3-16-1254/27 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Agu Timmi, Tiina Pappel ja Tanel Saar

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. juuni 2017, Tartu

Haldusasja number

3-16-1254

Haldusasi

XXXX kaebus Tartu Vangla vastu kohustava ettekirjutuse

tegemiseks lubada saata talle valgendusplaastrid või

alternatiivselt viia teda hambakliinikumi riigi kulul

hammaste pärlipesu teostamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 13. detsembri 2016. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Tartu Vangla apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Kaebaja – XXXX

Vastustaja/apellant – Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde Tartu Vangla apellatsioonkaebuse lisa, Tartu Vangla

hambaarst R. Luud selgitus ning kaebaja taotlusel K. Gutmanni 6. veebruari 2017. a vastus

apellatsioonkaebusele.

2. Rahuldada Tartu Vangla apellatsioonkaebus.

3. Tühistada Tartu Halduskohtu 13. detsembri 2016. a otsus.

4. Teha asjas uus otsus, millega jätta XXXX kaebus rahuldamata.

5. Jätta XXXX poolt esimese astme kohtus kantud menetluskulud (riigilõiv) 15 eurot Eesti

Vabariigi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 13. juuli 2017.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XXXX esitas 14. märtsil 2016. a Tartu Vanglale taotluse, milles palus viia lõpuni hambaravi ehk

lubada edastada talle OÜ-lt Eurodent Hambakliinikum hammaste valgendusplaastreid 15 paari või

kohustada vanglat viima kaebaja hambakliinikumi „ODE“ riigi kuulul hammaste pärlipesu

teostamiseks. Tartu Vangla selgitas 11. aprilli 2016. a vastuses selgitustaotlusele, et hammaste

valgendamine ei kuulu vangistuse ajal osutatavate tervishoiuteenuste hulka ning seda on võimalik

teha peale vabanemist.

2. XXXX esitas 14. aprillil 2016 Tartu Vanglale vaide selgitustaotluse vastuse peale. Tartu Vangla

tagastas 21. aprilli 2016. a vastusega XXXX vaide vaideõiguse puudumise tõttu selgitades, et

tervishoiuteenuse osutamise lepingust tulenevaid vaidlusi on pädev lahendama maakohus.

3. XXXX esitas 19. mail 2016 Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles nõudis Tartu Vangla

kohustamist lubada saata talle hammaste valgendusplaastreid või saata ta hambakliinikumi „ODE“

riigi kulul hammaste pärlipesu teostamiseks või kaebajale kahju hüvitamist 300 euro ulatuses. Tartu

Maakohus keeldus 20. juunil 2016 tsiviilasjas nr 2-16-7890 XXXX hagiavalduse menetlusse

võtmisest, kuna tegemist on avalik-õigusliku suhtega, millest tulenevad vaidlused kuuluvad

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 järgi lahendamisele halduskohtus.

4. XXXX esitas 27. juunil 2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub kohtul kohustada Tartu

Vanglat lubama saata talle OÜ-lt Eurodent Hambakliinikum hammaste valgendusplaastreid 15 paari

või kohustada Tartu Vanglat viima kaebaja hambakliinikumi „ODE“ riigi kulul hammaste pärlipesu

teostamiseks või alternatiivselt hüvitama kaebajale tekitatud kahju 300 euro ulatuses. Samuti palus

kaebaja kohtul tühistada Tartu Vangla erinevaid vastuseid, sealhulgas 21. aprilli 2016. a vaideotsuse

ja tema vaie rahuldada. Lisaks taotles kaebaja möödalastud kaebuse esitamise tähtaja ennistamist.

Kaebaja soovib vangla kohustamist viia lõpule tema hammaste pooleliolev ravi. Kaebaja hambad

said kannatada breketite kandmise tagajärjel ja kaotasid oma endise heleduse. Vangla ei pea

valgendusplaastreid ostma, vaid need saadetaks kaebaja hambaid ravinud kliiniku poolt tasuta.

Vangla ei ole senistes pöördumistes võtnud sisulisi seisukohti kaebaja väidete osas ning tuginedes

tervise kaitse põhiõigusele palub kaebaja kaebuse rahuldada.

5. Tartu Halduskohus tagastas 5. oktoobri 2016. a määrusega XXXX kaebuse Tartu Vangla

vastuste tühistamise nõude ja kahju hüvitamise nõude osas. Halduskohus rahuldas XXXX

menetlusabi taotluse vabastades ta riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel ning võttis

kaebuse kohustamise (lubada saata talle valgendusplaastrid) ja alternatiivselt heastamise (viia teda

hambakliinikumi riigi kulul hammaste pärlipesu teostamiseks) nõuete osas menetlusse.

6. Tartu Vangla märgib 26. oktoobri 2016. a vastuses kaebusele, et vanglal pole vastuväiteid

menetlustähtaja ennistamise osas. Vangla põhjendab, et vaidlusalused hammaste valgendusplaastrid

ei ole kaebajal olnud kaasas vanglasse saabudes ning nende soetamine ei toimu vangla vahendusel.

Seega on kaebaja soovitud valgendusplaastrite näol tegemist kaebajale keelatud esemetega. Vanglal

on keeruline kui mitte võimatu veenduda, et saadetis ei sisaldaks keelatud aineid ning tagada, et

plaastreid ei kasutataks mittesihipäraselt. Kehtivast õigusest ei tulene vanglale kohustust lubada

saata väljastpoolt vanglat hammaste valgendusplaastreid. Kaebajal on võimalik saavutada

hammaste valgendamist vangla poes müüdava hambapasta kasutamisega ning valgendusplaastrite

puudumist ei saa pidada kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumiseks.

Alternatiivse nõude, riigi kulul hammaste pärlipesu teostamiseks esitamiseks puudub kaebajal

subjektiivne õigus, kuna protseduur ei kuulu teenuste hulka, mida osutatakse riigieelarvelistest

vahenditest. Hammaste valgendamine on breketravi lisaprotseduur, mitte vahetu ja lahutamatu osa,

mistõttu ei ole tegemist poolelioleva ravi lõpetamisega.

7. Tartu Halduskohus rahuldas 31. oktoobri 2016. a määrusega XXXX taotluse rikutud

kaebetähtaja ennistamiseks ning otsustas haldusasja läbi vaadata kirjalikus menetluses.

8. Kaebaja esitas 10. novembril 2016. a kaebuse täienduse, millega esitab vangla vastusele

täpsustusi ja täiendusi.

Vangla jagab kinnipeetavatele haavaplaastreid, mida on samuti vastustaja kirjeldatud viisil võimalik

mittesihipäraselt kasutada. Saabuvate kirjade kontroll on põhjalik, mistõttu ei ole õige, et vanglal ei

ole võimalik tuvastada saadetistes keelatud aineid. Valgendusplaastrid saadetakse hambakliiniku

poolt, mis tagab selle, et neis puuduvad keelatud ained. Kaebajale on eelmisel vangistuse ajal

võimaldatud eriarsti juurde viimist seoses breketraviga, seega peaks seda ka pärli- või soodapesu

tegemiseks samuti võimaldatama. Tervishoiutöötaja peab lähtuma isiku vajadustest ning kaebaja

hambaravi lõpetamine on igati põhjendatud raha otstarbeka kasutamise põhimõttest tulenevalt.

Kaebaja ei nõustu vangla seisukohaga, et valgendamise puhul on tegemist lisaprotseduuriga, mitte

poolelijäänud ravi lõpetamisega ning leiab, et valgendava hambapastaga ei ole võimalik saavutada

sama tulemust.

HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED

9. Tartu Halduskohus rahuldas 13. detsembri 2016. a otsusega XXXX kaebuse põhinõude osas ja

kohustas vastustajat läbi vaatama 14. märtsi 2016. a kaebaja taotlus (valgendusplaastrite saamise

osas) ning jättis alternatiivse nõude läbi vaatamata.

9.1. Vangla on jätnud nii kaebaja 14. märtsi 2016. a taotluse kui ka vaide valgendusplaastrite saamise

osas tähelepanuta ehk sisuliselt lahendamata. Kohus on seisukohal, et vangla meditsiiniosakonnal

on kujunenud väär ettekujutus sellest, et meditsiiniosakond peab soetama (ostma) enda kulul kaebaja

jaoks hammaste valgendusplaastrid. Kohtumenetluse käigus selgus, et hambakliinikult

valgendusplaastrite soetamise ja kaebajale vanglasse edastamise eest ei pea maksma vastustaja.

Alles halduskohtumenetluses põhjendas vastustaja, et hammaste valgendusplaastrite puhul on

tegemist kaebajale keelatud esemetega, vanglasse saabumisel tuleks teostada plaastrite põhjalik

läbiotsimine keelatud ainete tuvastamiseks, mis ei ole hügieeniline ja nende üleandmisel kaebajale

esineb oht vangla julgeolekule.

9.2. Kohus on seisukohal, et hammaste valgendusplaastrite näol, mis sisaldavad vesinikperoksiidi

ja mille funktsiooniks on ortodontilisele ravile järgneva hammaste värvi taastamine, on tegemist

Tartu Vangla kodukorra (TVK) p-s 7.1.10 nimetatud esemega (meditsiiniline abivahend), kuna selle

kasutamine peaks parandama ortodontilise ravi tulemust. Kuna abivahendi lubatavuse üle otsustab

vangla arst, mitte vanglateenistus, ei ole vastustaja poolt halduskohtumenetluse käigus esitatud

põhjendus seoses hammaste valgendusplaastrite soetamise absoluutse keeluga Tartu Vanglas

asjakohane. Meditsiinilise abivahendi lubatavuse erandi kehtestamise eesmärgiks on nende esemete

lubamine kinnipeetavale, mille järele esineb vajadus või see on soovituslik ja mille soetamist ei

rahastata riigieelarvest.

9.3. Kohtu arvates ei esine objektiivset takistust hammaste valgendusplaastrite vanglasse

edastamisel. Kohus ei pea hammaste valgendusplaastreid, mis saadetaks vanglasse hambakliinikumi

poolt, ohtlikuks esemeks vangistusseaduse (VangS) § 15 lg 2 p-de 1-3 mõttes, mille üle kontrolli

teostamine (keelatud ainete tuvastamiseks) oleks tingimata vajalik ja äärmiselt raskendatud.

Vastavalt hambaravi spetsialisti arvamusele esineb kaebajal hammaste valgendusplaastrite

kasutamise vajadus ning see ei ole kosmeetiline protseduur, vaid hambaravi lisaprotseduur. Kohus

ei saa nõustuda vastustaja väitega, et antud juhul vaid kosmeetilise ja esteetilise protseduuri

teostamise vajadusel ei esine kaebaja subjektiivsete õiguste riive. Kohus leiab, et antud juhul

valgendusplaastrite saamata jätmine võib olla vastuolus põhiseaduse §-dega 18 ja 28 ning

VangS § 41 lg-ga 1.

9.4. Vangla meditsiiniosakonna juhataja on andnud vastuse ainult hammaste pärlpesu osas. Kuna

valgendusplaastrite kui meditsiinilise abivahendi lubamise üle otsustamiseks on vajalik vanglaarsti

nõusolek, kohustab kohus vastustajat vastavalt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg-le 4 ja

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 41 lg-le 3, vaatama sisuliselt läbi kaebaja

14. märtsi 2016. a taotluse hammaste valgendusplaastrite saamise osas. Seega rahuldab kohus

kaebuse põhinõude osas. Kuna kohus rahuldab kaebaja kohustamisnõude valgendusplaastrite

saamise osas, ei vaata kohus läbi kaebaja alternatiivset kohustamisnõuet - viia kaebaja

hambakliinikumi riigi kulul hammaste pärlipesu teostamiseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

10. Tartu Vangla esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, vaidlustades Tartu

Halduskohtu 13. detsembri 2016. a otsuse osas, millega rahuldati XXXX kaebus ning kohustati

Tartu Vanglat läbi vaatama XXXX 14. märtsi 2016. a taotlus valgendusplaastrite saamise osas. Tartu

Vangla taotleb Tartu Halduskohtu 13. detsembri 2016. a otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist,

millega jätta XXXX kaebus rahuldamata. Koos apellatsioonkaebusega on esitatud Tartu Vangla

hambaarsti selgitus XXXX breketravi järgselt hammaste valgendamise kohta.

10.1. Tartu Vangla ei nõustu halduskohtu seisukohaga, mille kohaselt on vesinikperoksiidi

sisaldavad hammaste valgendusplaastrid, mille funktsiooniks on ortodontilisele ravile järgneva

hammaste värvi taastamine, meditsiiniliseks abivahendiks TVK p 7.1.10 tähenduses. Hammaste

valgendamine on suunatud hammaste esteetilise väljanägemise muutmisele, seega on tegemist

esteetilise või kosmeetilise protseduuriga, mitte hambaravi vältimatu või lahutamatu osaga. Kuivõrd

hammaste valgendamine ei ole raviprotseduur, ravivõte ega tavapärase hambaravi osa, siis ei saa

sellise võimaluse puudumine rikkuda XXXX põhiseaduslikku õigust tervise kaitsele. Ka ei saa

kosmeetilise protseduuri läbiviimise võimatust pidada inimväärikust alandavaks kohtlemiseks.

Meditsiiniliseks abivahendiks saab pidada raviks vajalikku meditsiiniseadet, mille abil on võimalik

ravida tekkinud või kaasasündinud haigust või vigastust või mille kasutamine parandab operatiivse

või medikamentoosse ravi tulemust. Hammaste valgendusplaastrid sellist eesmärki ei kanna,

mistõttu pole tegemist meditsiinilise abivahendiga.

10.2. Kuna hammaste valgendusplaastrite näol ei ole tegemist raviotstarbelise esemega ega

meditsiinilise abivahendiga, tuleb eseme lubatavuse hindamisel lähtuda muudest asjaoludest.

Vanglas on keelatud esemeteks vanglateenistuse vahenduseta soetatud või vanglasse saabumisel

mitte kaasas olnud toidu- ja maitseained, taimsed tooted, vedelad, pulbrilased, tahked jm ained ning

sigaretid. Selliste esemete ohtlikkus vangla julgeolekule tuleneb eelkõige nende teistsugusest

saamisviisist ning nende kontrollimise ja läbiotsimise keerukusest. Tartu Vangla ei nõustu

halduskohtu seisukohaga, mille kohaselt ei tuleks valgendusplaastreid pidada ohtlikuks esemeks

eelkõige seetõttu, et need saadetakse hambakliinikumi, mitte suvalise isiku poolt. Ka

hambakliinikumi saadetised tuleb vanglateenistusel vastavalt vangistusseadusele keelatud esemete

osas kontrollida, kuid vanglal on keeruline kui mitte võimatu veenduda keelatud esemete või ainete

puudumises ilma valgendusplaastrite hügieenilisust rikkumata. Eseme kontrollimise keerukus või

isegi selle võimatus muudab saadetava eseme just saamisviisist lähtuvalt vangla julgeolekut

ohustavaks ning seeläbi kinnipeetavale keelatuks.

10.3. Tartu Vangla ei pea asjakohaseks halduskohtu võrdlust, mille kohaselt on vangla varasemalt

lubanud saata meditsiinilisi abivahendeid maksikirjaga, kuna hammaste valgendusplaastrid ei ole

võrreldavaks meditsiiniliseks abivahendiks. Samuti ei ole asjakohane halduskohtu viide

meditsiiniliste plaastrite kasutamise lubamisele, kuna tegemist on vangla lepingupartnerite kaudu

soetatud esemetega, mistõttu ei kujuta need samasugust ohtu kui saadetavad hammaste

valgendusplaastrid.

11. Vastuses apellatsioonkaebusele vaidleb XXXX Tartu Vangla apellatsioonkaebusele vastu ja

palub jätta selle rahuldamata.

Hammaste valgendamine on breketravi järgselt selle lahutamatu osa. Kuna vangla ei lase kaebaja

pooleliolevat hambaravi lõpule viia, põhjustatakse talle põhjendamatuid kannatusi ja ebameeldivusi,

millega alandatakse kaebaja inimväärikust, rikutakse tema õigust võrdsele kohtlemisele ja õigust

tervise kaitsele. Kaebaja leiab, et ükskõik missugust meditsiinis kasutatavat lisaprotseduuri või eset,

mis parandab kokkuvõttes ravi tulemust ja annab ravile efekti, võib nimetada abivahendiks. Maksi-

ja tavakirjade läbiotsimine kuulub vanglateenistuse tööülesannete hulka, mistõttu ei vasta tõele

vangla seisukoht, et valgendusplaastreid on keeruline kui mitte võimatu läbi otsida. Varasemalt on

vangla lubanud saata maksikirjaga lisaks seljavööle ka kummilinte ja põlvesidemete toestajaid.

Vangla soovi korral võib kaebaja hammaste valgendusplaastrid pärast nende eesmärgipärast

kasutamist kohe tagastada. Lisaks taotleb XXXX, et ringkonnakohus arvestaks kaebajat väljaspool

vanglat ravinud ortodondi dr. K. Gutmanni poolt apellatsioonkaebusele esitatud arvamusega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Vangla apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.

13. Tartu Vangla ei nõustu halduskohtu otsusega osas, millega XXXX kaebus rahuldati ja kohustati

Tartu Vanglat läbi vaatama XXXX 14. märtsi 2016. a taotlus valgendusplaastrite saamiseks.

Eelkõige ei nõustu vangla halduskohtu seisukohaga, mille kohaselt on hammaste valgendusplaastrite

puhul tegemist meditsiinilise abivahendiga TVK p 7.1.10 tähenduses ning mis on viinud ebaõige

lahendini.

14. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus 13. detsembri 2016. a otsuse p-s 16 ebaõigesti

järeldanud, et valgendusplaastreid tuleb lugeda meditsiiniliseks abivahendiks TVK p 7.1.10

tähenduses, mille lubatavuse üle otsustab vangla arst, mitte vanglateenistus. Halduskohus on olnud

seisukohal, et hammaste valgendusplaastrid, mille funktsiooniks on ortodontilisele ravile järgneva

hammaste värvi taastamine, tuleb lugeda meditsiiniliseks abivahendiks seetõttu, et nende

kasutamine peaks parandama ortodontilise ravi tulemust. Meditsiinise abivahendi mõiste on

sätestatud sotsiaalministri 3. oktoobri 2002. a määruse nr 120 „Eesti Haigekassa meditsiiniliste

abivahendite loetelu, meditsiiniliste abivahendite loetellu kantud abivahendi eest tasu maksmise

kohustuse ülevõtmise tingimused ja kord, meditsiiniliste abivahendite loetelu koostamise ja

muutmise tingimused ja kord“ §-s 2. Selle kohaselt on meditsiiniline abivahend raviks vajalik

meditsiiniseade, mis on instrument, aparaat, seade, materjal või muu ese, mille abil on võimalik

ravida tekkinud või kaasasündinud haigust või vigastust või mille kasutamine parandab operatiivse

või medikamentoosse ravi tulemust (edaspidi meditsiiniseade). Seega on meditsiinilise abivahendi

puhul

tegemist

seadmega,

mis

parandab

funktsionaalselt

ravi

tulemust.

Nähtuvalt

apellatsioonkaebuse p-st 5 mõistab samas tähenduses meditsiinilist abivahendit ka vastustaja.

Hammaste valgendusplaastreid ega muud hammaste värvi muutmise funktsiooni täitmisele suunatud

esemeid ei nimetatud ka sotsiaalministri määruse lisas meditsiiniliste abivahendite loetelus.

Meditsiinilise abivahendi mõistest lähtuvalt on ebaõige kaebaja seisukoht, et meditsiiniliseks

abivahendiks on ükskõik milline meditsiinis kasutatav lisaprotseduur või ese, mis parandab ravi

tulemust ja annab ravile efekti.

15. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu asja materjalidest, et hammaste valgendamine kuuluks

vältimatult breketravi juurde. Samal seisukohal on olnud ka vastustaja. Kaebaja ortodontiline ravi

breketite kandmisega on lõppenud ja vaidlus puudub selles, et kaebaja on saavutanud breketravi

funktsionaalse tulemuse. Järeldust, et hammaste valgendamise puhul on tegemist mitte breketravi

vältimatu, vaid soovitusliku lisaprotseduuriga, toetab muuhulgas ka kaebajat ravinud ortodondi

dr K. Gutmanni 22. jaanuari 2016. a kiri (tl 46) ja 6. veebruari 2017. a vastus apellatsioonkaebusele

(tl 109), mille kohaselt kuulub hammaste valgendamine ortodontilise ravi juurde patsiendi soovi

korral.

16. Eelnevast tulenevalt puudub vangla meditsiiniosakonnal vajadus otsustada kaebajale hammaste

valgendusplaastrite lubatavuse üle. Halduskohtu otsuse resolutsiooni p 2, millega kohustati Tartu

Vanglat kaebaja 14. märtsi 2016. a taotlus meditsiiniosakonna poolt sisuliselt läbi vaatama, tuleb

tühistada.

17. Kaebaja kohustamiskaebuse sisuks on lubada edastada talle OÜ-lt Eurodent Hambakliinikum

hammaste valgendusplaastreid 15 paari. Tartu Vangla märgib vastuses kaebusele (tl 67 pöördel) ja

apellatsioonkaebuses (tl 92 pöördel), et hammaste valgendusplaastreid tuleb pidada keelatuks TVK

p 7.1.1 alusel, mille kohaselt on kinnipeetavale keelatud vanglateenistuse vahenduseta soetatud või

vanglasse saabumisel mitte kaasas olnud toidu- ja maitseained, taimsed tooted, vedelad, pulbrilised,

tahked jm ained ning sigaretid.

VangS § 15 lg 2 sätestab kinnipeetavatele keelatud ainete ja esemete üldpõhimõtted ning sättest

tuleneb, et kinnipeetavale on keelatud ained ja esemed, mis ohustavad inimese julgeolekut, sobivad

eriti vara kahjustamiseks või võivad ohustada vangla julgeolekut. VangS § 15 lg 4 alusel võib

vanglateenistus keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid

vastavad § 15 lg-s 2 sätestatud tingimustele. Tartu Vanglas on niisugused esemed loetletud Tartu

Vangla kodukorra ptk-s 7.

Vangla selgituste kohaselt ei ole väljastpoolt kinnipidamisasutust saadetud hammaste

valgendusplaastrite puhul võimalik veenduda, et nendega koos või nende asemel ei saadetaks

kinnipeetavale keelatud esemeid või aineid, mistõttu on valgendusplaastrid nende saamisviisist

lähtuvalt ohuks vangla julgeolekule. TVK seletuskirja p-s 7.1.1 on selgitatud, et kuigi vanglal on

võimalik TVK p-s 7.1.1 nimetatud esemed nii läbi valgustada, manuaalselt läbi otsida kui ka lasta

narkokoeral üle kontrollida, siis see ei taga seda, et kõik keelatud esemed ja ained ka üles leitakse.

Ringkonnakohus leiab, et vangistuse täideviimise eesmärgi saavutamiseks ja vangla julgeoleku

tagamiseks on vanglal ulatuslik kaalutlusõigus otsustada kinnipeetavatele lubatud või keelatud

asjade üle vanglas. Ka asjaolu, et valgendusplaastrid saadetakse hambakliinikumi poolt

hermeetiliselt pakendatuna, ei välista nende kontrollimise vajadust.

18. Kaebaja ja halduskohtu otsuse p 17 viited inimväärikuse alandamisele ja tervise kaitse

põhiõiguse riivele seoses hammaste valgendusplaastrite saamata jätmisega vanglas ei ole

põhjendatud. Inimväärikuse mõistet on Eesti siseriiklikus ja ka EIK praktikas sisutatud isiku õiguste

intensiivse riivena. Kvalifitseerimaks teguviisi väärikuse alandamisena, peab väärkohtlemine

ületama teatud minimaalse raskustaseme, mille tuvastamisel võetakse arvesse kohtlemise kestvust,

füüsilist ja vaimset mõju isikule ning teatud juhtudel ka ohvri sugu, vanust ning tervislikku seisundit.

EIK on nentinud, et vangistusega kaasneb niikuinii teatud paratamatu ebamugavustunne, kuid

kvalifitseerimaks tegevust inimväärikuse alandamisena, peab olema tegemist minimaalse

raskusastme ületamisega. EIK praktikas on inimväärikust alandava kohtlemisega olnud tegemist

siis, kui äärmist ebamugavust on põhjustatud tundideks ning see on tekitanud isikule kas kehalisi

ja/või vaimseid kannatusi, mis võisid isikule tekitada hirmu, ängistust ning alandatuse tunnet. Seega

EIK praktikast tulenevalt inimväärikuse alandamisega saab tegemist olla tõsise rikkumise puhul.

Kaebaja sõnul on tema hambad breketravi tagajärjel muutunud pool tooni tumedamaks (tl 17), muid

kahjulikke tagajärgi kaebaja ei väida. Selles olukorras ringkonnakohtu hinnangul ilmselgelt ei ole

hammaste valgendusplaastrite mittelubamisest tingitud võimalikud ebamugavused käsitletavad

inimväärikuse alandamise ega tervise kaitse põhiõiguse intensiivse riivena.

19. Kaebaja on esitanud alternatiivse nõude viia ta väljaspool vanglat asuvasse raviasutusse riigi

kulul hammaste pärlipesu teostama. Riigikohus on asunud seisukohale, et kehtivate õigusaktide

kohaselt ei ole kinnipeetaval subjektiivset õigust nõuda meditsiiniliste uuringute või ravi läbiviimist

vastavalt enda soovile. Kinnipeetava suunamise eriarstiabi osutaja juurde otsustab üksnes vangla

arst (tervishoiutöötaja), lähtudes tervishoiuteenuse osutamise vajadusest ehk sellest, kas isikul

esinevad meditsiinilised näidustused tema saatmiseks eriarstiabi osutaja juurde või mitte (RKHKo

21. detsember 2010, nr 3-3-1-69-10, p 8). Tegemist on meditsiinilise otsustusega eraõiguslikus

suhtes, mitte haldusotsusega. Apellatsioonkaebusele lisatud seisukohas kinnitab Tartu Vangla

hambaarst, et kaebaja on viibinud tema vastuvõtul ja tal puuduvad meditsiinilised näidustused

hammaste valgendamiseks. Kaebajale on seda korduvalt selgitatud kohtueelses menetluses

(tl 40, 41).

20. Eeltoodut

arvestades

rahuldab

ringkonnakohus

Tartu

Vangla

apellatsioonkaebuse.

Ringkonnakohus ei pea menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt õigeks saata asja tagasi uueks

lahendamiseks halduskohtule, kuna pooled on kohtumenetluses oma seisukohad valgendusplaastrite

lubamise kohustamise ja hammaste valgendamisprotseduuride osas esitanud.

Ringkonnakohus tühistab Tartu Halduskohtu 13. detsembri 2016. a otsuse osas, milles Tartu

Halduskohus rahuldas kaebaja põhinõude ja kohustas vastustajat läbi vaatama kaebaja

14. märtsi 2016. a taotluse valgendusplaastrite saamise osas ja teeb vastavas osas uue otsuse, millega

jätab kaebuse valgendusplaastrite saamiseks rahuldamata. Kuna ringkonnakohus jätab erinevalt

halduskohtust kaebaja põhinõude rahuldamata, teeb ringkonnakohus otsuse ka kaebaja alternatiivse

nõude osas ja jätab eespooltoodud põhjendustele tuginedes rahuldamata kaebaja alternatiivse nõude

viia ta hambakliinikumi riigi kulul hammaste pärlipesu teostamiseks.

21. HKMS § 109 lg 4 sätestab, et kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või

teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust. Kuna ringkonnakohus

tühistab halduskohtu otsuse, siis tuleb muuta ka kohtukulude jaotust.

Tartu Halduskohus rahuldas 5. oktoobri 2016 a. määrusega XXXX menetlusabi taotluse ja vabastas

ta kaebuselt riigilõivu tasumisest 15 euro ulatuses. Apellatsiooniastmes kaebajal täiendavaid

menetluskulusid ei tekkinud. Tartu Vangla oli apellatsiooniastmes riigilõivu tasumisest HKMS §

104 lg 10 alusel vabastatud. Tartu Halduskohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.

Ringkonnakohus jätab kaebaja kaebuse rahuldamata ning HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui

menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei

mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Ringkonnakohus jätab seetõttu XXXX

halduskohtus kantud menetluskulud (riigilõiv 15 eurot) HKMS § 118 lg 3 alusel Eesti Vabariigi

kanda.

Agu Timmi

Tiina Pappel

Tanel Saar

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/