4-17-2515/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

4-17-2515 14. juuni 2017.a. Tallinnas Liivalaia kohtumaja

Harju Maakohtu kohtunik Karin Olentšenko, tõlgi Natalja Mehh juuresolekul, kohtuvälise

menetleja – PPA Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna esindaja Liina Toming osavõtul arutanud läbi avalikul kohtuistungil

T.I , ik XXX, Eesti kodanik, elukoht Xxxx, ei tööta, 3 kehtivat

kriminaalkaristust, 24 kehtivat väärteokaristust, kannab alates 31.05.2017 Harju Maakohtu 12.10.2016 otsusega nr 1–16-8151 mõistetud karistust 5 kuud 27 päeva vangistust - - väärteoasja AS § 71 ja NPALS § 151 lg 1 järgi. Vastavalt 05.04.2017 koostatud nr AB1540151 (2316,17,002498) 05.04.2017 väärteoprotokollile

kell 00:42 Tallinnas, Tondi tn 17 maja juures T.I , olles alaealine, oli eelnevalt tarvitanud alkohoolset jooki. Isik oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Sellega rikkus T.I AS § 46 ja NPALS § 3 lg 1 nõudeid ning pani toime AS § 71 ja NPALS § 151 lg 1 kvalifitseeritavad väärteod. Kohtuistungil kohtuvälise menetleja esindaja taotles T.I-le põhikaristuseks AS § 71 ja NPALS § 151 lg 1 järgi 10 päeva aresti. Menetlusalune isik tunnistas ennast süüdi ja nõustus arestiga.

Kohtule on väärteoasjas esitatud järgmised tõendid:

- Menetlusaluse isikuna T.I väärteoprotokollis nr AB1540151 märkis „

jõin viina koos sõpradega, kes ostis ei mäleta. Suitsetasin kanepit“.

- Tunnistaja Steffen Tamm ütluste kohaselt 05.04.2017 sai juhtimiskeskuselt väljakutse kell 00:35,

et turvateenistus annab üle narkojoobes isiku. Isik anti üle Tallinnas, Tondi trammipeatuse lõpppeatuses aadress Tallinn, Tondi 17. Maas lamas meesterahvas, kuid hilisemal kontrollimisel selgus, et tegemist on T.I-ga ik XXX, kes esialgu tundus rahulik. Püsti

aidates isiku tuju muutus ja hakkas vägivallatsema. Isikut oli vaja jõuga hoida ja kell 00:42 kasutas käeraudu, et tagada isiku ohutus. Oli näha, et isikul on narkojoobe tunnused. Käitumine

oli kord sõbralik kord agressiivne. Silmad läikisid ja valgusele ei reageerinud, pupillid olid suured. Isiku toimetati Kesklinna PJ.

- Indikaatorvahendi kasutamise protokoll (05.04.2017 kell 14:17), millest nähtuvalt tuvastati

kontrolli tulemusena T.I narkootilise aine tarvitamise tunnused (THC).

- Indikaatorvahendi kasutamise protokoll (05.04.2017), mille kohaselt indikaatorvahendit ei

kasutanud. Prooviandjal esinesid joobeseisundile viitavad tunnused: silmade punetus, suured pupillid, silmad läikivad ja valgusele ei reageeri. Esinesid häireid – isik ei saanud aru, kus ta

viibib. Ilma abita ei saanud liikuda. Ilma põhjuseta naeris ja karjus, meeleolude sageduse muutumine sõbralikult agressiivse.

- Indikaatorvahendi kasutamise protokoll (05.04.2017 kell 09:51), millest nähtuvalt tuvastati

kontrolli tulemusena T.I alkoholijoove 0,70 mg/l.

- Tallinna kiirabi kaart, mille kohaselt 05.04.2017 oli T.I tuvastatud absistents.

- Isiku kinnipidamise protokoll, mille kohaselt 05.04.2017 kell 00:42 peeti Tallinnas, Tondi 17

kinni T.I. Isik vabastati 05.04.2017 kell 18:15.

2

- Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt T.I on 3 kehtivat kriminaalkaristus ja 24

kehtivat väärteokaristust, teda on korduvalt karistatud AS § 71 ja NPALS § 151

lg 1 järgi rahatrahvidega.

Korrakaitseseaduse § 38 lg 1 kohaselt politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan

kontrollib indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus või tuvastab alkoholijoobe kohapeal tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis

selle positiivse näidu korral alkoholijoobe tuvastamise vajaduse esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga või toimetatakse isik tema nõudmisel indikaatorvahendi abil alkoholisisalduse määramiseks veres vereproovi uuringuga. Korrakaitseseaduse § 41 lg 1 kohaselt

politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võib tuvastada narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine esinemise organismis indikaatorvahendi abil või toimetada

isiku bioloogilise vedeliku proovi võtmiseks ja vajaduse korral terviseseisundi kirjeldamiseks

tervishoiuteenuse osutaja juurde või riiklikku ekspertiisiasutusse. Käesoleval juhul alkoholi

sisaldumine isiku väljahingatavas õhus ja narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine

esinemise organismis oli tuvastatud indikaatorvahendi abil, isik nõustus tulemusega ja enda toimetamist tervishoiuteenuse osutaja juurde või riiklikku ekspertiisiasutusse ei taotlenud. Samuti puudus vajadus tuvastada alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga , sest alaealine T.I ise tunnistas, et tarvitas viina ja õlut.

Kohus leiab, et eelpool loetletud tõendid langevad omavahel kokku ning T.I süü

rikkumistes on tõendatud: 05.04.2017 kell 00:42 Tallinnas, Tondi tn 17 maja juures T.I , olles alaealine, oli eelnevalt tarvitanud alkohoolset jooki. Isik oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta. T.I käitumine sisaldab AS § 71 ja NPALS § 151 lg 1 väärteokoosseise ja tema teod on õigusvastased. T.I käitumine oli süüline, ta tegutses tahtlikult. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud.

Karistamise aluseks on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse valikul tuleb lähtuda ka võimalusest, et

karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Raskendavaid või kergendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud, Sjomtsenko ei kahetsust avaldanud. T.I

on NPALS § 151

lg 1 järgi karistatud kokku 3 korda, AS § 71 järgi 10 korda. Viimati T.I

oli NPALS § 15 1

lg 1 järgi karistatud rahatrahviga 11.11.2016 ning AS § 71 järgi

21.04.2017. Teda karistati rahatrahvidega, millised ei ole täidetud, seega trahvide määramine ei mõjutanud T.I edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. Sellise käitumisega on

T.I näidanud enda lugupidamatut ja ükskõikset suhtumist õiguskorda isegi olukorras, kus tema õigusvastasele käitumisele on juba tähelepanu juhitud.

Valdav enamus T.I-le varem mõistetud rahatrahvidest on tasumata. Sellest saab

järeldada, et menetlusalusel isikul puuduvad rahalised vahendid või soov trahve tasuda. Sellele

vaatamata jätkab menetlusalune isik väärtegude toimepanemist. Arvestades T.I karistusandmeid asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud. Kohus leiab, et arvestades T.I süü suurust ning asjaolu, et teda on varem väärteokorras

korduvalt karistatud narkootikumide kuritarvitamisega ja alkoholi kuritarvitamisega seotud

väärtegude eest, on põhjendatud teda toimepandud väärteo eest karistada arestiga. Anatoli

Razuvanovi puhul ei ole rahatrahv karistusena põhjendatud, sest see ei mõjuta teda edaspidi väärtegusid toime panemast. KarS § 56 lg 1 teine lause teeb otsese viite sellele, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada sellega, et mõistetav karistus peab mõjutama süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, mistõttu tähendab see üheselt mõistetavalt, et karistuse mõistmisel, s.o nii liigi kui määra kujundamisel evib mõju ka menetlusaluse isiku senine elukäik, sh tema eelnev karistatus –

märgitu võimaldab prognoosida määratava või mõistetava karistuse eripreventiivset toimet

(Riigikohtu lahend nr 3-1-1-99-06). Eelnevalt on T.I väärteokorras korduvalt

3

karistatud rahatrahvidega, mis ei ole mõjutanud teda edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma,

ta on jätkanud sarnaste süütegude (alkoholi tarvitamisega ja narkootikumidega seotud) toimepanemist. Seetõttu peab kohus vajalikuks karistada menetlusalust isikut väärteo eest arestiga 10 päeva, arvestades kergendavat asjaolu – kahetsust.

T.I on pannud toime mitu tegu – üks tegu on arsti ettekirjutuseta narkootilise ja psühhotroopse aine tarvitamine – kanep ning teine tegu on alaealisena alkohoolse jooki tarvitamine, kuid tema enda seletuse kohaselt tarvitas ta kõiki mõnuaineid koos, tegemist on ühtse tegevusega. Kohus mõistab ühe põhikaristuse raskema sanktsiooni järgi.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 56, VTMS §-de 107 lg 1 p 1, 136-139 kohus o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada NPALS § 15 T.I 1 lg 1 ja AS § 71 järgi ning põhikaristuseks KarS § 63 lg 1 alusel mõista arest 10 päeva. Aresti kandmise kohaks on Põhja Prefektuuri arestimaja (Tallinn, Rahumäe tee 6) ja aresti kandmise alguseks on T.I-le 12.10.2016 Harju Maakohtu otsusega nr 1–16-8151 mõistetud karistuse kandmise viimane päev (kannab karistust alates 31.05.2017).

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kuulutamise päevast, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtule 7 päeva jooksul kuulutamisest.

kohtunik / / allkirjastatud digitaalselt