3-2-1-58-17 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-58-17

Otsuse kuupäev

Tartu, 7. juuni 2017

Kohtukoosseis

Eesistuja Villu Kõve, liikmed Henn Jõks ja Malle Seppik

Kohtuasi

JÄÄTMEPROFF OÜ hagi Codan Forsikring A/S Eesti

filiaali (likvideerimisel), Akciné draudimo bendrové

"Gjensidige" Eesti filiaali (likvideerimisel) ja AB

„Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali vastu kahjuhüvitise

79 360 euro ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 28. novembri 2016 otsus tsiviilasjas

nr 2-14-63125

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

JÄÄTMEPROFF OÜ kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

87 956 eurot 12 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja JÄÄTMEPROFF OÜ, lepinguline esindaja

vandeadvokaat Karl Haavasalu

Kostja Codan Forsikring A/S Eesti filiaal (likvideerimisel)

Kostja Akciné draudimo bendrové "Gjensidige" Eesti filiaal

(likvideerimisel)

Kostja AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (registrikood

12831829), kostjate ühine lepinguline esindaja vandeadvokaat

Andrus Kattel

Asja läbivaatamise kuupäev

8. mai 2017. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 28. novembri 2016 otsus tsiviilasjas nr 2-14-63125.

Saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada.

3. Tagastada kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. JÄÄTMEPROFF OÜ (hageja) esitas 23. detsembril 2014 Harju Maakohtule hagi Codan Forsikring

A/S Eesti filiaali (kostja I) ja UAB DK „PZU Lietuva“ Eesti filiaali (praegune ärinimi Akciné

draudimo bendrové "Gjensidige" Eesti filiaal) (kostja II) vastu kahjuhüvitise ja viivise

väljamõistmiseks. 13. jaanuaril 2016 kaasas kohus kostjana menetlusse AB „Lietuvos draudimas“

Eesti filiaali (kostja III). Hageja palus kostjatelt solidaarselt välja mõista kahjuhüvitise 79 360 eurot,

hagiavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivise 2088 eurot 28 senti ja seadusjärgse

viivise põhinõudelt alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni ning sissenõudmisega

seotud kulud 40 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda ja välja mõista viivis

menetluskuludelt.

Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja kostjaga I ehitusmasinate kindlustuslepingu, mille esemeks oli

metsaveotraktor (traktor), kindlustussummaga 80 000 eurot ja omavastutusega 640 eurot.

Kindlustuspoliisi kohaselt olid kindlustuslepingu osaks ehitusmasinate kindlustuse

tingimused E100/2012 (üldtingimused). Poliisil oli märgitud soodustatud isikuks AS SEB Liising.

1. juunil 2014 teatas hageja kindlustusjuhtumi toimumisest: metsas oli tulekahju käigus hävinud

kindlustatud traktor. Hageja palus kahju hüvitada. Kostja I keeldus kahju hüvitamast, sest tema

hinnangul olid kindlustusvõtja ja liisinguvõtja oluliselt rikkunud kindlustuslepingus sätestatud

kohustusi: masin oli jäetud metsa järelevalveta. Hageja ei ole kindlustuslepingut oluliselt rikkunud.

Hüvitisest ei saanud maha arvata traktori jäänuki maksumust, sest poliisi järgi oli hageja kohustatud

traktori jäänuki andma kindlustusandjale. Metsamajanduses on tavapärane, et masin jäetakse

laagriplatsile. Praegusel juhul oli füüsiline valve masina üle tagatud, sest 200 meetri kaugusel oli

teise ettevõtja töötajate laager, mets oli lage ning laagriplatsilt ja töökohast oli masin näha. Kostja ei

ole tõendanud, et valve väidetav puudumine oli põhjuslikus seoses tagajärjega. Ükski mõistlik ja

elementaarne hoiutingimus ei oleks suutnud vandalismi tagajärjel tekkinud tulekahju ära hoida.

Üldtingimuste punkt 9.9, mis sätestab kindlustatud eseme hoidmise tingimused ja mille rikkumist

kostja I hagejale ette heitis, oli üllatuslik ega saanud kindlustuslepingu osaks. Kui hoiutingimused

olid kindlustusandjale niivõrd olulised, siis oleks tulnud sellele eraldi tähelepanu juhtida.

Kindlustuspoliisis ei olnud kõnealust eritingimust märgitud. Kostjad ei ole tõendanud, et hageja

töötaja ei täitnud masina ukse sulgemise kohustust. Traktori uksed olid lukustatud, kui hageja töötaja

traktori juurest lahkus.

Kostja I andis kindlustusportfelli pärast kindlustusjuhtumi toimumist üle kostjale II ja kostja II andis

kindlustusportfelli pärast hagi menetlusse võtmist üle kostjale III. Kõik kostjad vastutavad hageja ees

solidaarselt, sest kindlustusportfelli üleandmine on käsitatav ettevõtte üleminekuna.

2. Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostjad leidsid, et hagi on valesti esitatud kostjate I ja II vastu. Kindlustustegevuse seaduse § 87 lg 11

ja § 92 lg 4 järgi on õigeks kostjaks kostja III. Hagi kostjate I ja II vastu tuleb jätta läbi vaatamata.

Hageja väited masina hoidmise kohta mehitatud laagriplatsil on väärad ja tõendamata. Masin jäeti

tihedasse võssa järelevalveta ja traktori läheduses ega 200 meetri raadiuses ei olnud füüsilist

järelevalvet, teise ettevõtja töötajate laagrit (mis oli u 500 meetri kaugusel) ega nende masinaid.

Traktori uks ei olnud lukustatud, sest tulekahju hetkel oli kabiini uks avatud asendis. Hageja oli

teadlik ohtudest, mis varitsevad tehnika metsa järelevalveta jätmisel, sest varem oli hageja

töömasinast varastatud kütust. Samuti on varem töömasinaid metsas süüdatud. Kirjeldatud juhtumi

toimumise riski välistamiseks esitati kindlustuslepingu tingimustes ohutusnõuded. Hageja ei hoidnud

masinat lepingu üldtingimuste nõuete kohaselt. Masina hoidmise tingimuste rikkumisel oli selge

mõju kahjujuhtumi toimumisele - kui kindlustusvõtja esindaja oleks viibinud masina vahetus

läheduses, ei oleks olnud võimalik lahtise tule allikaga traktori süütamine ja masina hävimine tule

pikka aega kestnud vaba leviku tõttu. Hageja oli teadlik masinate ohutu hoidmise nõuetest, sest

hagejal oli eduka ehitus- ja metsatööettevõtjana pikaajaline kogemus töömasinate kindlustamisel.

Ohutusnõuded on kindlustuslepingute puhul tavapärased. Masina järelevalveta jätmine suurendas

kindlustusriski, mistõttu oli kindlustusandjal võlaõigusseaduse (VÕS) § 445 lg 2 alusel õigus hüvitise

maksmisest keelduda. Kui hagi saaks rahuldada, ei oleks hagejal õigust saada 79 360 eurot, sest

hagejale jääb masina jäänuk, mis maksab vähemalt 6000 eurot. Hageja ei saa nõuda sõiduki

omandiõiguse üleandmist kostjatele. Samuti ei ole kostjal kohustust tasuda 40 eurot lepitusmenetluse

kulu.

3. Harju Maakohus jättis 20. juuni 2016. a otsusega hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis kohus

hageja kanda, mõistis hagejalt kostja III kasuks välja menetluskulud 6720 eurot ja kohustas hagejat

tasuma hüvitatavatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on hagi esitatud õigete kostjate vastu ja kostjad vastutavad

solidaarselt. Üldtingimuste punkt 9.9 on saanud lepingu osaks ning puuduvad VÕS § 42 lg-s 1

nimetatud tüüptingimuse tühisuse alused. Kindlustuslepingute puhul on tavapärane, et

kindlustusvõtjal lasub kindlustatud objekti suhtes valvemeetmete rakendamise kohustus ja ta peab

tagama kindlustatud eseme säilimise. Üldtingimuste punkti 9.9.2 alapunktides a-d loetletud

hoiutingimused on mõistlikud, arvestades asjaolu, et metsaveotraktor on kallis töövahend. Puudus

vajadus viidatud üldtingimust poliisil dubleerida.

Üldtingimuste punkti 9.9.2 alapunkti c järgi oli üheks mõistlikuks ja elementaarseks tööväliseks

hoiutingimuseks kindlustusvõtja esindaja viibimine kindlustatud eseme vahetus läheduses, nii et tal

oli ülevaade kindlustatud eseme juures toimuvast ja ta sai ohu korral sekkuda, nt teavitada politseid

või päästeametit. Kahjujuhtumi toimumise ajal traktori vahetus läheduses hageja töötajaid ei olnud.

Teise äriühingu töötajad olid umbes 400 meetri kaugusel laagriplatsil ja neil ei olnud ülevaadet

traktori juures toimuvast, sest traktor oli pargitud võssa. Traktori metsa järelevalveta jätmine ei ole

üldtingimuste punkti 9.10 valguses mõistlik. Seda enam, et umbes kaks nädalat varem oli hageja

ekskavaatorist varastatud kütust ja juhtumiga seotud isikutel oli 2013. aastal analoogiline juhtum, kui

traktor metsas süüdati. Hageja ei teinud kõike endast mõistlikult eeldatavat, et tagada traktori

säilimine. Valvemeetmete rakendamine on kindlustusvõtja peamine viis, kuidas vältida kõrvaliste

isikute poolt kahju põhjustamist. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks täitnud mõne muu

üldtingimuste punktist 9.9.2 tuleneva mõistliku töövälise hoiutingimuse.

Ei ole tõendatud, et traktori kabiini uks oleks olnud põlengu eel lukustatud. Eluliselt ei ole usutav, et

traktori lukustatud uks võis lahti paiskuda põlengu käigus, sest kuumuse tagajärjel võib lahti paiskuda

lukustamata uks. Hageja rikkus üldtingimuste punkti 9.8, kui ei lukustanud masinat enne selle juurest

lahkumist.

Traktori valveta jätmisel ning sellega ohutusnõuete rikkumisel oli otsene ja oluline seos

kindlustusjuhtumi toimumisega, sest see suurendas oluliselt kindlustusriski. Ekspertiisiaktist

nähtuvalt tekkis tulekahju süütamisest. Ohutusnõuete täitmise korral ei oleks saanud süütamist toime

panna, mistõttu valitseb otsene põhjuslik seos ohutusnõuete rikkumise ja tekkinud kahju vahel. Kui

traktor oleks olnud pargitud töövälisel ajal inimeste (töötajate) vahetus läheduses ja neil oleks olnud

ülevaade traktori juures toimuvast, oleks süütamine olnud välistatud.

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada

ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostjate kanda.

Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohus jättis 28. novembri 2016. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja

maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus jättis apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda ning

mõistis hagejalt välja kostjate menetluskulud.

Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole vaidlusalune tüüptingimus üllatav ega eksitav

seetõttu, et seda poliisil ei olnud. Seetõttu ei ole tingimus ka tühine. VÕS §-de 434 ja 428 järgi ei pea

poliisil olema nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kindlustusandja kindlustushüvitist ei maksa,

isegi kui üks hoiustamise eritingimus oli poliisil nimetatud. Hageja ei saanud eelnevast järeldada, et

kallihinnalist töömasinat võib töövälisel ajal järelevalveta hoida ükskõik kus, sh varjulises võsas.

Tingimus ei olnud kindlustusvõtjat ebamõistlikult kahjustav, kuivõrd hagejal oli valida nelja erineva

hoiutingimuse vahel. Tüüptingimus oli saanud VÕS § 37 lg 1 alusel lepingu osaks.

Hageja rikkus üldtingimuste punktis 9.9 kajastatud hoiutingimusi. Maakohus on hinnanud tõendeid

igakülgselt ja põhjendanud kujunenud seisukohta. Asjaolu, et kostja oli mõnele sündmuskoha

olustikku kajastavale pildile lisanud pildistatut rõhutava ja selgitava valge noole, ei kahanda pildi

tõendiväärtust. Maakohus on õigesti pidanud tunnistaja K. Merisalu ütlusi ebausaldusväärseteks

traktori ja laagriplatsi vahelise maa ning paiknemise kohta, kuivõrd need lähevad vastuollu varem

antud ütluste ja kõikide teiste menetluse kestel kogutud tõenditega. Nõustuda ei saa hageja

hinnanguga tunnistaja M. Tinkuse ütluste ebausaldusväärsuse kohta. Maakohus on piisavalt

põhjendanud, miks ta luges tuvastatuks, et hageja rikkus muid ohutusnõudeid - ei lukustanud masina

uksi selle juurest lahkudes. Hagejal tulnuks täiendavalt tõendada uste lukustamise fakti.

Traktori metsa valveta jätmisel ja ohutusnõuete rikkumisel oli otsene ja oluline seos

kindlustusjuhtumi toimumisega. Lukustamata ustega ja järelevalveta kallihinnalise traktori jätmine

võsa vahele piirkonnas, kus on varem süütegusid toime pandud, suurendab oluliselt

kindlustusjuhtumi saabumise riski. Võrreldes üldtingimustes kajastatud kindlustusandja visiooni

kindlustatud eseme hoidmisest töövälisel ajal ja kindlustusvõtja lepingu mittetäitmist kindlustatud

eseme hoidmisel, sh rikkumise raskust ning pidades silmas piirkonda, kus juhtum toimus, tuleb

nentida, et esineb põhjuslik seos ärajäänud tegevuse ja kahju tekkimise vahel. Maakohus tuvastas

õigesti, et hageja lepingurikkumine suurendas olulisel määral kindlustusriski.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Hageja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asja uueks

läbivaatamiseks ringkonnakohtule või alternatiivselt maakohtule. Menetluskulud palub hageja jätta

kostjate kanda.

Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole üldtingimuste punktid 9.9 kas täielikult või osaliselt

saanud vaidlusaluse kindlustuslepingu osaks või on tüüptingimus kas täielikult või osaliselt tühine.

Üldtingimustest jääb ebaselgeks, kas punktis 9.9.2 nimetatud hoiutingimused on üksnes näitlik

loetelu mõistlikest hoiutingimustest või on hagejal kohustus hoida kindlustatud eset just

üldtingimuste punktis 9.9.2 sätestatud viisil. Sealjuures ei viidata tingimuse sõnastuses, et tegemist

oleks kohustusliku loeteluga hoiuviiside kohta. Samuti on ebaselge, kuidas suhestuvad üldtingimuste

punktid 9.9.2, 9.9.3 ja 9.10. Punkt 9.9.3 näeb ette tunduvalt leebemad nõuded kindlustatud masina

hoidmiseks töövälisel ajal, kui need on sätestatud punktis 9.9.2. Kui võimalikud hoiutingimused

oleksid loetletud ammendavalt, siis jääks arusaamatuks üldtingimuste punkti 9.10 mõte, mille

kohaselt ei peeta mõistlikuks ja elementaarseks hoiutingimuseks kindlustatud eseme hoidmist

töövälisel ajal territooriumil, mille omaniku või valdajaga puudub kokkulepe kindlustatud eseme

hoiulevõtmiseks. Vaidlusaluse tüüptingimuse muudab üllatuslikuks asjaolu, et üks hoiutingimus on

eritingimusena sätestatud poliisil. Võttes arvesse metsatööde tegemise spetsiifikat, oleks masina

hoidmine vastavalt üldtingimustes sätestatud tingimustele keeruline ja kulukas ning hagejat

ebamõistlikult kahjustav. Puhkeajal ei veeta masinaid metsast ära.

Hageja ei ole kindlustuslepingut rikkunud viisil, mis annaks õiguse keelduda kindlustushüvitise

maksmisest. Üldtingimuste punkti 9.9.2 alapunkti c kohaldades on kohus jätnud kohaldamata

VÕS § 39 lg 1 teise lause. Viidatud tingimuses ei ole täpsustatud, kui kaugel peab kindlustatud masin

selle juures viibivast isikust olema, et tegemist oleks vahetu lähedusega. Samuti ei ole üldtingimuste

punkti 9.9.2 alapunktis c sätestatud, kui kiiresti peab kindlustatud masina juures viibiv isik politseid

või päästeametit teavitama. Võttes arvesse ka üldtingimuste punkti 9.9.3 esimest lauset, jääb

arusaamatuks, kuidas kindlustatud masina parkimine kuni 400 meetri kaugusele tööliste laagrist saab

olla üldtingimuste rikkumine. Viimaks ei ole kostjad tõendanud, et masin ei olnud lukustatud.

Masinaga töötanud isiku seletuskirja järgi lukustas ta masina. Ka mitmes teises tõendis puuduvad

viited sellele, et masin oli lukustamata. Maakohus ei palunud ka hagejalt täiendavate tõendite

esitamist.

Ringkonnakohus on üldtingimuste punkti 3.1 aspektist täielikult jätnud käsitlemata kindlustuspoliisi

sättes „Kindlustusvõtja kohustus teatada kindlustusriski võimalikkuse suurenemisest“ sisalduva

kindlustusriski võimalikkuse suurendamise keelu rikkumise regulatsiooni.

Kindlustusandjal on kohustus tõendada, kas ja kuivõrd mõjutas kindlustuslepingu rikkumine

kindlustusjuhtumi toimumist. Kostjad ei ole tõendanud, et tüüptingimuste väidetav rikkumine

põhjustas kindlustatud masina põlemise. Üldtingimused ei nõua, et isikud pidevalt masina juures

viibiksid. Lisaks oli masin pargitud nii, et seda ei olnud teele näha. Ekspertiisaktis on peetud

võimalikuks, et tulekahjul oli mitu kollet, millest üks paiknes mootoriruumi piirkonnas.

Mootoriruumi piirkonda jõudmiseks ei ole tähtsust sellel, kas masina kabiini uks on lukustatud.

Hageja ei nõustu seisukohaga, et dokumendi tõendamisväärtust ei mõjuta see, et fotod ja muud

tõendid olid täiendatud. Sellisel juhul manipuleeritakse tõenditega ja tuuakse esile soovitud

asjaolusid. Samuti ei saa hageja nõustuda ringkonnakohtu seisukohaga, nagu oleksid kohtuistungil

üle kuulatud K. Merisalu ütlused ebausaldusväärsed kindlustatud masina ja laagriplatsi vahelise

kauguse ning masina paiknemise hindamise osas.

7. Kostjad paluvad jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 691 p 2 ja § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel

materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada,

tsiviilasi tuleb saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebus

rahuldatakse.

9. Pooled ei vaidle järgmiste oluliste asjaolude üle:

· hageja ja kostja I sõlmisid ehitusmasinate kindlustuslepingu, mille alusel kindlustati traktor

kindlustussummaga 80 000 eurot;

· kindlustuslepingule kohaldusid üldtingimused, mille punkti 9.9 järgi pidi kindlustusvõtja

tagama mõistlikud ja elementaarsed tingimused kindlustatud eseme hoidmiseks töövälisel

ajal; viidatud punkt sisaldas alapunkte 9.9.2 ja 9.9.3, milles loetleti hoiutingimusi, mida

kindlustusandja pidas mõistlikuks ja elementaarseks;

· 31. mai 2014 õhtul toimus kindlustusjuhtum, mille käigus kindlustatud traktor tulekahju tõttu

hävis;

· 1. juunil 2014 teatas hageja kindlustusjuhtumi toimumisest kostjale I.

10. Kassatsiooniastmes vaidlevad pooled selle üle, kas kindlustuslepingus traktori hoiutingimusi

kirjeldav tingimus (p 9.9) oli saanud kindlustuslepingu osaks või on see ebamõistlikult kahjustava

tüüptingimusena tühine, kas hageja kui kindlustusvõtja rikkus kindlustuslepingut ning kas

kindlustuslepingu rikkumine andis alust kindlustushüvitise maksmisest täies ulatuses keelduda.

11. Kolleegium nõustub kohtute järeldusega, et üldtingimuste punkt 9.9 sai kindlustuslepingu osaks.

11.1. VÕS § 37 lg 3 kohaselt ei loeta lepingu osaks tüüptingimust, mille sisu, väljendusviis või

esituslaad on niivõrd ebatavaline või arusaamatu, et teine lepingupool ei võinud selle tingimuse

olemasolu lepingus mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata või seda tingimust olulise pingutuseta

mõista. Üldtingimuste punkti 9.9 kohaselt peab kindlustusvõtja tagama mõistlikud ja elementaarsed

tingimused kindlustatud eseme hoidmiseks töövälisel ajal. Üldtingimuste punkt 9.9.2 sisaldab loetelu

töövälistest hoiutingimustest, mida kindlustusandja peab mõistlikuks ja elementaarseks.

Hageja kassatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust järeldada, et üldtingimuste punkt 9.9 või

selle alapunktid oleksid üllatuslikud või arusaamatud.

11.2. Hageja hinnangul on vaidlusalune tingimus üllatuslik esiteks seetõttu, et selles märgitud

hoiutingimusi ei olnud esitatud kindlustuspoliisil. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu.

Ringkonnakohus on põhjendatult leidnud, et kindlustusandjal ei olnud kohustust hoiutingimusi

kindlustuspoliisile märkida. Asjaolu, et poliisile oli eritingimusena märgitud üks tingimus hooajalise

kasutusega eseme (järjestikune seisuaeg aastas vähemalt kolm kuud) hoiustamise kohta

kasutusvälisel ajal, ei andnud alust eeldada, et üldtingimused hoiutingimuste kohta muus osas ei

kohalduks. Kindlustusvõtja jaoks ei saa olla üllatuslik, et tal tuleb rakendada mõistlikke ja

elementaarseid meetmeid kindlustatud eseme hoidmiseks.

11.3. Teiseks ei olnud hageja hinnangul selge, kas üldtingimuste punktis 9.9.2 esitatud loetelu on

ammendav või näitlik, samuti ei ole selge viidatud punkti suhe üldtingimuste punktidega 9.9.3

ja 9.10. Ka need etteheited ei ole põhjendatud. Siinjuures tuleb arvestada, et tüüptingimust tuleb

tõlgendada nii, nagu teise lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi.

Kahtluse korral tõlgendatakse tüüptingimust tingimuse kasutaja kahjuks (VÕS § 39 lg 1). Ka

kassatsioonkaebuses esitatud väidetest saab järeldada, et vaidlusalust tüüptingimust saab mõistlikult

tõlgendada nii, et üldtingimuste punktis 9.9.2 ei ole sätestatud ammendavat ja kohustuslikku loetelu

mõistlikest ja elementaarsetest hoiutingimustest. Seega tuleb kindlustusvõtjal küll mõistlikke

hoiumeetmeid rakendada, kuid vastavalt asjaoludele on kindlustusvõtjal endal võimalik sobivad

meetmed valida. Vaidluse korral tuleb kohtul otsustada, kas kindlustusvõtja valitud hoiutingimused

on kooskõlas üldtingimustes kokku lepituga. Eespool toodust tulenevalt ei saa kerkida küsimust

sellest, nagu oleks üldtingimuste punkt 9.9.2 iseenesest hagejat ebamõistlikult kahjustav.

12. Selleks, et otsustada, kas hageja täitis kindlustatud eseme hoidmise kohustust, tuli kohtutel

vaidlusalust tüüptingimust tõlgendada, arvestades eelkõige VÕS §-s 39 sätestatut (vt ka Riigikohtu

11. juuni 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-07, p 12). Maakohus leidis, et kohaldada tuleb

üldtingimuste punkti 9.9.2 alapunkti c. Viidatud üldtingimuse kohaselt peab kindlustusandja

mõistlikuks ja elementaarseks hoiutingimust, mil kindlustusvõtja esindaja viibib kindlustatud eseme

vahetus läheduses, nii et tal on ülevaade kindlustatud eseme juures toimuvast ja ta saab ohu korral

sekkuda, nt teavitada politseid või päästeametit. Maakohus pidas üldtingimusega vastuolus olevaks

olukorda, mil traktori vahetus läheduses kahjujuhtumi ajal hageja töötajaid ei olnud, leides, et ei ole

piisav, kui 400 m kaugusel asuval laagriplatsil olid teise ettevõtja töötajad, kellel ei olnud ülevaadet

traktori juures toimuvast. Apellatsioonkaebuses ei vaidlustanud hageja viidatud üldtingimusele

maakohtu antud tõlgendust ja ringkonnakohus seda seisukohta ei muutnud, osutades mh

apellatsioonkaebuses märgitule, et praktikas on tavaline, et metsaveotraktor jäetakse pärast tööpäeva

lõppu objektile, kus seda valvavad inimesed, kes seal ööbivad ja töötavad.

See, et üldtingimuses ei ole täpsustatud, kui kaugel peab kindlustatud masin selle juures viibivast

isikust olema või kui kiiresti peab kindlustatud masina juures viibiv isik politseid või päästeametit

teavitama, ei anna iseenesest alust järeldada, et kohtud oleksid lepingu tõlgendamisel eksinud.

Kassatsioonkaebuse väited ei anna alust järeldada, nagu oleksid kohtud lepingu tõlgendamisel

rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme.

13. Kindlustuslepingu üldtingimuste punkti 3.1 kohaselt vabaneb kindlustusandja osaliselt või

täielikult kindlustuslepingu täitmise kohustusest, kui kindlustusvõtja on tahtlikult või raskest

hooletusest rikkunud vähemalt ühte kindlustuslepingus sätestatud kohustust ja selline kohustuse

rikkumine mõjutas kahju teket või suurust või kindlustusandja kohustuste ulatuse kindlakstegemist.

Kindlustuslepingu rikkumise tõendamise kohustus on kindlustusandjal, kes lepingurikkumisele

tugineb. Maakohus pidas ühest küljest tõendatuks, et hageja on rikkunud üldtingimuste punkti 9.9.2

alapunkti c. Teisest küljest heitis maakohus hagejale ette seda, et hageja ei ole tõendanud, et ta oleks

täitnud mõne muu üldtingimuste punktist 9.9.2 tuleneva hoiutingimuse (otsuse p 29).

Ringkonnakohus maakohtu seisukohta ei muutnud. Kolleegium leiab, et tõendamiskoormise jaotusest

tulenevalt (kindlustusandja peab tõendama hoiutingimuse rikkumist) ei ole selline hagejale tehtud

etteheide põhjendatud.

Veel leidis maakohus, et hageja on rikkunud üldtingimuste punktis 9.8 sisalduvat kohustust traktor

lukustada, kui selle juurest lahkuti. Samas märkis maakohus, et ei ole tõendatud, et traktori kabiini

uks oleks olnud põlengu eel lukustatud (otsuse p 30). Kolleegium leiab, et selliselt jääb maakohtu

otsusest ebaselgeks, mida kohus ukse lukustamise kohta täpselt tuvastas. Ringkonnakohus ebaselgust

ei kõrvaldanud, vaid märkis lisaks, et hagejal tulnuks täiendavalt tõendada uste lukustamise fakti

(otsuse lk 9). Kolleegium nõustub kassatsioonkaebuse väitega, et kuivõrd kindlustushüvitise

väljamaksmisest keeldumise aluste olemasolu peab tõendama kindlustusandja, siis pidid kostjad

tõendama, et kui hageja töötaja traktori juurest lahkus, oli selle uks lukustamata. Ringkonnakohus

jaotas selles osas tõendamiskoormise valesti.

14. Kolleegium nõustub hagejaga, et tuvastatud asjaoludel ei olnud kohtutel alust jätta

kindlustushüvitis täielikult välja mõistmata.

Kindlustuslepingu üldtingimuste punkti 3.1 kohaselt vabaneb kindlustusandja osaliselt või täielikult

kindlustuslepingu täitmise kohustusest, kui kindlustusvõtja on tahtlikult või raskest hooletusest

rikkunud vähemalt ühte kindlustuslepingus sätestatud kohustust ja selline kohustuse rikkumine

mõjutas kahju teket või suurust või kindlustusandja kohustuste ulatuse kindlakstegemist. Eelviidatud

tingimus vastab sisuliselt VÕS §-des 443-445 ja § 452 lg-s 2 sätestatule, mis puudutab

kindlustusriski võimalikkuse suurendamise tagajärjel kindlustusandja kindlustuslepingu täitmisest

vabanemist. Sealjuures on Riigikohus korduvalt selgitanud, et VÕS § 452 lg 2 ja § 445 lg 2

võimaldavad kindlustushüvitist vähendada vaid ulatuses, mille võrra mõjutas kindlustusvõtja

kohustuse, sh hoolsuskohustuse, rikkumine kindlustusjuhtumi toimumist (vt Riigikohtu 1. aprilli

2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-10-09, p 13; 23. detsembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-

14, p 14).

Tuvastamaks kindlustusandja vastutusest vabanemine kindlustushüvitise maksmisest, tuleb kohtul

hinnata, kas kindlustusvõtja on rikkunud oma kindlustuslepingust tulenevat kohustust (eelkõige

hoolsuskohustust) ning kas ja kui palju selline rikkumine suurendas kindlustusriski võimalikkust

(vt nt Riigikohtu 7. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-11, p 9; 23. detsembri 2014. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-136-14, p 14).

Seda, kas ja kuivõrd mõjutas kindlustuslepingu rikkumine kindlustusjuhtumi toimumist, peab

VÕS § 445 lg 2 ja § 452 lg 2 p 2 kohaldamiseks tõendama kindlustusandja (Riigikohtu 26. novembri

2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-14, p 11; 1. aprilli 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-10-09,

p 12; Riigikohtu 9. aprilli 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-08, p 12). Sisuliselt on

kindlustusandja ja ka kohtud hagejale ette heitnud hoolsuskohustuse rikkumist. Mõlemad kohtud on

leidnud, et traktori valveta jätmine suurendas oluliselt kindlustusriski ning sel oli otsene mõju

kindlustusjuhtumi toimumisele (maakohtu otsuse p 34; ringkonnakohtu otsuse lk-d 9-10).

Kolleegiumi arvates võis kohtute tuvastatud asjaolusid aluseks võttes traktori valveta ning

lukustamata jätmine iseenesest küll suurendada kindlustusriski, kuid arvestades kindlustusjuhtumi

asjaolusid, ei ole kohtud esitanud asjakohaseid põhjendusi, miks oli kindlustushüvitise maksmine

täielikult välistatud.

15. Iseenesest on küll õige, et kindlustusvõtja rikkumise tulemusel ei ole välistatud ka

kindlustusandja vabanemine kindlustuslepingu täitmise kohustusest, kui kindlustusrisk suurenes

ainuüksi kindlustusvõtja kohustuse rikkumise tõttu (vt Riigikohtu 1. aprilli 2009. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-10-09, p 13; 23. detsembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-14, p 14). Praeguses asjas

ei vaielda selle üle, et traktor hävis tulekahju tagajärjel. Maakohus tuvastas, et tulekahju tekkis

süütamisest (maakohtu otsuse p 34). Seda maakohtu järeldust ringkonnakohus ei muutnud. Hinnates,

milline mõju oli hoolsuskohustuse rikkumisel kindlustusjuhtumi toimumisele, tuleb kohtul arvestada

sellega, milline oli konkreetne kahju tekitanud juhtum ning kas kindlustusvõtja tegevus tõi otseselt

kaasa kindlustusjuhtumi toimumise. Kui kahju tekitas (kindlustuseseme süütas) kolmas isik, siis ei

saa kolleegiumi arvates üldjuhul asuda seisukohale, et kindlustusrisk suurenes ainuüksi

kindlustusvõtja kohustuse rikkumise tõttu ning kindlustusandja võib hüvitise maksmisest täielikult

keelduda. Kui kindlustusandja tugineb sellele, et kindlustusvõtja ei lukustanud traktori uksi, siis tuleb

arvestada, kas ja kuivõrd see rikkumine kindlustusjuhtumi toimumist mõjutas, mh siis, kui tulekahjul

oli mitu kollet.

16. Eelnevast tulenevalt peab ringkonnakohus asja uuel läbivaatamisel võtma seisukoha küsimuses,

kas hageja on kindlustuslepingut rikkunud ning kas ja millises ulatuses suurendas tuvastatud

rikkumine kindlustusriski võimalikkust. Seejärel saab ringkonnakohus anda hinnangu, kas ja millises

ulatuses mõjutas tuvastatud rikkumine kindlustusjuhtumi toimumist ning kas seetõttu on põhjendatud

kindlustushüvitise vähendamine. Kolleegium rõhutab, et kindlustusandja peab tõendama, kas ja mil

määral on olemas alused kindlustushüvitise vähendamiseks.

Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et ringkonnakohtule ei ole asja uuel läbivaatamisel siduvad

ringkonnakohtu eelmises otsuses tuvastatud asjaolud, sh kindlustuslepingu rikkumise tuvastamine.

Ringkonnakohus on seotud vaid Riigikohtu otsuses esitatud seisukohtadega õigusnormi

tõlgendamisel ja kohaldamisel (TsMS § 693 lg 2).

17. Kuivõrd asi saadetakse ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, siis ei pea kolleegium vajalikuks

käsitleda ülejäänud kassatsioonkaebuse väiteid menetlusõiguslike rikkumiste kohta. Asja uuel

läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul hinnata kõiki asja lahendamiseks olulisi asjaolusid ja võtta

seisukoht nii hageja tõendite hindamise kui ka kindlustuslepingu tõlgendamisega seotud väidete

kohta.

18. Kuna asi saadetakse ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi ringkonnakohtu otsustada. Menetluskulude rahalise suuruse määrab

kindlaks ringkonnakohus.

19. Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel

kassatsioonikautsjon tagastada. Hageja ei ole kassatsioonkaebuses märkinud, kellele ja millisele

pangakontole tuleb kautsjon tagastada, mistõttu tal tuleb Riigikohtule teatada, kellele ja kuhu tuleb

kautsjon TsMS § 149 lg 8 esimese lause järgi tagastada.

Villu Kõve, Henn Jõks, Malle Seppik