4-17-2320/10 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-17-2320

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. mail 2017. a Tallinnas Liivalaia kohtumajas Väärteoasja number 4-17-2320 Kohtukoosseis Kohtunik Velmar Brett Kohtuistungi sekretär Leili Merila Väärteoasi

R.M väärteoasi nr 2316,17,001394 NPALS § 151 lg 1 järgi Menetlusalune isik

R.M (isikukood: xxx) Eesti Vabariigi kodanik Aadress: Xxxx E-post: xxxx Tel: xxxx Töökoht: ei tööta

Karistatus: karistusregistri kohaselt kehtivaid kriminaalkaristusi 1 ja väärteokaristusi 10 Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet (registrikood: 70008747)

Ametnik vanemväärteomenetleja Liisa Miil Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna

politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistus Aadress: Xxxx Harjumaa 10321 E-post:

pohja@politsei.ee RESOLUTSIOON Juhindudes V™S § 107 lg 1 p-st 1 kohus otsustas:

1. Tunnistada R.M (isikukood: xxx) NPALS § 15

1 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks arest 2 (kaks) päeva.

2. Karistus tuleb kanda Põhja Prefektuuri arestimajas (Rahumäe tee 6 Tallinn

Harjumaa 11316).

3. Aresti kandmisele tuleb asuda hiljemalt 29.06.2017. a.

4. Aresti kandmisele mitteasumisel hiljemalt otsuses märgitud kuupäeval kohaldada

R.M-i suhtes sundtoomist arestimajja karistuse kandmisele.

5. V™S § 38 lg 1 ja KrMS § 175 lg 1 p 3 ja KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista

R.M-ilt riigituludesse menetluskuluna narkootilise aine ekspertiisi

4-17-2320

2 (nr 17E-AN0279) kulu summas 168 eurot, mis tuleb tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

6. Asitõendid:

• Narkootiline aine (taimeosad ja taimepurusegu), mis asub Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi keemiaosakonnas aadressil Tervise 30 Tallinn – NPALS § 153 lg 2 alusel konfiskeerida väärteo vahetu objektina ning NPALS

§ 7 lg 3 alusel jätta Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks.

• Kaks minigripp kilekotti ja üks paberitükk, mis asuvad väärteoasja materjalide juures koos ühes ümbrikus – KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida väärteoteo toimepanemise vahendina ning V™S § 2 ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada peale kohtuotsuse jõustumist. Vastavalt V™S § 107 lg-le 3 sisalduvad menetluskulude nõude täitmiseks vajalikud andmed kohtuotsuse lisaks olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht). Kohus annab makseinfo lehe kätte kas koos kohtuotsusega, saadab isikule tema poolt avaldatud postivõi e-postiaadressile või kinnipidamisasutusse. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil motiveeritud otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. VÄÄRTEOETTEHEIDE R.M-ile heidetakse 18.02.2017. a väärteoprotokolli nr AB1514584 kohaselt ette

seda, et ta 18.02.2017. a kell 14:40 Harjumaal Tallinnas Vasara 22b aadressil valdas

ebaseaduslikult väikeses koguses narkootilist või psühhotroopset ainet. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus R.M sellega NPALS § 3 lg-t 1 ja pani toime NPALS § 15 1 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. KOHTU PÕHJENDUSED

1. Menetluse käik

25.04.2017. a on Harju Maakohtule Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna menetlusteenistuse poolt esitatud väärteoasja nr 2316,17,001394 materjalid R.M karistamiseks narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse (edaspidi: NPALS) § 151 lg 1 alusel (tl 1). 28.04.2017. a määras kohus väärteoasja nr 4-17-2320 (2316,17,001394) arutamisele avalikul kohtuistungil 16.05.2017. a kell 09:15 (tl 25-26). Vahetult enne kohtuistungi toimumise aega helistas menetlusalune isik R.M 16.05.2017. a kohtusse ning teatas, et on haige

ja taotleb kohtuistungi edasilükkamist (tl 30). Kohus kohustas menetlusalust isikut esitama kohtule arstitõendi enda haiguse kohta ning määras uueks istungiajaks 29.05.2017. a kell 10:30. R.M-ile toimetati isiklikult allkirja vastu kätte kohtukutse uue kohtuistungi aja toimumise kohta 23.05.2017. a-l (tl 33).

29.05.2017. a kell 10:30 alanud kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud. Kohus viis

kohtuistungi väärteomenetluse seadustiku (edaspidi: V™S) § 90 lg 1 alusel läbi ilma menetlusaluse isiku osavõtuta, kuivõrd R.M-ile oli piisava etteteatamisega kätte toimetatud kohtukutse ning menetlusalune isik ei olnud taotlenud kohtul lükata 29.05.2017. a

4-17-2320

3 kohtuistung edasi. Kohtuväline menetleja taotles kohtult R.M karistamist NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest 7 päeva pikkuse arestiga. Kohus lõpetas kohtuistungi ja määras, et kuulutab kohtulahendi samal päeval kell 13:50. R.M ilmus kohtusse peale kohtuistungi lõppemist ning enne kohtulahendi kuulutamise aega ning esitas kohtule ka arstitõendi 16.05.2017. a istungilt puudumise kohta haiguse tõttu (tl 41). Menetlusalune isik osales kohtulahendi kuulutamisel.

2. Tõendid

Kohus on seisukohal, et menetlusalusele isikule R.M-ile oli mõistlik aeg ette teatatud kohtuistungi toimumise ajast ja kohast, kuivõrd talle toimetati 23.05.2017. a isiklikult

kohtukutse allkirja vastu kätte 29.05.2017. a kohtuistungile ehk peaaegu nädal istungi toimumisajast varem. Kuivõrd R.M aga 29.05.2017. a kohtuistungile enne selle lõppemist ei ilmunud ning ta ei taotlenud ka kohtuistungi edasilükkamist, siis tulenevalt V™S § 90 lg-st 1 arutas kohus väärteoasjas ilma menetlusaluse isiku osavõtuta ning avaldas istungil menetlusaluse isiku kohtuvälises menetluses antud ütlused (tl 5, 15; tõlge tl 34). Sellega nõustus ka kohtuväline menetleja.

Kohtuvälises menetluses tunnistajana üle kuulatud Xxxx (tl 14) ei kutsunud kohus kohtuistungile (tl 25), mistõttu ei saa kohus käesolevat kohtulahendit tehes tema ütlusi tõendina kasutada.

Kirjalikest tõenditest saab kohus käesoleva kohtulahendi tegemisel kasutada kohtuistungil

avaldatud tõendeid, milleks on: isiku läbivaatuse protokoll (tl 7), vallasasja läbivaatuse

protokollid (tl 8 ja 11), vaatlusprotokollid (tl 9-10 ja 12-13), ekspertiisimäärus (tl 16), ekspertiisiakt (tl 17-19) ning karistusregistri väljavõte (tl 20-23).

3. Väärteokoosseis, õigusvastasus ja süü

Objektiivne koosseis NPALS § 3 lg 1 kohaselt on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja

arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega

seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või NPALS-s ettenähtud

õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. NPALS § 151

lg 1 sätestab, et narkootilise või

psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamine või väikeses koguses ebaseaduslik valmistamine, omandamine või valdamine on väärteona karistatav füüsilise isiku puhul.

V™S § 87 sätestab, et väärteoasja arutatakse kohtus ainult menetlusaluse isiku suhtes ja

väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Kuivõrd väärteoprotokolli nr AB1514584 kohaselt

heidetakse R.M-ile ette narkootilise või psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseaduslikku valdamist (tl 5), siis NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivne

koosseis on täidetud, kui leiab tõendamist, et R.M valdas ebaseaduslikult narkootilist või psühhotroopset ainet.

18.02.2017. a on alates kella 14:45-st kuni kella 14:55-ni aadressil Vasara 22b Tallinn on teostatud R.M valduses olnud sõiduauto BMW reg nr-ga xxxx läbivaatus, mille käigus on politseiametnikud leidnud sõiduki vahekonsoolist ühe pooliku sigaretilaadse voldiku, milles oli rohekas taimne aine (tl 11).

Järgnevalt on samal päeval ehk 18.02.2017. a kella 15:35-st kuni kella 15:45-ni teostatud aadressil Xxxx R.M-ile kuuluvate riiete ja käekoti ning nendes asuvate esemete läbivaatus, mille tulemusena leiti rahakotist üks minigripp kilekott, milles oli kolm rohekat taimset õit (tl 8). Nii R.M rahakotist leitud minigripp kilekotti, milles oli kolm taimset õisikut, kui ka menetlusaluse isiku valduses olnud sõidukist leitud sigaretilaadset voldikut, milles oli taimne

aine, on vaadeldud ja vaatluse käigus ka fotografeeritud politsei poolt (tl 9-10, 12-13). Rahakotist leitud taimsete õite kohta on vaatlusprotokollis märgitud, et need eraldasid kanepile

4-17-2320

4 iseloomulikku lõhna (tl 9). Ka sigaretilaadse voldiku puhul on vaatlusprotokollis märgitud, et see eraldas kanepile iseloomulikku lõhna (tl 12). Mõlema, nii rahakotist kui sõidukist leitud ainete osas on läbi viidud ekspertiis (tl 17-18), mille

tulemusena leidis ekspert, et minigripp kilekotis olevad taimeosad massiga 0,42g on kanepiõisikud ehk marihuaana, mille tetrahüdrokannabinooli (ehk THC) sisaldus on 15% (tl 18). Ekspertiisiakti kohaselt on isekeeratud sigaretis taimepuru massiga 0,088g, milles on kanep ehk marihuaana ja tubaka segu, kuid marihuaana täpset kogust ega selle THC sisaldust ei olnud võimalik aine vähesuse tõttu kindlaks määrata (tl 18).

Sotsiaalministri 18. mai 2005. a määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse

tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ (edaspidi: sotsiaalministri määrus) § 3 lg 1 sätestab, et narkootilised ja psühhotroopsed ained on määruse lisas 1 kehtestatud nimekirjas loetletud ained ja nende ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid. Sotsiaaliministri määruse lisa 1 kohaselt kuulub I nimekirja kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%) ja selle töötlemisproduktid (hašiš, marihuaana,

vaik, ekstraktid, tinktuurid jne). Seega loetakse kanep ja selle töötlemisproduktid, sh marihuaana, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete hulka juhul, kui selle sisaldus on üle 0,2%. Käesoleval juhul nähtub ekspertiisiaktist, et sigaretis sisaldunud marihuaana THC sisaldust ei olnud võimalik ekspertiisi käigus määrata. Samas rahakotist leitud õisikute puhul oli tegemist

marihuaanaga, mille THC sisaldus oli 15%. Seega, kuivõrd sigaretis sisalduva marihuaana puhul ei ole võimalik tõsikindlalt asuda seisukohale, et selle THC sisaldus on üle 0,2%, siis

tuleb käesoleval juhul lähtudes põhimõttest ja asuda seisukohale, et on in dubio pro reo tõendamata, et antud isekeeratud sigaretis oli keelatud narkootilist või psühhotroopset ainet. Seetõttu ei saa antud sigareti valdamist R.M-ile ka ette heita. Menetlusalune isik R.M on 18.02.2017. a toimunud ülekuulamisel andnud ütlusi, kuid nendest ei selgu täpselt, kas R.M on seisukohal, et kogu leitud kanep ei kuulu talle, või vaidleb isik vastu temale esitatud etteheitele vaid autost leitud sigareti osas (vt

tl 15-15 pöördel, tõlge tl 34). Samas, kuivõrd eelnevalt on kohus leidnud, et tulenevalt ekspertiisi tulemustest, ei saa asuda seisukohal, et sigaretis olnud kanepi THC sisaldus on üle 0,2%, siis ei saa antud sigareti valdamine olla kellelegi, sh R.M-ile, etteheidetav väärteokorras. Seetõttu ei oma ka tähendust, kas antud sigaret kuulus R.M-ile või mitte. Arvestades aga, et R.M riided ja käekott otsiti läbi ja selle tulemusena leiti tema rahakotist minigripp kilekott, milles oli 0,42g 15%-lise THC sisaldusega marihuaanat, ei

ole kohtu hinnangul eluliselt usutav, et antud aine oleks kuulunud kellelegi teisele peale R.M. Seega saab R.M-ile ette heita tema rahakotist leitud minigripp

kotis olnud marihuaana valdamist, kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et R.M

oleks antud ainet vallanud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, kuritegude ennetamise, avastamise või tõkestamise tõttu või õppotstarbel kasutamise eesmärgil. Subjektiivne koosseis Karistusseadustiku (edaspidi: KarS) § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus. Kohus on seisukohal, et R.M pani NPALS § 15 1 järgi kvalifitseeritava väärteo (valdas ebaseaduslikult marihuaanat) toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes. Isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus.

4-17-2320

5 Menetlusaluse isikuna ülekuulamisel antud ütlustest ei selgu täpselt, kas R.M vaidlustab vaid autost leitud sigareti kuuluvust või ka rahakotist leitud marihuaana kuuluvust temale (vt tl 15-15 pöördel, tõlge tl 34). Kohtu hinnangul ei ole usutav menetlusaluse isiku versioon, et tema rahakotist leitud aine ei kuulu temale ja see võis sinna sattuda mõne sõbra

tõttu. Seda just põhjusel, et minigripp kilekott kolme kanepiõpisikuga leiti just R.M-ile kuuluvast rahakotist, mis on selline isiklik ese, mida üldjuhul teistele ei anta, veel vähem ei pane teised isikud sinna aineid/esemeid ilma rahakoti omaniku teadmata. Pahatahtlik aine „sokutamine“ teise isiku rahakotti on küll tehniliselt võimalik, kuid sellel puudub eluline usutavus. Siinkohal märgib kohus, et ka ettevaatamatusest narkootilise või psühhotroopse aine valdamine on karistatav. Teo toimepanemise subjektiivne vorm mõjutab vaid isiku süü suurust

karistuse mõistmisel. Antud juhul arvestab kohus ka asjaoluga, et R.M on karistusregistri väljavõtte kohaselt karistatud varasemalt kahel korral NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest (teod 08.11.2016. a ja 22.07.2015. a – tl 21) ehk

kas narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise või valmistamise, omandamise või valdamise eest. Nimetatud asjaolu arvestades koosmõjus sellega, et marihuaana leiti R.M rahakotist, annab kohtu hinnangul piisavalt alust järeldada, et antud marihuaana kuulus

R.M-ile . Ühtlasi on R.M varasemalt samalaadsete tegude eest karistatuna teadlik, et kui tal puudub arsti luba ning kui ei esine narkootilise või psühhotroopse

aine valdamisel meditsiinilist, teaduslikku, õppeotstarbelist ega kuritegude ennetamise, avastamise või tõkestamise eesmärki, siis on keelatud narkootilisi või psühhotroopseid aineid

vallata. Samuti on üldteada asjaolu, et marihuaana/kanep kuulub keelatud ainete nimekirja.

Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et R.M pani NPALS § 15 1

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime kavatsetult. Seega on R.M täitnud NPALS § 15 1 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo koosseisu (rahakotist leitud kolme 15%-lise THC sisaldusega kanepiõpisiku ehk marihuaana osas). Õigusvastasus ja süü Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid R.M poolt toimepandud teos ei esine. Samuti on R.M süüvõimeline, s.t ta oli väärteo toimepanemise ajal ja on ka käesoleval ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane (sündinud 1984. aastal – tl 5, 6).

4. Karistus

NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistatakse füüsilist isikut rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Kuivõrd R.M ei tööta (tl 5), siis ei ole tema suhtes võimalik rakendada ka kergemat karistusliiki, s.o rahalist karistust. Kergemat

karistusliiki ei ole R.M suhtes võimalik kohaldada ka eripreventsiooni tõttu. Nimelt on R.M karistusregistri kohaselt 10 kehtivat väärteokaristust, milledest

9 korral on teda ajavahemikus 25.02.2010. a - 15.03.2017. a karistatud rahatrahvidega summades 16-400 eurot, kuid kõik need trahvid on seniajani tasumata (tl 20-22). Sealjuures on

nendest kehtivana märgitud karistustest kaks määratud samuti NPALS § 151

lg 1 järgi

kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemise eest. Eelnevast nähtub seega, et R.M

ei ole võimeline rahatrahve tasuma ning rahatrahvide mõistmine ei ole R.M-ile avaldanud ka piisavat mõju hoidumaks edaspidiselt (samalaadsete) õigusrikkumiste toimepanemisest. Seetõttu tuleb R.M-ile mõista raskemaliigiline karistus, s.t arest, mis jääb vahemikku 1-30 päeva ehk sanktsiooni keskmine oleks 15 päeva aresti. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

R.M süü suurust mõjutab esmalt asjaolu, et ta pani teo (s.t narkootilise või psühhotroopse aine ebaseadusliku valdamise) toime kavatsetult. Arvestades, et väärtegu võib

4-17-2320

6 toime panna nii ettevaatamatusest kui tahtlusega ning kavatsetus on väärteo toimepanemise

raskeim vorm, viitab see pigem menetlusaluse isiku keskmisest suuremale süü suurusele.

R.M puhul esineb KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes karistust kergendava asjaoluna

puhtsüdamliku kahetsuse olemasolu, kuivõrd R.M on kahetust avaldanud kohtuvälises menetluses toimunud ülekuulamisel (tl 15 pöördel, tõlge tl 34). Samas ei esine R.M puhul karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes. Karistusregistrist nähtuvalt (tl 20-23) on R.M üks kehtiv kriminaalkaristus ning kümme kehtivat väärteokaristust. Sealjuures on kehtivana märgitud väärteokaristustest kaks samuti NPALS § 151

lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemise eest. Kohtupraktikas on võetud omaks seisukoht, et olukorras, kus isik hoolimata varasematest karistustest jätkab samalaadsete väärtegude toimepanemist, saab tema eripreventiivne mõjutamine olla võimalik vaid siis, kui

iga järgmise seadusest üleastumise korral karistatakse teda karmimalt võrreldes eelnevate karistustega. Arvestades, et mõlemal eelneval korral on Politseija Piirivalveamet R.M karistatud NPALS § 15 1

lg 1 alusel 07.12.2016. a ja 29.12.2015. a otsustega rahatrahvidega, mis on seniajani tasumata (tl 21), siis tuleb R.M käesoleval juhul karistada arestiga. Samas nähtub karistusregistrist, et R.M ei ole varem

reaalselt kanda tuleva arestiga karistatud. Nimelt on R.M 30.03.2017. a kohtuotsusega karistatud liiklusseaduse § 201 lg 1 alusel küll 5 päeva pikkuse arestiga, kuid see asendati üldkasuliku tööga, mille menetlusalune isik on käesolevaks ajaks ka ära teinud (tl 20). Käesolevas väärteoasjas aga ei osalenud R.M kohtuistungil ega avaldanud ka muul viisil kohtule enne kohtu siirdumist nõupidamistetuppa, et ta sooviks aresti mõistmise

korral selle asendamist üldkasuliku tööga. Seetõttu ei ole kohtul käesoleval juhul muud võimalust, kui karistada R.M reaalselt ärkandmisele kuuluva arestiga. Samas arvestab kohus siinkohal eripreventsiooni tõttu asjaoluga, et kuivõrd R.M ei ole

varem reaalselt aresti kandnud, siis võib temale mõista karistuseks käesoleva väärteo

toimepanemise eest aresti peaaegu minimaalses määras. Üldpreventiivseid kaalutlusi ehk õiguskorra kaitsmise huvisid arvestades ei pea kohus antud juhul vajalikuks karistada isikut karmimalt võrreldes selle karistuse määraga, mis vastaks tema süü suurusele ning oleks piisav mõjutamaks isikut edaspidi hoiduma väärtegude toimepanemisest. Kõike eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et R.M tuleb karistada 2 (kahe) päeva pikkuse arestiga ehk karistusega sisuliselt sanktsiooni minimaalses määras. Kohus on seisukohal, et üks kuu alates kohtulahendi kuulutamisest on isikule, kes ei ole tööga hõivatud, mõistlik periood, mille kestel on R.M võimalik oma elu korraldada viisil, mis võimaldab tal kanda ära NPALS § 151 lg 1 alusel karistuseks mõistetud 2 päeva

aresti. Seega tuleb R.M ilmuda aresti kandmisele hiljemalt 29.06.2017. a.

Ühtlasi määrab kohus, et kui R.M ei ilmu hiljemalt 29.06.2017. a aresti

kandmisele vabatahtlikult, siis kohaldatakse tema suhtes sundtoomist arestimajja karistuse kandmisele.

5. Menetluskulud

V™S § 38 lg 1 ning kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi: KrMS) § 175 lg 1 p 3 ja KrMS

§ 180 lg 1 alusel mõistab kohus R.M-ilt riigituludesse menetluskuluna välja narkootilise aine ekspertiisi (akti nr 17E-AN0279) läbiviimise kogu kulu summas 168 eurot (tl 19). Siinkohal märgib kohus, et kuigi ekspertiisi objekte oli kaks ja nendest vaid ühe puhul saab tõsikindlalt järeldada, et tegemist on keelatud narkootilise või psühhotroopse ainega, ei anna

see käesoleval juhul alust jätta osa menetluskuludest riigi kanda. Nimelt ei sõltu

menetluskulude väljamõistmine sellest, millisele tulemusele ekspert ekspertiisi läbiviimise

tulemusena jõudis, vaid sellest, kas ekspertiisi läbiviimine oli tõendamiseseme asjaolude

väljaselgitamiseks vajalik ja põhjendatud või mitte. Sellist seisukohta on väljendanud ka Riigikohtu kriminaalkolleegium 18.12.2013. a kohtumääruse nr 3-1-1-121-13 p-s 6, märkides järgmist: Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt

4-17-2320

7 korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus.

See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse

tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis

on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt

menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui

ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. detsembri 2012. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Käesoleval juhul oli narkootilise aine ekspertiisi läbiviimine põhjendatud nii rahakotist leitud

minigripp kotis oleva aine kui ka sõidukist leitud sigaretilaadses objektis oleva aine osas

tuvastamaks, kas tegemist on narkootiliste või psühhotroopsete ainetega. Sealjuures esines mõlema objekti osas nähtuvalt nende asjade vaatlusprotokollidest kahtlus, et tegemist võib olla

kanepiga (eritasid kanepile iseloomulikku lõhna – tl 9, 12), mis on narkootiline või psühhotroopne aine. Selleks, aga, et teha kindlaks, kas toime on pandud süütegu (narkootilise või psühhotroopse aine valdamine), oli vajalik ekspertiisi läbiviimine, et tuvastada leitud ained.

Seega oli antud juhul ekspertiisi läbiviimine mõlema objekti osas põhjendatud, mistõttu kuuluvad R.M-ilt väljamõistmisele kogu narkootilise aine ekspertiisi läbiviimise kulud. Menetluskulud tuleb tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

6. Asitõendid

Väärteomenetluse seadustikus ei ole asitõendi mõistet defineeritud, mistõttu tuleb V™S §-st 2 tulenevalt lähtuda kriminaalmenetluse seadustikus sisalduvast asitõendi mõistest. KrMS §

124 lg 1 kohaselt on asitõend kuriteo objektiks olnud asi, kuriteo toimepanemise vahend, kuriteojäljega asi, kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis või kuriteosündmusega seotud muu asendamatu objekt, mis on kasutatav tõendamiseseme asjaolude selgitamisel.

Ekspertiisiakti nr 17E-AN0279 kohaselt (tl 18) on ekspertiisiobjektid ehk taimeosad ja taimepurusegu jäetud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) keemiaosakonda ning pakendid

on tagastatud koos ekspertiisiaktiga (pakendid asuvad väärteoasja materjalide juures eraldi ümbrikus - tl 24). Ekspertiisiga tuvastati, et R.M rahakotis olnud minigripp kilekotis olid rohelised taimeosad, mis olid kanepiõisikud ehk marihuaana THC sisaldusega 15% (tl 18). Isekeeratud

sigaretis oli aga rohelise ja pruuni taimepuru segu, mis sisaldas peenestatud kanepit ehk marihuaanat, kuid selle THC sisaldust ei olnud võimalik aine vähesuse tõttu kindlaks määrata (tl 18). Kanepi ja selle töötlemisproduktid, sh marihuaana, mille sisaldus ületab 0,2% THC-d on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja kantud. Marihuaana puhul, mille THC sisaldus oli 15%, leiab kohus, et tegemist on käesoleval juhul väärteo toimepanemise vahetuks objektiks oleva ainega. Seega on tegemist asitõendiga, mis tuleb NPALS § 153 lg 2 alusel konfiskeerida väärteo vahetu objektina ning NPALS § 7 lg 3 alusel jätta Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. Kohus on seisukohal, et kuigi sigaretis sisalduva marihuaana puhul ei olnud võimalik kindlaks määrata THC sisaldust, siis ei saa kohus küll eeldada, et THC sisaldus on üle 0,2% ja seetõttu ei saa R.M antud aine valdamise eest ka karistada. Kuid samas ei saa kohus olla ka veendunud, et selle aine THC sisaldus on vähem kui 0,2%. Seega selleks, et mitte lasta

vabasse käibesse võimalikku narkootilist või psühhotroopset keelatud ainet, leiab kohus, et isegi praeguses olukorras, kus ei ole tõendamist leidnud, et sigaretis olev marihuaana oleks

4-17-2320

8

keelatud, tuleb rahvatervise kaitsmise eesmärgil antud marihuaana jätta sarnaselt 15%-lise sisaldusega marihuaanale EKEI-le. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et narkootiline aine (taimeosad ja taimepurusegu), mis asub Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi keemiaosakonnas aadressil Tervise 30 Tallinn, tuleb NPALS § 153 lg 2 alusel konfiskeerida väärteo vahetu objektina ning NPALS § 7 lg 3 alusel jätta Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. Kaks minigripp kilekotti ja üks paberitükk, milles ülalnimetatud taimeosad ja taimepurusegu asusid, on käesoleval juhul väärteo toimepanemise vahenditeks, kuivõrd need olid vajalikud ainete valdamiseks. Seega on tegemist samuti asitõenditega, mille kohus konfiskeerib KarS § 83 lg 1 alusel. Kuivõrd tegemist on väärtusetute asjadega, siis määrab kohus, et kaks minigripp kilekotti ja üks paberitükk kuuluvad V™S § 2 ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele peale kohtuotsuse jõustumist.

Velmar Brett kohtunik (allkirjastatud digitaalselt)