2-17-4103/11 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Külli Puusep Määruse tegemise aeg ja koht 8. juuni 2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-4103 Tsiviilasi Xxxxavaldus kohtu nõusoleku saamiseks lapse nimel tehingu tegemiseks Menetlustoiming Avalduse lahendamine Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx) Puudutatud isik Xxxx(isikukood xxxx) Eestkosteasutus Nissi vald (Nissi Vallavalitsuse kaudu, registrikood 75010298, asukoht Nissi tee 53C, Riisipere alevik, 76202 Harju maakond, e-post: nissi@nissi.ee) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Rahuldada avaldus ning anda avaldajale nõusolek avaldaja ja alaealise lapse Xxxx ühisomandis oleva Xxxx kinnistule (registriosa nr xxxx, asukohaga Xxxx) tähtajatu ja üleantava kasutusõiguse seadmiseks ning asjaõiguslepingu sõlmimiseks XxxxOÜ kasuks. 2. Toimetada määrus avaldajale kätte. 3. Jätta menetluskulud avaldaja enda kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

MENETLUSE KÄIK

2-17-4103 1. Xxxx esitas Xxxx seadusliku esindajana 15. märtsil 2017 Harju Maakohtule avalduse Xxxx nimel tehingu tegemiseks. Avalduse kohaselt soovib avaldaja kohtu nõusolekut avaldaja ja alaealise lapse Xxxx ühisomandis oleva Xxxx (registriosa nr xxxx, asukohaga Xxxx) kinnistule tähtajatu ja üleantava kasutusõiguse seadmiseks ning asjaõiguslepingu sõlmimiseks Xxxx OÜ kasuks. Isiklik kasutusõigus seatakse elektripaigaldise ehk maakaabelliini ehitamiseks, omamiseks ja majandamiseks. Kohus jättis 4. aprilli 2017.a määrusega avalduse käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohus palus avaldajal täpsustada avaldust ja selgitada miks avalduses märgitud tehing on alaealise lapse huvides. Lisaks kohustas tasuma avalduselt riigilõivu.

Avaldaja esitas 18. aprillil 2017 täiendatud avalduse, milles selgitas, et Xxxx AS on XxxxOÜ tellimusel koostanud projekti nr XXXX „Xxxx kinnistu liitumine madalpingel Xxxx“, millega projekteeritakse Xxxxviimasest mastist (nr 17, mis asub Xxxx kinnistul) 0,4 kV maakaabelliin Xxxx kinnistu piirini, ca 25 m. Nimetatud projekti eesmärgiks on Xxxx kinnistu naaberkinnistu (Xxxx, omanik alaealise vend) varustamine elektrienergiaga. Ilmselgelt ei ole koormamine vajalik Xxxx kinnistu (sh. alaealise Xxxx ühisomandiosa) enda elektrivarustuse tagamise huvides, vaid lähtudes naaberkinnistu omaniku õigustatud huvist on taoline koormamine Xxxx kinnistu sihipäraseks kasutamiseks hädavajalik. Seda enam, et tegemist on hajaasustus alaga ning puudub muu otstarbekam trassi rajamise võimalus. XxxxOÜ kohustub seadusest tulenevalt kandma isikliku kasutusõiguse seadmise kulud ja kohustub kasutusõiguse eest tasu maksma vastavalt AÕS §1582 sätetele

Kohus jättis ka 8. mai 2017 määrusega avalduse käiguta ja andis tähtaja avalduselt riigilõivu tasumiseks. Riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus esitati 11. mai 2017.

2. Eestkosteasutus Nissi Vallavalitsus avaldas 1. juuni 2017. a seisukohas, et Xxxxtuleb anda luba Xxxx nimel isikliku kasutusõiguse lepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimiseks.

Xxxx, tema ema Xxxxja venna Xxxxühisomandis on Xxxx kinnistu (Xxxx, registriosa number xxxx). Nimetatud kinnistu naaberkinnistu (Xxxx) sihipäraseks kasutamiseks on vajalik elektrienergiaga varustamine. Seoses eeltooduga taotleb Xxxxluba tütar Xxxx nimel isikliku kasutusõiguse lepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimiseks. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg 1 on kinnisasja omanik kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi, kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks ja majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Teadaolevalt asub Xxxx kinnistul eluruum, mille sihipäraseks kasutamiseks on vajalik elektrienergiaga varustamine. Loa andmisest keeldumine kahjustaks Xxxx kinnistu omanike õigusi oluliselt.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

3. Kohus, tutvunud kohtule esitatud avaldusega ja kohaliku omavalitsuse seisukohaga leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Nähtuvalt e-kinnistusraamatu kannetest on Xxxx kinnistu (Xxxx, registriosa number xxxx) ühisomanikud alaealine Xxxx, Xxxxja Xxxx. Avalduse kohaselt seatakse Xxxx kinnistule isiklik kasutusõigus elektripaigaldise – maakaabelliini ehitamiseks, omamiseks ja majandamiseks. Xxxx kinnistule paigaldatakse 0,4 kV maakaabelliin Xxxx kinnistu piirini, ca 25 m, mille eesmärgiks on naaberkinnistu (Xxxx) sihipäraseks kasutamiseks vajaliku elektrienergiaga varustamine. XxxxOÜ kohustub seadusest tulenevalt kandma isikliku

2-17-4103 kasutusõiguse seadmise kulud ja kohustub kasutusõiguse eest tasu maksma vastavalt AÕS §1582 sätetele

Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 131 lg-le 1 peab lapse nimel tehingute tegemiseks vanematel olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda PKS § 187 ja § 188 lg 1 p-de 1-3, 5 ja 7– 11 kohaselt vajab ka eestkostja. Vanem ei või kohtu nõusolekuta kiita heaks tehinguid, mille tegemiseks lapse nimel ta vajab kohtu nõusolekut. PKS § 131 lg-st 4 tulenevalt kohaldatakse kohtu nõusolekule eestkostja esindusõiguse kohta käivaid sätteid. PKS § 187 lg 1 p 1 järgi ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust. Eestkostja on tulenevalt kohustatud eestkostetava vara hea eestkostja hoolsusega valitsema, säilitama ning võimaluse korral suurendama (PKS § 183 lg 1). Kohus teeb kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi (PKS § 123 lg 1).

4. Kohus leiab, et avaldus ühisomandis oleva Xxxx kinnistule (registriosa nr xxxx, asukohaga Xxxx) tähtajatu ja üleantava kasutusõiguse seadmiseks ning asjaõiguslepingu sõlmimiseks XxxxOÜ kasuks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus jätab menetluskulud avaldaja kanda, välja arvatud riigi õigusabi kulud, mille kohus jätab riigi kanda.

TsMS § 478 lg 4 kohaselt kuulub tehingu tegemiseks nõusoleku andmise määrus täitmisele alates jõustumisest. TsMS § 550 lg 1 p 6 sätestab, et nõusoleku andmine lapse või eestkostetava nimel tehingu tegemiseks lahendatakse hagita menetluses. TsMS § 550 lg 3 sätestab, et hagita perekonnaasjas tehtud määrused kuuluvad täitmisele alates jõustumisest, kui seadusest ei tulene teisiti. Juhindudes eeltoodust, kuulub käesolev määrus täitmisele alates selle jõustumisest.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep Kohtunik