2-13-34716/145 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTSIOON

1. Võtta MH apellatsioonkaebus Pärnu Maakohtu 09.12.2016 otsuse peale Tallinna

Ringkonnakohtu menetlusse.

2. Tühistada Pärnu Maakohtu 09.12.2016 otsus täies ulatuses ja saata tsiviilasi esimese

astme kohtule uueks läbivaatamiseks.

3. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

4. Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile

kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Juhul

kui

menetlusosaline taotleb menetlusabi,

peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

08.06.2017, Tallinn

Kohtuasja number

2-13-34716

Kohtuasi

HH ja IT hagi MH vastu kinkelepingu

tühistamiseks või kinkelepingust taganemise

tuvastamiseks ja kinnistu tagastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 09.12.2016 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

MH apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja I HH (ik XXXXXXXXXXX)

Hageja II IT (ik XXXXXXXXXXX)

Hagejate I ja II esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv

Kostja MH (ik XXXXXXXXXXX), esindaja

Annika Murulaid

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Asjaolud ja hageja nõue

1. HH (hageja I) ja IT (hageja II) esitasid 23.07.2013 hagi Pärnu Maakohtusse MH (kostja)

vastu temaga 30.07.2007 sõlmitud kinnistu (registriosa nr XXXXXX) kinkelepingu

tühistamiseks

ja

kinnistule

hagejate

omandiõiguse

tunnustamiseks

ning

kinnistu

väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest. 16.09.2015 täiendasid hagejad nõuet ja palusid

alternatiivselt lugeda hagejad sõlmitud kinkelepingust taganenuks ja kohustada kostjat tagasi

andma kinkelepinguga saadud kinnistu ning andma nõusolek hagejate sissekandmiseks

kinnistusraamatusse kinnisasja (registriosa nr XXXXXX) omanikena ja asendada kostja

sellekohane nõusolek kohtuotsusega.

Hagejad kinkisid 30.07.2007 neile kuulunud kinnistu aadressil XXX (registriosa nr XXXXXX)

kostjale. Kinkelepingu ese koormati isikliku kasutusõigusega hagejate kasuks. Lepingu tõestas

notar Anne Kaldvee. Kinkelepingu eesmärgiks oli hagejaid abistada ja kinkelepingu objekti

eest hoolt kanda.

Aastatel 2012-2013 näitas kostja hagejate suhtes üles jämedat tänamatust. Kostja kasutas

hagejate suhtes nii moraalset kui füüsilist vägivalda, käitudes hagejate suhtes lugupidamatult,

ebahumaanselt ja solvavalt, ähvardas hagejate elu, tervist ja vara ning väänas käsi. Samuti

ähvardas kostja võtta kinnisasja tagatisel laenu ja/või kinnisasi võõrandada isikutele, kellega

kooselu võiks hagejatele osutuda võimatuks. Kostja paigutas 2013. a kevadel kinnisasjal

paiknevasse hoonesse elama oma vaimselt ebastabiilse ema, kes oli äärmiselt konfliktne

(ähvardas, mõnitas ja sõimas), kasutas hagejate isiklikke esemeid ning viskas hagejat

solgiämbriga. Lisaks emale lasi kostja elutoas elada ka küülikul ja suurel koeral, kes ei pidanud

puhtust ja muutsid elamistingimused kehvemaks.

Kostja oli kohustatud vältima olukorda, kus kinkeeseme kasutamisest tulenevalt muutub

kingiandjate elukeskkond oluliselt negatiivsemaks. Samuti tuli tal arvestada hagejate vajaduste

ja huvidega. Seda muuhulgas põhjusel, et hageja I on puudega isik, kes vajab stabiilset

hoolekannet. Kostja ei ole hagejate eest hoolitsenud. Halinga Vallavalitsus määras hageja I

hooldajaks hagejate naabri KE, mitte kostja. Põhjuseks oli kostja vaenulik käitumine hagejate

suhtes. Eelnevale lisaks ei tasunud kostja maja kommunaalkulusid, n.o elektriarveid ning

küttepuude ja kütmise eest.

15.02.2013 esitasid hagejad kostjale avalduse kinkelepingust taganemise kohta, paludes ühtlasi

kostjal ilmuda 15.03.2013 notar Anne Kaldvee vastuvõtule taganemisavalduse kinnitamiseks

ja kinnistusraamatus kande muutmiseks. Kostja notari juurde ei ilmunud, mistõttu jäi

kinkelepingust taganemise avaldus kinnitamata.

Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 268 lg-le 1 on kinkijal õigus lepingust taganeda ja kingitud

ese alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda. Praegusel juhul olid täidetud nii

taganemise formaalsed kui materiaalsed eeldused. Nimelt täideti kostjale 15.02.2013

taganemise avalduse ja kutse notari vastuvõtule ilmumise esitamisega või hagiavaldusele

lisatud taganemisavalduse kättetoimetamisega kinkelepingust taganemise formaalne eeldus,

kusjuures sündmused, mis tingisid lepingust taganemise, leidsid aset aasta jooksul enne

15.02.2013. Kinkijate suhtes jämeda tänamatuse väljendamise tõttu oli täidetud VÕS § 267 p-

s 1 kirjeldatud materiaalne eeldus.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta rahuldamata. Praegusel juhul ei olnud täidetud nii

nõude formaalsed kui materiaalsed eeldused. Veel enam, nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

olid ebaselged ja üldsõnalised.

Vastavalt VÕS § 270 lg-le 1 võib kinkija kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul alates ajast,

mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest. Praegusel juhul jäi

arusaamatuks, missugust tähendust taganemise formaalsete eelduste esinemise tuvastamisel

omas kostjapoolne kinkelepingust tagamise avalduse kinnitamata jätmine. VÕS § 267 p 1 järgi

peab kinkelepingust taganemise aluseks olev nn jäme tänamatus avalduma kingisaaja

käitumises kinkija või tema lähedase suhtes ning kohtul tuleb sellise käitumise hindamisel

lähtuda kinkelepingu eesmärgist ja arvestada iga konkreetse juhtumi kõiki asjaolusid. Hagejad

ei kirjeldanud kinkelepingu eesmärki ega väidetavalt aset leidnud konkreetsete juhtumite

asjaolusid ning hagejate viidatud jämeda tänamatus episoode praegusel juhul ei esinenud.

Hagejate vastupidised väited olid paljasõnalised.

Kostja on vaidlusalust kinnisasja heaperemehelikult kasutanud, majandanud ja sellesse

investeerinud. Hagejad kasutasid kinnisasjal esimesel korrusel ühte magamistuba,

televiisorituba ja kööki. Kostja kasutuses oli seevastu üks tuba ning kööki kasutas ta haruharva.

Kostja abistas hagejaid regulaarselt majapidamistöödes (tubade koristamine, küttepuude

lõhkumine, muru niitmine jne), tõi toiduaineid ja vajadusel viis arsti juurde. Kostja ja tema

vanaema (hageja I) suhted on alati olnud normaalsed. Poolte vahel ei ole esinenud vägivalda,

lugupidamatut käitumist, konflikte või ähvardusi. Vahetult enne kinkelepingu ülesütlemist

muutusid hagejad kiuslikuks ja abi vastuvõtmisel tõrksaks.

Hagejate väide, et kostja tõi hagejate häirimiseks kinnisasjale oma ema, ei olnud asjakohane,

sest ema viibis kostja juures aastaid tagasi kestusega kuu või poolteist ja seda, arvestades

hagejate poolt 27.01.2015 menetlusdokumendis avaldatut, pärast taganemisavalduse esitamist.

Kostja ema viibimine kinnisasjal oli tingitud vajadusest kostja loomade ja majapidamise eest

hoolitseda ajal, kui kostja viibis pikemaajalisel koolitusel. Kui hagejad kostja ema peale

kaebasid, lahkus kostja ema kinnisasjalt. Enne seda oli kostja ema kinnisasjal viibinud paaril

korral suvel, kuid siis ööbis ta lakas või telgis ja ei olnud üldse elamus. Asjaolu, et kostja on

käinud tütrel külas või abis, ei saa pidada jämedaks tänamatuseks. Seda enam, et koheselt peale

pretensioonide esitamist, lahkus kostja ema.

Jämedat tänamatust ei tõendanud ka asjaolu, et hagejat I hooldas kolmas isik. KE oli hageja I

hooldaja juba aastast 2007 või 2008, s.o enne vaidlusaluse kinkelepingu sõlmimist. K ja ME

kasvatasid juba aastaid vaidlusalusel kinnisasjal mesilasi ning nendega olid hagejatel aegade

algusest peale sõbralikud suhtes.

Eelnevale lisaks avaldas kostja kahtlust, et kinkelepingust taganemise soovi taga ei olnud

tõenäoliselt hagejate suhtes kostja poolt väidetavalt väljendatud jäme tänamatus, vaid kolmanda

isiku tahe kinnisasja võõrandamisel isiklikku kasu saada. Kinkelepingu tühistamine asetaks

kostja äärmiselt raskesse olukorda, sest kostjal ei ole muud elukohta kui vaidlusalune kinnisasi.

Samuti oli kostja majandustegevus tihedalt seotud kinnisasjaga, sest kinnisasjal asuvas

kõrvalhoones kasvatas kostja angooraküülikuid.

Maakohtu otsus

3. Maakohus jättis rahuldamata hagejate hagi kinkelepingu tühistamiseks ja omandiõiguse

tunnustamiseks. Maakohus rahuldas alternatiivse hagi ja tuvastas, et hagejad taganesid

kinkelepingust hagiavalduse esitamise ja selle koos lisadega kostjale kättetoimetamisega

28.08.2013. Samuti kohustas maakohus kostjat tagastama hagejatele vaidlusaluse kinnisja

omandiõigus ja mõista kinnisasi kostja valdusest välja hagejate valdusesse ning andma

nõusolek hagejate sissekandmiseks kinnistusraamatusse kinnistu omanikena. Menetluskulud

jättis kohus poolte endi kanda.

Seaduse üldise eesmärgi ja mõtte kohaselt peab kinkelepingu puhul kingisaaja kinkija suhtes

üles näitama tänulikkust, käitumist ja suhtumist, mis on kooskõlas heade kommetega ja on

tavaliselt mõistlik. Kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitud

eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda VÕS § 267 p-des 1-3 ettenähtud

juhtudel. Lepingust taganemise formaalne eeldus tuleneb VÕS § 270 lg-st 1, mille kohaselt

võib kinkija kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi

teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest.

Hagejad tuginesid esmajoones 15.02.2013 koostatud avaldusele põhistamaks nõude formaalse

eelduse esinemist. Kohus leidis, et vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg-le

ja VÕS § 188 lg-le 1 määras taganemise kui tahteavalduse kehtivuse selle teise pooleni

jõudmise aeg. Hagejad ei esitanud kohtule tõendeid 15.02.2013 taganemisavalduse kostjale

kättetoimetamise kohta. Samas on Riigikohus mitmel korral öelnud, et põhimõtteliselt on

võimalik poole tahteavaldus (sh nt lepingu tühistamise või taganemise avaldus) esitatuks ja

teisele poolele kättetoimetatuks lugeda, kui see tahteavaldus sisaldub hagiavalduses, mis

toimetatakse kostjale kätte (vt nt Riigikohtu 13.02.2008 otsus nr 3-2-1-140-07; 29.03.2004

otsus nr 3-2-1-41-04; 31.03.2004 otsus nr 3-2-1-29-04). Hagiavaldus koos lepingust taganemise

avaldusega toimetati kostjale isiklikult allkirja vastu kätte 28.08.2013.

Tuvastamaks kinkelepingust taganemise materiaalse eelduse esinemine, tuli kohtul kontrollida,

kas praegusel juhul esines mõni VÕS §-s 267 nimetatud alustest. Kusjuures sündmus pidi

olema toimunud mitte varem kui 28.08.2012. Hagejad tuginesid lepingu ülesütlemisel eeskätt

VÕS § 267 p-dele 1 ja 3, s.o kingisaaja väljendas jämedat tänamatust kinkija või tema lähedase

inimese vastu ja jättis õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse. Kohus oli

seisukohal, et poolte ja tunnistajate ütlustega oli tõendatud, et 2012. a lõpust kuni 2013. a

kevadeni, s.o hiljem kui 28.08.2012 halvenes märkimisväärselt kostjast tingitud sündmuste

ahela tulemusel hagejate kui kinkijate elukeskkond ja toimetulek. Kostja käitus solvavalt ja

tänamatult ning see käitumine oli kumuleeruv. Kostja tõi elamusse on ema, kes ähvardas,

mõnitas ja sõimas hagejaid ning kostja pidas elutoas küülikut ja suurt koera, kes ei pidanud

puhtust. Kuigi pooltel jäi kinkelepingusse otseselt märkimata kingisaaja kohustused ja

koormised, tulenes poolte seletustest ja tunnistajate ütlusest kogumis, et poolte tahe oli suunatud

sellisele vastastikku kasulikule elukorraldusele. Kostja kinnitas, et pidi majas elades

vanavanemaid abistama ja seda ka tegi. Kingisaaja ei aidanud kaasa kingi eesmärgile, milleks

oli maja kingiks saanud lapselapse kohustus abistada ja hoolitseda tervise poolest abivajavate

vanavanemate eest. Kostja võttis õigeks, et ei ela hagejate juures ega abista neid. Samas nõustus

kostja, et 2013. a alguses tõi ta vanavanemate juurde majapidamise eest hoolitsema oma ema.

Mis kuupäeval täpselt kostja ema majapidamisse tõi, ei omanud praegusel juhul tähtsust.

Eelnevast tulenevalt oli kinkest taganemine kehtiv ja vastavalt VÕS § 188 lg-le 2 oli

kinkeleping lõppenud. VÕS § 268 lg 1 kohaselt tuleb kinkelepingust taganemisel tagastada

lepingu järgi üleantu VÕS § 1028 lg 1 järgi, arvestades VÕS §-des 1028-1036 sätestatut. Seega

esinesid eeldused omandi tagasikandmiseks VÕS § 268 lg 1 ja § 1028 lg 1 järgi. Vastavalt

kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg-le 1 on kande tegemiseks, muutmiseks või

kustutamiseks üldjuhul nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust

kanne kahjustaks (puudutatud isik). Sama paragrahvi lg 2 p 2 järgi on puudutatud isikuks

kinnistusraamatust asjaõiguse kustutamisel või selle sisu muutmisel kustutatava või muudetava

asjaõiguse omaja, samuti isik, kes omab asjaõigust kustutatavale või muudetavale asjaõigusele.

Asjaõigusseaduse (AÕS) § 65 lg-st 1 tulenevalt isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud,

võib nõuda ebaõige kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigus parandamine

puudutab. Kuivõrd kostja oli kinnistusraamatusse kantud kinnisasja omanikuna, oli asjaõiguse

ülekandmisel vajalik tema nõusolek KRS § 341 lg 2 p 3 järgi. Kohus asendas kostja vastava

nõusoleku kohtuotsusega.

Menetluskulud jättis kohus TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda.

Kostja apellatsioonkaebus

4. Kostja vaidlustas kohtuotsuse osas, milles kohus hagi rahuldas ja palus teha uus otsus,

millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hagejate kanda.

Maakohus kohaldas valesti materiaalõigust ja rikkus menetlusõiguse normi.

Kohus rikkus materiaalõigust taganemise formaalse eelduse kontrollimisel. VÕS § 270 lg 1

kohaselt võib kinkija kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või

pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest, s.t tähtaeg kehtib kinkija jaoks. Hagejad

tegid kinkelepingust taganemise avalduse 15.02.2013. Seega pidi sündmus, millele hagejad

oma avalduses tuginesid, olema toimunud mitte varem kui 15.02.2012. Taganemisvalduse

kingisaaja poolt kättesaamise aeg ei olnud taganemisavalduse tegemises mõttes kinkijale siduv.

Kohus rikkus menetlusõiguse norme, kui tugines otsuse tegemisel asjaolule, et kostja ei

hoolitsenud piisavalt hagejate eest. Hagejad ei käsitlenud enda väidetavat hooldamata jätmist

kinkelepingust taganemise aluseks oleva asjaoluna 15.02.2013 kuupäeva kandvas taganemise

avalduses. Samuti ei nimetanud hagejad seda asjaolu kinkelepingust taganemise alusena

hagiavalduses. Hagejate 10.10.2016 menetlusdokumendi p-s 2.6 kinnitasid hagejad, et ei soovi

täiendada hagi alust sellega, et lugeda jämedaks tänamatuseks kostja poolt hagejate hooldamata

ja abistamata jätmine. Veel enam, poolte vahel sõlmitud kinkelepingust ei nähtunud, et

kinkelepingu eesmärk oleks olnud kinkijate abistamine kostja poolt. Lisaks märkis kostja, et

hagejad ei olnud hooldamata. KE hooldas hagejat juba alates 2006. a. Seega oli hagejate

abistamine hooldaja kaudu tagatud juba kinkelepingu sõlmise ajal ja on seda kuni käesoleva

ajani. Asjaolu, et tunnistaja KE hageja eest hoolitses, ei saanud olla taganemise aluseks.

Taganemise avaldus esitati 15.02.2013, s.t enne kostja ema külaskäiku. Seega sõltumata

hinnangust kostja ema käitumisele külaskäigul, ei olnud sellele sündmusele tuginemine

põhjendatud. Eelnevast sõltumata ei saanud kostja ema külaskäiku pidada jämedaks

tänamatuseks kinkijate suhtes. Samuti ei saanud ema käitumist hinnata kingisaaja käitumisena

VÕS § 268 järgi. Eelnevaid argumente kohus ei hinnanud.

Kuigi kostja ei vaidlustanud maakohtu otsust osas, milles kohus jättis hagi rahuldamata, märkis

kostja, et kinnistusraamatusse saab sisse kanda vaid kinnisasja omaniku. Kuna kohus jättis

tuvastamata hagejate omandiõiguse kinnisasjale, siis ei saanud kohus teha otsust kanda hagejad

kinnistu omanikena kinnistusraamatusse.

Ringkonnakohtu seisukoht

5. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS §

646, § 656 lg 1 p 5, lg 2 ja lg 4 ning § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada täies ulatuses oluliste

menetlusõiguse normide rikkumiste tõttu ja tsiviilasi saata esimese astme kohtule uueks

läbivaatamiseks. Kolleegiumi hinnangul on maakohus asja lahendamisel rikkunud

menetlusõiguse norme määral, mis toob kaasa otsuse tühistamise.

Vastavalt TsMS § 652 lg-le 8 ei ole ringkonnakohus seotud apellatsioonkaebuse õigusliku

põhjendusega. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus viis asjas läbi puuduliku

eelmenetluse, mis tõi kaasa ebaõige lahendi tegemise. Eelmenetluse ülesanded on sätestatud

TsMS §-s 392. Kohtul on vastavalt TsMS § 392 lg-le 1 ning § 351 lg-tele 1 ja 2 ulatuslik

selgitamiskohustus. Kohus peab eelmenetluses välja selgitama poolte faktilised ning õiguslikud

väited esitatud nõuete ja väidete kohta (TsMS § 392 lg 1 p 3). Praegusel juhul jättis kohus

eelmenetluses välja selgitamata kõik asja lahendamise seisukohast olulised asjaolud.

Kohus jättis tähelepanu pööramata sellele, et kostjapoolne jäme tänamatus oli suures osas

hagejate poolt põhistamata ja tõendamata. Eelnevale juhtis ringkonnakohus tähelepanu juba

15.05.2015 tehtud lahendis, kus selgitas, et asja uuel läbivaatamisel maakohtus tuleb muuhulgas

välja selgitada, missugused aset leidnud sündmused viisid kinkelepingu tühistamiseni ja asetada

need aegruumilisse konteksti, et tuvastada taganemise formaalsete ja materiaalsete eelduste

esinemine. Vastavalt TsMS § 658 lg-le 2 on ringkonnakohtu otsuses, millega tühistatakse

apellatsioonkaebusega vaidlustatud otsus, esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja

kohaldamisel tühistatud otsuse teinud kohtule asja uuel läbivaatamisel kohustuslikud. Toimiku

materjalidest nähtuvalt maakohus eelnevat ei järginud.

Samuti rikkus kohus TsMS § 436 lg-t 1, mille kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja

põhjendatud. Vastavalt TsMS § 438 lg-le 1 hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis

asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. TsMS § 442 lg 8 järgi

märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused,

tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab

otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega ja kõiki tõendeid

analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama.

Kohus võttis otsuse resolutsioonis seisukoha hageja peamise nõude osas, milleks oli tühistada

pooltevaheline kinkeleping, leides, et viidatud nõue tuleb jätta rahuldamata. Otsuses puuduvad

põhjendused, miks kohus nii otsustas. Otsuses analüüsiti põgusalt vaid seda, kas hagejatel oli

õigus lepingust taganeda. Sellega rikkus maakohus oluliselt eelnevalt kirjeldatud menetlusõiguse

norme. Kuigi kostja nimetatud osas maakohtu otsust ei vaidlustanud, tühistab ringkonnakohus

ulatuslike menetlusnormide rikkumise tõttu TsMS § 656 lg 4 alusel maakohtu otsuse ka osas,

milles maakohus jättis rahuldamata hagejate nõude kostja vastu 30.07.2007 kinkelepingu

tühistamiseks ja omandiõiguse tunnustamiseks. Eelnevale lisaks hindas kohus otsuse tegemisel

asjaolusid ja tõendeid valikuliselt, arvestades peamiselt hagejate poolt kirjeldatuga, jättes kostja

vastuväidetega arvestamata. Samuti tegi kohus mitmeid järeldusi, neid eelnevalt või järgnevalt

põhjendamata, rikkudes menetlusõiguse norme.

Kohtulahendi põhjendamise kohustus tähendab eelnevale lisaks seda, et kohtu põhjendused

peavad olema jälgitavad. Kohus on praeguses asjas seostanud asjaolusid omavahel viisil, mis ei

taga kohtu siseveendumuse kujunemise jälgitavuse, rikkudes sellega TsMS § 436 lg-t 1 ja TsMS

§ 442 lg-t 8. Nimelt ei ole kohtuotsuses väljendatud seisukohad, mis formuleeriti poolte esitletud

asjaolude pinnalt, järjepidevad, muutudes vastavalt sellele, missugune tõdemus vajas kinnitust

(näiteks kohtuotsuse p 9). Eelneva tõttu on otsus vastuoluline.

Täiendavalt selgitab ringkonnakohus, et vaidluste puhul, mis seonduvad kinnisasjadega ja nende

väljanõudmisega, tuleb kohtul välja selgitada kinnisasja omanik. Vaidlusaluse kinnisasja

kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et vaidlusalune kinnistu ei kuulu alates 13.09.2013 kostjale,

vaid äriühingule E OÜ (registrikood XXXXXXXX). Seega ei ole maakohtu otsus praegusel juhul

täidetav, s.t kostjat ei saa hetkel kohustada tagastama hagejatele kinkelepingu järgi saadud

kinnisasi ja andma nõusolek hagejate kinnistusraamatusse sissekandmiseks, kuivõrd tema ei ole

enam ligikaudu neli aastat kinnisasja omanik. Kinnistusraamatu väljavõttest ja äriregistri

andmetest nähtuvalt müüdi kinnisasi 16 päeva pärast hagiavalduse kättesaamist kostja poolt

(28.08.2013) ühingule, mille asutaja, osanik ja juhatuse liige on kostja ise. Eelneva asjaoluga

arvestamine oli asja õige lahendamise seisukohast ülioluline. Kuivõrd kohus jättis eelneva välja

selgitamata, jättis kohus täitmata ka sellest tuleneva selgitamiskohustuse, rikkudes olulisi

menetlusõiguse norme. Asjaolude muutudes (vaidlusaluse kinnisasja omaniku vahetumise tõttu),

ei olnud hagiga enam võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada.

Seega on maakohus eelmenetluses rikkunud TsMS § 392 lg 1 p 1, 3 ja 4, mille kohaselt peab

kohus selgitama eelmenetluses mh välja hageja nõuded, poolte faktilised ja õiguslikud väited

esitatud nõuete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete

põhjendamiseks. Samuti jättis maakohus ulatuslikult täitmata kohtuotsuse põhjendamise

kohustuse (TsMS § 442 lg 8). Eelneva tõttu tuleb maakohtu otsus täies ulatuses tühistada ja

saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule.

Menetluskulud

6. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab asja samale maakohtule uueks

läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu

otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm

Imbi Sidok-Toomsalu

Indrek Soots