2-15-17789/74 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

1. Keelduda PK apellatsioonkaebuse Harju Maakohtu 21.03.2017 otsuse peale

menetlusse võtmisest.

2. Teatada

apellatsioonkaebuse

menetlusse

võtmisest

keeldumisest

kõigile

menetlusosalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega.

3. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud PK kanda. Kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht

13.06.2017, Tallinn

Kohtuasja number

2-15-17789

Kohtuasi

PK (K) hagi Elektrilevi OÜ vastu kahju

hüvitamiseks ning Elektrilevi OÜ vastuhagi PK

vastu

mõõtesüsteemile

juurdepääsu

võimaldamiseks ja kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21.03.2017 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

PK apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

6 153,15 eurot

Menetlustoiming

Menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja/vastukostja

PK

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Kostja/vastuhageja Elektrilevi OÜ (registrikood

11050857), esindaja Heili Raudkivi

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Juhul

kui

menetlusosaline taotleb menetlusabi,

peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Asjaolud ja hageja nõue

1. PK (hageja) esitas 28.12.2015 hagi Harju Maakohtule Elektrilevi OÜ (kostja) vastu

elektriühenduse katkestamise õiguse puudumise tuvastamiseks ja sellega tekitatud kahju 392

eurot hüvitamiseks. 18.01.2016 muutis hageja nõuet ja palus välja mõista üksnes kahju 392

eurot.

Hageja kasutas võrguettevõtja võrguteenust kinnisasjal aadressil XXX, Tallinn alates 1994.

aastast ja tasus korrektselt tarbitud elektrienergia eest vastavalt esitatud arvetele. Esimest korda

pöördus kostja hageja poole sooviga arvesti välja vahetada 2014. a kevadel. 06.05.2015

ähvardas kostja hagejat, et katkestab elektriühenduse, kui hageja ei võimalda kostjale ligipääsu

tarbimiskohas asuvale elektriarvestile selle väljavahetamiseks kaugloetava arvesti vastu.

Hageja oli kostjat varem korduvalt informeerinud, et ta sai 2014. aasta suvel

mootorvarjuõnnetuses raskelt vigastada, mistõttu peab pidevalt viibima välismaal taastusravil

ja võrguettevõtjale ligipääsu võimaldamine tarbimiskohta ei ole võimalik. Eelnevast teavitas

hageja kostjat taas 10.06.2015. Teavitusest hoolimata katkestas kostja 04.11.2015 hageja

eramajas elektriühenduse. Ühendus oli katkestatud kuni 27.11.2015, mil rakendus hagi

tagamise abinõu.

Sel perioodil tekkis hagejale kahju. Nimelt oli hagejale kuuluvas eramajas elektrienergiast

sõltuvuses nii elektriga köetav veetorustik kui ka turvasüsteemid. Veetorustiku jäätumise

vältimiseks ning võimaliku vandalismi ja varguse vältimiseks oli hageja sunnitud kasutama

diiselgeneraatorit, mis varustas perioodil 04.11.2015-26.11.2015 kinnisasja elektrienergiaga.

Diiselgeneraatoriga maja kütmiseks kulus 442,61 eurot. Kuivõrd hageja oleks sel perioodil

pidanud tasuma kostjale tarbitava elektrienergia eest, arvestas hageja eelnevast summast maha

kulu, mida hageja oleks pidanud kandma juhul, kui kostja ei oleks võrguühendust katkestanud,

s.o ca 50 eurot.

Kostjal puudus õigus katkestada hageja eramajas elektriühendus, sest hageja ei olnud lepingut

oluliselt rikkunud. Kostjal oli kohustus tarbijate olemasolevad analoogarvestid kaugloetavate

arvestite vastu välja vahetada 01.01.2017. Kostja ei saanud nõuda arvesti väljavahetamist varem

kui 01.01.2017. Isegi kui pidada kostjale arvestile ligipääsu mittevõimaldamist

lepingurikkumiseks, oli see vabandatav, sest õnnetuse tõttu oli hageja töövõimetuse määr

ligikaudu 100 %.

Vastuseks kostja vastuhagile märkis hageja, et hageja ei rikkunud oluliselt võrgulepingut, kui

ei esitanud aastaid arvesti näitusid või ei võimaldanud juurdepääsu. Hageja ei pidanud näitude

esitamist oluliseks, kuivõrd viibis elumajas väga harva (üksikutel nädalavahetustel). Hageja

tasus aastaid elektriarveid suuremas mahus, kui reaalselt elektrit tarbis. Poolte suhtele

kohalduvate tüüptingimuste p 6.6 kohaselt, kui ostja ei esita arvesti näite, prognoosib

võrguettevõtja arvesti näidud varasema või oodatava tarbimise alusel, s.t näitude mitteesitamine

oli loomulik tegevus. Mõõtesüsteemile juurdepääsu mittevõimaldamine oli tingitud hageja raskest

tervislikust seisundist. Ericsson Eesti Aktsiaseltsi kohustus kostjaga sõlmitud lepingu järgi

paigaldama kostja klientidele ca 630 000 kaugloetavat arvestit, looma arvestite haldamiseks

vastava haldussüsteemi, liidestama selle vastuhageja infosüsteemidega ning viima kõik arvestid

üle kauglugemisele. Kauglugemisele üle minemise protsessis ei pidanud kulutusi kandma

tarbijad. Lisaks oli tõendamata, et kostja kandis arvesti vahetamisega kulusid.

Kostja vastuväited ja vastuhagi

2. Kostja ei tunnistanud hagi ja vaidles sellele vastu. Kostja nõustus, et osutab hagejale

võrguteenust aadressil XXX, Tallinn. Samuti selgitas, et Vabariigi Valitsuse 26.06.2003

määruse nr 184 „Võrgueeskiri“ § 39 kohaselt peavad kõik mõõtesüsteemid alates 01.01.2017

võimaldama mõõta aktiivenergiat kauglugemisseadmega. Sel põhjusel kuulutas kostja välja

rahvusvahelise riigihanke kaugloetavate elektrienergia arvestite ning arvestite haldussüsteemi

ostuks ja paigalduseks. Hankemenetluse tulemusena sõlmis kostja 30.07.2012 hankelepingu

Ericsson Eesti Aktsiaseltsiga. Ericsson Eesti Aktsiaselts kohustus paigaldama kostja klientidele

ca 630 000 kaugloetavat arvestit, looma arvestite haldamiseks vastava haldussüsteemi,

liidestama selle kostja infosüsteemidega ning viima kõik arvestid üle kauglugemisele.

Kaugloetavate arvestite paigaldusele oli planeeritud ligikaudu neli aastat, mille jooksul

kavandati arvestite väljavahetamine etapiviisiliselt. Pärast arvestite vahetust algas nende kuid

kestev testimisperiood. Pärast testimisperioodi edukat lõppemist viidi ühe piirkonna arvestid

korraga üle kauglugemisele. Kõik elektriarvestid, nii vanad kohtloetavad kui uued

kaugloetavad arvestid kuuluvad kostjale.

Kauglugemisele ülemineku projekti raames pöördus kostja töövõtja Ericsson Eesti Aktsiaselts

esmakordselt hageja poole novembris 2013. Kuivõrd hageja keeldus arvestile juurdepääsu

võimaldamisest, andis Ericsson Eesti Aktsiaselts juhtumiga tegelemise üle kostjale. Kostja

pöördus hageja poole arvesti vahetamiseks taatluskehtivusaja lõppemise tõttu korduvalt nii

kirja kui telefoni teel, n.o kuupäevadel 23.04.2014, 16.10.2014, 13.01.2015, 04.02.2015,

27.04.2015, 06.05.2015, 09.06.2015, 22.09.2015, 19.10.2015, 29.10.2015, 04.11.2015.

Kusjuures alates 09.06.2015 hoiatas kostja võrguühenduse katkestamise eest, kui hageja ei

võimalda juurdepääsu arvestile. Hageja 21.10.2015 protesti tõttu esitati võrguühenduse

katkestamise küsimus lahendamiseks kostja võrgumüügi erijuhtumite komisjonile, kes leidis

ühehäälselt, et võrguühenduse katkestamine hageja tarbimiskohas on põhjendatud. 04.11.2015

kell 11.50 katkestati hageja võrguühendus, mis taastati maakohtu hagi tagamise määruse alusel

27.11.2015.

Kuigi kostjaga ei olnud sõlmitud kirjalikus, kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis või

elektroonilises vormis võrgulepingut, kohalduvad pooltevahelisele suhtele „Elektrilevi OÜ

võrgulepingu tüüptingimused madalpingel kuni 63A“. Selle p 4.2 kohaselt tagab kostja temale

kuuluva mõõtesüsteemi nõuetekohasuse ning korraldab vastavalt ettenähtud sagedusele selle

perioodilise teenindamise (sealhulgas kontrolli, vahetuse või taatluse). Tüüptingimuste p 4.7

kohaselt kohustub tarbija tagama 14 päeva jooksul asjakohase teate edastamisest ligipääsu

kõikidele kostja elektripaigaldistele, sealhulgas mõõtesüsteemidele nende teenindamiseks ja

mõõtesüsteemi näitude fikseerimiseks. Elektrituruseaduse (ELTS) § 90 lg 1 järgi võib

võrguettevõtja katkestada tarbija võrguühenduse, kui tarbija on võrgulepingus ettenähtud

kohustust oluliselt rikkunud. Tüüptingimuste p 5.3.5 järgi loetakse võrgulepingu oluliseks

rikkumiseks juhtumit, kus tarbija ei taga hiljemalt 14 päeva jooksul asjakohase teate

edastamisest kostjale tema lepingujärgsete kohustuste täitmiseks ligipääsu kõikidele kostja

elektripaigaldistele, sealhulgas mõõtesüsteemidele.

Asjaolu, et kostja kohustub mõõtma tarbitud aktiivenergia koguseid kauglugemise teel alates

01.01.2017 ei tähendanud, et kostja peaks arvestite vahetusega ootama nimetatud kuupäevani.

Kauglugemisele üleminek oli pikaajaline ja äärmiselt mahukas projekt, mille raames vahetati

välja ca 630 000 tarbija arvestid. Ei olnud mõeldav, et kostja teostab sellise projekti üleöö või

ka mõne kuuga. Seda, et kostjal oli õigus ise otsustada, millise ajakava alusel ta kaugloetavaid

arvesteid paigaldab, olid kinnitanud nii Tarbijakaitseamet, Konkurentsiamet kui õiguskantsler.

Väär oli hagiavalduses avaldatud mõte, et kostja ei arvestanud võrguühenduse katkestamisel

hageja raske tervisliku seisundiga. Hageja tervisliku seisundi tõttu ei katkestanud kostja

võrguühendust ettenähtud 14 päeva või ka paarikuulise perioodi möödumisel, vaid pärast

mitmeaastase perioodi möödumist. Lisaks palus kostja korduvalt hagejal teatada endale sobiv

aeg arvesti vahetuseks, kusjuures kostja selgitas, et hageja kohalviibimine ei ole tingimata

vajalik. Hageja seda ei teinud. Samuti ei tõendanud hageja, et ta viibis päras õnnetuse toimumist

pidevalt pikaajaliselt taastusravil, mistõttu ei olnud võimalik kostjale juurdepääsu

võimaldamine.

Võrgulepingu tüüptingimuste p 6.4 järgi kohustub klient fikseerima arvesti näidu kuu viimasel

päeval ja edastama selle võrguettevõtjale kolme päeva jooksul. Hageja eluruumis asuv

elektriarvesti paigaldati sinna 1994. aastal. Kostjal oli arvestile viimati juurdepääs 05.05.2009,

kui arvestilt võeti kontrollnäit. Hiljem on hageja ühel korral (10.12.2012) esitanud arvesti näidu.

Seega oli hageja tegelik elektritarbimine kostjale teadmata peaaegu seitsme aasta jooksul

hagejast tingitud põhjusel. Eelneva tõttu lasi kostja paigaldada 01.10.2015 alajaama nr 1262

kontrollmõõtesüsteemi fiidrile nr 8986, mis suundus hageja tarbimiskohta. Selle käigus

paigaldati seinale uus ühekohaline liitumiskilp, mis sisustati XXX mõõtesüsteemiga ja

peakaitsmega 3x63A. Kilp tuli võtta toitele ja tarbijakaabel ühendada mõõtekilbi toitele. See

tähendab, et ehitati uus mõõtepunkt. Tööd läksid maksma 2 093,66 eurot, mille hagejalt tagasi

nõudmise õigus tulenes tüüptingimuste p-st 11.10.

Kontrollmõõtmised teostati ajavahemikus 01.10.2015-04.11.2015. Mõõtmise tulemusena

selgus, et hageja tarbis elektrit kolm korda rohkem kui prognoositi. Eelnevast tulenevalt oli

kostja jaoks ilmne, et tegelik põhjus, miks hageja järjekindlalt vältis arvestile juurdepääsu

võimaldamist, seisnes selles, et hageja tegelik tarbimine oli märkimisväärselt suurem kui

tarbimine, mille eest ta kostjale vastavalt prognoosarvetele tasus. Tarbitud elektrienergia

koguste kaugloetava arvesti abil mõõtmise korral ei olnud hagejal võimalik oma tegelikku

tarbimist enam varjata.

Isegi kui tuvastada kostjapoolne rikkumine, ei tekkinud sellega hagejale kahju, sest kahju

suurust tõendav AS Alexela Oil kütusearve esitati osaühingule PSYCHO, kellel lasus arve

tasumise kohustus. Hageja kirjeldatud kulu ei kandnud. Lisaks ei nähtunud arvelt mille jaoks

kütust kasutati. Hageja väide, et kütust kasutati kinnisasja elektriga varustamiseks, oli

paljasõnaline ja tõendamata. Üksnes 50 euro mahaarvamine väidetavalt diiselkütusele kulunud

summast oli ekslik, sest võrguühenduse olemasolu korral ajavahemikus 04.11.2015-27.11.2015

oleks hageja pidanud lisaks elektrile kandma ka osutatud võrguteenuse kulu ning hageja tegelik

tarbimine vastavalt läbiviidud kontrollmõõtmisele perioodil 01.10.2015-04.11.2015 oli hoopis

3493 kWh.

Eelnevalt kirjeldatud asjaoludel esitas kostja 18.07.2016 vastuhagi, paludes kohustada hagejat

võimaldama kostjale esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui ühe kuu möödumisel

kohtuotsuse jõustumisest takistusteta juurdepääs aadressil XXX, Tallinn asuvale elektrienergia

mõõtesüsteemile, et võimalda fikseerida elektriarvesti näit ja teha mõõtesüsteemiga mistahes

muid toiminguid, mis on vajalikud näidu fikseerimise ja mõõtesüsteemi seisukorra hindamisega

seoses ning võimaldada vähemalt kahele kostja esindajale sisenemisvõimalus hageja eluruumi

takistusteta juurdepääs mõõtesüsteemile ja võimalus teostada takistusteta mistahes toiminguid,

mis on vajalikud arvesti näidu fikseerimiseks ja arvesti seisukorra hindamiseks. Mõista hagejalt

kostja kasuks välja tekitatud kahju 2 093,66 eurot ja viivis seadusjärgses määras.

Maakohtu otsus

3. Maakohus jättis hageja hagi rahuldamata, kuid rahuldas kostja hagi. Maakohus kohustas

hagejat võimaldama kostjale esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui ühe kuu möödumisel

kohtuotsuse jõustumisest, takistusteta juurdepääs hageja kinnistul asuvale elektrienergia

mõõtesüsteemile võimaldamaks fikseerida elektriarvest näit ja tegemaks mõõtesüsteemiga

mistahes muid toiminguid, mis on vajalikud näidu fikseerimise ja mõõtesüsteemi seisukorra

hindamisega seoses. Eelnevalt kirjeldatud kohustuste täitmiseks tuli hagejal tagada vähemalt

kahele kostja esindajale sisenemisvõimalus hageja eluruumi takistusteta juurdepääs

mõõtesüsteemile ja võimalus teostada takistusteta mistahes toiminguid, mis on vajalikud arvesti

näidu fikseerimiseks ja arvesti seisukorra hindamiseks. Samuti mõistis kohus hagejalt kostja

kasuks välja kahju 2 093,66 eurot, millele lisandub viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

Maakohus tühistas hagi tagamise abinõu ja jättis menetluskulud hageja kanda.

Poolte vahel puudus vaidlus, et hageja kasutas kostja võrguteenust kinnistul aadressil XXX,

Tallinn alates 1994. aastast. Pooltel puudus kirjalik, kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis või elektroonilises vormis leping, kuid nende vahel oli kehtiv võlasuhe võrguteenuse

osutamiseks. Hageja ei võimaldanud arvestile juurdepääsu alates 10.10.2013. 27.06.2014

toimus hagejaga Soomes motovarjuga õnnetus, mille tagajärjel sai hageja üliraskeid

kehavigastusi. Kostja saatis korduvalt hagejale teatiseid, milles palus võimaldada juurdepääsu

elektriarvestile ning hoiatas võrguühenduse katkestamise eest. Hageja ei võimaldanud

juurdepääsu, viidates raskele tervislikule olukorrale ja erinevates raviasutustes viibimisele.

04.11.2015 katkestas kostja hageja kinnisasjal võrguühenduse, mis taastati 27.11.2015.

Esmalt analüüsis kohus, kas praegusel juhul olid täidetud eeldused hageja hagi rahuldamiseks.

Hageja hinnangul seisnes kostjapoolne lepingu rikkumine pahatahtlikult ja õigusliku aluseta

hageja tarbimiskohas võrguühenduse katkestamises olukorras, kus kostja oli hageja raskest

tervislikust seisundist teadlik. ELTS § 90 lg 1 kohaselt võib võrguettevõtja katkestada tarbija

võrguühenduse, kui tarbija on jätnud talle osutatud võrguteenuse või üldteenuse eest või

elektrienergia avatud tarne katkemise korral võrguettevõtja osutatud avatud tarne eest makstava

rahasumma tasumata või kui tarbija on võrgulepingus ettenähtud kohustust oluliselt rikkunud

muul viisil. Tüüptingimuste p 5 näeb ette juhtumid, millal on võrguettevõtjal õigus teha

tarbimiskohas võrguühenduse katkestus. P 5.2.5 kohaselt on võrguettevõtjal õigus teha ostja

tarbimiskohas katkestus või lubada selle tekkimist võrgulepingu või üldteenuse osutamise

tingimuste olulisel rikkumisel, sh võlgnevuse korral. P 5.3.5. kohaselt loetakse oluliseks

võrgulepingu rikkumiseks, kui ostja ei taga hiljemalt 14 päeva jooksul asjakohase teate

edastamisest võrguettevõtjale tema lepingujärgsete kohustuste täitmiseks ligipääsu kõikidele

võrguettevõtja elektripaigaldistele, sh kaitseseadmetele, mõõtesüsteemidele ja mõõtmata voolu

ahelatele või ei luba muuta nende asukohta. Alates 19.07.2010 jõustunud võrgueeskirja § 39 lg

1 p 1 kohaselt pidi võrguettevõtja poolt tarbijale alla 1000 V pingel elektri mõõtmisel, kui

tarbija liitumispunkti kaitse on kuni 63 A, mõõtesüsteem võimaldama mõõta aktiivenergiat

kilovatt-tundides. Alates 01.01.2017 peab mõõtesüsteem võimaldama aktiivenergiat mõõta

kauglugemisseadmega.

Kohus tuvastas, et hagejale võrguteenuse katkestamise tingis hagejapoolne oluline

lepingurikkumine, sest kostjal oli õigusaktidest tulenev kohustus tagada olemasolevate arvestite

vahetus kuni 01.01.2017, kuid hageja takistas oma tarbimiskohas asuva arvesti suhtes kostjal

seda kohustust täitmast. 04.11.2015 toimus hageja tarbimiskohas võrguühenduse katkestamine

kooskõlas ELTS-i, võrgueeskirja ning võrgulepingu tüüptingimustega. Kostja ei pidanud

ootama arvestite vahetusega kuni 01.01.2017. Tegu oli äärmiselt mahuka projektiga, mistõttu

oli kostja vaba otsustama missuguse ajakava alusel ja missuguste etappidena ta arvesteid

paigaldab. Hiljem üksikutele tarbijatele kaugloetavate arvestite paigaldamine killustaks

võrguettevõtja tegevust ja oleks majanduslikult ebaefektiivne. Seega ei olnud hagejal õigust

arvesti vahetusest keelduda. Hageja vastuväite osas, et praegusel juhul oli rikkumine

vabandatav hagejaga toimunud õnnetuse tõttu, leidis kohus, et raskest tervislikust seisundist

tulenevalt võis hagejal olla mingil ajaperioodil juurdepääsu võimaldamine oma tarbimiskohale

tõepoolest komplitseeritud. Kuid võttes arvesse, kui pika aja jooksul ei võimaldanud hageja

vaatamata kostja korduvatele taotlustele juurdepääsu oma elektriarvestile, ei saanud selline

põhjendus juurdepääsu mittevõimaldamiseks olla lõpmatu ning selle tegelikuks põhjuseks oli

hageja teadlik otsus seda mitte lubada. Hageja soovimatuse tegelikuks põhjuseks

elektriarvestile juurdepääsu mittevõimaldamiseks võis olla hageja märkimisväärne

elektrienergia tarbimine ilma selle eest tasumata.

Järgnevalt analüüsis kohus, kas esinesid eeldused kostja vastuhagi rahuldamiseks. Kohus

märkis, et arvestinäitude esitamata jätmine oli oluline lepingurikkumine. Vastavalt

tüüptingimuste p-le 5.3.6 on rikkumine oluline, kui ostja rikub võrgulepingust tulenevaid

kohustusi nii, et võrguettevõtjalt ei või kõiki asjaolusid arvestades mõistlikult nõuda

võrgulepingu täitmist. Hageja rikkus pikaajaliselt võrgulepingust tulenevaid kohustusi, sh p-s

6.4 sätestatud kohustust arvestinäitude esitamise osas. Selle tulemusena puudus kostjal aastaid

objektiivne teave hageja tegeliku elektritarbimise kohta. Kuivõrd kostja poolt korraldatud

kontrollmõõtmise tulemusena selgus, et hageja tarbimiskohas prognoosarvete alusel tasutud

elektritarbimine ning tegelik tarbimine erinesid üksteisest, ei olnud põhjendatud ka hageja

seisukoht, mille kohaselt puudus vajadus näitude esitamiseks, sest hageja viibis tarbimiskohas

väga harva. Samuti ei nõustunud kohus hageja seisukohaga, mille kohaselt peaks kostja ise

näite küsima ja kuivõrd ta seda teinud pole, siis polnud hagejal kohustust näite esitada.

Eelnevast tingituna oli tuginedes võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg-le 2 kostjal õigus nõuda

hagejalt tema tarbimiskohas asuvale arvestile juurdepääsu.

Viimaks kontrollis kohus, kas kostjal oli õigus nõuda hagejalt kahju 2 093,66 euro

väljamõistmist. Kuivõrd hageja rikkus õigusaktidest ja võrgulepingu tüüptingimustest

tulenevaid kohustusi oluliselt, oli kostja sunnitud tegema kostja seisukohast põhjendamatuid

kulutusi. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine

olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise

kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Tüüptingimuste p 11.10 andis kostjale

õiguse nõuda hageja kohustuse rikkumise tõttu tehtud kulutuste hüvitamist, sealhulgas ka

kaugloetava arvesti ja selle paigaldamise maksumuse. Kui hageja oleks kostjal võimaldanud

tarbimiskohas asuvale arvestile ligi pääseda ning tegelikke arvestinäite esitanud, ei oleks kostjal

olnud vajadust hageja elektritarbimise mõõtmiseks alajaama seinale kaugloetavat arvestit

paigaldada ja vastavat kulu kanda. Seega tuli VÕS § 115 lg 1 alusel hagejalt kostja kasuks välja

mõista kahjuhüvitis 2 093,66 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Kohus jättis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel menetluskulud hageja

kanda.

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsus tühistada. Maakohus

kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme ja rikkus menetlusõiguse norme ning jättis

tähelepanuta asjas olulist tähtsust omavad asjaolud.

Kohus rikkus menetlusõigust, kui jättis hageja ärakuulamata. Kohus oleks pidanud otsima

alternatiivseid lahendusi hageja kaasamiseks istungile, nt oleks võinud korraldada

videokonverentsi. Kohus jättis piisaval määral arvestamata järgmiste asjaoludega: hageja on

korrektselt tasunud esitatud arveid, hagejal on sügav puue, kostja jagas korraldusi juurdepääsu

võimaldamiseks vaid neile sobivatel aegadel, võrguühenduse katkestamine toimus hagejale

kõige ebasobivamal ajal, hageja elamu oli elektriküttel, kostjal oli olemas alternatiivne

võimalus kaugloetava arvesti paigalduseks ning hageja suhtlus kostjaga toimus e-kirja ja

telefoni teel, ühtegi tähitud kirja hageja kätte ei saanud. Kohtuotsusest ei nähtunud, miks tuli

hagejal tasuda arvesti vahetuse eest. Lisaks selgitas hageja, et tema puudeaste sisaldab

muuhulgas elektroülitundlikkust, mistõttu oli hageja jaoks oluline kaugloetavast arvestist üldse

loobuda või paigaldada vastavad filtrid arvesti ja tarbimiskoha vahele.

Ringkonnakohtu seisukoht

5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 637 lg 1

p 6 alusel keelduda. TsMS § 637 lg 1 p 6 sätestab, et kohus ei võta apellatsioonkaebust

menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt

rahuldada.

Hageja esitas kaebuses maakohtu poolt menetlusõigusnormide rakendamisele esimese astme

menetluses kahte tüüpi vastuväiteid. Ühelt poolt kiirustas hageja väitel maakohus liigselt otsuse

tegemisel ja ei kaasanud hagejat istungile. Teisalt eksis maakohus asjaolude ja tõendite

hindamisel. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei ole praegusel juhul õigusnorme

rikkunud viisil, mis tingiks maakohtu otsuse tühistamise.

Vastavalt TsMS § 435 lg-le 1 teeb kohus otsuse, kui asja on kohtu arvates arutatud ammendavalt

ja asi on lõpliku lahendi tegemiseks valmis. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus

eelnevat reeglit. Hagiavaldus esitati maakohtusse 28.12.2015 ning maakohus tegi lahendi

21.03.2017. Kirjeldatud perioodil toimus menetluspoolte vahel tihe menetlusdokumentide

vahetus, mille käigus selgusid ammendavalt kõik asja lahendamise seisukohast tähtsust omavad

asjaolud, seisukohad, tõendid ja vastuväited vastaspoole esitletud asjaoludele ning

seisukohtadele.

Tulenevalt hageja soovist asi läbi vaadata kohtuistungil, toimus menetluse kestel ka üks istung

21.02.2017. Kuigi istungil ei osalenud hageja, ei rikkunud maakohus menetlusõiguse norme,

kui otsustas istungil asja sisuliselt lahendada poole osavõtuta. Vastavalt TsMS § 414 lg-le 3

võib kohus lahendada asja sisuliselt poole osavõtuta, isegi kui pool teatab mõjuvast põhjusest

kohtuistungile ilmumata jäämiseks, kui pool oli nõus kirjaliku menetlusega või kui asja

arutamine on poole kohtuistungilt mõjuval põhjusel puudumise tõttu juba korra edasi lükatud

ning pool on saanud võimaluse esitada avaldused, väited ja tõendid kõigi asjas tähtsust omavate

asjaolude kohta. Seega oli poole osavõtuta asja sisuline lahendamine mh võimalik, kui

üheaegselt esinesid kaks tingimust: asja arutamine oli poole kohtuistungilt mõjuval põhjusel

puudumise tõttu juba korra edasi lükatud ja pool oli saanud võimaluse esitada avaldused, väited

ja tõendid kõigi asjas tähtsust omavate asjaolude kohta. Praegusel juhul esinesid eelnevalt

kirjeldatud kaks eeldust.

Toimiku materjalidest nähtuvalt lükati istung ühel korral hageja taotlusel hageja haigestumise

tõttu edasi (II kd lk 194). Kohus, pidanud pooltega nõu, korraldas järgmise istungi 21.02.2017.

17.02.2017 esitas hageja taas taotluse istungi edasi lükkamiseks, tuues põhjuseks asjaolu, et ta

loobus oma esindajast ja otsib uut (II kd lk 209). Kohus lahendas hageja taotluse 20.02.2017,

kui teatas, et ei rahulda seda, hinnates hageja tegevust menetluse venitamisena, mida kohus ei

saanud lubada. Ühtlasi selgitas kohus, et kui hageja ei ilmu istungile, võib kohus kohale

ilmunud kostja taotlusel muuhulgas jätta hageja hagi läbivaatamata või lahendada asja sisuliselt

ilma hageja osavõtuta (TsMS § 409). 21.02.2017 esitas hageja taas taotluse istungi

edasilükkamiseks. Istungil palus kostja jätta hageja taotlus kohtuistungi edasilükkamiseks

rahuldamata ja lahendada asi sisuliselt, sest kohus lükkas juba ühel korral hageja tervislikul

põhjusel istungi edasi. Seega ei eksinud maakohus menetlusõigusnormide vastu, kui otsustas

hageja osavõtuta asi sisuliselt lahendada, tuginedes TsMS § 414 lg-le 3.

Teiste hageja etteheidete osas, mille kohaselt jättis kohus piisaval määral arvestamata

asjaoludega, et hageja on korrektselt tasunud esitatud arveid, hagejal on sügav puue, kostja

jagas korraldusi juurdepääsu võimaldamiseks vaid neile sobivatel aegadel, võrguühenduse

katkestamine toimus hagejale kõige ebasobivamal ajal, hageja elamu oli elektriküttel jne, leiab

kohus järgmist. Hageja nõude rahuldamiseks tuli kohtul tuvastada, et kostja rikkus poolte

vahelist lepingut, tekitades sellega hagejale kahju. Kohus rikkumist ei tuvastanud, vaid leidis,

et kostjal oli vastavalt erinevatele õigusaktidele ja poolte suhet reguleerivatele tüüptingimustele

õigus nõuda hagejalt juurdepääsu oma arvestile, et see välja vahetada, ta teavitas hagejat

piisavalt varakult vahetamise vajadusest ja arvestas seejuures hageja tervisliku seisundiga.

Kuivõrd hageja enda kohustusi pikaajaliselt ei täitnud, oli kostjal õigus võrguühendus

katkestada. Ringkonnakohus nõustub eelnevas osas maakohtuga ja märgib täiendavalt, et asja

lahendamise seisukohalt olulised tüüptingimused, millele maakohus lahendi tegemisel tugines,

ei olnud tarbijat ebamõistlikult kahjustavad (VÕS § 42).

Samuti ei nähtu, et maakohus oleks rikkunud õigusnorme, kui rahuldas kostja vastuhagi.

Menetluse kestel leidis tõendamist asjaolu, et hageja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi, s.t

ei esitanud aastaid arvestinäitusid ja ei võimaldanud juurdepääsu arvestile selle vahetamiseks.

Lepingus ja õigusaktides sätestatud kostja kohustuste täitmiseks tuli olukorras, kus hageja

rikkus enda kohustusi, võimaldada VÕS § 108 lg 2 alusel kostjale juurdepääs hageja

tarbimiskoha arvestile ja paigaldada kostjal esmalt enda kuludega alajaama seinale kaugloetav

arvesti. Kusjuures kostja ei oleks seda kulu pidanud kandma, kui hageja ei oleks enda kohustusi

rikkunud. Lisaks VÕS §-dele 127, 128 ja 115 tulenes kostja õigus nõuda hagejalt kahju

hüvitamist tüüptingimuste p-st 11.10 (I kd lk 173), mille kohaselt oli kostjal õigus võrguteenuse

ja elektrienergia ebaseadusliku kasutamise korral või arvestile juurdepääsu mittevõimaldamisel

mõõtesüsteemi asukohta muuta ja nõuda hagejalt selleks tehtud kulutuste hüvitamist.

Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus, kaaludes kõiki kaebuses esitatud väiteid, jõudnud

seisukohale, et kaebus ei kuuluks väidete õigsust eeldades rahuldamisele, s.t puudub esitatud

faktikogumile vastav õigusnorm, mis võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks.

Ringkonnakohus selgitab, et menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse perspektiivi hindamine

on põhjendatud menetlusökonoomilistel kaalutlustel. Leides menetlusse võtmise otsustamise

etapis, et tegemist on perspektiivitu kaebusega, ei toimetata apellatsioonkaebust teisele poolele

kätte, mistõttu ei teki teisel poolel menetluskulusid, mis tuleks apellandil kaebuse rahuldamata

jätmise korral kanda. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab

selle määrusega, loetakse, et kaebust ei ole esitatud (TsMS § 638 lg 10). Kuna

apellatsioonkaebus on kohtule esitatud elektrooniliselt, siis kohus kaebust hagejale ei tagasta.

Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud hageja

kanda (TsMS § 168 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm

Imbi Sidok-Toomsalu

Indrek Soots