamisega. Sellisel juhul tulnuks ehitusluba väljastada 14.10.2015. Luba väljastati

30.11.2015, seega 47 päeva pärast seaduses sätestatud tähtaega. Vastustaja määras

maaomanikele arvamuse avaldamiseks tähtaja nii, et tal jäi vähemalt 2 nädalat aega lõpliku

otsuse tegemiseks. Kaebaja, kes avaldas omapoolseid täiendavaid seisukohti 08.10.2015, ei

saanud põhjustada asja lahendamisega venitamist ligi kaks kuud pärast seisukohtade

laekumist. Vastustaja ei ole sisuliselt põhjendanud, miks ta pärast 08.10.2015 viivitas otsuse

langetamisega ligi kaks kuud. Kuna ehitusloa annab vallavalitsus, tuleb loa väljastamiseks

korraldada vallavalitsuse istung, mis võtab teatava aja, kuid vastustaja ei ole toonud välja

ühtegi põhjendust, miks ei olnud võimalik korraldada istungit varem ja miks ei pikendatud

haldusmenetlust või selgitatud menetlusosalistele, miks otsustamine viibib. Seetõttu oli

vastustaja alates 15.10.2015-30.11.2015 ehk 47 päeva ulatuses ehitusloa väljastamise otsuse

langetamisel õigusvastases viivituses.

12) Kaebaja märgib õigesti, et projekteerimistingimustest ei nähtu kohustust kooskõlastada

projekt teealuse maa omanikega. Samas ei ole see kaebuse lahendamise seisukohast oluline,

sest vastustajal tuli taotluse lahendamisel lähtuda seadusest ning maaomanike nõusolekuta ei

olnud võimalik kaebaja taotletud ehitusluba menetleda. Seetõttu oli menetluse peatamine

nõusoleku saamiseni põhjendatud.

13) Kohus nõustus kaebajaga, et praeguse asja lahendamisel ei ole erinevalt vastustaja

väidetust oluline tuvastada, kas kaebaja oleks võinud saada ehitamiseks ajutise juurdepääsu

mujalt kui kolmandatele isikutele kuuluvate kinnistute kaudu. See küsimus on oluline

võimaliku kahjunõude lahendamisel. Kuna praeguses asjas lahendab kohus ehitusloa

väljastamisega õigusvastase viivitamise küsimust, ei oma vaidluse kontekstis tähendust ka

vastustaja väited, et kaebaja oleks pidanud juba ammu esitama tsiviilkohtusse nõude seoses

juurdepääsu küsimusega.

14) Kaebaja väited selle kohta, et tema krundile tuli tagada juurdepääs vastavalt kehtestatud

detailplaneeringule ja detailplaneeringus olid sätestatud tähtajad teede väljaehitamiseks, on

vaidlusküsimuseks haldusasjas nr 3-13-385, kus halduskohus on juba avaldanud oma

seisukoha, et Põhjakeskuse detailplaneeringuga pandi Rappeli Keskus OÜ-le kohustus ehitada

lisaks tänavatele kõik detailplaneeringus märgitud juurdepääsuteed ning anda need üle

3-11-2290

10(16)

vastustajale. Neil teemadel peatumine ei ole vajalik ka põhjusel, et vastavad asjaolud ei

muuda fakti, et kehtinud õiguslikku regulatsiooni ja faktilisi asjaolusid arvestades (teed olid

teiste isikute eraomandis, mitte vallale üle antud avalikult kasutatavad teed) ei saanud

vastustaja kaebajale taotletud ehituslube väljastada. Asjasse puutumatud on kaebaja ja

vastustaja arutlused selle üle, kas vastustaja pidi Põhjakeskuse detailplaneeringu menetlemise

käigus aru saama, et kaebaja huvi detailplaneeringu menetluses oli suunatud Risti tn 1

kinnistule juurdepääsu tagamisele.

15) Kohus ei nõustunud vastustaja seisukohaga, et kaebajal puudub tuvastamiskaebuse

esitamiseks põhjendatud huvi. Kaebajal oli muudetud kaebuse esitamisel nii preventiivne huvi

kui ka võimaliku kahjunõude esitamise soov. Kahjunõude perspektiivitus ei olnud ilmselge,

mistõttu tuli tuvastamiskaebus lahendada sisuliselt.

16) Kohus ei jaganud 07.08.2015 osaotsusega menetluskulusid, mistõttu tuleb võtta seisukoht

kogu haldusasja menetluskulude jaotamise osas. Põhinõudes, mis puudutas Rapla

Vallavalitsuse 23.08.2011 vastuse tühistamist, tuvastas kohus vastuse õigusvastasuse

(rahuldas pooles ulatuses). Viivitamise õigusvastasuse tuvastamise nõuete osas rahuldas kohus

kaebuse väga väikeste perioodide osas (vastavalt 7, 14 ja 47 päeva). Kokku oli vaidluse all

ajavahemik 18.08.2011-30.11.2015 ehk ca 4 aastat ja 3 kuud. Kaebaja kasuks on

proportsionaalne mõista menetluskulud välja 30% ulatuses. Kaebaja menetluskulusid

tõendavad arved ja maksekorraldused. Arve nr 789 summas 433,70 eurot tasumist kohtule

esitatud dokumentidest ei nähtu. Kaebuselt on tasutud riigilõiv 15,97 eurot. 4741,26 eurost

30% on 1422,38 eurot. Kaebaja kasuks tuleb välja mõista ka 30% riigilõivust, s.o 4,50 eurot.

Kokku kuulub vastustajalt kaebaja kasuks väljamõistmisele menetluskulu 1426,88 eurot.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

8. Risti 1 PRKT OÜ palub apellatsioonkaebuses muuta halduskohtu 15.07.2016 otsust

ning tuvastada Rapla Vallavalitsuse tegevusetuse Risti tn 1 kinnistule sisse- ja väljasõidu

ehitamiseks

ehitusloa

taotluse

menetlemisel

ajavahemikul

20.11.2012-14.10.2015

õigusvastasus.

1) Halduskohus tugines otsuse põhjendustes peamiselt asjaolule, et EhS v.r ei võimaldanud

kohalikul omavalitsusel anda ehitusluba, kui ehitusloa taotlust ei olnud esitanud maaüksuse

omanik, ning vastustaja ei pidanud taotlema ehitusloa taotlusele maaüksuse omaniku

nõusolekut. Halduskohtu põhjendused ei ole kooskõlas EhS v.r ja HMS-ga. Samuti ei ole

kohus arvestanud Põhjakeskuse detailplaneeringus sätestatut. Detailplaneeringu seletuskirja p-

s 2.14 on märgitud: „Detailplaneeringuga määratud teemaa kruntide omanik(ud) on

kohustatud lubama teemaale detailplaneeringujärgsete tehnovõrkude rajamist nii Risti tn 1 kui

ka teiste Koguduse detailplaneeringuga kavandatud kinnistu omanike poolt. /…/.

Detailplaneeringuga määratud teemaa kruntide omanik(ud) on kohustatud lubama teelt

juurdepääsu nii Risti tn 1 kinnistu kui ka teistele Koguduse detailplaneeringuga kavandatud

kinnistu omanikele.“ Seega on Põhjakeskuse detailplaneeringust tuletatav maaomanike

kohustus anda juurdepääsutee ehitamiseks vastav nõusolek. Olukorras, kus vastustaja on

kehtestanud detailplaneeringu, samuti sõlminud detailplaneeringust huvitatud isikuga taristu

väljaehitamise lepingu, mille kohaselt oli vaidlusaluse juurdepääsutee ehitamise kohustus

Rappeli Keskus OÜ-l, pidi vastustajale olema teada, et maaomanikele on pandud kohustus

olla nõus juurdepääsutee rajamisega üle Rappeli Keskus OÜ ja EELK Rapla Maarja-

Magdaleena kaasomandis oleva maa-ala. Eeltoodut, samuti haldusmenetluse printsiipe, sh

uurimispõhimõtet arvestades oli vastustajal endal kohustus selgitada välja kolmandate isikute

nõusolek juurdepääsutee rajamiseks. Kui kolmandad isikud ei oleks nõusolekut andnud, oleks

3-11-2290

11(16)

vastustajal olnud õigus detailplaneeringu ja lepingu alusel maa osaliselt sundvõõrandada,

kuivõrd kaebajal oli detailplaneeringust tulenevalt õigus nõuda ligipääsu Risti tn 1 kinnistule.

2) Täiendavalt on halduskohus leidnud, et kuivõrd menetlusosalised pidasid veel kuni

20.01.2015 kompromissläbirääkimisi, ei saanud vastustaja olla sel perioodil õigusvastases

viivituses. Kaebaja halduskohtuga ei nõustu. Kompromissläbirääkimiste perioodil oli

aktiivseks pooleks üksnes kaebaja. Üheks vastustaja väljendatud kompromissitingimuseks oli

kaebaja poolt hüvitise maksmine Rappeli Keskus OÜ-le, mis oli aga Põhjakeskuse

detailplaneeringut (mille kohaselt tuli detailplaneeringukohased teed välja ehitada Rappeli

Keskus OÜ-l) arvestades kaebaja jaoks üllatuslik, arusaamatu ja põhjendamatu. Täiendav

põhjus kompromissi saavutamata jäämisel tulenes samuti vastustajast ning tema keeldumisest

hüvitada osaliselt kaebaja menetluskulud, kusjuures vastustaja on ise kandnud erinevates

kohtuasjades oluliselt suuremaid kulusid kui kompromissläbirääkimiste käigus kaebaja poolt

taotletud summa. Kohus peatab haldusasja menetluse lepitusmenetluse läbiviimise ajaks

(HKMS § 137 lg 2). Menetluse peatamisel on õiguskirjandusest tulenevalt ennekõike

sümboolne funktsioon, mis kujutab endast n-ö vaherahu, luues soodsama fooni

läbirääkimisteks. Samuti käib kõnealune säte üksnes menetlustähtaegade, mitte võimaliku

õigusvastase

käitumise

kohta.

Olukorras,

kus

poolte

vahel

on

käimas

kompromissläbirääkimised, kuid üks pool ei näita ühelgi viisil kompromissi saavutamise

soovi ning keeldub kõigist pakutud kompromissidest omapoolseid kompromisse vastu

pakkumata, ei saa asuda seisukohale, et selle poole jaoks peatub läbirääkimiste ajaks

õigusvastase käitumise tuvastamise periood. Seega ei saa nõustuda halduskohtu seisukohaga,

et kompromissläbirääkimiste kulgemise ajal ei saanud vastustaja olla õigusvastases viivituses.

Selline seisukoht on vastuolus kompromissläbirääkimiste olemusega olukorras, kus üks pool

ei soovigi tegelikkuses kompromissini jõuda.

3) Kuna vastustaja kohustus pöörduda ise maaomanike poole vajalike nõusolekute saamiseks

tulenes Põhjakeskuse detailplaneeringust, ei ole vastustaja kohustus seotud EhS jõustumisega.

Seetõttu oli vastustaja 20.11.2012-15.10.2015 õigusvastases viivituses.

9. Rapla vald palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu 15.07.2016 otsus osas,

millega kohus rahuldas kaebuse ning tunnistas Rapla Vallavalitsuse tegevusetuse Risti tn 1

kinnistule sisse- ja väljasõidu ehitamiseks ehitusloa taotluse menetlemisel ajavahemikel

06.11.2012-19.11.2012 ja 15.10.2015-30.11.2015 õigusvastaseks, ning jätta kaebus selles osas

rahuldamata.

1) Nõustuda ei saa halduskohtu seisukohaga, et vastustaja, tehes kaebajale 20.11.2012

ettepaneku ehitusloa taotluse muutmiseks, tegi esimese menetlustoimingu 15 päeva seaduses

ettenähtust hiljem ning oli taotluse menetlemisega oma tegevusetuse tõttu 14 päeva jooksul

õigusvastases viivituses. Halduskohus ei ole analüüsinud põhjalikult ehitusloa menetlusega

seotud asjaolusid, mistõttu jõudis ebaõigele järeldusele, et vastustaja oli tegevusetu

ajavahemikul 06.11.2012-19.11.2012. Kohus ei võtnud arvesse, et kaebaja täpsustas

16.10.2012 taotlust 18.10.2012 ja esitas digitaalselt allkirjastatud ehitusloa taotluse

sissesõidutee rajamiseks. Juba sel põhjusel lükkus taotluse menetlemise tähtaeg kahe

kalendripäeva võrra edasi ning kohtu poolt märgitud tähtaja kulgemise algus 16.10.2012 on

ebaõige. Vastustaja sai asuda kontrollima talle ehitusprojektiga üle antud dokumentatsiooni

alles pärast taotluse täpsustamist. EhS v.r § 23 lg 8 sätestas ehitusloa väljastamiseks või sellest

keeldumiseks 20-päevase tähtaja ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti esitamise päevast arvates.

2012. a oktoobris-novembris toimus juba kohtumenetlus, mistõttu pidas vallavalitsus

vajalikuks erilise tähelepanelikkusega kontrollida talle esitatud dokumente, vältimaks uusi

kohtumenetlusi. Kaebaja projekteerija ei olnud teadlik osadest dokumentidest, mis tingis

omakorda menetluses täiendava tähtaja andmise vajaduse selguse saamiseks enne lõplike

otsuste tegemist. Neil asjaoludel ei ole põhjendatud halduskohtu seisukoht vastustaja

3-11-2290

12(16)

tegevusetuse õigusvastasuse kohta perioodil 06.11.2012-19.11.2012. Menetluse pikenemine

antud perioodi võrra oli tingitud erandlikest asjaoludest.

2) Nõustuda ei saa ka halduskohtu seisukohaga, et vastustaja oli 15.10.2015-30.11.2015 ehk

47 päeva ulatuses ehitusloa väljastamise otsuse langetamisel õigusvastases viivituses. Pärast

haldusmenetluses kõigi osapoolte ärakuulamist ja vastuste saamist oli vastustajal vaja ette

valmistada korralduse eelnõu, mis tuli kooskõlastada kõigi vajalike ametnikega vallavalitsuse

siseselt. Vald oli ehitusloa menetlemisel jätkuvalt seotud ka erinevate pooleliolevate

kohtuasjadega, mis tingis menetlemise täiendava põhjalikkuse ning sellest tulenevalt tähtaja

pikenemise. Vastustajal on kaebajaga pooleli kokku 8 kohtuasja, mis tähendab, et iga

haldusakt või toiming, mida vald kaebajaga seonduvalt teeb, kuulub kaebaja poolt

vaidlustamisele.

10. Rapla vald palub 17.10.2016 vastuses jätta Risti 1 PRKT OÜ apellatsioonkaebus

rahuldamata.

1) Enne 01.07.2015 kehtinud PlanS-st (PlanS v.r) ei tulenenud kohustust määrata

detailplaneeringus planeeringukohaste avalikult kasutatavate objektide valmimise tähtajad.

Sellist kohustust ei tulenenud ka EhS v.r §-st 13. Rappeli Keskus OÜ pidi planeeringu

kohaselt välja ehitama tema ehituskrunti teenindavad juurdepääsuteed. Detailplaneeringu

seletuskirjas on juurdepääsuteede all peetud silmas tänavaid ja teedevõrku planeeringualal ehk

planeeringuga ettenähtud ehitistele juurdepääsuteed. Seega on väär kaebaja käsitlus, et

Rappeil Keskus OÜ-l oli kohustus projekteerida ja ehitada välja Risti tn 1 kinnistut

teenindavad juurdepääsuteed avalikult kasutatavalt tänavalt/teelt. Vastustajal puudus kohustus

ja vajadus kohustada arendajat realiseerima kruntide vahelisi rajatisi teadmata, kas ja millal

nende kruntide ehitusõigust üldse realiseeritakse. Rappeli Keskus OÜ on täitnud

detailplaneeringut ja lepinguid ning ehitanud välja oma tegevuseks vajaliku infrastruktuuri.

Nii Koguduse detailplaneeringu kui Põhjakeskuse detailplaneeringu kohaselt on kaebaja

kinnistule juurdepääsuteede asukohaks eraomandis olev kinnistu. Kaebaja kinnistu ei piirne

vahetult avalikult kasutatava teega ja kaebaja pidi juurdepääsu rajamiseks ootama ära tee

üleandmise vastustajale või saama maaomaniku nõusoleku, et vahepealset ala kasutada.

Vastustajal ei ole võimalik ehitada ise teid, kuna eramaa omanik ei ole andnud vastustajale

õigust oma maal ehitada ning kinnisasja üleandmise kohustus on seotud avaliku

infrastruktuuri väljaehitamisega Rappeli Keskus OÜ poolt. Vastustaja on teinud ja teeb

jõupingutusi avalike teede ülevõtmiseks ja olukorra lahendamiseks. Vastustaja ei nõustu

kaebaja seisukohaga, et vastustajal oleks olnud õigus kolmandate isikute kinnistu

sundvõõrandada ning vastustajal oli detailplaneeringust tulenev kohustus pöörduda

maaomanike poole vajalike nõusolekute küsimiseks. Mahasõidu märkimine detailplaneeringus

ei ole kinnisasja kitsendus, mida kaebaja saaks vastustajalt või kolmandalt isikult

haldusmenetluses või halduskohtus nõuda. Risti tn 1 kinnistule juurdepääsu saamine on

kaebajale olnud tagatud tulenevalt asjaõigusseadusest. PlanS v.r § 9 ega § 4 lg 3 (samuti

kehtiva PlanS § 126) ei ole õiguslikuks aluseks, millest tuleneks vastustajale kohustus tagada

kaebajale faktiliselt juurdepääs tema kinnistule või nõuda sellise kohustuse täitmist

kolmandalt isikult. Planeeringu seletuskirja lausetel, isegi kui need kohustaks kolmandat isikut

rajama kõik detailplaneeringujärgsed rajatised, ei ole haldusakti iseloomu ja need ei ole ka

kinnisasja kitsendused, mille täitmist saaks vastustaja kolmandalt isikult nõuda.

2) Põhjendatud on halduskohtu seisukoht, et vastustaja ei saanud olla ehitusloa taotluse

lahendamisel viivituses vähemalt kuni ajani, mil oli selge, et kompromissi ei sõlmita. Samas ei

esinenud ka pärast nimetatud tähtaega jätkuvalt aluseid menetluse uuendamiseks, sest kaebaja

ei olnud esitanud vastustajale maaomanike nõusolekut ehitusloa taotlemiseks ning vastustajal

puudus kohustus seda maaomanikelt nõuda.

3-11-2290

13(16)

11. Risti 1 PRKT OÜ palub 26.10.2016 vastuses jätta Rapla valla apellatsioonkaebus

rahuldamata.

1) Halduskohus leidis õigesti, et vastustaja tegi esimese menetlustoimingu menetluses

20.11.2012 ehk 15 päeva hiljem kui seadus ette nägi. Vastustaja põhjendas viivitust asjaoluga,

et

kaebaja

ei

olnud

projekteerimisel

arvestanud

projekteerimistingimusi.

Projekteerimistingimused olid antud kaubanduskeskuse ehitusprojekti koostamiseks ega

hõlmanud

kaubanduskeskusega

seotud

infrastruktuuri,

mistõttu

ei

puutu

projekteerimistingimused asjasse. Isegi kui nendega olid hõlmatud ka Risti tn 1 sisse- ja

väljasõidud,

oli

kaebaja

16.10.2012

taotlus

koos

ehitusprojektiga

kooskõlas

projekteerimistingimustega. Väide, et projekteerimistingimuste juurde oli lisatud nõue

kooskõlastada kaubanduskeskuse projekt muu hulgas kinnistute omanikega, on ebaõige.

Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et kooskõlastuse ja arvamuse küsimise kohustus on

haldusorganil endal. Kui arvamuse andja seisukoht ei ole positiivne, ei takista see ehitusloa

väljastamist. Vastustaja 12.12.2012 kiri kaebajale oli pahatahtlik, sest vastustajale oli Rappeli

Keskus OÜ 30.11.2012 menetlusdokumendist haldusasjas nr 3-12-213 teada, et kaebajal ei ole

võimalik maaomanike kooskõlastusi saada. Seetõttu oleks vastustaja pidanud ise pöörduma

Rappeli Keskus OÜ ja EELK Rapla Maarja-Magdaleena Koguduse poole. Lisaks peab

kaebaja vajalikuks veelkord rõhutada, et Põhjakeskuse detailplaneering nägi ette nimetatud

isikute kohustuse nõusolek anda. Vastustaja seisukoht, et olukorras, kus poolte vahel oli juba

käimas kohtuvaidlus, tuli dokumente kontrollida erilise tähelepanelikkusega, jääb

arusaamatuks. Taotlusi tuleb menetleda nõuetekohaselt ka siis, kui poolte vahel ei ole käimas

kohtuvaidlust.

2) Kaebaja ei nõustu vastustaja seisukohaga, et kaebajal endal tulnuks pöörduda vastustaja

poole haldusmenetluse uuendamiseks. Selleks, et haldusmenetlust oleks võimalik HMS §-st

44 tulenevalt uuendada, peab haldusorgan olema haldusmenetluse HMS § 43 mõttes lõpule

viinud. Kaebajal ei olnud võimalik taotleda juurdepääsutee ehitusloa taotluse menetluse

uuendamist, sest 16.10.2012 alanud haldusmenetlus ei olnud selleks ajaks veel lõppenud.

Haldusmenetlus lõppes haldusakti andmisega 30.11.2015. Vastustaja peatas ehitusloa taotluse

menetluse 22.11.2012 kirjaga. Kaebajal ei olnud kohustust teavitada vastustajat 01.07.2015

jõustunud õigusnormidest. Haldusmenetluse seaduslikkuse peab tagama haldusorgan.

Olukorras, kus juurdepääsutee ehitusloa osas oli käimas kohtumenetlus, oli vastustajal seda

enam kohustus haldusmenetlus võimalikult kiiresti lõpule viia. Vastustaja seisukohad ei

põhjenda tema õigusvastast tegevusetust ajavahemikul 15.10.2015-30.11.2015.

12. Risti 1 PRKT OÜ märgib 02.05.2017 seisukohtades täiendavalt järgmist.

Põhjakeskuse detailplaneeringu seletuskirja p 2.14 nägi ette, et pärast tänavate ja taritstu

väljaehitamist tuleb tänavad tasuta üle anda Rapla vallale. Kui juurdepääsuteid ei oldud

detailplaneeringuga määratud tähtajaks (s.o enne ehituskruntidele kavandatud ehitistele

kasutusloa saamist) vastustajale tasuta üle antud, oleks vastustajal tulnud lähtuda

detailplaneeringust ja planeeringualas olevad tänavad ja taristu ise kolmandatelt isikutelt üle

võtta. Kohalikul omavalitsusel on kohustus tagada kehtestatud planeeringute järgimine. Kui

kolmandad isikud ei oleks nõustunud vastustajale teemaad mõistliku aja jooksul üle andma,

tulnuks

vastustajal

sõlmida

servituudileping

teemaa

kasutamiseks

ning

sellega

mittenõustumise korral pidanuks vastustaja otsustama sundvõõrandamise või sundvalduse

seadmise. Seega oli teemaa omanike seisukoha väljaselgitamine olukorras, kus kaebaja taotles

ehitusluba planeeringukohasele juurdepääsuteele, vastustaja kohustus ning keeldumise korral

tulnuks vastustajal lähtuda PlanS v.r § 4 lg 2 p-st 3 ning tagada detailplaneeringu järgimine.

Halduskohus on tõlgendanud EhS v.r § 23 lg-t 11 ebaõigesti, jättes arvestamata, et nimetatud

sätte rakendamisel on kohalikul omavalitsusel kaalutlusõigus. Halduskohtu seisukoha järgi

olnuks vastustajal õigus jätta kaebajale ehitusluba andmata ka juhul, kui juurdepääsutee alune

3-11-2290

14(16)

maa oleks olnud vastustajale üle antud, kuna ka siis ei oleks juurdepääsutee aluse maa

omanikuks olnud mitte kaebaja, vaid vastustaja ise. Olukorras, kus kompromissläbirääkimiste

edu korral oleks lõpptulemuseks olnud detailplaneeringus sätestatu elluviimine ehk olukord,

kus vastustaja tagab Risti tn 1 kinnistule juurdepääsu avalikult teelt, võttes teemaa kinnistud

avalikku kasutusse, ei ole õige halduskohtu järeldus, et kompromissläbirääkimiste ajal oli

vastustaja õigusvastane tegevusetus peatunud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Apellatsioonimenetluses on Tallinna Halduskohtu 15.07.2016 otsus vaidlustatud

osaliselt ning poolte vahel on jätkuvalt vaidlus kaebajale sisse- ja väljasõidutee ehitamiseks

ehitusloa andmisega viivitamise õiguspärasus perioodil 06.11.2012-30.11.2015. Seejuures on

vastustaja vaidlustanud halduskohtu otsuse osas, millega tunnistati õigusvastaseks vastustaja

tegevusetus kõnealuse ehitusloa menetlemisel ajavahemikel 06.11.2012-19.11.2015 ja

15.10.2015-30.11.2015. Kaebaja seevastu taotleb ringkonnakohtult lisaks halduskohtu poolt

tuvastatule vastustaja tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamist ka perioodil 20.11.2012-

14.10.2015, mille osas halduskohus ei rahuldanud kaebust. Perioodi 11.11.2011-05.11.2012

osas, mille puhul halduskohus samuti ei tuvastanud vastustaja tegevusetuse õigusvastasust,

kaebaja halduskohtu otsust ei vaidlusta.

14. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus lahendanud kaebaja tuvastamisnõude

põhiosas õigesti, kuid halduskohtu otsust tuleb nii kaebaja kui ka vastustaja

apellatsioonkaebuste alusel osaliselt muuta.

15. Halduskohus on põhjendatult hinnanud väidetavalt õigusvastast ehitusloa väljastamisega

viivitamist eraldi perioodi osas kuni 30.06.2015 ja pärast 01.07.2015, s.o ehitusseaduse (EhS

v.r) ja ehitusseadustiku (EhS) kehtivuse ajal, sest neil perioodidel oli ehitusloa taotlemise ja

väljastamisega seonduv õiguslik regulatsioon erinev.

EhS v.r § 23 lg 11 kohaselt võis ehitusloa taotluse esitada maaüksuse omanik. EhS sellist

nõuet ei sisalda, vaid näeb ette kinnisasja omaniku ehitusloa andmise menetlusse kaasamise,

kui taotlust ei ole esitanud omanik (EhS § 42 lg 6). Regulatsioonide erinevust selgitatakse ka

EhS eelnõu seletuskirjas, mille kohaselt ei ole eelnõus seotud omaniku nõusolekut ehitamise

õiguspärasusega, sest EhS on oma olemuselt avalik-õiguslikke suhteid käsitlev seadus, mis ei

peaks seadma haldusakti õiguspärasuse eelduseks asjaõiguslikke suhteid ning seega on

eelnõus üritatud vältida asjaõiguslike normide sissetoomist ning asendada need näiteks

kaasamiskohustusega (seletuskirja lk 73). Samas seletuskirjas on peetud EhS v.r üheks

põhimõtteliseks probleemiks § 23 lg-t 11, mis reguleerib ehitusloa taotluse esitamise õigust,

ning selgitatud, et eelnõust on nimetatud säte välja jäetud (lk 81).

16. EhS v.r kehtivuse ajal oli ehitusloa taotluse esitamise õigus siiski maaüksuse omanikul.

Vaidlust pole selles, et kaebaja esitas ehitusloa taotluse, ilma et ta oleks olnud maaüksuse

omanik, tal olnuks ehitamist võimaldav asjaõigus või vähemalt maaüksuse omanike nõusolek

ehitusloa

taotlemiseks.

Sellises

olukorras

pidas

vastustaja

põhjendatult

ehitusloa

menetlemiseks vajalikuks maaüksuse omanike Rappeli Keskus OÜ ja EELK Rapla Maarja-

Magdaleena Koguduse nõusolekut. Ehitusloa menetlemist takistav probleem ei seisnenud teise

haldusorgani kooskõlastuse või arvamuse küsimises või haldusaktist puudutatud isiku

seisukoha ja vastuväidete ärakuulamiseks haldusmenetlusse kaasamises, mida saab tõepoolest

pidada haldusorgani ülesandeks, vaid ehitusloa taotluse puuduses, mille vastustaja palus

kõrvaldada, kuid kaebaja seda ei teinud. Asjaolu, et vastustaja ei kasutanud õigust jätta

ehitusloa taotlus läbi vaatamata või rahuldamata, vaid peatas taotluse menetluse, ei saanud

iseenesest rikkuda kaebaja õigusi ega tekitada talle kahju. Kaebaja peab oma õiguste

rikkumiseks võimatust ehitada ehitusloa alusel juurdepääsuteed, kuid selline võimalus ehitada

3-11-2290

15(16)

teiste isikute eraomandis olevale kinnistule puudus tal sõltumata ehitusloa väljastamise

viibimisest. Detailplaneeringuga peeti sobivaks juurdepääsuks Risti tn 1 kinnistule

juurdepääsu Risti tänav L1 kinnistu kaudu, kuid detailplaneering ei asenda poolte asja- või

võlaõiguslikku kokkulepet eratee kasutamiseks, samuti ei ole detailplaneering seadusjärgne

kinnisasja kitsendus. Enne transpordimaade Rapla vallale üleandmist (sellisel juhul muutub

tee avalikult kasutatavaks teeks) saanuks kaebaja nõuda oma kinnistule juurdepääsu

ehitamiseks servituudi seadmist tsiviilkohtumenetluses. Ka ringkonnakohtu hinnangul ei ole

praeguses vaidluses asjakohased kaebaja väited selle kohta, et juurdepääsutee rajamise

kohustus oli hoopis Rappeli Keskus OÜ-l ning vald pidanuks järgima detailplaneeringus

sätestatud kohustust Risti tänava avalikult kasutatavaks teeks määramise kohta. Olukorras, kus

teealused maad ei olnud arendaja poolt veel vallale üle antud, ei saanud vald kaebajale teise

isiku eraomandis olevale maale ehitamiseks taotletud ehitusluba väljastada. Kui vald on

kaebaja arvates põhjustanud talle kahju eraomandis olevatele teemaadele sundvalduse

seadmise või nende sundvõõrandamisega viivitamisega, on kaebajal võimalus esitada vastav

kahjunõue.

17. Seega nõustub ringkonnakohus halduskohtu otsuse põhjendava osa p-s 13.1 ja ka p-s

13.6 väljendatud seisukohaga, et vastustaja ei saanud olla ehitusloa väljastamise ja kaebaja

taotluse lahendamisega kuni 30.06.2015 õigusvastases viivituses. Selle seisukohaga ei haaku

halduskohtu otsuse põhjendava osa p-s 13.5 sisalduv tuvastus, et vastustaja oli kaebaja

ehitusloa menetlemisega oma tegevusetuse tõttu 14 päeva jooksul õigusvastasus viivituses

ning otsuse resolutsioonis vastustaja tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamine perioodil

06.11.2012-19.11.2012. Haldusorgani tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamine eeldab

kaebaja õiguste rikkumise tuvastamist. Vastustaja väidetav tegevusetus ei rikkunud ka sel

perioodil kaebaja õigusi, mistõttu tuleb halduskohtu otsus vastavas osas tühistada ja jätta

kaebus rahuldamata. Selles osas kuulub vastustaja apellatsioonkaebus rahuldamisele. Kaebaja

apellatsioonkaebus ei ole EhS jõustumisele eelnenud perioodi osas põhjendatud ja jääb selles

osas rahuldamata.

Olles nõustunud halduskohtu seisukohaga, et ehitusloa väljastamise viibimine oli kuni

30.06.2015 tingitud EhS v.r § 23 lg-st 11 tulenevast nõudest, ei pea ringkonnakohus vajalikuks

peatuda argumentatsioonil selle kohta, kas viibimise õigusvastasuse välistasid lisaks ka

kompromissläbirääkimised.

18. Nagu eespool märgitud, ei nõua EhS enam ehitusloa taotluse esitamist maaüksuse

omaniku poolt, vaid näeb ette kinnistu omaniku haldusmenetlusse kaasamise, kui omanik ei

ole ehitusloa taotleja. Seega langes 01.07.2015 ära varasem takistus ehitusloa menetlusega

jätkamiseks.

Poolte vahel on jätkuvalt erimeelsus ka vastustaja väidetava õigusvastase viivituse kestuses

pärast EhS kehtima hakkamist. Kaebaja hinnangul vältas viivitus EhS jõustumisest kuni

ehitusloa andmiseni 30.11.2015. Halduskohus luges menetluse varasemat (enne 09.09.2015)

uuendamist takistavaks mõjuvaks põhjuseks seaduse jõustumise traditsiooniliste suvepuhkuste

ajal. Samuti leidis halduskohus, et vastustaja ei saanud olla õigusvastases viivituses perioodil

01.07.2015-14.09.2015, kuivõrd kaebaja ise ei esitanud vaatamata õigusliku olukorra

muutumisele taotlust menetluse uuendamiseks. Halduskohtu hinnangul algas vastustaja

õigusvastane tegevusetus 30 päeva möödumisel ajast, mil kaebaja kinnitas soovi

haldusmenetluse jätkumiseks, ning kestis 15.10.2015-30.11.2015. Vastustaja leiab, et tema

tegevus oli ka pärast EhS kehtima hakkamist õiguspärane.

19. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et vastustaja oli 15.10.2015-

30.11.2015 ehitusloa väljastamise otsuse langetamisel õigusvastases viivituses. Vastustaja

väited ei anna selle seisukoha ümberhindamiseks alust. Vastustaja ei ole ka

3-11-2290

16(16)

apellatsioonimenetluses esitanud kaalukaid argumente, mis põhjendaksid vajadust menetleda

haldusorgani initsiatiivil jätkatud haldusmenetluses kaebaja ehitusloa taotlust kauem kui EhS

§ 42 lg-s 5 toodud 30-päevane tähtaeg, mille sätestamisel on juba arvestatud vajadusega

kuulata ära muu hulgas kinnistu omanik, kui omanik ei ole ehitusloa taotleja, ning teha muud

haldusakti andmiseks vajalikud toimingud. Selles osas jääb vastustaja apellatsioonkaebus

rahuldamata.

20. Samas ei saa nõustuda halduskohtu seisukohaga, et EhS jõustumine traditsiooniliste

suvepuhkuste ajal õigustab valla tegevusetust kaebaja ehitusloa menetlemisel kahe kuu

jooksul ning vald ei saanud olla õigusvastases viivituses 01.07.2015-14.09.2015 ka põhjusel,

et kaebaja ise ei esitanud taotlust menetluse uuendamiseks. Ringkonnakohus on asunud

17.08.2016 määruses nr 3-16-734 samade poolte vahel toimunud vaidluses seisukohale, et

kaebajal ei olnud õiguslikku kohustust teavitada Rapla Vallavalitsust 01.07.2015 jõustunud

õigusnormidest; haldusmenetluse seaduslikkuse pidi tagama haldusorgan, kelle menetluses oli

lahendamata ehitusloa taotlus; HMS § 44 lg 1 p 1 kuulub kohaldamisele üksnes lõpetatud

haldusmenetluse uuendamise taotlemise korral (p 16). Ringkonnakohus jääb nende

seisukohtade juurde ning leiab lisaks, et suvepuhkus ei saa haldusorgani puhul olla asjaolu,

mis takistaks poolelioleva haldusmenetluse jätkamist ja õigustaks vastustaja viivitust. Kuna

suvepuhkus ja kaebaja taotluse puudumine ei saanud poolelioleva menetluse jätkamist

takistada, tuleb tuvastada vastustaja viivituse õigusvastasus lisaks halduskohtu otsuses

märgitule

ka

perioodi

01.08.2015-14.10.2015

osas.

Selles

osas

tuleb

kaebaja

apellatsioonkaebus ja kaebus rahuldada.

21. Halduskohtu otsuse mõlema poole kasuks ja kahjuks muutmisega ei muutu

lõpptulemusena kaebuse rahuldamise proportsioon, mistõttu ei ole vaja halduskohtu otsust

menetluskulude jaotuse osas muuta (HKMS § 108 lg 3 ja § 109 lg 4).

22. Apellatsioonimenetluses on kaebaja tasunud riigilõivu 15 eurot ja kandnud esindaja

kulusid 1396,50 eurot, kokku 1411,50 eurot. Vastustaja on tasunud riigilõivu 15 eurot ja

kandnud esindaja kulusid 4250,40 eurot, kokku 4265,40 eurot.

Kuna ringkonnakohus rahuldab osaliselt mõlema poole apellatsioonkaebused, jäävad

menetlusosaliste apellatsioonimenetluse kulud, sh riigilõivud, nende endi kanda. Vastustaja

välise õigusabi kulud jääksid igal juhul kaebajalt välja mõistmata ka põhjusel, et praegune

vaidlus ei välju valla põhitegevuse raamidest (HKMS § 109 lg 6).

/allkirjastatud digitaalselt/

Maret Altnurme

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets