3-17-1081/11 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth Plaks Määruse tegemise aeg ja koht 14.06.2017, Tallinn Haldusasja number 3-17-1081 Haldusasi ANi kaebus õiguskantsleri tegevusetuse peale Riigikohtusse põhiseaduslikkuse järelevalve taotlusega pöördumisel Menetlusosalised Kaebaja – AN Vastustaja – õiguskantsler Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 25.05.2017 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus ANi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta ANi määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 25.05.2017 määrus haldusasjas nr 3-17-1081 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Õiguskantsler tegi Riigikogule põhiseaduse (PS) § 142 lg 1 ja õiguskantsleri seaduse (ÕKS) § 17 alusel 07.01.2014 ettepaneku nr 24 viia vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 90 lg 3 ls 1 ja lg 5 kooskõlla PS §-ga 11, § 19 lg-ga 1 ning §-ga 26. Riigikogu arutas ettepanekut ning toetas seda 63 poolthäälega. Riigikogu aseesimees tegi õiguskomisjonile ülesandeks algatada eelnõu vangistusseaduse kooskõlla viimiseks põhiseadusega. Õiguskomisjon palus 17.02.2015 kirjaga Justiitsministeeriumil ette valmistada ning esitada Riigikogule vajalikud seadusemuudatused õiguskantsleri ettepaneku täitmiseks.

2. Kinnipeetav AN esitas 22.05.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus, et kohus tuvastaks õiguskantsleri tegevusetuse õigusvastasuse. Õiguskantsler ei ole pöördunud Riigikohtu poole, ehkki kolme aasta jooksul pole VangS § 90 lg 3 ls 1 ja lg 5 muudetud.

3. Tallinna Halduskohus tagastas 25.05.2017 määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub kaebeõigus.

3-17-1081 2(2) PS § 139 lg-st 1 ja ÕKS § 1 lg-st 1 tulenevalt on õiguskantsler oma tegevuses sõltumatu ametiisik. Sõltumatus tähendab eelkõige sõltumatust ülejäänud riigivõimu harudest – seadusandlikust, täidesaatvast ja kohtuvõimust. Õiguskantsleri sõltumatusest tuleneb keeld allutada tema sisulist tegevust ja seisukohti kohtulikule kontrollile (vt Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn, 2012, § 139 kommentaarid). Seega puudub kohtul õigus sekkuda õiguskantsleri ametitegevusse ning kohustada teda mingeid toiminguid tegema või otsuseid langetama. Lisaks ei nähtu õiguskantsleri kirjast, et õiguskantsler oleks pöördunud Riigikogu poole kaebaja taotluse alusel või see menetlus puudutaks kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebaja viibib Tallinna Vanglas kinnipeetava staatuses. Ettepanek nr 24 oli aga seotud vahistatud isikute õiguste piiramisega. Ehkki kaebaja võib tulevikus sattuda vahistatu staatusesse, ei anna see isikule kaebeõigust. Kui kaebaja vahistatakse, saab ta konkreetse haldusakti või toimingu peale esitatud kaebuse raames taotleda tema õigusi vahetult riivava õigusnormi põhiseaduspärasuse kontrollimist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 4. AN esitas Tallinna Ringkonnakohtule halduskohtu 25.05.2017 määruse peale määruskaebuse. Kaebajal on uued kriminaalasjad ja ta võib uuesti saada vahistatuks. 5. Õiguskantsler palub jätta määruskaebus rahuldamata. Kaebajal puudub õiguskantsleri tegevuse vaidlustamiseks kaebeõigus ja kohtul õigus sekkuda õiguskantsleri ametitegevusse ning kohustada teda mingeid toiminguid tegema või otsuseid langetama. Tegemist ei ole ka olukorraga, mil õigustloova akti andja ei oleks õiguskantsleriga nõustunud või ei oleks riigivõim püüdnud olukorrale tasakaalustatud lahendust leida.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Määruskaebuse väited ei anna alust kaebuse tagastamise määruse tühistamiseks. Halduskohus leidis määruses õigesti, et tulenevalt õiguskantsleri põhiseaduslikust rollist ja sõltumatusest ei allu halduskohtu kontrollile õiguskantsleri tegevusetus seaduse põhiseadusele vastavuse kontrollimise menetluses seaduse kehtetuks tunnistamise taotlusega Riigikohtu poole pöördumata jätmisel (vt Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn, 2013, § 4 komm C.II, lk 43). Kaebajal oli võimalik oma õigusi kaitsta siis, kui ta oli vahistatu, ja ta saab seda teha ka siis, kui ta peaks tulevikus sattuma vahistatu staatusesse ning soovima valimistel osaleda, esitades halduskohtule kaebuse nõudega kohustada kaebaja elukohajärgset vallavõi linnavalitsust kandma kaebaja valimisteks valijate nimekirja – säärase kaebuse lahendamise raames saab halduskohus konkreetse normikontrolli käigus anda hinnangu vahistatu valimisõiguse piirangu põhiseaduspärasusele (vt nt Riigikohtu üldkogu 01.07.2015 otsus asjas nr 3-4-1-2-15). (allkirjastatud digitaalselt) Oliver Kask (allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Plaks