Legislator Case Law & Legislation
1-16-10417/11 AI generated

1-16-10417/11 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Case Number 1-16-10417/11
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1

Legislator headnote

AI generated

1-16-10417/11 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: 1

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 09.06.2017, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-10417 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungisekretär Raili Raja Kriminaalhooldusametnik Jane Tohvert Kohtuasi

K.G süüdistatuna KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses / Erakorraline ettekanne K.G kohta Süüdimõistetu

K.G , i kukood XXX, si elukoht xxxx Asja läbivaatamine 02.06.2017 kohtuistung il

RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata kriminaalhooldaja erakorralises ettekandes esitatud taotlus K.G-le

mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks.

Pikendada K.G-le Viru Maakohtu 28.11.2016 otsusega mõistetud katseaega 3 (kolme) kuu võrra, s.o kuni 28.02.2018.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumäärus toimetada kätte

K.G-le ja saata kriminaalhooldusametnikule.

Kohtumääruse asjaolud ja põhjendused

Viru Maakohtu 28.11.2016 otsusega tunnistati K.G s

üüdi KarS § 424 järgi ning karistuseks 6 kuud vangistust. mõisteti talle KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jäeti vangistus tingimisi

kohaldamata 1-aastase katseajaga. Katseajaks allutati K.G kriminaalhooldaja

2

järelevalve alla ning teda kohustati täitma KarS § 75 lg s 1 sätestatud kontrollnõudeid - ja KarS § 75 lg 2 p des 2,8 sätestatud lisakohustusi. Kohtuotsus jõustus - 14.12.2016.

28.04.2017 esitas kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule erakorralise ettekande K.G

suhtes põhjusel, et hooldusalune on rikkunud registreerimiskohustust ning

korduvalt lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. 11.04.2017 kell 10:25 teostasid

kriminaalhooldusametnikud kodukülastuse K.G

elukohta eesmärgiga kontrollida hooldusaluse kohustuse mitte tarvitada alkoholi täitmist. Hooldusalune oli kodus ja

allus kontrollile. Tuvastatud alkoholijoove väljahingatavas õhus 1,008 mg/l kohta. Hooldusalusele oli määratud registreerimise ajaks 12.04.2017. Antud kuupäeval isik helistas

ametnikule ning tunnistas, et on endiselt alkoholijoobes ning ei saa registreerimisele tulla.

Uueks ajaks määrati 13.04.2017. K.G helistas 13.04.2017 ning palus uuesti

vastuvõtu aega muuta. Lepiti kokku, et registreerimine toimub 17.04.2017. Isik ilmus

17.04.2017 Rakvere esindusse ning tunnistas kirjalikus seletuses, et tarvitas alkoholi ajavahemikul 11.04.-

13.04.2017 koduste probleemide tõttu.

Esmakohtumine hooldusalusega toimus 30.12.2016. Varasemalt lisakohustust mitte tarvitada

alkoholi rikkunud ei ole. Registreerimiskohustust täidab rahuldavalt, muudab enda sõnul

aegasid, sest puudub raha bussipileti jaoks. K.G ametlikult tööl ei käi, seega

igakuine sissetulek puudub. Alates 13.03.2017 on hooldusalune võtnud end arvele Eesti

Töötukassas. Kriminaalhooldusametnik määras isiku Liiklusohutusprogrammi, mida isik esmakordselt ei läbinud tervislikel põhjustel. Sotsiaalprogrammi läbimine on kavas hiljem.

Arvestades eeltoodut teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku pöörata K.G karistus täitmisele, sest alkoholi tarvitamine suurendab isiku riski panna toime uus süütegu.

02.06.2017 tarvitas alkoholi, kuna tal olid toimunud kohtuistungil avaldas süüdimõistetu, et õega probleemid. On kindel, et saab ilma alkoholita hakkama, kuna seekord oli vaid juhuste

kokkulangemine. O katseaja pikendamisega. Kriminaalhooldaja selgitab, et n nõus „Liiklusohutus“ programm on grupikohtumine, kus peab iga kord kohal käima,

kuid isikul oli arstitõend, mistõttu alles sügisel programmis osaleda. ta ei saanud osaleda ja uuesti saab ta Kriminaalhooldaja leiab, et kui isik

ise on valmis jätkama kriminaalhooldust, siis ta on nõus katseaja pikendamisega.

Kohus, tutvunud erakorralise ettekandega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamuse, leiab,

et kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes esitatud taotlus karistuse täitmisele pööramiseks ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.

KrMS § 427 lg 1 sätestab, et KarS § 74 lõike 4 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi

katseajal kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus määrata talle täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

Kohus leiab, et süüdimõistetule Viru Maakohtu 28.11.2016 otsusega pandud lisakohustuse täitmata jätmine on tõendamist leidnud, kuna isikul mõõdeti kontrollimise käigus alkoholijoove

ning isik ise tunnistab ajavahemikul 11.04.-13.04.2017 alkoholi tarvitamist isiklike

probleemide tõttu. Registreerimiskohustust täitmata ei ole isik küll jätnud, kuid on pidevalt

muutnud registreerimisele tulemise aegasid. Seega on süüdimõistetu rikkunud talle

3

kohtuotsusega pandud kohustusi, kuid kohus leiab, et isikule saab anda täiendava võimaluse

teha esitatud erakorralisest ettekandest vajalikud järeldused, näidata tahet edaspidi täita käitumiskontrolli nõudeid ning hoiduda täielikult alkoholi tarvitamisest ja seeläbi lisakohustuse rikkumisest.

Kohus jätab eeltoodud põhjendustel kriminaalhooldaja erakorralise ettekande rahuldamata ja

K.G-le Viru Maakohtu 28.11.2016 otsusega mõistetud karistuse täitmisele

pööramata ning pikendab K.G-le mõistetud tseaega 3 kuu võrra, s.o kuni ka 28.02.2018.

Maakohus juhindus KarS § ning KrMS § 427, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. 74 lg 4

(digitaalselt allkirjastatud)

Kristel Vedro kohtunik