3-2-1-42-17 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-42-17

Määruse kuupäev

Tartu, 7. juuni 2017

Kohtukoosseis

Eesistuja Jaak Luik, liikmed Peeter Jerofejev ja Villu Kõve

Kohtuasi

Valentin Korjajevi avaldus Korteriühistu Paas garaažid

juhatuse asendusliikme määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 31. jaanuari 2017. a määrus

tsiviilasjas nr 2-16-7998

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Valentin Korjajevi määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Avaldaja Valentin Korjajev, esindaja vandeadvokaat Aleksei

Ratnikov

Puudutatud isik Korteriühistu Paas garaažid, esindajad

juhatuse liikmed Hortensia Ivanova, Jelena Pindus, Igor Žuk

ja Kalle Aljas

Asja läbivaatamise kuupäev

8. mai 2017. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 31. jaanuari 2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-7998 ja

jätta jõusse Harju Maakohtu 2. detsembri 2016. a määrus samas tsiviilasjas, jättes maakohtu

määruse resolutsioonist välja punkti 3 juhatuse liikme ametiaja kohta.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Menetluskulud kõigis kohtuastmetes jätta Korteriühistu Paas garaažid kanda.

4. Kohtumääruse tervikresolutsioon on järgmine:

4.1. Määrata Korteriühistu Paas garaažid juhatuse liikmeks Raivo Piirla.

4.2.Menetluskulud kõigis kohtuastmetes ja Raivo Piirla tasu jätta Korteriühistu Paas

garaažid kanda, raha puudumise korral maksta juhatuse liikme tasu välja Valentin

Korjajevi selleks ettemakstud rahast (300 eurot kohtu deposiitkontol) Raivo Piirla

taotlusel pärast juhatuse asendusliikme ülesannete täitmist.

5. Tagastada määruskaebuselt tasutud kautsjon Advokaadibüroo A. Ratnikov & Partners OÜ

kontole.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Valentin Korjajev (avaldaja) esitas 13. mail 2016 Tallinna Ringkonnakohtule avalduse, milles palus

määrata Korteriühistu Paas garaažid (ühistu) juhatuse asendusliikmeteks ennast, Evgeny Esini ja

Taissija Ljubimtseva ning määrata nende tasuks kokku 1285 eurot 62 senti kuus. 18. mail 2016

edastas Tallinna Ringkonnakohus avalduse Harju Maakohtule.

Avalduse kohaselt lõppes ühistu juhatuse liikmete ametiaeg 25. veebruaril 2015 ja uut juhatust ei ole

õnnestunud valida. Ajavahemikus 4. maist 2015 kuni 15. maini 2015 toimus ühistu üldkoosolek, kus

valiti juhatuse liikmed, kuid jõustunud kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-16-5319 on tuvastatud selle

koosoleku otsuste tühisus. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 30 järgi võib kohus mõjuval

põhjusel huvitatud isiku nõudel määrata väljalangenud juhatuse liikme asemele uue liikme.

2. Ühistu vaidles avaldusele vastu.

Ühistu arvates ei ole juhatuse asendusliikme määramise materiaalõiguslikud eeldused täidetud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 602 võimaldab kohtul määrata juhatuse asendusliikme

üksnes seaduses sätestatud juhtudel. Mõjuvaks põhjuseks ei ole asjaolu, et eelmiste juhatuse liikmete

ametiaeg on möödunud. 2015. a mais valitud juhatuse liikmed on oma kohustusi täitnud katkematult

ja vastutustundlikult. Tulevase üldkoosoleku korraldamiseks ei ole takistusi. Avaldaja ei ole esitanud

kohtule andmeid isikute kohta, kes oleksid võimelised juhatuse asendusliikme kohustusi täitma.

3. Harju Maakohus rahuldas 2. detsembri 2016. a määrusega avalduse ja määras ühistu juhatuse

asendusliikmeks Raivo Piirla, märkides, et tema ametiaeg kestab, kuni üldkoosolek (kohtumääruse

resolutsioonis ekslikult märgitud osanikud) määrab uued juhatuse liikmed. Menetluskulud ja juhatuse

liikme tasu jättis maakohus ühistu kanda, määrates ühtlasi, et kui ühistul ei ole raha, makstakse

juhatuse liikme tasu välja avaldaja kohtu deposiitkontole kantud ettemaksest 300 eurot.

Maakohtu määruse järgi lõppes 25. veebruaril 2012 valitud ühistu juhatuse liikmete ametiaeg

24. veebruaril 2015, uute juhatuse liikmete valimiseks toimunud üldkoosoleku otsused on tühised

ning aasta ja üheksa kuu jooksul ei ole suudetud uut koosolekut seaduslikult pidada ega uut juhatust

valida. Selline olukord võib tuua ühistule kaasa raskeid tagajärgi, sh takistada tegevust ja kohustuste

täitmist. Seega on olemas mõjuv põhjus, et määrata juhatuse asendusliige. Kuna kohus ei ole juhatuse

liikme määramisel seotud avaldusega, tuleb juhatuse asendusliikmeks määrata R. Piirla, kes on sobiv

ja erapooletu ning tal on vastavad kogemused.

4. Ühistu palus määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja jätta juhatuse asendusliige

määramata. Alternatiivselt palus ühistu tühistada maakohtu määruse osas, millega määrati juhatuse

asendusliikmeks R. Piirla, ja määrata juhatuse asendusliikmeteks Hortensia Ivanova, Mihhail

Ledvanov, Kalle Aljas, Aleksei Ivanov, Jelena Pindus ja Endel Simovart. Samuti taotles ühistu

määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist määruskaebuse rahuldamisel.

Avaldaja palus jätta määruskaebus rahuldamata. Avaldaja oli mh seisukohal, et ühistu esindajal ei

olnud määruskaebuse esitamiseks esindusõigust.

Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja saatis selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 31. jaanuari 2017. a määrusega maakohtu määruse ning jättis

avalduse rahuldamata ja ühistule juhatuse asendusliikme määramata. Menetluskulud jättis

ringkonnakohus avaldaja kanda. Ühistu taotluse tagastada talle määruskaebuselt tasutud riigilõiv

jättis ringkonnakohus rahuldamata.

Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole juhatuse liikmete ametiaja möödumine mõjuv

põhjus juhatuse asendusliikme määramiseks. Kohus ei saa mõjuva põhjuseta sekkuda korteriühistu

juhtimisse ega asuda täitma üldkoosoleku rolli. Ka juhatuse puudumine ühe aasta ja üheksa kuu

jooksul ei ole mõjuv põhjus. Kogu selle aja jooksul tegutsesid ühistu esindajatena juhatuse liikmed,

kes arvasid endal olevat vastavad õigused, ning on ebamõistlik arvata, et õigusvaidluse algatamise

tõttu tulnuks ühistul kohe valida uus juhatus. Uus üldkoosolek on planeeritud 2017. a veebruariks.

Maakohus ei ole piisavalt põhjendanud, miks võib juhatuse puudumine tuua ühistule kaasa raskeid

tagajärgi.

Õige on avaldaja seisukoht, et menetlusosalise lepinguline esindaja peab kohtumenetluses esitama

dokumendi, millest nähtuks tema esindusõigus. Ühistut esindav Kaili Siilak on selle dokumendi

esitanud. Ta tegutseb ühistu juhatuse liikme H. Ivanova 20. mail 2013 antud tähtajatu volikirja alusel.

Esindusõiguse lõppemise alused näeb ette tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 125 ja nähtuvalt

kohtule esitatud volikirjast neid aluseid ei esine. Seega on K. Siilakul õigus ühistut esindada.

TsMS § 150 lg-s 1 sätestatud eeldusi määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks ei esine.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Määruskaebuses palub avaldaja ringkonnakohtu määruse tühistada ja jätta jõusse maakohtu

määruse või määrata ühistu juhatuse asendusliikmeks R. Piirla ning määrata, et tema ametiaeg kestab

kuni uute juhatuse liikmete valimiseni üldkoosolekul.

Avaldaja arvates kohaldas ringkonnakohus valesti MTÜS § 30. Selle sätte järgi on mõjuvate põhjuste

loetelu lahtine. Juhatuse liikmete ametiaja möödumine ja ühistu võimetus määrata pikema aja jooksul

uusi juhatuse liikmeid on mõjuv põhjus juhatuse asendusliikme määramiseks. Juhatuse puudumise

tõttu ähvardab ühistut sundlõpetamine ja see tooks liikmetele kaasa suure aja- ja finantskulu.

Pikaajaliste vaidluste vältimiseks on ühistul vaja erapooletut juhatuse liiget. Ekslik on

ringkonnakohtu seisukoht, et ühistu esindajal K. Siilakul on esindusõigus. Endiste juhatuse liikmete

ametiaeg möödus 24. veebruaril 2015 ja seega möödus TsÜS § 125 lg 2 p 12 järgi samal ajal ka

juhatuse liikme antud volikirja tähtaeg. Lisaks anti volikiri K. Siilakule ühistu esindamiseks teistes

tsiviilasjades ja volitus on lõppenud ka TsÜS § 125 lg 2 p 1 või p 7 alusel.

4. aprillil 2017 esitas avaldaja vastuväite Riigikohtu tegevusele, märkides, et Riigikohus ei oleks

tohtinud adresseerida 24. märtsi 2017. a teadet avaldaja määruskaebuse menetlusse võtmise kohta

K. Siilakule. K. Siilak ei ole ühistu seaduslik esindaja (juhatuse liige) ega advokaat.

27. aprillil 2017 esitas avaldaja Riigikohtule täiendava menetlusdokumendi, milles märgib, et ühistu

16. veebruari 2017. a üldkoosoleku otsuse kehtivus on tsiviilasjas nr 2-17-3474 vaidlustatud.

7. Ühistu vaidles määruskaebusele vastu.

Muu hulgas teatas ühistu, et 16. veebruaril 2017. a toimunud üldkoosolekul valiti uus ühistu juhatus.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 esimese lause alusel tühistada

ja jõusse tuleb jätta maakohtu määrus, kuid maakohtu määruse resolutsioonist tuleb jätta välja p 3

juhatuse asendusliikme ametiaja kohta. Määruskaebus rahuldatakse.

9. Kolleegium käsitleb esmalt ühistu juhatuse asendusliikme määramist (I), seejärel muid

menetlusküsimusi ja teeb lõpetuseks menetluslikud otsustused (II).

I

10. MTÜS § 30 võimaldab huvitatud isikul nõuda kohtult mittetulundusühingu juhatuse

asendusliikme määramist. Viidatud sätte esimese lause kohaselt võib kohus määrata väljalangenud

juhatuse liikme asemele uue liikme mõjuval põhjusel, milleks on eelkõige juhatuse liikme ajutine või

kestev võimetus täita oma kohustusi. MTÜS § 30 kohaldub korteriühistuseaduse § 1 lg 2 järgi ka

korteriühistutele.

11. Kolleegium märgib esmalt, et avaldaja kui ühistu liige on huvitatud isik MTÜS § 30 esimese

lause mõttes ja tal on õigus esitada avaldus ühistu juhatuse asendusliikme määramiseks.

12. Juhatuse liikme võimetus täita oma kohustusi ei ole MTÜS § 30 esimese lause järgi ainus

mittetulundusühingu juhatuse asendusliikme määramise alus. Mõjuv põhjus juhatuse asendusliikme

määramiseks võib kolleegiumi arvates olla ka juhul, kui juhatuse liikmete ametiaeg on möödunud ja

pikema aja jooksul ei ole õnnestunud uusi juhatuse liikmeid valida. Maakohus leidis õigesti, et mõjuv

põhjus juhatuse asendusliikme määramiseks oli praegusel juhul tuvastatud asjaoludel olemas.

13. Äriseadustiku § 59 lg 6 ja MTÜS § 76 kohaselt võib olukord, kus mittetulundusühingul ei ole

juhatuse liikmeid, olla mittetulundusühingu sundlõpetamise aluseks. Samuti näeb TsÜS § 40 lg 1 p 5

ette sundlõpetamise aluse olukorras, kus juriidilise isiku juhatuse ametiaeg on lõppenud rohkem kui

kaks aastat tagasi ja uut juhatust ei ole valitud. Eeltoodu kohaldub MTÜS § 40 lg 1 p 3 järgi ka

mittetulundusühingutele.

Seega on põhjendamatu ringkonnakohtu seisukoht, et praegusel juhul ei olnud mõjuvat põhjust

juhatuse asendusliikme määramiseks. Ühistut ähvardav sundlõpetamine on piisav mõjuv põhjus ja

juhatuse asendusliikme määramise eesmärk on mh seda vältida. Samuti on õige määruskaebuse

väide, et juriidilisel isikul, kellel ei ole seaduslikke esindajaid, võib igapäevane tegevus olla

takistatud.

14. Juhatuse asendusliikme määramist ei takista ka see, kui õiguslik olukord on võrreldes

ringkonnakohtu määruse tegemise ajaga muutunud, mh kui varasemad juhatuse liikmed on registrist

kustutatud ja valitud on uued juhatuse liikmed.

Esitatud asjaoludel on uute juhatuse liikmete valimise otsuse kehtivus otsuse tühisuse tuvastamise

hagi esitamisega vaidlustatud ja uusi juhatuse liikmeid ei ole registrisse kantud. Riigikohtule saadetud

menetlusdokumentidest nähtuvalt vaidlevad ühistu liikmed selle üle, kellel on õigus tegutseda ühistu

seadusliku esindajana.

Kolleegiumi arvates saab MTÜS § 30 esimest lauset kohaldada ka laiendavalt, st olukorras, kus

vaidluse tõttu juhatuse liikme valimise või ametiaja üle selgub alles hiljem, kas juhatuse liige oli

tegelikult välja langenud. Sel juhul täidab asendusliige oma ülesandeid vaidluse ajal. Ka sel ajal vajab

ühistu vähemalt ühte isikut, keda oleks õiguskäibes kahtluseta võimalik pidada ühistu seaduslikuks

esindajaks ja kes oleks selliselt kantud ka registrisse.

15. Kolleegium nõustub maakohtu määruse põhjendustega, et R. Piirla on sobiv juhatuse

asendusliige.

TsMS § 603 lg 1 kohaselt võib kohus juhatuse asendusliikmeks määrata iga isiku, kes vastab

seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel

täitma. Maakohus on R. Piirla kandidatuuri kaalunud ja tema juhatuse asendusliikmeks nimetamist

põhjendanud ega ole seejuures menetlusõiguse norme rikkunud. Ringkonnakohtule esitatud ühistu

määruskaebuse põhjendused, et juhatuse asendusliikmeks tuleks eelistatavalt määrata keegi ühistust

endast, ei veena kolleegiumit, et R. Piirla ei sobi juhatuse asendusliikmeks. Maakohus ei ole ületanud

juhatuse liikme määramisel diskretsiooni piire. TsMS § 604 lg 1 teise lause järgi ei ole kohus juhatuse

asendusliikme määramisel avaldusega seotud.

Kolleegium märgib, et TsMS § 602 kolmas lause, mille järgi võib kohus määrata juriidilisele isikule

juhtorgani asendusliikme sõltumata juriidilise isiku põhikirja võimalikest piirangutest, kui juhtorgani

liikmed ei ole kättesaadavad, on kohaldatav ka muudel juhatuse asendusliikme määramise juhtudel.

Muu hulgas ei ole kohus juhatuse asendusliikme määramisel seotud juriidilise isiku põhikirjas

sätestatud juhatuse liikmete miinimum- ega maksimumarvuga.

16. Eeltoodust tulenevalt tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada juhatuse asendusliikme määramata

jätmise osas ja jõusse tuleb jätta maakohtu määrus. Maakohtu määrusest tuleb aga välja jätta

resolutsiooni p 3, millega maakohus määras, et R. Piirla ametiaeg kestab, kuni üldkoosolek

(resolutsioonis ekslikult märgitud osanikud) valib uue juhatuse liikme.

MTÜS § 30 kolmanda lause järgi kestavad kohtu määratud juhatuse liikme volitused uue juhatuse

liikme määramiseni üldkoosoleku poolt või muul põhikirjas ettenähtud viisil. Seega on ametiaja

kestus määratud seadusega ja seda ei ole kohtumääruses vaja üle korrata. See tekitaks ka segadust

olukorras, kus juhatuse liikmete valimise otsus on küll tehtud, kuid selle kehtivus on vaidlustatud.

Kolleegiumi arvates on mõistlik määrata R. Piirla ühistu juhatuse asendusliikmeks, kuni maakohus

on veendunud, et asendusliikme määramise aluseks olnud olukord on lahendatud ja ühistu saab

üldkoosolekul valitud juhatuse liikmetega edasi tegutseda. TsMS § 604 lg 5 järgi võib kohus valitud

isiku ka omal algatusel vabastada, samuti vajadusel määrata tema asemele uue juhatuse

asendusliikme.

17. Kohtu määratud juhatuse liikmel on MTÜS § 30 teise lause järgi õigus mittetulundusühingu arvel

mõistlike kulutuste hüvitamisele ja mõistlikule tasule, mille määrab vaidluse korral kohus määrusega.

Praegusel juhul ei ole kohus tasu kindlaks määranud, vaid üksnes viidanud võimalusele, et juhul, kui

ühistul ei ole tasu maksmiseks raha, võib juhatuse asendusliige saada tasu raha arvel, mille avaldaja

on maksnud kohtu deposiitkontole. Kuna R. Piirla tasustamise küsimust eraldi tõstatatud ei ole, jätab

kolleegium selle R. Piirla ja ühistu kokku leppida. Kui kokkulepet ei saavutata, võib kumbki neist

pöörduda kohtusse tasu kindlaksmääramiseks.

II

18. Avaldaja on nii ringkonnakohtus kui ka Riigikohtule esitatud määruskaebuses leidnud, et ühistu

lepingulisel esindajal K. Siilakul ei olnud ühistu esindamise õigust, kuna volikirja andnud juhatuse

liikme ametiaeg möödus 24. veebruaril 2015 ja seega möödus TsÜS § 125 lg 2 p 12 järgi samal ajal

ka juhatuse liikme antud volikirja tähtaeg. Lisaks on avaldaja leidnud, et volikiri anti K. Siilakule

ühistu esindamiseks teistes tsiviilasjades ja seega on volitus lõppenud ka TsÜS § 125 lg 2 p 1 või p 7

alusel.

Kolleegium selgitab, et TsÜS § 125 lg 2 p 12 ei ole iseseisev volituse lõppemise alus, vaid see säte

viitab võimalusele, et mõnes teises õigusnormis on lisaks TsÜS § 125 lg-s 2 toodud loetelule

sätestatud mingi täiendav volituse lõppemise alus. Avaldaja arvates on K. Siilaku volitus praegusel

juhul lõppenud seetõttu, et möödunud on selle juhatuse liikme ametiaeg, kes volikirja andis. Volikirja

andnud juhatuse liikme ametisuhte lõppemine ei too aga kaasa tema antud volituse lõppemist.

Ringkonnakohus on hinnanud, kas K. Siilakul oli esindusõigus, ja leidnud, et esindusõigus oli

olemas. Ringkonnakohus ei ole selle tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Volikirjast ei

nähtu, et see oleks välja antud tähtajalisena (TsÜS § 125 lg 2 p 3).

Eeltoodust tulenevalt on ekslik avaldaja seisukoht, et K. Siilakul ei olnud õigust ühistut maa- ja

ringkonnakohtus esindada. Samuti on põhjendamatu avaldaja vastuväide, et Riigikohus edastas

avaldaja määruskaebuse ühistule vastamiseks K. Siilakule. Menetluses, milles vaieldakse mh selle

üle, kas juriidilisest isikust menetlusosalisel on seaduslik esindaja või mitte ja kes selleks on, on

kohtul õigus ja kohustus kasutada kõiki võimalikke viise selleks, et tagada menetlusdokumentide

jõudmine menetlusosalisteni. Avaldaja ei saa Riigikohtule ette kirjutada, kellele võib

menetlusdokumendi saata.

19. Kolleegium ei nõustu avaldajaga, et ühistul ei ole esindusõiguslikke isikuid, kes saaksid

Riigikohtu menetluses ühistu nimel menetlustoiminguid teha.

Ühistu vastusele ja muudele menetlusdokumentidele on Riigikohtu menetluses alla kirjutanud

16. veebruari 2017. a üldkoosolekul valitud juhatuse liikmed H. Ivanova, J. Pindus, I. Žuk ja

K. Aljas. Isegi kui nimetatud isikute valimine on vaidlustatud ja neid ei ole registrisse kantud, saab

neid TsMS § 218 lg 3 teise lause ja TsÜS § 34 lg 1 kohaselt lugeda käesolevas menetluses ühistu

seaduslikeks esindajateks. TsÜS § 38 lg 2 teise lause järgi saab huvitatud isik juriidilise isiku organi

otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud. Juhatuse liikmete valimise

otsuse tühisus ei ole praegu jõustunud kohtulahendiga kindlaks tehtud.

Eelnev kehtib üksnes esindusõiguse tunnustamise kohta ühistu nimel seisukoha andmiseks. Asjaolu,

et juhatuse liikmete valimise otsuse tühisus ei ole jõustunud kohtulahendiga kindlaks tehtud, ei

õigusta juhatuse asendusliikme määramata jätmist, sest õiguslik ebakindlus tuleb kõrvaldada.

20. Menetluskulud kõigis kohtuastmetes tuleb TsMS § 172 lg 6 esimese lause alusel jätta ühistu

kanda. Kuna maakohus ei määranud oma määruses menetluskulude rahalist suurust kindlaks, siis ei

määra ka kolleegium kooskõlas TsMS § 174 lg 4 teises lauses sätestatuga kindlaks kassatsiooniastme

menetluskulusid. TsMS § 177 lg 2 kohaselt määrab asja menetluskulud kindlaks maakohus

määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud lahendi jõustumist.

Kuna kõik menetluskulud kõigis kohtuastmetes jäävad ühistu kanda, jääb rahuldamata ka

ringkonnakohtule esitatud ühistu taotlus tagastada tasutud riigilõiv.

21. Avaldaja määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb määruskaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149

lg 4 esimese lause alusel tagastada.

Jaak Luik, Peeter Jerofejev, Villu Kõve