3-17-921/15 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiina Pappel, Tanel Saar

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. juuni 2017, Tartu

Haldusasja number

3-17-921

Haldusasi

Merike

Rinki

kaebus

Vihula

Vallavolikogu

20. aprilli 2017. a otsuse nr 168 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 3. mai 2017. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ

Maryp

määruskaebus

esialgse

õiguskaitse

kohaldamise määrusele

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Merike Rink

Volitatud esindaja Raido Rink

Vastustaja Vihula Vald

Kolmas isik OÜ Maryp

RESOLUTSIOON

Rahuldada OÜ Maryp määruskaebus ja tühistada Tartu Halduskohtu 3. mai 2017. a

määrus. Teha uus määrus, millega jätta kaebaja Merike Rink´i esialgse õiguskaitse

taotlus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasi kaevatav (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vihula Vallavolikogu 20. aprilli 2017. a otsusega nr 168 kehtestati detailplaneering Vihula

valla Vainupea külas asuvale Salme kinnistule, eesmärgiga jagada katastriüksus, moodustada

elamukrundid, määrata ehitusõigus ühepereelamutele ja abihoonetele ning lahendada taristu.

2. Merike Rink esitas esindaja vahendusel 1. mail 2017. a Tartu Halduskohtule kaebuse Vihula

Vallavolikogu 20. aprilli 2017. a otsuse nr 168 tühistamiseks. Koos kaebusega taotleti Vihula

Vallavolikogu otsuse nr 168 kehtivuse peatamist esialgse õiguskaitse korras, keelata igasugune

planeeringujärgne ehitustegevus, ehituslubade, projekteerimistingimuste või muude nimetatud

otsusel põhinevate lubade väljastamine.

Kaebaja on seisukohal, et Vihula Vallvolikogu 20. aprilli 2017. a otsuse nr 168 kehtestamisel

on oluliselt rikutud menetlusnorme ning kehtestatud detailplaneering on vastuolus

materiaalõigusega ja ehitustegevust reguleerivate normdokumentidega Vihula vallas. Kaebaja

hinnangul on planeeringulahendus valminud ilma puudutatud isikuid sisuliselt kaasamata.

Kaebaja leiab, et pidades silmas kaebaja kaebuse eesmärki – tühistada õigusvastaselt vastu

võetud detailplaneering ning mitte realiseerides selles ettenähtut, on esialgse õiguskaitse

rakendamine vajalik. Kaebaja soovib esialgse õiguskaitse kohaldamist, et ei oleks võimalik

välja anda ehituslubasid, projekteerimistingimusi ega muid üksikakte eesmärgiga vältida

ehitamisega kaasnevaid negatiivseid mõjusid kaebaja kinnisasjale. Kaebaja ei saaks võimalikke

väljaantavaid ehituslubasid vaidlustada, kuna tal oleks raske kui mitte võimatu näidata, et

ehitusload rikuvad tema subjektiivseid õigusi. Esineb oht, et võimaliku pika kohtumenetluse

kestel realiseerib kolmas isik detailplaneeringus ettenähtu, mistõttu ei ole detailplaneeringu

tühistamine enam võimalik ja kaebajal ei õnnestuks saavutada kaebuse eesmärki. Kaebaja

hinnangul ei ole esitatud kaebus perspektiivitu, kuna kaebaja on detailplaneeringu menetluses

jäetud sisuliselt kaasamata ja tema ettepanekutele ei ole vastatud. Kolmandal isikul puudub

objektiivne vajadus alustada ehitustegevusega viivitamatult ning isegi kui kaebus jääks

rahuldamata, lükkuks ehittustööde algus üksnes edasi.

Esialgse õiguskaitse korras detailplaneeringu kehtestamise otsuse peatamine on oluline ka

avalikes huvides, pidades avalikuks huviks olukorra õiguspärast lahendamist, täiendavate

vaidluste ja nõuete tekkimise vältimist ning kvaliteetse elukeskkonna tagamist ja riikliku

tähtsusega maastiku säilitamist võimalikult suures ulatuses. Kolmanda isiku võimalikud

kulutused seoses detailplaneeringu koostamise ja menetlemisega ei saa üles kaaluda avalikku

huvi.

3. Tartu Halduskohus rahuldas 3. mai 2017. a määrusega Merike Rinki esialgse õiguskaitse

taotluse ning peatas Vihula Vallavolikogu 20. aprilli 2017. a otsuse nr 168 kehtivuse ja keelas

kuni asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni täielikult kõik selle alusel Vihula vallas Vainupea

külas asuva Salme kinnistu suhtes tehtavad toimingud, sealhulgas ka planeeringust lähtuva

ehitustegevuse.

Kaebaja taotleb esialgse õiguskaitse korras detailplaneeringu kehtestamise otsuse kehtivuse

peatamist ja ehitustegevuse keelamist oma isiklike subjektiivsete õiguste rikkumisest lähtuvalt,

kuid on lisaks välja toonud ka avaliku huvi. Arvestatav on kaebaja põhjendus, et

detailplaneeringu alal toimuva ehitustegevuse tagajärgi ei pruugi olla võimalik enam

kõrvaldada ning annab piisava aluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, sest kehtivale

detailplaneeringule toetudes saab väljastada ehituslubasid.

Kaebus ja sellele lisatud materjalid ei võimalda järeldada, et kaebusel puuduksid edulootused,

kaebus on esitatud kaebaja isiklike õiguste kaitseks ning kohtule esitatust ei nähtu kaebusele

vastanduvat avalikku huvi. Hinnates kaebaja ja kolmanda isiku huvide kaalukust, tuleb

eelistada kaebaja õigusi, sest nende eesmärgiks on olemasoleva olukorra säilitamine.

Vaidlustatud haldusakti kehtivuse peatamine ning selle alusel toimuva ehitustegevuse

keelamine on sobiv ja ka piisav vahend, et vältida detailplaneeringust tuleneva ehitusõiguse

realiseerimist ulatuses, millest tingitud tagajärjed kaebajale on pöördumatud või milliste

hilisema heastamine oleks keerukas või poleks mõistlikul viisil enam teostatav. Esialgse

õiguskaitse kohaldamine koormab küll kolmandat isikut, kuid see on ajutise iseloomuga ning

tekkida võivad tagajärjed ei saa olla üleliia ranged ega pöördumatud. Teistelt menetlusosalistelt

arvamuste küsimiseks tungivat vajadust ei nähtu ning sellest tulenev viivitus võib kaebaja

õigusi ja huve ka kahjustada, sest saab luua olukorra, kus vastustajal on võimalik veel enne

esialgse õiguskaitse määruse koostamist välja anda ehitustegevusega seotud üksikakte.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Kolmas isik OÜ Maryp esitas 23. mail 2017 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse,

milles taotleb Tartu Halduskohtu 3. mai 2017. a määruse tühistamist. Määrus ei ole

õiguspärane, kuivõrd kohus ei ole määruse tegemisel kaalunud menetlusosaliste õigusi, samuti

on kohus ebaõigesti ning pelgalt ühe menetlusosalise väidete alusel hinnanud kaebuse

perspektiivikust.

Määruskaebuse esitaja hinnangul ei ole kaebaja esitanud ühtegi sisulist argumenti, mis annaks

aluse kaebaja kaebuse rahuldamiseks ja Vihula Vallavolikogu 20. aprilli 2017. a otsuse nr 168

tühistamiseks. Kaebaja püüab oma kaebusega vaidlustada varasemaid haldusakte, mille

vaidlustamise tähtaeg on juba möödunud ja mis ei oma otsest mõju käesoleva vaidluse esemeks

olevale haldusaktile ega selle õiguspärasusele. Kuivõrd kaebus põhineb suures osas kaebuse

esemeks mitteolevate haldusaktide vaidlustamisele, siis on kaebus ilmselgelt perspektiivitu.

Isegi kui eeldada kaebaja väidete õigsust, on kaebaja väidetud rikkumised aset leidnud

seonduvalt teiste, mitte vaidlusaluse haldusaktiga.

Kaebaja ei ole põhjendanud ega selgitanud, milles seisnes tema subjektiivsete õiguste riive ja

kuidas detailplaneeringu menetluses esinenud väidetavad rikkumised on kaasa toonud

õigusvastase otsuse. Kaebaja eesmärk on vahendeid valimata takistada määruskaebuse esitaja

ehitustegevust põhjusel, et kaebajale ei ole detailplaneering meeltmööda ja esialgne õiguskaitse

ei saa olla automaatseks tagajärjeks pahatahtlike naabrite taotlustele. Kohus on kaebuse

perspektiivikuse hindamisel lähtunud vaid kaebuse esitaja väidetest, andmata vastustajale

võimalust esitada oma seisukohti. Esialgne õiguskaitse on määratud õigusvastaselt ning taotleja

ühekülgsete ja tõendamata väidete alusel.

Kohus on jätnud puudutatud isikute õiguse kaalumata, kuivõrd kohus ei ole andnud

määruskaebuse esitajale ega vastustajale võimalust oma õigusi kaitsta, et näidata nende sisu ja

kaalukust. Kohtule esitatud kaebusest ei saagi nähtuda kaebajate huvidele vastanduvat huvi,

sest kaebuse esitaja pole huvitatud vastanduvate huvide esiletoomisest, kuid kohus pole

vastanduvaid huve püüdnudki välja selgitada. Kohus on kohtu enda poolt tehtud eelduste

pinnalt, mille kohaselt kaebaja ja puudutatud isikute huvid on võrdsed, leidnud, et võrdsete

huvide korral on õigustatud kohtupoolne sekkumine kaebaja samaväärse huvi kaitsmiseks ja

eelistamiseks puudutatud isikute huvidele. Mõne päevaga ei väljastata ehitusluba ega püstitata

ehitisi, mis võiks olulisel määral rikkuda avalikku huvi või kaebaja subjektiivseid õigusi,

mistõttu ei olnud vajadust lahendada esialgse õiguskaitse taotlust nii kiireloomuliselt, küsimata

vastustaja seisukohta, selgitamaks välja poolte huvid ning kaebuse perspektiivikus.

Määruskaebuse esitaja hinnangul on lubamatu praktika, mille kohaselt rahuldatakse

planeeringuvaidlustes esialgse õiguskaitse taotlused automaatselt, s.t asjaolusid välja

selgitamata ja poolte huvisid kaalumata, muuhulgas kaebuse perspektiivikust pealiskaudselt

hinnates.

5. Tartu Ringkonnakohus võttis 29. mai 2017. a määrusega OÜ Maryp määruskaebuse Tartu

Halduskohtu 3. mai 2017 määrusega menetlusse ning kohustas kaebajat ja vastustajat sellele

vastama.

6. Vastustaja Vihula vald on vastuses määruskaebusele seisukohal, et halduskohus on

esialgse õiguskaitse rakendamisel jätnud objektiivselt hindamata kaebuse perspektiivituse,

kaalumata menetlusosaliste huve ja eelistades ühte menetlusosalist teisele ning jõudes seetõttu

ebaõige lahendini. Halduskohtu põhjendused esialgse õiguskaitse rakendamisel oleksid

asjakohased, kui esitatud kaebusest nähtuks kaebaja isiklike õiguste rikkumine. Kaebusega

vaidlustatav haldusakt on õiguspärane ja ei riku kaebaja õigusi.

Vastustaja on Tartu Halduskohtule selgitanud, et Salme kinnistu planeeringu menetlemisel

tuleb eristada kahte etappi ning leiab, et planeeringu menetluse teises etapis on arvestatud nii

planeeringu algataja kui kaebaja huve, planeeringus on tehtud muudatusi ning muudetud

planeering tagab huvitatud isikute tasakaalustatud arvestamise. Vastustaja nõustub

määruskaebuse esitajaga, et kaebaja esitatud kaebuses on suuremas osas esitatud faktid ja

põhjendused kaebaja õiguste rikkumise kohta planeeringu menetluse esimese etapi kohta ja

kuna need pole käesolevas kohtuasjas asjakohased, tuleb need jätta arvestamata.

7. Kaebaja Merike Rink palub vastuses määruskaebusele jätta Maryp OÜ määruskaebus

rahuldamata.

Kaebaja on seisukohal, et tema sisulist kaasamist vaidlusaluse detailplaneeringu koostamisse ei

ole toimunud, kuna pole vastatud nii detailplaneeringu esimese avaliku väljapaneku kui teise

avaliku arutelu käigus esitatud vastuväidetele. Ebaõige on vastustaja ja määruskaebuse esitaja

arusaam nagu planeerimismenetluse uuendamisega muutunuks kõik eelnevad rikkumised

olematuks ja Merike Rink oleks justkui kaasatud olnud planeerimisprotsessi algusest peale.

Kaebaja hinnangul ei ole tema kaebus Vihula Vallavolikogu 20. aprilli 2017. a otsuse nr 168

tühistamiseks perspektiivitu. Lisaks nimetatud haldusakti vaidlustamisele vaidlustab kaebaja

erinevaid menetlustoiminguid, mitte Vihula Vallavolikogu 10. märtsi 2016. a otsust nr 112,

nagu väidab määruskaebuse esitaja. Planeerimismenetluse uuendamisel on Vihula Vallavalitsus

lähtunud kehtetust planeerimisseadusest ja seega kohaldanud valesti materiaalõigust, mistõttu

ei saanud õiguspärased olla uuendatud menetluses tehtavad menetlustoimingud, lisaks on

Vihula Vallavalitsus planeerimismenetluses täitmata jätnud selgitamiskohustuse.

M. Rink ei ole ehitustegevuse vastu, kuid ehitusmahud peavad vastama üldplaneeringule ning

arvestada tuleb naaberkinnistu omaniku huvidega. Kehtestatav planeering ei tohiks mõjutada

naaberkinnistut ebamõistlikult. Planeeritavad hooned vähendavad M. Rinki privaatsust ja

varjavad igasuguse vaate merele. Planeeringulahendus on valminud Vihula valla ja arendaja

koostöös ning M. Rink ei ole saanud enne lahenduse valmimist planeerimisprotsessis osaleda.

Halduskohus on jätnud õiguspäraselt enne esialgse õiguskaitse kohaldamist määruskaebuse

esitaja ärakuulamata. Arvamuste küsimiseks ei nähtu tungivat vajadust ning sellest tulenev

viivitus võib kaebaja õigusi ja huve kahjustada, kuna võimaldab veel enne esialge õiguskaitse

kohaldamist välja anda ehitustegevusega seotud üksikakte. Määruskaebuse esitaja ei ole

esitanud põhjendusi, millised ebaproportsionaalsed tagajärjed kaasneksid talle esialgse

õiguskaitse kohaldamise tõttu. Arendustegevuse edasilükkamist ja juba kantud kulutusi ei saa

pidada sellisteks asjaoludeks, mis kaaluksid ilmaselgelt üles teiste menetlusosaliste huvid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et Maryp OÜ määruskaebus tuleb rahuldada.

9. Ringkonnakohus selgitab, et esialgse õiguskaitse taotlus on lubatav eelkõige siis, kui kaebajal

on esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb juhul, kui esinevad HKMS

§ 249 lg 1 ls-tes 1 ja 2 nimetatud alused. Kaebaja peab vajama esialgse õiguskaitse abinõu

kohaldamist selleks, et põhivaidluse tulemuse selgumiseni oma õigusi kindlustada või kahjulikke

mõjutusi tõrjuda.

10. Kaebaja on koos kaebusega esitatud esialgse õiguskaitse taotluse põhjendustes küll viidanud

enda subjektiivsete õiguste rikkumisele, kuid pole välja toonud ega põhjendanud, milles

rikkumine seisneb ja missugused on kehtestatud detailplaneeringust tingitud negatiivsed mõjud

naaberkinnistu omanikule, mida esialgse õiguskaitse kohaldamisega soovitakse vältida.

Vastusest määruskaebusele nähtub, et detailplaneeringulahenduse ebamõistlikeks mõjudeks

naaberkinnistule on privaatsuse vähenemine ja merevaate varjamine. Peamiselt on kaebaja

esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadust põhjendades viidanud avalikule huvile, milleks on

olemasoleva olukorra ja väärtusliku puutumatu maastiku säilitamine. Esialgset õiguskaitset

kohaldamata oleks planeeringualal võimalik alustada ehitustegevust, mille tagajärjel tekib

loodusele pöördumatu kahju. Kaebaja möönab, et hilisemalt puudub tal ilmselt võimalus

detailplaneeringu alusel välja antavaid ehituslubasid vaidlustada, kuna tal oleks raske kui mitte

võimatu näidata, et need rikuvad tema subjektiivseid õigusi.

11. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks esialgse õiguskaitse

kohaldamine ei ole käesoleval juhul põhjendatud. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et isikul

tuleb leppida võimalusega, et teda ümbritsev keskkond võib muutuda (RKHKo 19. aprill 2007,

nr 3-3-1-12-07, p 13). Miljöö ja olemasoleva keskkonna säilimine iseenesest pole subjektiivsete

õigustena kaitstavad väärtused ning muudatustest tulenevad kahjulikud mõjutused peavad

ületama teatud piiri selleks, et oleks alus kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud kaebuse

rahuldamiseks (RKHKo 24. mai 2010, nr 3-3-1-29-10, p 22-24).

Vaidlusalusest detailplaneeringust nähtuvalt on erinevateks katastriüksusteks jagatud

planeeringualal kolm elamumaa sihtotstarbega katastriüksust suurusega üle 3000 m2.

Detailplaneeringuga planeeritav hoonestusala ei asu vahetult katastriüksuse piiril.1 Ühele

krundile planeeritavate ehitistete alune pind võib olla kokku kuni 300 m², sealhulgas elamu

ehitusalune pind võib olla kuni 200 m². Elamu maksimaalne kõrgus võib olla kuni 8,5 meetrit.2

Kaebaja olemasolevad hooned ei asetse vahetult planeeringuala piiri läheduses, vaid paigutuvad

Maa-ameti geoportaalist nähtuvalt (katastritunnus XXXXXXXXXXXXX ) hajutatult kaebaja

1,34 ha suurusel kinnistul. Kaebaja on kinnitanud, et peab võimalikuks asja lahendamist

kompromissiga, mille kohaselt detailplaneeringuga määratakse ehitusõigus ainult kahele

krundile (tl 8).

12. Ringkonnakohtu hinnangul on viide privaatsuse vähenemisele ja merevaate varjamisele

ulatuses, mis tingiksid kohtupoolse viivitamatu sekkumise esialgse õiguskaitse kohaldamisega

asjaolusid arvestades põhjendamatu. Planeeritavad hooned ei asetse kaebaja kinnistu vahetus

läheduses ja juurdepääs planeeritavatele hoonestusaladele on lahendatud ilma kaebaja

privaatsusele negatiivseid mõjusid tekitamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei muutuks

elukeskkond planeeringuala läheduses sedavõrd, et saaks endast kujutada kaebaja subjektiivsete

õigusete rikkumist.

13. Kaebaja on esialgse õiguskaitse vajadust põhjendades viidanud, et esialgse õiguskaitse

kohaldamine ei ole keelatud ka populaarkaebuste puhul. Riigikohus on selgitanud, et

planeerimisasjades on võimalik esitada kaebus nii subjektiivsete õiguste rikkumise alusel kui ka

populaarkaebusena. Kuna need on erinevad kaebeõiguse allikad, siis peavad kaebuse osad olema

piiritletud ja eristatavad (RKHKo 10. november 2009, nr 3-3-1-84-08, p 10). Ringkonnakohtule

ei nähtu, et M. Rinki kaebus oleks halduskohtu menetlusse võetud populaarkaebusena. Kaebaja

on esitanud kaebuse detailplaneeringu kehtestamise otsuse tühistamiseks põhjendades, et

detailplaneeringu kehtestamine rikub kaebaja subjektiivseid õigusi, kuna tema vastuväited

detailplaneeringu menetluses on jäetud arvestamata ja teda ei ole planeerimisprotsessi

tulemuslikult kaasatud. Seega on kaebaja esitanud kaebuse HKMS § 44 lg-st 1 tulenevalt enda

subjektiivsete õiguste kaitseks. Riigikohus on selgitanud, et avalik huvi ei saa HKMS § 249 lg 1

esimese lause kohaselt olla esialgse õiguskaitse kohaldamise aluseks asjas, kus kaebus on

esitatud HKMS § 44 lg-le 1 tuginedes (RKHKm 17. mai 2017, nr 3-3-1-88-16, p 16).

14. Eeltoodust tulenevalt ei kaasne esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaebaja jaoks

pöördumatuid tagajärgi ning kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus ei ole lubatav esialgse

õiguskaitse vajaduse puudumise tõttu. Kuivõrd esialgse õiguskaitse taotlus ei ole lubatav, siis ei

pea ringkonnakohus vajalikuks võtta seisukohta kaebuse perspektiivikuse osas ning kaaluda

vastandlikke huvisid. Ringkonnakohus tühistab Tartu Halduskohtu 3. mai 2017. a määruse ja

teeb asjas uue määruse, millega jätab kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

Maili Lokk

Tiina Pappel

Tanel Saar

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

1 http://www.vihula.ee/documents/1124940/0/Salme_dp_p%C3%B5hijoonis_2017-01-18.pdf/7afe00b9-39c6-47c3-a630-7c420c3e6553

2 http://www.vihula.ee/documents/1124940/0/Seletuskiri_Salme_2017.pdf/e0336bb9-435b-4c40-ba43-2570774ca372