4-17-1527/12 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

4-17-1527

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. mai 2017, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-17-1527 (2330,17,000689) Kohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekretär Egle Nigulist Tõlk Riina Palmi

Menetlusalune isik I.E Elukoht: xxx, isikukood , töökoht xxx X XX

Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskond, Vahtra 3, 21003 Narva

Väärteoasi I.E kaebus Politseija Piirivalveameti Ida

Prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetusja

menetlustalituse menetlusteenistuse

vanemväärteomenetleja Irina Reino 03.03.2017 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2330,17,000689 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja: I.E Kohtuvälise menetleja esindaja: Politseija Piirivalveameti Ida

prefektuuri Narva politseijaoskonna vanemväärteomenetleja Irina Reino

RESOLUTSIOON

juhindudes VTMS § 132 p 1, § 133-135 ja § 155-156

Jätta I.E kaebus rahuldamata ja Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri

Narva politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse

vanemväärteomenetleja Irina Reino 03.03.2017 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr

2330,17,000689 I.E karistamise kohta liiklusseaduse § 224 lg 2 alusel rahatrahviga 250 (kahesaja viiekümne) trahviühiku ulatuses, s.o 1000 (üks tuhat) eurot ning

liiklusseaduse § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmine 3 (kolmeks) kuuks, muutmata.

4-17-1527 Määrata I.E-le KarS § 66 lg 2,3 alusel rahatrahvi summas 1000 (üks tuhat) eurot tasumise ositi 10 (kümne) kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest. Üks osa makse ei tohi olla väiksem kui 100 eurot.

Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB

Pangas, arveldusarvele nr EE932200221023778606 Swedbank pangas, arveldusarvele nr

EE403300333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaal pangas, arveldusarvele nr EE701700017001577198 Nordea Bank AB Eesti filiaal pangas, viitenumber 10220175035181.

Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei tasu otsuses ettenähtud ajal rahatrahvi osamakset või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

1. MAAKOHUS TUVASTAS

I.E esitas 14.03.2017 Viru Maakohtule kaebuse Ida Prefektuuri 03.03.2017.a otsuse

väärteoasjas nr 2330,17,000689

peale, millega karistati I.E Liiklusseaduse § 224 lg 2 alusel

rahatrahviga 250 trahviühiku ulatuses, s.o 1000 (üks tuhat) eurot ning Liiklusseaduse §224 lg 3 p 1 alusel määrati lisakaristuseks juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuuks.

Väärteootsuses oleva väärteo kirjelduse kohaselt 12.02.2017 kell 04:30 J. Gagarini tn 5, Sillamäe

linnas, Ida-Viru maakonnas juhtis I.E mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,80+/-0,07 mg/l, seega oli mitte vähem kui 0,73 mg/l. Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mõõdetud tõendusliku alkomeetriga Alcotest 7110 MK III EST nr. ARAF-0012.

1.1 Kaebuse esitaja seisukohad

Menetlusalune isik palub kohtul tühistada kohtuvälise menetleja otsust ja teha uue otsuse, millega

vähendada kohtuvälise menetleja poolt määratud põhikaristuste suurust mõistliku suuruseni ja tühistada lisakaristust. Kaebuse esitaja on seisukohal, et väärteoasja menetluse käigus rikuti oluliselt väärteomenetluse norme ja ebaõigesti rakendati materiaalõiguse norme. Kohtuvälise menetleja otsusest on nähtav, et ta arvestas, et sõiduki juhtimine seisundis, milles lubatu

alkoholipiirmäär ületatud, on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga. Menetlusaluse isik arvab, et antud juhul määratud karistus ei vasta väärteo raskusele.

Kaebuse esitaja on seisukohal, et tuleb arvestada sellega, et menetlusalune isik varem ei ole toime pannud sarnast rikkumist ja tal ei ole kehtivat karistus väärteoasjades. Menetlusalune isik märgib, et karistusõiguse kohaldamise praktika kohaselt, sarnaste süütegude toimepanemise eest kriminaalkorras menetlejad kohaldavad karistused, mis on kergemad, kui antud väärteomenetluses määratud karistus.

4-17-1527 1.2 Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja ei esitanud kohtule kirjalikku vastust kaebusele. 1.3 Kohtuistung 19.05.2017 toimunud kohtuistungil kaebuse esitaja selgitas kohtule, et ta tahab, et trahvisumma oleks vähendatud ja lisakaristus oleks tühistatud. Seoses sellega, et ta läks hiljuti tööle ja tegi ära eksamid ARK´s. Teda võeti tööle, kuna tahtis ammu sinna tööle saada. Kahetseb, et pani selle teo toime, see oli suur rumalus ja seda rohkem ei juhtu. Kuna ta sai hea töökoha, siis selliseid rumalusi tal edaspidi vaja ei ole. Tal on vaja maksta laene, kuna töötas eelmisel töökohal, kõik oli hästi, sai palka, võttis korterilaenu ja maksis seda, aga töökohal ei makstud enam õigel ajal töötasu ja sel ajal kui otsis uut töökohta, tekkisid võlad laenu osas. Siis kui ta alkoholiseisundis oli, tahtis ta vaid auto ühelt kohalt teisele viia, kuskil 300-400 meetrit.

Politseiprefektuuri esindaja on seisukohal, et I.E väärteoasjas tehtud otsus ei kuulu tühistamisele või muutmisele ja kõige pealt on see seotud süüteo raskusastmega. Juhtimise ajal oli isikul tuvastatud peaaegu maksimaalne LS § 224 lg 2 konteksti piirmäär. See tähendab, et selline alkoholi piirmäär ei ole selline, et isik ei või tunda, et ta on ebakaine. See tähendab, et isik pani sellise raske süüteo toime

tahtlikult ja otsese tahtlusega, kuna isik rääkis ka sellest, et sel ööl tarvitas ta kanget alkoholi ja vaatamata sellele istus tahtlikult rooli ja hakkas juhtima, millega ta seadis reaalsesse ohtu nii enda kui ka oma kaasliikleja. Otsuse tegemisel oli võetud arvesse, et isik oli varem karistatud liiklusalase rikkumise eest ja arvatavasti selline rikkumine ei mõjutanud teda seadusekuulekalt käituma, kui isik pani jälle toime juba raskema süüteo. Tema varaline olukord ei olnud tema jaoks üllatus, sellepärast, et isik oli teadlik, et ta paneb toime süüteo ja iga süüteo eest määratakse karistus ja see karistus ei pea olema mugav

isiku jaoks. Eeltoodu alusel arvab kohtuvälise menetleja esindaja, et määratud karistus vastab toimepandud süüteole ja menetlusaluse isiku süüle.

Kohus avaldas toimiku materjalid:

lk 2-4 – kaebus koos digitaalallkirjade tunnistuslehega; lk 5-7 – saatekiri politseisse, kaebusest

teatamine; lk 8 – väärteotoimiku saatekiri; lk 9 – väärteoprotokoll; lk 10 – indikaatorvahendi kasutamise protokoll; lk 11 – tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll koos väljatrükiga, mille mõõtetulemuseks on 0,73 mg/l kohta; lk 12 – sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus; lk 17 – sõiduki registreerimistunnistuse koopia; lk 18-19 – meili väljatrükk, kus I.E palub mitte kohaldada tema suhtes lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist seoses tööga; lk 21-22 – sama palve, mis on motiveeritud sellega, et I.E on võetud kaks laenu korteri ostmiseks, ta vajab juhiluba, et raha

teenida, teda võetakse varsti tööle autojuhina; lk 23-24 – selle palve tõlge; lk 25 – karistusregistri väljatrükk; lk 26-27 – otsus väärteoasjas koos koopiaga; lk 28 – saatekiri

2. KOHTU SEISUKOHT

2.1. Kuulanud ära menetlusaluse isiku, politsei esindaja, uurinud väärteoasja materjalides kogutud

tõendid ning hinnanud neid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et I.E tegevus on

väärteoprotokollis õigesti kvalifitseeritud ning Liiklusseaduse §224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemine I.E poolt on tõendamist leidnud.

4-17-1527 I.E süü on tõendatud väärteoprotokolli, indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ning I.E enda ütlustega.

Väärteoprotokollis (lk 9) oleva väärteo kirjelduse kohaselt, 12.02.2017 kell 04:30 J. Gagarini tn 5,

Sillamäe linnas, Ida-Viru maakonnas juhtis I.E mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,80+/-0,07 mg/l, seega oli mitte

vähem kui 0,73 mg/l. Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mõõdetud tõendusliku alkomeetriga Alcotest 7110 MK III EST nr. ARAF-0012.

Nagu nähtub tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist ning tõenduslikust alkomeetrist väljatrükist (lk 11), 12.02.2017 kell 04.56-05.04 tuvastati I.E poolt väljahingatavas õhus vähemalt 0.73 mg/l alkoholi. 2.2. Kohus asub seisukohale, et I.E pani antud väärteo toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo otsese tahtlusega kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus on seisukohal, et I.E teadis, et ta on alkoholi tarvitanud ning vaatamata selle tahtis juhtida sõiduautot ning tegi seda. Seega, I.E oma tegevusega on täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

2.3. Vastavalt Liiklusseaduse § 69 lg 3 mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.

Olles rikkunud ülalnimetatud liiklusseaduse sätet, pani I.E toime mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,73 milligrammi, st LS §224 lg 2

ettenähtud väärteo, mis on karistatav rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

Liiklusseaduse § 224 lg 3 p 1 kohaselt ülalnimetatud väärteo toimepanemise eest võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Kohtuvälise menetleja poolt oli I.E-le määratud põhikaristuseks rahaline karistus 250 trahviühiku

ulatuses, st oluliselt üle selle paragrahvi sanktsiooni keskmist määra ning lisakaristuseks juhtimisõiguse äravõtmine minimaalseks ajavahemikuks, st 3 kuuks.

2.4. Kohus asub seisukohale, et I.E süü on väga suur, kuna ta juhtis mootorsõidukit sellises joobeseisundis, et tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,73 milligrammi, mis on peaaegu maksimaalne piirimäär LS §224 lg 2 mõttes. Alates 0.75 mg/l kohaldatakse juba KarS § 424 sätteid, st tegemist on juba kuriteoga. Sellega seoses oleks kohtu hinnangul põhjendatud määrata I.E-le isegi maksimaalne LS §224 lg 2 ettenähtud karistust, st 300 trahviühikut. Aga I.E-le on tegelikult määratud põhikaristuseks rahatrahv ainult 250 trahviühiku ulatuses, mis viitab sellele, et kohtuväline menetleja on karistuse määramisel piisaval määral arvestanud sellega, et

4-17-1527 I.E tegevuses ilmneb karistust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes ehk puhtsüdamlik kahetsus.

Karistusregistri väljavõttest (lk 25) nähtub, et kaebuse esitaja on varem (13.09.2016) karistatud liiklusalase süüteo toimepanemise eest rahatrahviga.

I.E-le varem määratud karistus ei suutnud mõjutada teda hoiduma uue liiklusalase

süüteo toimepanemisest. Antud olukorras oli otstarbekohane karistuse eesmärkide saavutamiseks

määrata I.E-le mitte ainult põhikaristust, aga samuti lisakaristust ka. Siinkohal pöörab kohus tähelepanu ka sellele, et I.E-le on määratud lisakaristus minimaalseks ajavahemikuks.

Puutuvalt I.E ütlustes toodud põhjendusse juhtimisõiguse vajalikkusest tema töö tegemisega

seonduvalt, märgib kohus, et nimetatud põhjus ei ole selline, mis kaaluks üle vajadust kohaldada I.E suhtes ajutise kitsenduse juhtimisõiguse äravõtmise näol.

Kohus rõhutab, et sellise olukorrani on antud juhul viinud I.E enda mitteõiguspärane käitumine. Samuti tuleb märkida, et on võimalik tööd teha ka juhtimisõigust omamata.

Siinkohal tugineb kohus ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30.04.2010.a. otsuses nr 3-1-1-26-10 väljendatud seisukohale, et töökoha kaotamise võimalus ei saa olla mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks.

Kaebuse esitaja viited sellele, et muudel süüteomenetlustel kohaldatud karistused on leebemad kui

temale määratud karistus, ei ole asjakohased kuna kohtuväline menetleja ega kohus ei ole seotud teistes süüteomenetlustes tehtud lahenditega.

Ülaltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kohtuväline menetleja on karistuse määramisel õigesti rakendanud Väärteomenetluse seadustiku ning Liiklusseaduse sätteid. Nii põhi-, kui ka lisakaristus on

määratud sanktsioonide piires ning määratud põhija lisakaristus vastab nii toimepandud väärteo raskusele, kui ka I.E isiksusele.

Seetõttu ei kuulu I.E kaebus rahuldamisele.

Samal ajal, võttes arvesse seda, et I.E-le määratud rahatrahv on piisavalt suur ning arvestades ka I.E materiaalse olukorraga (tema ütlustele tuginedes), annab kohus I.E-le võimaluse tasuda rahatrahvi ositi 10 kuu jooksul.

Otsuse tegemisel kohus lähtub eeltoodust ning juhindub VTMS § 132 lg 2; § 133; § 134; § 107-111.

Innokenti Menšikov Kohtunik