1-09-6279/41-09-6279/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

kohtunik Margot Mikler

sekretär Moonika Rubizova juuresolekul

prokurör Kati Maitse

kaitsjad Kadi Mägi, IV ja Eva Rivis osavõtul arutatus kokkuleppemenetluse korras avalikul kohtuistungil kriminaalasja

JK ik XXXxxxx, EV kodanik, emakeel – eesti keel, põhiharidus, töötab AB.O, elukoht xxxx, varem kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud 5-l korral, tõkend – elukohast lahkumise keeld

süüdistuses KarS § 203, § 212 lg 1 - § 22 lg 3 järgi.

SK ik 3820605xxxx, EV kodanik, emakeel – eesti keel, keskharidus, ei tööta, elukoht xxxx, varem kriminaalkorras karistamata, tõkend – elukohast lahkumise keeld

süüdistuses KarS § 203, § 212 lg 1, § 320 lg 1 järgi.

RK ik 3830227xxxx, EV kodanik, emakeel – eesti keel, kesk-eriharidus, töötab xxxx OÜ juhatuse liige, elukoht xxxx, varem kriminaalkorras karistatud 4-l korral viimati

- 07.04.2008.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 136 lg 2 poolt vangistusega 8 kuud, KarS §

süüdistuses KarS § 203 järgi.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus

tuvastas

JK´it

süüdistatakse selles, et tema ühiselt ja kooskõlas SKpoolt eelnevalt esitatud teoplaaniga

viia SKkasutuses olev ja Hansa Liising Eesti AS´ile kuuluv kaubik Volkswagen Caravelle

registrimärgiga XXXX, 2001.a. väljalase metsa ning seal põlema panna kaubiku hävitamise eesmärgil, et lavastada kaubiku vargus, võimalikult kaubiku leidmisel hävitada tegeliku teo

jäljed ja luua kunstlikud tõendid kaubiku varguse kinnitamiseks ning saada kindlustusandjalt kindlustushüvitist, koos RKiga võtsid 16.02.2009a kella 00.25 paiku Tallinnas Astangu 38 maja

juurest kaubiku Volkswagen Caravelle registrimärgiga XXXX, millise parkimise asukoha oli SKeelnevalt 15.02.2009.a. õhtul JK ette näidanud ning sõitsid sellega Lääne-Virumaale Vihula Kriminaalasi nr. 1-09-6279

valda Tepevälja külas asuvale metsalagendikule, kus 16.02.2009.a. kella 03.00 paiku muukisid juhipoolset ukselukku ja süütelukku ja tõmbasid autost välja CD-plaadi mängija ning kasutades

bensiini süütasid põlema Hansa Liising Eesti AS- ile kuuluva ja SK kasutuses oleva kaubiku

Volkswagen Caravelle registrimärgiga XXXX, mille tulemusena hävis sõiduk täielikult, põhjustades Hansa Liising Eesti AS'ile varalist kahju summas 100 072,03 krooni.

Sellise tegevusega JK tahtlikult koos SK ja RK iga hävitas võõra asja tekitades sellise tegevusega olulise kahju, s.o. pani toime KarS § 203 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse JK´it selles, et tema aitas tahtlikult kaasa SK poolt SK kasutuses oleva ja

Hansa Liising Eesti AS'ile kuuluva kaubik Volkswagen Caravelle registrimärgiga XXXX, 2001.a. väljalase osas tahtliku ja planeeritud kindlustuspettuse toimepanemisele vaimse kaasabi

osutamise teel, selliselt, et rääkis SK läbi ja arutas kindlustuspettuse toimepanemise plaani,

otsustas koos SK kindlustuspettuse toimepanemise päeva üle ning peale seda kui SK oli

16.02.2009.a. pöördunud kirjaliku avaldusega Tallinnas Liivalaia 12 asuvasse Hansa

Varakindlustuse AS poole selle kohta, et ajavahemikul 15.02.2009 kella 22.00-st kuni 16.02.2009a kella 09.30-ni varastati Tallinnas Astangu 38 ja 42 majade vaheliselt alalt Hansa Liising Eesti AS'ile kuuluv ja tema kasutuses olev kaubik Volkswagen Caravelle, olles teadlik,

et antud sündmust tegelikkuses ei toimunud, jätkas JK SK moraalse toe osutamist, osutades sellisel viisil SK moraalset toetust tahtliku kuriteo toimepanemisel. Sellise tegevusega JK osutas tahtlikult SK tahtlikule õigusvastasele teole, KarS § 212 lg 1

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisele, vaimset kaasabi s.o. pani toime KarS § 212 lg 1 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

SK süüdistatakse selles, et tema ühiselt ja kooskõlastatult JK ja RK ning omades tahtlust ja

teoplaani viia tema kasutuses olev ja Hansa Liising Eesti AS’ile kuuluv kaubik Volkswagen

Caravelle registrimärgiga XXXX, 2001.a. väljalase metsa ning seal põlema panna kaubiku

hävitamise eesmärgil, et lavastada kaubiku vargus, võimalikult kaubiku leidmisel hävitada tegeliku teo jäljed ja luua kunstlikud tõendid kaubiku varguse kinnitamiseks eesmärgiga saada kindlustusandjalt kindlustushüvitist, edastas 15.02.2009.a. kella 21.30 paiku Tallinnas JK Hansa

Liising Eesti AS’ile kuuluva ning tema kasutuses oleva kaubiku Volkswagen Caravelle registrimärgiga XXXX, 2001a väljalase, tagavara süütevõtme, näitas kätte koha, kuhu kavatseb

parkida kaubiku Volkswagen Caravelle registreerimismärgiga XXXX, misjärel vastavalt SK

poolt esitatud teoplaanile ja juhtnööridele JK ja RK võtsid 16.02.2009a kella 00.25 paiku

Tallinnas Astangu 38 maja juurest kaubiku Volkswagen Caravelle registrimärgiga XXXX, millise parkimise asukoha oli SKeelnevalt 15.02.2009.a. õhtul JK ette näidanud ning sõitsid

sellega Lääne-Virumaale Vihula valda Tepevälja külas asuvale metsalagendikule, kus 16.02.2009.a. kella 03.00 paiku muukisid juhipoolset ukselukku ja süütelukku ja tõmbasid autost

välja CD-plaadi mängija ning kasutades bensiini süütasid põlema Hansa Liising Eesti AS’ile

kuuluva ja SK kasutuses oleva kaubiku Volkswagen Caravelle registrimärgiga XXXX, mille

tulemusena hävis sõiduk täielikult, põhjustades Hansa Liising Eesti AS’ile varalist kahju summas 100 072,03 krooni.

Sellise tegevusega SK tahtlikult koos JK ja RK hävitas võõra asja tekitades sellise tegevusega olulise kahju, s.o. pani toime KarS § 203 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse SK selles, et tema teadlikult ja tahtlikult lõi AS Hansa Varakindlustuse esindajatele ebaõige ettekujutuse kindlustusjuhtumi toimumise kohta, pöördudes 16.02.2009.a. Tallinnas Liivalaia 12 asuva Hansa Varakindlustuse AS poole kirjaliku avaldusega, selle kohta,

et ajavahemikul 15.02.2009.a. kella 22.00-st kuni 16.02.2009.a. kella 09.30-ni varastati tema

elukoha juurest Tallinnas Astangu 38 ja 42 majade vaheliselt alalt sinna 15.02.2009.a. kella 22:00 ajal tema enda poolt pargitud Hansa Liising Eesti AS-le kuuluv ja tema kasutuses olev

kaubik Volkswagen Caravelle registrimärgiga XXXX, olles teadlik, et tegelikkuses antud kuriteosündmust, sõiduauto Volkswagen Caravelle registrimärgiga XXXX vargust ei toimunud,

eesmärgiga saada kindlustusandjalt kindlustushüvitist sõiduki kokkuleppeliselt väärtuselt 191 350 krooni.

Sellise tegevusega lõi SK tahtlikult kindlustusandjale ebaõige ettekujutuse

kindlustusjuhtumi toimumise kohta, kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil, s.o. pani toime KarS § 212 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse SK selles, et tema kriminaalasjas nr 09230102787 kannatanuna ülekuulamisel, olles eelnevalt hoiatatud teadvalt vale ütluse andmise eest vastutusest KarS § 320 järgi, 16.02.2009.a. ajavahemikul kella 10.58-st kuni 11.27-ni Tallinnas Astangu 38 maja juures ning 18.02.2009.a. ajavahemikul 09.15-st kuni 10.40-ni Tallinnas Pärnu mnt 139 asuvas Põhja

Politseiprefektuuris andis teadvalt valeütlusi selle kohta, et ajavahemikul 15.02.2009.a. kella 22.00-st kuni 16.02.2009.a. kella 09.30-ni varastati tema elukoha juurest Tallinnas Astangu 38 ja 42 majade vaheliselt alalt sinna 15.02.2009.a. kella 22:00 ajal tema enda poolt pargitud Hansa Liising Eesti AS-le kuuluv ja tema kasutuses olev kaubik Volkswagen Caravelle registrimärgiga

XXXX, 2001a väljalase, väärtusega 160 00 krooni, teades samas, et kuriteosündmust, mille kohta ütlusi annab toimunud ei ole.

Sellise tegevusega andis SK teadlikult ja tahtlikult vale ütlusi kannatanuna kriminaalmenetluses, s.o. pani toime KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

RK´it süüdistatakse selles, et tema ühiselt ja kooskõlas SK poolt eelnevalt esitatud teoplaaniga

viia SK kasutuses olev ja Hansa Liising Eesti AS'ile kuuluv kaubik Volkswagen Caravelle

registrimärgiga XXXX, 2001.a. väljalase metsa ning seal põlema panna kaubiku hävitamise

eesmärgil, et lavastada kaubiku vargus, võimalikult kaubiku leidmisel hävitada tegeliku teo

jäljed ja luua kunstlikud tõendid kaubiku varguse kinnitamiseks ning saada kindlustusandjalt kindlustushüvitist, koos JK võtsid 16.02.2009a kella 00.25 paiku Tallinnas Astangu 38 maja

juurest kaubiku Volkswagen Caravelle registrimärgiga XXXX, millise parkimise asukoha oli

SK eelnevalt 15.02.2009.a. õhtul JK ette näidanud ning sõitsid sellega Lääne-Virumaale Vihula valda Tepevälja külas asuvale metsalagendikule, kus 16.02.2009.a. kella 03.00 paiku muukisid juhipoolset ukselukku ja süütelukku ja tõmbasid autost välja CD-plaadi mängija

ning kasutades bensiini süütasid põlema Hansa Liising Eesti AS'ile kuuluva ja SK kasutuses

oleva kaubiku Volkswagen Caravelle registrimärgiga XXXX, mille tulemusena hävis sõiduk täielikult, põhjustades Hansa Liising Eesti AS'ile varalist kahju summas 100 072,03 krooni.

Sellise tegevusega RK tahtlikult koos SK ja JK hävitas võõra asja tekitades sellise tegevusega olulise kahju, s.o. pani toime KarS § 203 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Juhindudes KrMS § 245 sätetest on prokurör Kati Maitse, süüdistatav JK ja tema kaitsja Kadi

Mägi käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et JK´ile nõuab prokurör karistuseks KarS § 203 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 8 kuud vangistust, KarS § 212 lg 1 - § 22 lg 3 järgi 4 kuud vangistust ning KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista 8 kuud vangistust. Vastavalt KarS § 74 lg 1 ja lg 3 jätta vangistus JK´i suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele kui JK ei pane 18- kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut

tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: elama kohtu määratu alalises elukohas , ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimiseks, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas

ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Juhindudes KrMS § 245 sätetest on prokurör Kati Maitse, süüdistatav SK ja tema kaitsja IV käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et SK nõuab prokurör karistuseks KarS § 203 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 8 kuud vangistust, KarS § 212 lg 1 järgi

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 10 kuud vangistust, KarS § 320 lg 1 järgi ettenähtud

kuriteo toimepanemise eest 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus

kaetuks raskeima karistusega ning liitkaristuseks kuritegude kogumi eest mõista 1 aasta vangistust. Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvestada eelvangistuses viibitud aeg, 19.02.-20.02.2009.a. KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinnipidamise aeg 2 kalendripäeva karistusaja hulka, seega

ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda vangistus 11 kuud ja 28 päeva. Vastavalt KarS § 73 jätta karistusena mõistetav vangistus tingimisi süüdistatava SK suhtes kohaldamata ning mitte

pöörata mõistetavat vangistust täielikult täitmisele, kui SK ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Juhindudes KrMS § 245 sätetest on prokurör Kati Maitse, süüdistatav RK ja tema kaitsja Eva

Rivis käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et RK´ile nõuab prokurör karistuseks KarS § 203 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 8 kuud vangistust. Vastavalt

KarS § 74 lg 1,3 alusel jätta vangistus tingimisi süüdistatava suhtes kohaldamata ning mitte

pöörata mõistetavat vangistust täielikult täitmisele, kui RK ei pane 2-aastase katseaja jooksul

toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolliga pandud

järgmisi kontrollnõudeid: elama kohtu määratu alalises elukohas, ilmuma kriminaalhooldaja

määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimiseks, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks

kauemaks kui 15 päevaks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava

selgitused sõlmitud kokkulepete kohta, kaitsja ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning

veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et

süüdistatavad on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tõelist tahet.

Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub JK temale KarS § 203, § 212 lg 1 - § 22 lg 3 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Eeltoodu alusel kuulub SK temale KarS § 203, § 212 lg 1, § 320 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Eeltoodu alusel kuulub RK temale KarS § 203 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,9; § 248 lg 1 p 4, 249; § 311; § 312 ja § 313 , KarS § 73 lg1, 3; § 74 lg 1,3 kohus

o t s u s t a s

Süüdi tunnistada JK

KarS § 203 järgi ja karistada teda vangistusega 8 kuud, KarS § 212 lg 1 - § 22 lg 3 järgi ja karistada teda vangistusega 4 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista 8 kuud vangistust.

Vastavalt KarS § 74 lg 1 ja 3 jätta vangistus JK´i suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele kui JK ei pane 18- kuulise katseaja jooksul

ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid:

- elama kohtu määratu alalises elukohas;

- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimiseks;

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15

päevaks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Katseajaks määrata JK Tallinna Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

KarS § 78 p 1 alusel arvestada JK´ile määratud 18-kuulise katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 26.05.2009.a.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada peale kohtuotsuse jõustumist.

Süüdi tunnistada SK KarS § 203 järgi ja karistada teda vangistusega 8 kuud, KarS § 212 lg 1 järgi ja karistada vangistusega 10 kuud, KarS § 320 lg 1 järgi ja karistada vangistusega 1 aasta.

Vastavalt KarS § 64 lg 1 alusel lugeda SK kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning liitkaristuseks kuritegude kogumi eest mõista 1 aasta vangistust.

Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvestada eelvangistuses viibitud aeg, 19.02.-20.02.2009.a. KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinnipidamise aeg 2 kalendripäeva karistusaja hulka, seega ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda vangistus 11 kuud ja 28 päeva.

Vastavalt KarS § 73 jätta karistusena mõistetav vangistus tingimisi SK suhtes kohaldamata ning

mitte pöörata mõistetavat vangistust täielikult täitmisele, kui SK ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 78 p 1 alusel arvestada SK määratud 3 aastast katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 26.05.2009.a.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada peale kohtuotsuse jõustumist. Süüdi tunnistada RK KarS § 203 järgi ja karistada teda vangistusega 8 kuud.

Vastavalt KarS § 74 lg 1,3 alusel jätta vangistus tingimisi RK´i suhtes kohaldamata ning mitte

pöörata mõistetavat vangistust täielikult täitmisele, kui RK ei pane 2-aastase katseaja jooksul

toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolliga pandud järgmisi kontrollnõudeid:

- elama kohtu määratu alalises elukohas;

- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimiseks;

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15

päevaks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Katseajaks määrata RK Tallinna Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

KarS § 78 p 1 alusel arvestada RK´ile määratud 2- aastase katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 26.05.2009.a.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada peale kohtuotsuse jõustumist.

Välja mõista solidaarselt menetluskuluna auto vraki transportimine Lääne – Virumaalt Tallinnasse JK´ilt, SK ja RK´ilt summas 5420,- krooni.

Välja mõista JK´ilt 6525 krooni sundraha ja 1138.70 krooni kaitsjatasu riigi tuludesse.

Välja mõista SK6525 krooni sundraha riigi tuludesse.

Välja mõista RK´ilt 6525 krooni sundraha ja 1138.70 kooni kaitsjatasu riigi tuludesse.

Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr. 10220034800017 EÜP või 221023778606 Swedbangas, viitenumber 2800049777. Selgitusse märkida: süüdimõistetu nimi, 1-09-6279, sundraha, kaitsjatasu.

Kviitung esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kuriteokantseleile.

Asitõendid:

- 16.02.2009.a. SKpoolt esitatud sõiduki Vokswagen Caravelle reg.nr.XXXX 3 süütevõti –

hävitada.

- 26.02.2009.a. ütluste olustikiga seostamisel Lääne-Viru Maakonnas Kadrina vallas Viitna

külast tee äärest leitud ja kaasa võetud musta värvi meeste nahkkindad – hävitada.

- Sõiduki Volkswagen Caravelle reg.nr. XXXX täielikult hävinenud vrakk asub Rahumäe

tee 6 asuvas Põhja Politseiprefektuuri parklas – hävitada.

- CD-plaat Astangu 27 asuvate kaamerate videosalvestusega – jätta kriminaalasja juurde.

- CD-plaat videosalvestusega Tallinnas, Kadaka tee 76f asuva Lukoil tankla

turvakaameratest ajavahemikul 15.02.2009.a. kuni 16.02.2009.a. – jätta kriminaalasja juurde.

- CD-plaat Astangu 31 asuva OÜ Astangu Parkla videovalvesüsteemist väljavõetud

videosalvestusega ajavahemikul 15.02.2009.a. kuni 16.02.2009.a. – jätta kriminaalasja juurde.

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool juhul, kui on tegemist

KrMS 9. peatüki 2. jao sätete rikkumisega, esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni, mille

kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule

kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik

kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Margot Mikler kohtunik