2-17-4194/13 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 12. juuni 2017

Tsiviilasja number

2-17-4194

Tsiviilasi

Margo Lõhmuse kaebus kohtutäitur Oksana Kutšmei

asendaja Vladimir Kutšmei otsuse peale täiteasjas

nr 084/2016/3143

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 20. aprilli 2017. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kohtutäitur Oksana Kutšmei asendaja Vladimir Kutšmei

määruskaebus

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik): kohtutäitur

Oksana Kutšmei asendaja Vladimir Kutšmei

Vastustaja I (avaldaja): Margo Lõhmus (isikukood

XXXX)

Vastustaja II (sissenõudja): Danske Bank A/S Eesti

filiaal (registrikood 11488826), esindaja Anneli Paaps

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 20. aprilli 2017 määrus

resolutsiooni p-i 2 osas, millega jäeti Margo Lõhmuse

taotlus

kohtutäitur

Oksana

Kutšmei

asendaja

Vladimir Kutšmei 22. detsembri 2016 korralduse

tühistamiseks läbi vaatamata ja saata määrus

tühistatud osas maakohtule läbivaatamiseks.

2. Jätta maakohtu määrus muus osas muutmata.

3. Rahuldada kohtutäitur Oksana Kutšmei asendaja

Vladimir Kutšmei määruskaebus osaliselt.

Menetluskulude

jaotuse

määrab

maakohus

lõpplahendiga.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

ise või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD

1. Margo Lõhmus (avaldaja) esitas 17. märtsil 2017 Tartu Maakohtule kaebuse kohtutäitur

Oksana Kutšmei asendaja Vladimir Kutšmei (kohtutäitur) 2. märtsi 2017 otsuse peale täiteasjas

nr 084/2016/3143. Lisaks palus avaldaja tühistada kohtutäituri 22. detsembri 2016 korraldus

avaldaja sissetuleku arestimise akti muutmise kohta ning kohustada kohtutäiturit tagastama

avaldajale kõik õigusvastaselt arestitud summad.

Kohtutäituri menetluses on Tartu Maakohtu 31. juuli 2012 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-11-

47051 Danske Bank AS Eesti filiaali (sissenõudja) 7189 euro 71 sendi nõue avaldaja vastu,

millele lisanduvad täitemenetluse kulud.

Tartu Maakohtu 4. oktoobri 2016 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-11-47051 jättis kohus

avaldaja vabastamata pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest PankrS § 175 lg 2 p 1

alusel ja lõpetas kohustustest vabastamise menetluse. Täiteasjas nr 084/2016/3143

sissenõudmisel olevate kohustuste jääk on 7814 eurot 32 senti.

Kohtutäitur määras 16. detsembril 2016 koostatud sissetuleku arestimise aktiga igakuiselt

arestimisele mittekuuluvaks summaks 716 eurot 67 senti. Kohtutäitur muutis täiteasjas

22. detsembri 2016 töötasu arestimise akti muutmise korraldusega arestimise akti selliselt, et

avaldaja netosissetulek ei kuulu arestimisele ühes kuus 430 euro ulatuses, arvestades

kohtutäiturile teadaolevat avaldaja summaarset sissetulekut ja ülalpeetavate arvu.

2. Avaldaja esitas 3. veebruaril 2017 kohtutäiturile kaebuse avaldaja mittearestitava osa

vähendamises 430 eurole kuus. Kohtutäitur jättis 2. märtsi 2017 otsusega avaldaja kaebuse

rahuldamata.

Avalduse kohaselt on avaldajal kaks alaealist last ja arestimisele mittekuuluva sissetuleku

suurus peaks olema kokku 783 eurot 33 senti. 2. märtsi 2017 otsuses puudub põhjendus, mille

alusel hindab kohtutäitur rahaliselt hinnatava soodustuste väärtuseks 500 eurot kuus.

Kohtutäituri väide, et avaldajale kaasnevad rahaliselt hinnatavad soodustused erinevate

sõidukite kasutajaks olemisega, on ebaõige. Mõned kohtutäituri viidatud sõidukitest (nt Ford

Ranger) on liiklusregistrist kustutatud. Mõne sõiduki puhul on võimalik, et liiklusregistri kanne

avaldaja kui sõiduki kasutaja kohta on jäänud ekslikult kustutamata. Osa kohtutäituri poolt

nimetatud sõidukitest kuuluvad avaldaja tööandjale XXX OÜ-le ning neid sõidukeid kasutavad

kõik ettevõtte töötajad vahetute tööülesannete täitmiseks. Isiklikku kasu või rahaliselt

hinnatavat soodustust avaldaja ei saa.

Kohtutäitur luges ebaõigesti rahaliselt hinnatavaks soodustuseks, et avaldaja kuulub

mittetulundusühingusse XXX ja on tegelenud vee- ning motospordiga. Täitemenetluse

seadustik ei sea piiranguid isikute liikmelisusele mittetulundusühingutes ega keela neil tegeleda

huviala- või sporditegevusega. Võistlustel osalemiseks kasutatav veesõiduk ei ole rahaliselt

hinnatav soodustus. Arusaamatuks jäävad kohtutäituri etteheited, nagu elaks avaldaja tegelikult

kuskil mujal ja avaldaja ning tema pereliikmed varjavad avaldaja andmeid.

3. Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu. Täitemenetluse vältel tekkis kohtutäituril veendumus,

et avaldaja saab rahaliselt hinnatavaid soodustusi või muid rahaliselt hinnatavaid hüvesid

tööandjalt OÜ XXX ja hindas avaldaja saadavate soodustuse ja muude hüvitiste suuruseks

vähemalt 500 eurot kuus.

Avaldaja töötab ettevõttes XXX OÜ. Osaühingu asutaja ja juhatuse liige on avaldaja

elukaaslane K. Kuusik. Osaühingu 75 % osaluse osanikuks on GMT Grupp OÜ, mille asutaja

ja juhatuse liige on K. Kuusik, kes on koos avaldaja vanematega R. ja M. Lõhmusega GMT

Grupp OÜ üks osanikest. Äriregistri teabesüsteemis on mõlema ettevõtte kontaktideks avaldaja

kontaktandmed, kes järelikult tegutseb ja juhib antud osaühinguid. Avaldaja on Maanteeameti

liiklusregistris Mazda B2500 (registreerimisnumber XXX) ja Audi Q7 (registreerimisnumber

XXX) kasutaja ning sõidukite omanik või on vastutavaks kasutajaks XXX OÜ. Avaldaja on

Maanteeameti liiklusregistris kantud kasutajana sõidukile Mercedes-Benz C 350 CDI 4MATIC

(registreerimisnumber XXX), mille vastutav kasutaja on XXX OÜ. Kohtutäituri büroo kuller

on nimetatud sõiduki tuvastanud avaldaja elukohaks oleva maja eest, avaldaja kasutab sõidukit

isiklikuks otstarbeks. Avaldaja on vastutav kasutaja OÜ-le XXX kuuluval väikelaeval (jetti)

SEA-DOO 2007 RXP registreerimisnumbriga J-279. Kuna OÜ XXX tegevusalad on seotud

metsamajanduse ja kinnisvara valdkonnaga, ei ole väikelaeva (jetti) kasutamine seotud

tööülesannete täitmisega. Sõidukite ja väikelaeva kasutamise võimalus on rahaliselt

hinnatavaks hüveks ning tegemist on TMS § 130 lg 11 mõttes võlgniku sissetulekuga. Avaldaja

on XXXX asutaja ja juhatuse liige ning on sellega seoses võistelnud. Lisaks osaleb avaldaja

aktiivselt mootorsaani võistlustel. Avaldaja elustiil eeldab oluliselt suuremaid sissetulekuid.

Avaldaja esitab ebaõigeid andmeid oma elukoha kohta. Avaldaja tegelik elukoht on XXX

alevik Tartu vald Tartumaa, mille omanik on avaldaja õde H. Kõuts.

Avaldaja töötasu XXX OÜ-s on 749 eurot 70 senti kuus ning ta saab rahaliselt hinnatavaid

soodustusi või muid rahaliselt hinnatavaid hüvesid OÜ-lt XXX ja OÜ-lt XXX. Avaldaja

sissetulek koos rahaliselt hinnatava hüvitisega on kokku vähemalt 1114 eurot 17 senti kuus.

Kohtutäitur on nõus, et avaldaja ülalpidamisel on kaks alaealist last.

Avaldaja taotlust sundtäitmise tulemusel laekunud raha tagastamiseks ei ole võimalik

rahuldada, kuna kohtutäitur on avaldaja sissetuleku arestist laekunud summa sissenõudjale

edasi kandnud.

3. Sissenõudja vaidles avaldusele vastu ja palus jätta avaldus rahuldamata. Sissenõudja arvamus

kattus kohtutäituri arvamusega.

MAAKOHTU SEISUKOHT

4. Tartu Maakohus tühistas 20. aprilli 2017 määrusega kohtutäituri 2. märtsi 2017 otsuse

täiteasjas nr 084/2016/3143 ja jättis läbi vaatamata avaldaja avalduse kohtutäituri 22. detsembri

2016 korralduse tühistamiseks ning õigusvastaselt arestitud summade tagastamiseks. Avaldaja

menetluskulud 15 eurot jäeti kohtutäituri kanda ja ülejäänud menetlusosaliste kulud nende endi

kanda.

Maakohus leidis, et kohtutäituri viide võlgniku elukohale ei ole asjakohane. Vaidlustatud

otsusest ei ole selge, kuidas on võlgniku sissetuleku arestimine seotud tema elukohaga.

Kohtutäitur ei ole TMS § 130 lg 11 kohaseks soodustuseks nimetanud asjaolu, et avaldaja elab

õele kuuluvas majas ning samuti ei nähtu asjaoludest, et avaldajal oleks oma õega pikaajaline

lepinguline suhe.

Maakohus ei lugenud asjakohaseks avaldaja seost ühinguga XXXX ning võistlustel osalemist.

Kohtutäituri seisukohtadest ei selgu, kellele avaldaja võistlustel kasutatavad veesõidukid

kuuluvad. Kui kohtutäitur tuvastab, et avaldajal on vara, millest ta ei ole kohtutäiturit

teavitanud, tuleb see vara arestida TMS § 64 alusel.

Kohtutäituri 2. märtsi 2017 otsuse aluseks on sõidukid XXX, XXX, XXX, XXX. Maakohus

kontrollis, et esimese kahe sõiduki omanik on XXX OÜ, kolmanda omanik AS Nordea Finance

Estonia ning viimase sõiduki kohta liiklusregistris andmed puuduvad.

Maakohus selgitas, et selleks, et kolme esimest kolme sõidukit arvesse võtta TMS § 130 lg 11

nimetatud soodustusena, peaks kohtutäitur ära näitama, et avaldaja sai soodustust. Töö ajal

tööasjade ajamiseks tööandja sõiduki kasutamist ei saa hinnata töötajale antavaks soodustuseks.

Kohtutäitur peab selgitama, kui suur on mingi konkreetse sõiduki kasutamise turuhind ja sellest

tulenev soodustus. Maakohus leidis, et kohtutäitur ei ole nimetatud asjaolusid välja toonud ega

hinnanud. Kohtutäituri peaks täpselt kindlaks tegema, milliseid OÜ-le XXX kuuluvaid

sõidukeid kasutab avaldaja oma isiklikeks sõitudeks ning kui suur on igast sõidukist tulenev

soodustus. Üldistusest, et kogu soodustuse summa võib olla 500 eurot, ei piisa.

Kui kohtutäitur leiab, et avaldaja kasutab isiklikeks sõitudeks või tööga mitte seotud võistlustel

osalemiseks osaühingule kuuluvat sõidukit, millelt ei ole tasutud erisoodustusmaksu, peaks ta

sellest teavitama ka Maksu- ja Tolliametit.

Kohtutäitur ei ole arvestanud TMS § 132 toodud sissetuleku arestimise piirangutega, avaldajal

on rahvastikuregistri kannete kohaselt kohustus üleval pidada kahte alaealist last.

Maakohus selgitas avaldajale, et kohus ei saa tühistada kohtutäituri poolt 22. detsembril 2016

koostatud sissetuleku arestimise akti muutmise korraldust. Maakohus leidis, et kuna

kohtutäituri 2. märtsi 2017 otsus tuleb tühistada, siis vaatab kohtutäitur avaldaja 3. veebruaril

2017 esitatud kaebuse uuesti läbi. Ebaõige arestimise korral ei saa juba sissenõudjale ülekantud

summade tagastamist nõuda kohtutäiturilt, vaid sissenõudjalt alusetu rikastumise sätete alusel.

Sissenõudja on sel juhul raha saanud tühise arestimisakti alusel ning peab selle tagastama.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

5. Kohtutäitur esitas määruskaebuse, milles palus tühistada Tartu Maakohtu 20. aprilli 2017

määrus ja teha asjas uus lahend, millega jätta avaldaja kaebus kohtutäituri tegevuse peale

rahuldamata. Menetluskulud jätta maa- ja ringkonnakohtus avaldaja kanda ja mõista avaldajalt

kohtutäituri kasuks välja määruskaebuselt tasutud riigilõiv summas 15 eurot.

Maakohus ei ole võlgniku sissetuleku suurust välja selgitanud. Maakohus on rikkunud hagita

menetlusele iseloomulikku uurimisprintsiibi põhimõtet. Maakohus on uurimispõhimõtte

teostamata jätmisel rikkunud tõendite kogumise kohustust ja ei ole jõudnud asjaolude

tuvastamiseni mistõttu ei ole määrus kooskõlas TsMS § 438 lg-ga 1. Maakohus on ekslikult

asunud seisukohale, et kohus ei saa tühistada 22. detsembri 2016 sissetuleku arestimise akti

muutmise korraldust.

Äriühingutele kuuluvate sõidukite ja väikelaeva kasutamise võimalus on kohtutäituri hinnangul

rahaliselt hinnatavaks hüveks, mida avaldaja saab XXX OÜ-lt ja XXX OÜ-lt ning tegemist on

TMS § 130 lg 11 mõttes avaldaja sissetulekuga. Maakohtul oli võimalik sõidukite kasutamisest

saadava hüve hinnanguline turuväärtus kindlaks teha. Sõidukite rentimisega tegelevate

ettevõtete kodulehekülgedelt leiab teenuste hinnakirja. Väikelaeva (jett) kasutamist isiklikuks

otstarbeks tõendab asjaolu, et äriregistrist tulenevalt on OÜ XXX tegevusalad seotud

metsamajanduse ja kinnisvara valdkonnaga. Avaldaja esitas 2. märtsil 2017 kohtutäiturile vara

ja kohustuste nimekirja. Võlgnik ei toonud välja igakuiseid kulutusi transpordile, samuti ei

kuulu avaldajale isiklikku sõiduautot. On ilmne, et avaldaja kasutab tööandja sõidukeid ka

isiklikuks otstarbeks.

Kohtutäitur ei pea põhjendatuks maakohtu seisukohta, mille kohaselt asjakohased ei ole viited

võlgniku elukohale ja võlgniku seosele ühinguga XXXX ning võistlustel osalemisega. Avaldaja

poolt 3. veebruaril 2017 kohtutäiturile esitatud vara ja kohustuste nimekirjas avaldaja

spordialadega seotud kulutusi enda väljaminekutena ei esita. Olukorras, kus avaldaja

pereliikmed on ühtlasi avaldaja tööandjad ei ole kohtutäituril võimalik saada usaldusväärset

informatsiooni avaldaja tegeliku töötasu suuruse kohta avaldaja tööandjalt.

Kohtutäituri hinnangul on avaldaja summaarne sissetulek vähemalt 1114 eurot 17 senti kuus

(614 eurot 17 senti töötasu ja 500 euro ulatuse rahaliselt hinnatavad soodustusi ja/või hüvesid).

Avaldaja summaarse sissetuleku suurust arvestades avaldaja töötasu igakuiselt 430 eurot

ületavas osas arestimine on kooskõlas TMS § 132 lg-st 1 ja lg-st 2 tulenevate sissetuleku

arestimise piirangutega.

Kohtutäituril puudub teave ja kohustus kontrollida, kas avaldaja tööandja täidab töötajatele

võimaldatud soodustustelt ja hüvedelt maksukohustust. Eelnimetatud ei ole seotud avaldaja

suhtes läbiviidava täitemenetlusega.

VASTUSTAJATE SEISUKOHAD

6. Sissenõudja nõustub kohtutäituri määruskaebusega ning palub see täies ulatuses rahuldada.

7. Avaldaja ei nõustu kohtutäituri määruskaebusega ja palub jätta määruskaebus rahuldamata

ning menetluskulud jätta kohtutäituri kanda.

Uurimisprintsiibi rakendamine ei tähenda, et kohtutäitur võiks esitada paljasõnalisi,

meelevaldseid ja absurdseid väiteid avaldaja aadressil ning panna nende kohta tõendite otsimise

kohustuse kohtule. Ilmselgelt on avaldajal raske tõendada, et ta sõidukit isiklikuks otstarbeks

ei kasuta või hakata esitama tõendeid oma „elustiili“ kohta.

Asjaolu, et avaldaja on mõningate liiklusregistrisse kantud sõidukite kasutajaks, ei saa

võrdsustada väitega, et avaldaja kõiki eelnimetatud sõidukeid üheaegselt ja isiklikuks

otstarbeks kasutab. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011 määruse Liiklusregistri

pidamise põhimääruse §-le 9 ei ole liiklusregistri andmetel õiguslikku tähendust.

Avaldajale ei kaasne spordiklubi liikmelisusega mitte mingeid rahaliselt hinnatavaid hüvesid,

mida võiks ümber arvestada avaldaja sissetulekuks. Avaldaja on endise aktiivse sportlasena

spordiklubis vabatahtlikuna tegev noorte treenerina, väljaõpetajana ning kogemuste jagajana,

treenides teiste seas ka omaenda alaealist tütart. Asjaolu, et avaldaja oli oma alaealise tütrega

lapsevanemast saatja ja treenerina 2016. aastal kaasas neljal võistlusel, mille käigus oli tal ka

endal võimalik võistlejate võistlustehnikat proovida ja mõnel etapil osaleda, ei saa käsitleda

rahaliselt hinnatava hüvena ega tähenda seda, et selline tehnika kuuluks avaldajale või et see

oleks mingilgi viisil tema omandis.

Avaldaja töökoht on XXX OÜ-s, mis tegeleb metsa töötlemisega ning avaldaja töötab

metsameistri ametikohal, mitte osaühingu juhina. Metsanduse valdkonnas tegeleva ettevõtja

puhul on tavaks avaldada metsameistri kontaktandmed. Avaldaja tasu metsameistrina vastab

teistele samas ettevõttes sarnase töö eest makstavatele tasudele.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt ja maakohtu määrus tuleb

tühistada osas, millega maakohus jättis läbi vaatamata avaldaja taotluse tühistada kohtutäituri

22. detsembri 2016 sissetuleku arestimise akti muutmise korraldus. Muus osas jätta Tartu

Maakohtu 20. aprilli 2017 määrus muutmata. Asi tuleb tühistatud osas saata maakohtule

avaldaja taotluse läbivaatamiseks. Kohtutäituri määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud

taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti.

Vastavalt TMS § 218 lg-le 1 kontrollib kohus kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse

lahendamisel

kohtutäituri

otsuse

õiguspärasust.

Maakohtus

vaidlustati

kohtutäituri

22. detsembri 2016 sissetuleku arestimise akti muutmise korraldus ja kohtutäituri 2. märtsi

2017 otsus viidatud korralduse muutmata jätmiseks.

Poolte vahel on vaidlus, kas kohtutäituril oli õigus muuta sissetuleku arestimise akti selliselt, et

arestimisele ei kuulu ainult 430 eurot vastavalt TMS § 132 lg-le 1. Kohtutäitur on kinnitanud,

et on teadlik, et avaldaja ülalpidamisel on kaks alaealist last (tl 13). 2016. aastal oli Vabariigi

Valituse 18. detsembri 2015. a määruse nr 139 „Töötasu alammäära kehtestamine" § 1 lg 1

kohaselt oli 2016. aastal kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 430 eurot ja 2017.

aastal 470 eurot.

9. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti tühistanud kohtutäituri 2. märtsi 2017

otsuse. Käesolevalt ei ole kohtutäitur välja toonud selliseid erandlike asjaolusid, mis

õigustaksid mittearvestitava sissetuleku arestimist. TMS § 131 alusel sissetuleku arestimisel

tuleb arvestada avaldaja poolt ülalpeetavate arvu TMS § 132 lg 2 tähenduses. Arestimisel peab

avaldajale alles jääma töötasu alammäär ja ülalpeetava kohta üks kolmandik palga alammäärast

kuus, s.o 2016. aastal 716 eurot 67 senti (430+(430÷3)×2) ja 2017. aastal 783 eurot 33 senti

(470+(470÷3)×2). Riigikohus on 15. märtsi 2017 määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-166-16 p-s 15

leidnud, et TMS §-de 130-136 põhieesmärk on tagada võlgnikule tema suhtes korraldatava

täitemenetluse tingimustes tema enda ja tema ülalpeetavate ülevalpidamiseks minimaalselt

vajalikud vahendid. Selleks näeb TMS § 131 ette võlgniku sissetulekud, millele ei saa üldse

sissenõuet pöörata või millele saab seda teha erandjuhul. TMS § 132 näeb ette piirangud

sissetulekute arestimisel nende suurusest lähtuvalt ja TMS § 133 näeb muu hulgas ette, et kui

võlgniku sissetulek on laekunud tema arvelduskontole, siis kehtivad samasugused arestimise

piirangud, nagu on sätestatud TMS §-des 131 ja 132 (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21. aprilli

2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-36-10, p 13; 4. märtsi 2008 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-08,

p 11).

10. Ringkonnakohus ei nõustu kohtutäituriga, et maakohus on rikkunud uurimisprintsiipi

avaldaja töötasu ning rahaliselt hinnatava hüvitise väärtuse kindlaks tegemisel. TsMS § 477

lg 7 teise lause kohaselt nõuab kohus vajaduse korral avaldajalt tõendite esitamist või kogub

neid omal algatusel. Kohtutäitur on avaldanud, et võlgniku sissetulekuks on tööandaja poolt

makstav netotöötasu 614 eurot 17 senti (tl 29), millele ei ole avaldaja vastu vaielnud.

Käesolevalt oli kohtutäituril kohustus järgida TMS § 131 ja § 132 sätestatud piiranguid

sissetuleku arestimisele, mistõttu ei oma sissetuleku arestimisel tähtsust kui suur on avaldaja

tegelik sissetulek, sest arestimisele kuulub avaldaja kogu sissetulek, mis ületab TMS § 131 ja

§ 132 sätestatud piiranguid. Maakohus on õiguspäraselt tuvastanud avaldaja mittearestitava

sissetuleku suuruse kuus.

Ringkonnakohus leiab, et TMS § 132 lg 1 kohaldamisel tuleb arvestada kõiki avaldaja

sissetulekuid, sh TMS § 130 lg-s 11 märgitud rahaliselt hinnatavaid soodustusi, kuid

kohtutäituril on kohustus tõendada, kuidas on kujunenud sissetuleku arestimisel arvestatud

mitterahalise soodustuse väärtus summas 500 eurot ning miks ei ole mitterahalise soodustuse

väärtus mingi muu summa. 22. detsembri 2016 sissetuleku arestimise akti muutmise

korraldusest ei nähtu, millele tuginedes on kohtutäitur vähendanud mittearestimisele kuuluvat

sissetulekut. Kohtutäitur on piirdunud vaid selgitusega et täitetoimiku materjalidest nähtub, et

võlgniku sissetuleku arestimise tingimused ei vasta enam täitemenetluse seadustikust

tulenevatele võlgniku sissetuleku arestimise nõuetele (tl 6). Kohtutäituri 2. märtsi 2017 otsuse

kohaselt hindab kohtutäitur avaldaja saadavate soodustuse ja muude hüvitiste suuruseks

vähemalt 500 eurot kuus (tl 12). Põhjendustena on kohtutäitur välja toonud, et avaldaja elab

oma õele kuuluvas majas ning on märgitud mitme sõiduauto ja kahe mootorsaani ja ühe

väikelaeva kasutajaks. Ringkonnakohus ei nõustu kohtutäituriga, et kohus peab ise koguma

tõendeid, et tuvastada, kas kohtutäituri poolne hinnang mitterahalise soodustuse väärtus 500

eurot on põhjendatud või mitte.

Ringkonnakohus ei nõustu kohtutäituriga, et käesolevalt tuleb avaldaja sissetuleku arestimisel

lähtuda avaldaja summaarse sissetuleku hinnangulisest suurusest. Kohtutäituril on kohustus

järgida TMS § 131 ja § 132 sätestatud arestimise piiranguid, mh arvestada avaldaja

ülalpeetavate arvu.

11. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et põhjendatud ei ole kohtutäituri viited avaldaja

võimalikule elukohale või spordiklubi tegevuses osalemisele. Avaldaja on vaidlustanud

sissetuleku arestimise akti muutmise korralduse, kus on vaidluse esemeks, et kohtutäitur on

arestinud valesti avaldaja sissetuleku, s.o ei ole järginud TMS §-e 131 ja 132. Minimaalse

sissetuleku tagamine arvestades ülalpeetavate arv ei ole seotud avaldaja elukoha või spordiklubi

tegevuses osalemisega. Maakohus on õigesti viidanud, et kui kohtutäitur tuvastab, et avaldajal

on vara, millest ta ei ole kohtutäiturit teavitanud, tuleb see vara arestida TMS § 64 alusel.

12. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus jättis põhjendamatult läbi vaatamata avaldaja

taotluse tühistada kohtutäituri 22. detsembri 2016 sissetuleku arestimise akti muutmise

korraldus. Riigikohus on 1. juuni 2016 määruse tsiviilasja 3-2-1-36-16 p-s 23 selgitanud, et

kuigi formaalselt saab menetlusosaline TMS § 218 lg 1 järgi kohtus vaidlustada otsuse, mille

kohtutäitur tegi menetlusosalise kaebuse kohta, on menetlusosalise kohtusse esitatud kaebuse

eesmärk tavajuhul saavutada ka algse otsuse tühistamine. Seetõttu hõlmab menetlusosalise

TMS § 218 lg 1 alusel kohtule esitatud kaebus ka kohtutäituri algse otsuse, seda vähemalt juhul,

kui menetlusosaline on kaebuses niimoodi taotlenud. Kohtul on seega kaebuse rahuldamise

korral õigus tühistada nii kohtutäituri poolt kaebuse kohta tehtud otsus kui ka algne otsus. Küll

ei saa kohus algse otsuse tühistamise korral ise kohtutäituri asemel uut otsust teha. Kuna

käesolevalt on avaldaja esitanud koos kaebusega ka taotluse tühistada kohtutäituri 22.

detsembri 2016 sissetuleku arstimise akti muutmise korraldus ja maakohus tühistas kohtutäituri

2. märtsi 2017 otsuse, tuleb maakohtul läbi vaadata ka avaldaja taotlus tühistada kohtutäituri

22. detsembri 2016 sissetuleku arestimise akti muutmise korraldus.

13. Asjas kantud menetluskulude jaotuse otsustab TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt

maakohus vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke