4-17-3065/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

13.06.2017. a Liivalaia kohtumaja, Tallinn

Väärteoasja number

4-17-3065

Kohtukoosseis

Kohtunik Aulike Salo

Kaebuse esitaja

N.G, isikukood xxx; Eesti Vabariigi

kodanik; elukoht: Xxxx.; töökoht: Xxxx

Menetlustoiming

kaebuse läbi vaatamata jätmine

RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata N.G taotlus kaebuse

esitamise tähtaja ennistamiseks PPA Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse

05.05.2017.a

üldmenetluse

otsusele väärteoasjas nr 2302,17,005129.

Jätta N.G kaebus PPA Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse

05.05.2017.a

üldmenetluse

otsusele väärteoasjas nr 2302,17,005129 läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse

peale

võib

esitada

määruskaebuse

Harju

Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil

kohtumenetluse

pool

või

menetlusväline

isik

sai

vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud

N.G esitas 31.05.2017.a kell 23.59 e-posti teel Harju Maakohtule kaebuse PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Enel Kuiva poolt 05.05.2017.a väärteoasjas nr 2302,17,005129 tehtud üldmenetluse otsusele. Vaidlustatud otsusega karistati kaebajat liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks. Kaebuse esitaja taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist või karistusmäära vähendamist. N.G on esitanud koos kaebusega ka taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks, märkides, et kaebuse esitamisega hilinemise põhjuseks on õigusabi osutaja ajapuudus ning eksimus kaebuse esitamise tähtaja arvutamisel.

Kohtumääruse põhjendused

V™S § 114 lg 4 kohaselt on menetlusosalisel õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja üldmenetluses tehtud otsuse peale 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Nähtuvalt kohtu poolt kohtuväliselt menetlejalt väljanõutud väärteotoimikus olevast 15.04.2017.a koostatud väärteoprotokollist 20170415377802, on sellel kirjas, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 15.05.2017.a. Väärteoprotokolli kohaselt on kaebuse esitaja protokolliga tutvunud 15.04.2017.a ning kinnituseks selle kohta on kaebuse esitaja andnud allkirja.

Kaebuse esitaja allkiri väärteoprotokollil tõendab, et isikule tehti teatavaks kuupäev, millal kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Järelikult oli isik menetlustoimingute tegemise juures ja seega oli menetlusalune isik täiesti teadlik tema suhtes algatatud väärteomenetlusest, temale koostatud väärteoprotokollist ning sellest tulenevalt ka kuupäevast, millal kohtuvälise menetleja lahend oli kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. V™S § 114 lg 4 kohaselt arvestatakse kohtuvälise menetleja üldmenetluse otsuse peale kaebuse esitamise tähtaega päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav.

Kohtu hinnangul järeldub viidatud sätetest ühemõtteliselt, et kohtuvälise menetleja otsuse teatavakstegemisel eeldatakse menetlusaluse isiku aktiivset rolli, s.o seda, et menetlusalune isik läheks väärteoprotokollis teatavaks tehtud ajal ise kohtuvälise menetleja juurde otsusega tutvuma (RKL 3-1-1-83-08). Kaebuse on N.G esitanud Harju Maakohtule 31.05.2017.a kell 23.59, seega peale kaebuse esitamiseks seaduses ettenähtud tähtaja möödumist, kuivõrd kaebuse esitamise viimaseks tähtpäevaks oli 30.05.2017.a. Kohtuvälise menetleja otsusel oleva märke kohaselt on kaebajale otsus saadetud juba 05.05.2017.a kell 09.55.

Kohtule esitatud kohtuvälise menetleja toimiku vahel on väljavõte kaebaja ID-kaardist, millel on kaebaja allkirjastatud märge selle kohta, et ta on CD-plaadi kätte saanud 15.05.2017.a. Seega järeldab kohus, et kaebaja sai kohtuvälise menetleja otsuse kätte hiljemalt 15.05.2017.a. Kaebaja on ka oma kaebuses toonud välja, et otsus on tal kätte saadud. Vastavalt V™S § 38 lg-le 1 järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 172 lg 1 sätestab, et mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg ennistatakse selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi.

Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvateks põhjusteks äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega ja muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks- Riigikohus on asunud seisukohale, et kaebetähtaja ennistamisel mõistetakse mõjuva põhjusena sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordivõi sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud – raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus väärteoasjas nr 3-1-1-144-03 – RT III 2004, 2, 20 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-98 – RT III 1998,21,211).

Kohus ei ole käesolevalt tuvastanud niivõrd erandlikke asjaolusid, mis oleksid takistanud kaebajal kaebuse esitamist õigeaegselt. Kohus on seisukohal, et kaebajal oli võimalus realiseerida oma kaebeõigus seaduses sätestatud korras ning ajal. Kohtule esitatud kaebuses ja tähtaja ennistamise taotluses on N.G selgitanud, et tema, olles kätte saanud otsuse, asus otsima õigusabi ning pöördus nõu saamiseks mitmete õigusteadmistega isikute poole, kuid teda nõustanud õigusbüroo liige eksis tähtaja arvestamisega ning seetõttu tekkis ka temal vale hinnang tähtaja kohta.

Lisaks ilmnes, et õigusbürool ei ole piisavalt aega tema kaebusega tegeleda ning tagastas talle materjalid, mistõttu ei olnud tal võimalik esitada kaebust tähtaegselt ning esitas selle hilinemisega. Ühtegi tõendit oma väite kinnituseks N.G aga kohtule esitanud ei ole. N.G on toonud oma kaebuses välja, et kohtuvälise menetleja otsuses seisis, et kaebuse võib otsusele esitada 15 päeva jooksul selle kättesaadavaks tegemisest, hiljemalt 30.05.2017.a ning ka kaebuse esitaja on möönnud, et kaebus on esitatud hilinemisega. Seega teadis N.G kaebuse esitamise viimast kuupäeva, mistõttu jääb kohtule arusaamatuks, kuidas juriidiliste teadmistega õigusbüroo juristil oli võimalik tähtaja arvestamisega eksida, kui otsuses on sõnaselgelt väljatoodud kaebuse esitamise viimane kuupäev.

Samuti ei ole kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks asjaolu, et õigusbürool ei ole piisavalt aega kaebuse esitaja kaebusega tegelemiseks, kuna kaebaja teadis, et kaebuse esitamise viimane tähtaeg on 30.05.2017.a, mistõttu oleks ta pidanud olema aktiivsem ning otsima sellisel juhul juba varakult õigusabi osutava isiku, kellel oleks aega olnud tema kaebusega tegelemiseks. Lisaks märgib kohus, et vaidlustatav otsus ega väärteoasi ei ole oma sisult mahukas ega ka õiguslikult keeruline, seda näitab ka asjaolu, et kaebuse esitaja on hilinemisega esitanud piisavalt korrektse kaebuse, millise ta oleks võinud õigusbüroopoolsete takistuste ilmnemisel esitada iseseisvalt ja tähtaegselt.

Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et N.G ei pidanud kinni seaduses sätestatud tähtajast kaebuse esitamiseks, kaebuse esitamise tähtaeg ei ole mööda lastud objektiivsetel põhjustel, mistõttu ei kuulu taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamisele ning seetõttu ei kuulu kaebus läbivaatamisele. V™S § 118 lg 2 p 1 kohaselt kui kaebus on esitatud pärast V™S § 114 lg 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata, teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule.

Kohus juhindub KrMS §-st 172, V™S § 118 lg 2 p 1, § 193.

Aulike Salo

Kohtunik