3-17-135/20 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. juuni 2017, Tallinn Haldusasja number 3-17-135

Haldusasi

H.R.i ja E.R.i kaebus Keskkonnaameti

20.12.2016

korraldusega nr

1-3/16/3050 väljastatud

maavara kaevandamise loa nr Rapm-022 tühistamisnõudes

Menetlusosalised

Kaebajad – H.R. ja E.R., volitatud esindaja

Siim Vahtrus

Vastustaja – Keskkonnaamet, volitatud esindaja Lüüli Junti

Kolmas isik – ERA Valduse Aktsiaselts, seaduslik esindaja

Allar Peek

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta H.R.i ja E.R.i kaebus rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta menetlusosaliste enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 10.07.2017 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks

esitatud

apellatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi,

tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

3-17-135

2(16)

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. E.R.ile kuulub Rapla maakonnas, Vigala vallas, Vaguja külas asuv Missi kinnistu

(registriosa number 2461137).

2. H.R.ile kuulub Rapla maakonnas, Vigala vallas, Araste külas Sepa-Tõnisesauna kinnistu

(registriosa number 2364337).

3. ERA Valduse Aktsiaselts (registrikood 10218875) esitas 02.04.2013 Keskkonnaametile

maavara kaevandamise loa taotluse. Maavara kaevandamise luba taotleti Tõnumaa

turbamaardla Tõnumaa turbatootmisala mäeerladisele. Tõnumaa turbatootmisala mäeeraldis

asub Rapla maakonnas, Vigala vallas, Oese külas katastriüksusel Tõnumaa turbaraba

(katastritunnus 88401:003:0036) ja Rapla maakonnas, Vigala vallas, Tiduvere külas

katastriüksusel Märjamaa metskond 59 (katastritunnus 88401:002:0093).

4. Keskkonnaamet algatas 03.10.2013 kirjaga nr HJR 10-5/13/8602-11 Tõnumaa

turbatootmisala mäeeraldisel kavandatavale tegevusele keskkonnamõju hindamise (KMH). OÜ

Inseneribüroo STEIGER avalikustas 16.01.2015 töö nr 14/1248 Rapla maakonna Vigala valla

Tõnumaa turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlemise ning kaevandamise

lõpetamisega kaasneva KMH aruande (edaspidi KMH aruanne).

5. Keskkonnaamet kiitis 20.11.2015 kirjaga nr HJR 6-7/15/11502-40 heaks KMH aruande.

ERA Valduse Aktsiaselts esitas Keskkonnaametile 18.07.2016 korrigeeritud maavara

kaevandamise loa taotluse.

6. H.R. esitas 11.08.2016 Keskkonnaametile arvamused ja ettepanekud Tõnumaa

turbamaardla Tõnumaa turbatootmisala mäeeraldise kaevandamisloa eelnõule.

7. Keskkonnaamet vastas 25.08.2016 ettepanekule seoses Tõnumaa turbamaardla

Tõnumaa turbatootmisala mäeeraldise kaevandamisloa eelnõuga.

8. Keskkonnaameti 20.12.2016 korraldusega nr 1-3/16/3050 otsustati ERA Valduse

Aktsiaseltsile anda maavara kaevandamise luba nr Rapm-022 Tõnumaa turbamaardla Tõnumaa

turbatootmisala mäeeraldisel. Korralduse punktis 2.9 kehtestati mh järgmised täiendavad

tingimused:

1) pikka aega kestnud põuaperioodil ja tugeva tuule korral (alates 12 m/s) peatada turba

tootmine ja laadimine turbatolmu leviku vähendamiseks (p 2.9.4);

2) tuleb tagada, et turba transportimisel oleksid koormad selliselt kaetud, et turba

peenosakesed ei lenduks (p 2.9.5);

3) turba väljaveoteena kasutada kohalikku Turba teed (nr 8840050), kohalikku Eravalduse

teed (nr 8840053) ja Silla-Jädivere kõrvalmaanteed (nr 16155) (p 2.9.6);

4) kui turbatootmisega kaasnevad mäeeraldisest 500 m raadiuses asuvate elamute elanike

kaebused

(Keskkonnaametile,

Keskkonnainspektsioonile

või

kohalikule

omavalitsusele) turbatootmise käigus tekkiva müra ja/või turbatolmu osas, tuleb loa

omanikul turbatootmisalalt leviva müra taset ja/või turbatolmu kontsentratsiooni

lähima(te) elumaja(de) juures mõõta. Juhul kui müra tase ja/või turbatolmu

kontsentratsioon ületab mõõtmistulemuste põhjal elumaja(de) juures kehtestatud

piirnorme, tuleb loa omanikul leida võimalus mürataseme ja/või turbatolmu leviku

3-17-135

3(16)

vähendamiseks (nt tööaja reguleerimine, kõrghaljastuse rajamine, tuule suunaga

arvestamine vmt) (p 2.9.7).

Samad täiendavad tingimused on toodud ka kaevandamisloa nr Rapm-022 p-s 9.

9. H.R. ja E.R. esitasid 19.01.2017 Tallinna Halduskohtule ühise kaebuse

Keskkonnaameti 20.12.2016 korraldusega nr 1-3/16/3050 väljastatud maavara kaevandamise

loa nr Rapm-022 tühistamise nõudes.

KAEBAJATE PÕHJENDUSED

10. Kaebajatele kuuluvad Missi ja Sepa-Tõnisesauna kinnistud asuvad Tõnumaa

turbatootmisala vahetus läheduses (Missi kinnistu 410 m kaugusel, Sepa-Tõnisesauna kinnistu

mõnisada meetrit kaugemal) ning seega kaevandamistegevusest tekkiva olulise müra- ja

tolmuhäiringu mõjualas. Kaevandamistegevus rikub kaebajate omandiõigust (põhiseadus (PS)

§ 32) ning õigust tervise ja heaolu vajadustele vastavale keskkonnale (keskkonnaseadustiku

üldosa seadus (KeÜS) § 23 lg 1). Oluline mürahäiring piirab õigust oma kinnistut häirimatult

ja tervisele ohutul viisil kasutada ning alandab kinnistu väärtust. Sama mõju on kinnistu

kasutamisele ning väärtusele ka kaevandamisega kaasneva tolmu levikul. Käesoleval juhul

tuleb eeldada õiguse tervise ja heaolu vajadustele vastavale keskkonnale, riivet (KeÜS § 23 lg

4, § 7 lg 3). Kehtestatud müranormid loovad isikule subjektiivse avaliku õiguse (vt Riigikohtu

lahend nr 3-3-1-15-16, p 15).

11. Kaevandamistegevusega ületatakse kehtivaid müra normtasemeid. KMH aruande

kohaselt jõuab arvutuste kohaselt 55 dB ületav müratase maksimaalselt 600 m kaugusele.

Tegelike müratasemete väljaselgitamiseks on KMH aruande koostamisel läbi viidud

mürataseme mõõtmised erinevatel kaugustel müraallikatest, sh 250-500 meetri kaugusel. Missi

kinnistu jääb kaevandamistegevusest 410 m kaugusele ja kuulub arvestatava mürahäiringu

mõjupiirkonda. KMH aruandes toodud arvutuste kohaselt oleks müratase Missi kinnistul umbes

57 dB, mõõtmiste tulemusel tuvastati müratase 51,6 dB. KMH aruanne on ekslikult käsitlenud

kaebajate elamute lähiümbrust III kategooria alana ehk segaalana (sotsiaalministri 04.03.2002

määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja

mürataseme mõõtmise meetodid“ (redaktsioon kehtivusega 01.07.2002-10.02.2017; edaspidi

määrus nr 42) § 3 p 4). Kaebajate kinnistute puhul tuleb lähtuda määruse nr 42 § 5 lg 4 punktis

2 sätestatud tööstusettevõtte müra taotlustasemest uuel planeeritaval II kategooria alal

(elamuala), mis on päeval 50 dB ja öösel 40 dB (vt Riigikohtu otsused nr 3-3-1-88-15, p 14 ja

3-3-1-15-16, p 40).

12. Kaevandustegevusega põhjustatav müratase ületab KMH aruande kohaselt vähemalt

Missi kinnistul asuva elamu juures kehtivat müra normtaset, seda nii öisel kui päevasel ajal.

Normtaseme ületamine on määruse nr 42 § 4 lg 1 ja § 5 lg 3 kohaselt keelatud. Kuna KMH

aruandes tuvastati mürahäiring, mis ületas kehtivat müra normtaset. Seetõttu oli

kaevandamisloa andmine vastuolus 20.12.2016 kehtinud maapõueseaduse (MaaPS v.r) § 34 lg

1 p-ga 19 ning kaevandamisluba on sisuliselt õigusvastane.

13. Kaevandamisloas kehtestatud mürahäiringut vähendavad meetmed on ebapiisavad. Isegi

III kategooria normtasemetest lähtudes oleks ilmselge, et kaevandamine peaks öisel ajal

(23.0007.00) olema keelatud (vt KMH aruanne, lk 40). Vaidlustatud korraldusest ei ole

võimalik tuvastada ühtegi põhjendust, mis selgitaks loa täiendava tingimusena ajalise piirangu

kehtestamata jätmist, mistõttu on haldusakt vastuolus keskkonnamõju hindamise ja

3-17-135

4(16)

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (redaktsioon kehtivusega 20.11.2016-31.12.2016; KeHJS)

§ 24 lg-ga 2.

14. Loas kehtestatud piirang, et juhul kui 500 m raadiuses elanikelt tuleb kaebusi müra osas,

tuleb mürataset mõõta ja vajadusel vähendada, on ilmselgelt ebapiisavaks meetmeks. KMH

raames tehtud müramõõtmiste läbi on juba kindlaks tehtud, et 500 m raadiuses ületatakse

kehtestatud mürataset, ja sellest tulenevalt peaks öine kaevandamistegevus kõnealuses maardlas

olema üheselt keelatud ja sellekohane tingimus loas määratletud. Loa andja on eiranud olulisi

asjaolusid ning põhjendamatult eelistanud kaevandaja huve kaebajate ja teiste piirkonna elanike

huvidele, mistõttu on tegemist ilmselge kaalutlusveaga. Lisaks sellele, et erinevaid huve on

väärtustatud ilmselgelt ebaõigesti, on otsus selles küsimuses ka motiveerimata, st vastuolus

haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg-s 1-3 toodud nõuetega. Kirjaliku motivatsiooni

puudumine viitab samuti sellele, et otsus sisaldab sisulisi kaalutlusvigu. Seejuures on

Riigikohus selgelt sedastanud, et piisavaks ei saa pidada reaktiivsete võimaluste olemasolu – nt

järelevalve teostamist või hilisemat tekkinud kahju hüvitamist, sest ülenormatiivse müra

tekkmisel on juba selles piirkonnas elavad inimesed pidanud taluma oma õiguste rikkumist

(otsus nr 3-3-1-15-16, p 41).

15. Kaevandamisloas kehtestatud leevendusmeetmed (p-d 2.9.4, 2.9.5 ja 2.9.7)

tolmuhäiringu vältimiseks ja leevendamiseks on ebapiisavad, sest nende elluviimine sõltub

kaevandaja heast tahtest ega võimalda piisava tõhususega mõjusid ennetada. Kuigi loa

tingimuste kohaselt tuleb tagada, et turba transportimisel turbatolmu peenosakesi ei lenduks, ei

ole kirjeldatud, kuidas ja mis ulatuses kaevandaja seda tegema peab. Selliselt sõnastatud

tingimust on sisuliselt võimatu kontrollida. Samuti jääb arusaamatuks, millised on vajalikud ja

realistlikud meetmed tolmu leviku takistamiseks, mida pikka aega kestnud põuaperioodil ja

tugeva tuule korral võtta saab ja peab. Keskkonnaamet oleks pidanud vastavad asjaolud välja

selgitama enne loa andmist. Samuti on väljend „pikka aega kestev põuaperiood“ ebamäärane

ning annab avara tõlgendamisruumi, mistõttu on sellega seotud tingimust samuti sisuliselt

võimatu kontrollida või nõuda. Arusaamatu on ka see, kuidas on võimalik määratleda teatud

tugevusega tuule (12 m/s) olemasolu, kui loa omanikul puudub kohustus tuule kiirust mõõta.

Probleemide ilmnemisel on kolmandatel isikutel põhimõtteliselt võimatu tõendada, milline

ilmastik valitses tootmisel või laadimisel tekkinud tolmuprobleemi ajal ning kas kaevandaja

pidas loa tingimustest kinni. Kaevandaja peab küll kaebuste korral teostama mõõtmised, ent

kuna pole sätestatud, millise aja jooksul või milliste tingimuste esinemisel seda teostada tuleb,

on loa omanikul võimalik tulemusi manipuleerida, teostades tolmu kontsentratsiooni

mõõtmised vastassuunalise tuule esinemisel, tuulevaiksel perioodil või vahetult pärast

sajuperioodi, ja väita, et probleemi ei esine.

16. Kaebajad selgitavad 07.04.2017 menetlusdokumendis, et nende kinnistud asuvad kahe

turbatootmisala (Illaste ja Tõnumaa) vahel. Seega peaks mõjude hindamisel arvestama

koosmõjusid müra ja tolmu osas, sest kaks tootmist töötavad üheaegselt. KMH aruande

täiendatud versiooni lisati selle mõjul üksikud laused, et kahe samaaegse tootmise koosmõjul

tekkiv müra ja tolm on normi piirides. Enne koosmõjudega arvestamist leiti müratasemeks 51,6

dB ja peale koosmõjude hindamist oli see ikka 51,6 dB. Illaste turbatootmise väljaveo autod

sõidavad Missi kinnistult küll 70 m kauguselt mööda, ent KMH aruande kohaselt on kaasnev

müratase 0 dB ja kruusateel sõites tolm puudub. Sellised väited ilmestavad selgelt KMH

aruande koostamisel tehtud eksimusi. Kaebajaid ei teavitatud 2003 väljastatud Tõnumaa

turbatootmisalale

kaevandamisloa

nr

Rapm-021

ega

2008

Illaste

turbamaardlas

kaevandamisloa nr Rapm-45 väljastamisest. Kaebajate kinnistute osas manipuleeritakse KMH

aruandes nii müraallika kaugusega kui müra kategooriaga. Turbatootjad ja vastustaja peaksid

3-17-135

5(16)

arvestama kohalike elanike huvide ja õigustega. Tõnumaa turbatootmisalalt kuivendusvee

ärajuhtimiseks puudub ettevõtjal kehtiv vee-erikasutusluba.

17.

08.05.2017 kaebuse täienduses selgitavad kaebajad järgmist. Ala kuulumist ühte või

teise mürakategooriasse ei mõjuta see, et turbatootmist on piirkonnas ellu viidud juba varem.

Ajal, mil turbatootmine algas (1966), puudusid kaebajatel võimalused oma õigusi kaitsta.

Varasem ebaõiglus ei tohiks kindlasti anda alust kaebajate tänasel päeval analoogses olukorras

olevatest isikutest halvemini kohtlemisele.

18. Vastustaja väide on, et vaidlusaluse tegevuse mõjud on arvatust väiksemad, kuna

turbatootmisala laiendus asub kaebajate kinnistutest kaugemal, on asjakohatu. Nagu ka

vastustaja esitatud joonisest nähtub, toimub vaidlusaluse kaevandamisloa alusel kaevandamine

kaebajate kinnistute poolses turbamaardla osas vähemalt kuni 2018, mistõttu ei oma uute

tootmisalade täpne paiknemine olulist tähendust.

19. Kaebajatele kuuluvates elamutes ning nende lähiümbruses müratasemete mõõtmisi

reaalselt läbi viidud ei ole. Mürahäiringu tegeliku ulatuse väljaselgitamine oli antud juhul, kus

mudelarvutused näitasid võimaliku olulise mürahäiringu esinemist, vastustaja ülesandeks.

Mürahäiringu täpse ulatuse väljaselgitamata jätmine on oluline menetlusviga, mis seab kahtluse

alla otsuse õiguspärasuse (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-54-03, p 26). Asjakohatu on vastustaja

väide, et KMH aruanne on koostatud ja heaks kiidetud enne Riigikohtu lahendeid nr 3-3-1-8815

ja 3-3-1-15-16. Vastustaja on otsuse II osas viidanud üksnes KMH aruande läbiviimisele ja selle

heakskiitmisele ega ole kontrollinud, kas KMH aruandes kirjeldatud häiringud on loa andmise

ajal kehtiva õiguse kohaselt lubatavad. Turbatootmisala ja Missi talu vahel asuv umbes

100 m laiune metsariba ei oma tekkida võiva mürahäiringu osas tähtsust, kuna tegemist on

majandusmetsaga, mille kasutamine ei ole piiratud, mistõttu puudub igasugune kindlus selles

osas, kas ja kui kaua see säilib.

20. Vaidlustatud korraldusest ei nähtu, miks on konkreetsed kõrvaltingimused piisavalt tõhusad,

arvestades kaebajate õigusi. Varasemalt kaebuste puudumisest ei saa tuletada häiringute

puudumist. Kolmanda isiku varasemast käitumisest ei ole võimalik midagi järeldada tema

tulevase käitumise kohta. Isegi kui kolmas isik peaks mingil põhjusel olema eriti kohusetundlik,

võib kaevandamisloa alusel tegutsev isik eriliste takistusteta muutuda. MaaPS §-s 73 sätestatud

korras võib kaevandamisloa ümber registreerida, mille tagajärjel lähevad loast tulenevad

õigused ja kohustused üle teisele isikule. Seejuures ei muudeta loa ümberregistreerimisel selle

tingimusi (sh leevendavaid meetmeid) ega korraldata reeglina avatud menetlust. Eeldades, et

kolmas isik tõepoolest ei kavatse öisel ajal turbatootmisega tegeleda, ei oleks vastava tingimuse

kehtestamine mingilgi määral riivanud tema huvisid. 21. Asjassepuutumatu on kolmanda isiku

väide, et mõõtmised tellitakse pädevalt ja sõltumatult osapoolelt. Isegi kui mõõtmised tellitakse

sõltumatult osapoolelt, on reaalsed mõõtetulemused täiel määral kolmanda isiku kontrolli all,

kuna vaid tema otsustab, kas ja millises ulatuses mõõtmiste ajal müra- ja tolmuhäiringuid

tekitavaid tegevusi (nt turba freesimine, laadimine, vedu) läbi viiakse. Kolmas isik võib oma

tegevuse ulatust ja sellega kaasnevaid häiringuid mõõtmise ajaks takistamatult vähendada.

Tuule mõõtmisi ei pea korraldama vastavalt Tehnilise Järelevalve Ameti juhendile. Tegemist

on soovitusliku juhendiga. Samas ei ole selles juhendis nõutud tuule kiiruse reaalset ja pidevat

mõõtmist ning fikseerimist (juhendi p 6). Seega sõltub tuule kiiruse mõõtmine, selle

fikseerimine ja tugeva tuule korral tegevuse peatamine ikkagi sisuliselt arendaja heast tahtest.

3-17-135

6(16)

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

22. Vastustaja ei nõustu kaebusega ja palub selle rahuldamata jätta.

23. Missi kinnistul asuv õuemaa kõlvik ning sellel asuv E.R.’ile kuuluv elamu jääb maavara

kaevandamise loas nr Rapm-022 toodud Tõnumaa II turbatootmisala uue lisanduva

mäeeraldise osa lähimast punktist ligikaudu 1000 m kaugusele. Sepa-Tõnisesauna kinnistul

asuv õuemaa kõlvik ning sellel asuv H.R.’ile kuuluv elamu jääb maavara kaevandamisloa

nr Rapm-022 toodud uue mäeeraldise osa lähimast punktist ligikaudu 1500 m kaugusele.

OÜ Inseneribüroo STEIGER 10.02.2017 kirjas nr 1-016 on märgitud, et kaebajate lähim

elamu jääb mäeeraldise piirist minimaalselt 420 m kaugusele, aga kuna vahetult piiri äärde

jäävad tootmisväljakud on ammendatud, siis reaalselt ei toimu kaevandamistegevus

elamutele lähemal kui 640 m; uue maavara kaevandamise loa alusel lisanduv mäeeraldise

osa jääb kaebajate elamutest lõunaosas vähemalt ca 1 km ja põhjaosas ca 2,3 km kaugusele.

Seega kaevandamistegevusega kaasneda võiv keskkonnahäiring kaebajate kinnistute

suhtes väheneb ja eemaldub.

24. Vastavalt määruse nr 42 § 3 p-le 4 jaotatakse välismüra normimisel hoonestatud alad

üldplaneeringu alusel erinevatesse kategooriatesse. Vigala vallal ei ole kehtivat

üldplaneeringut, kuid sellele vaatamata on KMH aruandes toodud mudelarvutuste

tegemisel võetud aluseks määruse nr 42 §-s 3 toodud müra normid. OÜ Inseneribüroo

STEIGER, kes viis läbi KMH, selgitas oma 10.02.2017 kirjas, et ekspertrühm on senistes

maavara kaevandamisega seotud keskkonnamõju hindamistes lähtunud seisukohast, et kui

elamu asub varem rajatud ja töötava turbatootmisala või karjääri läheduses, on tegemist III

kategooria alaga ehk segaalaga. Antud juhul on tootmisala rajatud 1966. Vastavalt

määruses nr 42 toodud § 3 p 4 määratlusele on segaala väljakujunenud hoonestusega ala,

kus elamute ja ühiskasutusega hoonete vahetus läheduses on müratekitavaid kaubandus-,

teenindus- ja tootmisettevõtteid. Olukorras, kus kinnistu, mille sihtotstarbeks on

maatulundusmaa ja õuemaa kõlvikul on elamu, asub umbes 410 m kaugusel maavara

kaevandamise loas nr Rapm-022 märgitud turbatootmisalast, kuid ligikaudu 1000 m

kaugusel uuest lisanduvast mäeeraldise osast ning arvestades asjaolu, et turbatootmisala on

rajatud juba 1966 ja sellest ajast pidevalt kasutusel olnud, on ekspert põhjendatult

seisukohal, et tegemist on segaalaga.

25. Kaebajate poolt viidatud Riigikohtu lahendites nr 3-3-1-88-15 ja 3-3-1-15-16 toodud

tõlgendusjuhised on antud aastal 2016, samas kui KMH aruanne on koostatud aastal 2015

ja Keskkonnaameti poolt heakskiidetud 20.11.2015. Vaatamata sellele ei ole

Keskkonnaamet maavara kaevandamise loa andmisel läinud vastuollu Riigikohtu

juhistega. Tähtsust ei oma, milline määruse nr 42 §-s 3 toodud müra kategooria on KMH

aruandes mudelarvutuste aluseks võetud, kuna arvestades reaalselt läbiviidud mürataseme

mõõtmisel saadud tulemusi ja nende põhjal tehtud mudelarvutusi on selgelt näha (vt KMH

aruanne tabel 6.7 ja joonis 6.4), et ülenormatiivset müra ei esine ka juhul, kui käsitleda

kaebajate elamuid ja kaebajate kinnistute õuemaa kõlvikuid II kategooria alana.

Kaebajatele kuuluvates elamutes ega ka elamute juures mürataseme mõõtmisi reaalselt läbi

viidud ei ole. Seega ei ole kaebajatel ümberlükkamatuid tõendeid selle kohta, et nendele

kuuluvates elamutes või elamute juures ületab müratase lubatud piirid. Kaebajad on

lähtunud KMH aruandes toodud mudelarvutustes aluseks võetud III kategooria

piirväärtustest ning pelgalt faktist, et Missi kinnistu jääb mäeeraldisest ca 410 m kaugusele.

Isegi juhul, kui nõustuda kaebajatega ja asuda seisukohale, et teatud ebasoodsate asjaolude

kokkulangemisel on kaebajatele kuuluvates elamutes või elamute juures võimalik

ülenormatiivse mürahäiringu esinemine, ei ole see veel iseenesest maavara kaevandamise

3-17-135

7(16)

loa andmisest keeldumise aluseks, kui loa andja leiab, et ebasoodsat keskkonnamõju on

võimalik vältida või vähendada.

26. Olenemata asjaolust, kas määratleda turbatootmisala lähiümbrust II kategooria või III

kategooria alana määruse nr 42 mõttes, on Keskkonnaamet maavara kaevandamise loa nr

Rapm-022 punktis 9 seadnud piisavad täiendavad tingimused võimaliku mürahäiringu

vähendamiseks, sh seadnud kohustuse, et juhul, kui müra tase ja/või turbatolmu

kontsentratsioon ületab mäeeraldisest 500 m raadiuses asuvate elamute elanike kaebuste

põhjal tehtud mõõtmistulemuste alusel elumaja(de) juures kehtestatud piirnorme, tuleb loa

omanikul leida võimalus mürataseme ja/või turbatolmu leviku vähendamiseks (nt tööaja

reguleerimine, kõrghaljastuse rajamine, tuule suunaga arvestamine vms).

27. KMH aruande peatükis 6.5 on kirjeldatud kaevandamistegevusega kaasneva müra ja tolmu

mõju ulatust ning KMH aruande lisas 12 on täpsem tolmu ja müra mõõtmise protokoll

14/119 STL. KMH aruande kohaselt on võimalik mürahäiringut leevendada. Võimaliku

tolmuhäiringu vähendamiseks on loa andja vastavalt KMH aruande p 6.5.2 toodud

soovitustele näinud ette maavara kaevandamise loa nr Rapm-022 p 9 alap-des 4 ja 5

meetmed. KMH aruandes on jõutud järeldusele, et KMH aruandes väljatoodud meetmete

kasutusele võtmise korral turbatootmisega olulist keskkonnamõju ei kaasne.

28. Tõnumaa turbatootmisala rajati 1966 ning Keskkonnaametile ei ole siiani teada mitte

ühtegi kaebust ülenormatiivse keskkonnahäiringu kohta. KMH peamine eesmärk on loa

andjale teabe andmine ja ettepaneku tegemine, mis omakorda on loa andjale

kaalutlusõiguse teostamise aluseks. Maavara kaevandamise loa nr Rapm-022 andmisel on

Keskkonnaamet arvestanud KMH aruandes tooduga ning leidnud, et puuduvad

objektiivsed asjaolud, mis välistaksid arendaja võimaluse täita maavara kaevandamise loas

märgitud ebasoodsa keskkonnamõju vältimise või vähendamisega seotud meetmeid

(KeHJS § 24 lg-d 1 ja 3; MaaPS v.r § 34 lg 1 p 19).

29. Maavara kaevandamise loa nr Rapm-022 punktis 9 „täiendavad tingimused“ on tegemist

haldusakti kõrvaltingimusega haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 53 lg 1 p 3

mõttes, mis on loa saajale täitmiseks kohustuslikud. Käesoleval juhul on Keskkonnaamet

kaalunud kõigi huvitatud isikute huvisid, sh nii eraõiguslikke kui ka avalik-õiguslikke

isikute huvisid ja leidnud, et maavara kaevandamise luba on võimalik anda, kuna üldjuhul

ülenormatiivset keskkonnahäiringut ei esine ning isegi juhul, kui peaks esinema

ülenormatiivne keskkonnahäiring seatakse ettevõtjale haldusakti kõrvaltingimusena

täiendavad kohustused võimaliku keskkonnahäiringu vähendamiseks (vt Riigikohtu

halduskolleegiumi 11.10.2016 otsus nr 3-3-1-15-16, p 32). Maavara kaevandamise loa

andmisel on Keskkonnaamet kaalunud erinevaid huve, eelistamata ühte teisele. Kaebajad

saavad esitada väiteid ainult enda subjektiivsete õiguste väidetava rikkumise osas, mitte

aga teiste samas piirkonnas elavate isikute eest.

30. Kaebajate väide, mille kohaselt kaebajad leiavad, et maavara kaevandamise loas märgitud

leevendamistingimused on ebatõhusad, sest nende elluviimine sõltub sisuliselt vaid

kaevandaja heast tahtest ja ei võimalda piisava tõhususega mõjusid ennetada, on

paljasõnalised ega põhine ühelgi tõendil. Keskkonnaametile ei ole teada ühtegi juhtumit,

kus loa saaja oleks maavara kaevandamise loa nr Rapm-022 punktist 9 tulenevaid kohustusi

rikkunud.

Veelgi

enam,

kaebajad

ei

ole

Keskkonnaametile

ega

ka

Keskkonnainspektsioonile esitatud mitte ühtegi kaebust lähtuvalt maavara kaevandamise

loast nr Rapm-021, mis anti aastal 2003 ning kus reaalne kaevandamistegevus toimus

kaebajate elamutele lähemal kui maavara kaevandamise loa nr Rapm-022 alusel. Kaebajad

3-17-135

8(16)

ei ole senise kaevandamistegevusega kaasnenud müra või tolmuhäiringu kohta ühtegi

kaebust esitanud. Kaebajad on menetlusprotsessi kirjeldusest välja jätnud mitmed olulised

etapid, sh avalikud arutelud ja kohtumised, kus KMH-ga seotud küsimusi on korduvalt

arutatud. Maavara kaevandamise loa nr Rapm-022 andmise menetluse käigus on kaebajatel

olnud õigus esitada tõendeid selle kohta, mil viisil kaevandamistegevus on rikkunud nende

tervist, heaolu või alandanud kinnistu väärtust. Kaebajad seda teinud ei ole, seega tuleb

kaebajate väiteid pidada paljasõnalisteks.

31. Keskkonnaameti 20.12.2016 korralduse nr 1-3/16/3050 kaalutlused ja motiivid sisalduvad

selle punktides 2 ja 3.

32. Arendajale rakenduvad kõik Eesti Vabariigi õigusaktides sätestatud nõuded, sh müraga

seonduvalt sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 sätestatud nõuded ning tolmuga

seonduvalt kuni 31.12.2016 kehtinud välisõhukaitse seaduses ja keskkonnaministri

08.07.2011 määrusega nr 43 “Välisõhu saastatuse taseme piir- ja sihtväärtused, saasteaine

sisalduse muud piirnormid ning nende saavutamise tähtajad” sätestatud nõuded. Lisaks on

transpordimasinate müra- ja saasteainete heitkoguste tase normeeritud keskkonnaministri

22.09.2004 määrusega nr 122 „Mootorsõiduki heitgaasis sisalduvate saasteainete

heitkoguste, suitsususe ja mürataseme piirväärtused“. Välisõhus levivad müranormtasemed

on alates 01.01.2017 reguleeritud atmosfääriõhu kaitse seaduse ja selle alusel kehtestatud

keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Sellest tulenevalt ning

olukorras, kus keskkonnaloa kehtivusaeg on 30 aastat, ei pea Keskkonnaamet maavara

kaevandamise loa täiendavate tingimuste osas vajalikuks dubleerida õigusaktidega juba

reguleeritut. Selliste tingimuste lisamine maavara kaevandamise loale ei ole

menetlusökonoomia ja halduskoormuse vähendamise põhimõtetest tulenevalt otstarbekas.

33. Vastustaja märgib oma 08.05.2017 menetlusdokumendis, et turba kaevandamine Tõnumaa

turbatootmisalal on kooskõlas maavarade säästva kasutamise põhimõttega, mille kohaselt

tuleb juba avatud mäeeraldisel maavara varud ammendada, enne kui võetakse kasutusele

uued maavara leiukohad.

KOLMANDA ISIKU SEISUKOHAD

34. Kolmas isik leiab, et kaebuses toodud seisukohad ei anna alust kaebuse rahuldamiseks.

35. ERA Valduse Aktsiaselts on Tõnumaa turbamaardlas turba tootmisega tegelenud alates

1992. Selle perioodi jooksul ei ole kohalikelt elanikelt ega kinnistunaabritelt tulnud ühtegi

kaebust ega pretensiooni müra ega tolmu kontsentratsiooni osas. Haldusorgan on

kaevandamisloa välja andnud õiguspäraselt ja lähtudes asjakohastest õigusaktidest. KMH

aruandest tulenevalt vastab müratase normtasemetele. KMH aruanne on koostatud vastavalt

kehtinud asjakohastele õigusaktidele ja praktikale. KMH aruandes arvutatud tulemused on

konservatiivsed, ehk reaalsest olukorrast rangemad. Valem ei arvesta näiteks maapinna reljeefi,

maapinna absorbeerimise/peegeldamise ega ilmastikutingimusest tulenevate iseärasustega

(KMH aruanne, lk 39; tl 26). E.R.ile kuuluv Missi talu ja turbatootmisala vahele jääb ligikaudu

100 meetri laiune metsariba, millel on absorbeeriv mõju. Kaebajate kinnistute ja

turbatootmisala vahele jääb piisavalt palju maad ja absorbeerimise mõju avaldavaid asju (mets,

maastiku reljeefsus), mille koosmõjul vastab turbatootmisel tekkinud müra lähimate kinnistute

suhtes piirnormidele. Kolmandal isikul on kohustus koheselt reageerida, kui kaasnevad

võimalikud kohalike elanike kaebused seoses võimaliku mürataseme tõusuga.

3-17-135

9(16)

36. Kaebuse esitajad on asunud põhjendamatult seisukohale, et kolmas isik asub

kaevandama kell 23.00–07.00. Kolmas isik kinnitab, et vähemalt 15 aasta jooksul ei ole

toimunud öist turba tootmist Tõnumaa turbamaardlas ega asuta seda tegema tulevikus. Seda

seisukohta on kinnitanud kolmas isik kaebajale (H.R.) loa andmise menetluse jooksul. KMH

aruandes leiti, et kavandatavat tegevust on võimalik läbi viia vaid päevasel ajal ehk seadusega

kehtestatud ajavahemikul 07.00–23.00. Öisel ajal põhjustataks tootmistegevus liiga suurt müra,

mille müratase ületab seadusega kehtestatud taotlustaseme III kategooria segaalal öist

piirnormi, milleks on 45 dB. Asjaolu, et nimetatud lisatingimust ei ole eraldi välja toodud ei

muuda asjaolu, et turba tootmine öisel ajal oleks otseselt vastuolus määruses nr 42 kehtestatud

piirangutega. Tuleb eeldada, et kolmas isik täidab talle kehtestatuid piiranguid ning

turbatootmine toimub ainult päevasel ajal. Vastupidist tegevust ei ole kaebajad oma kaebuses

tõendanud.

37. Kolmas isik ei nõustu kaebajate seisukohaga, et loa andja on eelistanud kolmanda isiku

huve kaebajate omale. Selleks, et tagada kõikide osapoolte õigused on loa andja kehtestanud

kolmandale isikule seoses kaevandustöödega täiendavad tingimused, mis vastavalt

asjakohastele õigusaktidele peavad leevendama kolmandatele isikutele ja keskkonnale

avaldatavat mõju.

38. Kolmas isik täidab kõik endale võetud kohustused ning sätestatud lisatingimused.

Kaevandamisloa lisatingimustega on täidetud kõik eeldused, et turbatolmu levik transpordil või

kaevandamisel ei tekitaks ümbruskonna elanikele või keskkonnale ebamõistlikku kahju ja

kolmas isik kavatseb täita kõiki talle kehtestatuid reegleid. KMH aruande koostamise raames

viidi läbi kontrollitud mõõtmine (Mõõtmise protokoll nr 14/199 STL lk 4), olukorras, kus

masinad töötasid vahetult tootmisala piiril nii, et kolme töötava masina ja mõõtepunkti 6 vahel

oli 100-meetrine metsariba. Mõõtmise tulemusena leiti, et mõõtetulemused vastavad

kehtestatud piiridele. Lisaks tuleneb liiklusseaduse § 34 lõikest 6, et veos peab olema

paigutatud, kinnitatud ja kaetud nii, et see ei ohustaks inimesi, ei rikuks keskkonda, ei

põhjustaks varalist kahju ega takistaks liiklust.

39. Kolmas isik ei nõustu kaebajate väitega, et KMH aruandes ei ole arvestatud kahe

turbatootmisala kasutusega. Seoses Illaste turbatootmisala kasutuselevõtuga on arendaja võtnud

endale kohustuse, et taotletava Tõnumaa turbatootmisala väljavedu toimub ainult olemasoleva

ala kesk- ja põhjaosast Silla-Jädivere kõrvalmaanteele. Kuna turba väljaveost tingitud

liiklusintensiivsus ei kasva ning väljavedu toimub mööda olemasolevaid väljaveoteid, ei ole

ette näha täiendavat transpordi müra kasvu lähimatele elamutele (KMH aruande lk 40). 40.

Kaebuses on esitatud faktiliselt vale väide, mis puudutab võimalust, et tuule kiiruse mõõtmise

kohustust ei täideta. Kaebajad ei saa eeldada, et tuule kiiruse mõõtmise kohustust hakatakse

rikkuma. Tuulekiiruse mõõtmine on turbatootmisel kohustuslik. Kolmas isik teeb seda vastavalt

Tehnilise Järelevalve Ameti soovituslikule juhendile „Tuule kiiruse jälgimise ja mõõtmise

juhend“. Tuule kiiruse mõõtmine ei ole vajalik mitte üksnes keskkonnanõuete täitmiseks, vaid

ka tootmise planeerimiseks. Tuule kiiruse mõõtmiskohustuse täitmist kontrollib Tehnilise

Järelevalve Amet. Kaebuses esitatud väide, et loa omanikul on võimalus tulemusi

manipuleerida, tugineb oletustel ega vasta tõele. Selline väide on põhjendamatu ning

pahatahtlik loa omaniku suunas. Loa omanik ei teosta ise ei müra ega tolmu kontsentratsiooni

mõõtmisi, vaid tellib nõutud teenuse pädevalt ning sõltumatult osapoolelt, millega tagab

mõõtmistulemuste objektiivsuse.

41. Kolmas isik leiab oma 05.05.2017 menetlusdokumendis, et tõele ei vasta kaebajate väide,

et eelnevalt loa välja andmisel on rikutud kaebajate õigusi. Aastal 2003 ja aastal 2008 välja

antud kaevandamisload vastasid tollal kehtinud seadustele. Samas on kaebajate sellekohane

3-17-135

10(16)

tähelepanek asjakohatu ning see ei ole kuidagi seotud praeguse loamenetlusega. KMH aruandes

on leitud, et Tõnumaa turbatootmisalal on võimalik leevendusmeetmeid kasutades viia ellu

turba kaevandamist (lk 64). Asjaolu, et kaebajate kinnistute juures ei viidud mõõtmisi läbi ei

muuda fakti, et vastavalt asjakohastele valemitele on normtase leitud ja sellega KMH aruande

koostamisel arvestatud. Ebaõige on kaebajate väide, et neile kuuluvate kinnistute osas on KMH

aruandes tulemusi manipuleeritud. KMH aruandes on piisavalt võetud arvesse teise tootmisala

kasutamist (lk 40). Kaebajate väited tolmu ja mürataseme tõusu kohta ei vasta faktilistele

asjaoludele. Kolmas isik on alati arvestatud kaevandamistööde käigus kohalike elanike

heaoluga ega ole rikkunud seaduses või kaevandamisloas väljatoodu kitsendusi ja reegleid.

Vee-erikasutusloa olemasolu ja selle menetlus ei oma antud kaebuse lahendamisel tähtsust.

KOHTU PÕHJENDUSED

42. Kohus, hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus

tuleb jätta rahuldamata.

43. Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas vaidlustatud kaevandamisloaga

lubatud kaevandustegevuse tulemusel ületatakse müra normetasemeid kaebajatele

kuuluvatel kinnistutel ning kas kaevandamisloas sätestatud kõrvaltingimused on piisavad

leevendamaks müra- ja tolmuhäiringut kaebajate kinnistutel.

44. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega kohtusse

pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Isik, kelle õigust on rikutud, sealhulgas õigust

tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, võib esitada vaide haldusorganile

haldusmenetluse

seaduses

sätestatud

korras

või

kaebuse

halduskohtusse

halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras (keskkonnaseadustiku üldosa seadus

(KeÜS § 30 lg 1). KeÜS eeldab õiguse rikkumist sarnaselt halduskohtumenetluse

seadustiku sätetega. KeÜS § 23 lg 1 kohaselt on igaühel õigus tervise- ja heaoluvajadustele

vastavale keskkonnale, millega tal on oluline puutumus. Oluline puutumus on isikul, kes

viibib tihti mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on muul

põhjusel eriline seos mõjutatud keskkonnaga (Riigikohtu halduskolleegiumi 13.05.2015

otsus nr 3-3-1-8-15, p 19). Riigikohus lisab, et kehtiva õiguse alusel tuleb selle üle, kas

isikul on keskkonnavaldkonnas õigus kohtulikule kaitsele, otsustada HKMS-s sätestatud

üldreeglit järgides, st kas kaebajal on kaitstav subjektiivne õigus (sh õigus tervise- ja

heaoluvajadustele vastavale keskkonnale) (Riigikohtu halduskolleegiumi 13.05.2015 otsus

nr 3-3-1-8-15, p 21).

45. Kaebajate väitel rikub kaevandamisluba nende PS §-st 32 tulenevat omandiõigust ja KeÜS

§ 23 lg-st 1 tulenevat õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale. Kaebajad

on esitanud kaebuse enda nimel ning enamik väidetest seonduvad nende endi kinnistutega,

kuid üksikutes väidetes on kaebajad viidanud teiste samas piirkonnas elavate isikute

huvidele.

46. Kohus märgib, et kaebajad ei saa kohtusse pöörduda teiste isikute huvide kaitseks, mistõttu

jätab kohus kaebajate sellekohased väited asja lahendamisel tähelepanuta. Seega hindab

kohus asja lahendamise käigus, kas kaevandamisluba rikub kaebajate subjektiivseid õigusi.

Kohus nõustub kaebajatega, et kaevandamistegevusest lähtuvad mõjutused on seotud

lähiümbruse elanike õigusega tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale ning

omandi kaitsele, mistõttu on kaebajatel kaebeõigus.

3-17-135

11(16)

47. Kaebajate hinnangul on kaevandamisluba vastuolus MaaPS v.r § 34 lg 1 p-ga 19, kuivõrd

kaevandamistegevusega ületatakse müra normtaset. Kaebajad leiavad, et KMH aruandes

on ekslikult käsitletud kaebajate elamute lähiümbrust III kategooria alana ehk segaalana

(määrus nr 42 § 3 lg 4), sest tegemist on II kategooria ala ehk elamuala, mistõttu oleks

tulnud lähtuda ka vastavatest müra normtasemetest.

48. MaaPS v.r § 34 lg 1 p 19 kohaselt keeldutakse kaevandamisloa andmisest, kui

keskkonnamõju hindamise tulemusel selgub, et kaevandamisega kaasneb oluline

keskkonnamõju ja seda ei ole võimalik ära hoida ega leevendada.

49. Kaevandamisloa andmisel tugines Keskkonnaamet KMH aruandele (vt KeHJS § 24 lg 1).

KMH aruandes käsitleti ala, millel Missi kinnistu asub, III kategooriana (segaala) (KMH

aruanne, lk 39) ning leiti, et ülenormatiivse müra levikut lähimate elamuteni ette näha ei ole,

mida kinnitavad ka mõõtmistulemused (ptk 6.5); kontrollmõõdistamisi on soovituslik lähimate

elamute juures läbi viia juhul kui esineb kaebusi; kui selgub, et Illaste raba väljaveo müra on

lähimate elamute juures domineeriv ja ületab piirnormi, tuleb piirata Illaste turbatootmisala

väljaveo liiklusintensiivsust (KMH aruanne, lk 55; tl 34). Kokkuvõtvalt leiti KMH aruandes, et

Tõnumaa turbatootmisala on võimalik leevendusmeetmeid kasutades viia ellu kavandatav

tegevus taotletavast väiksemas mahus keskkonnale oluliselt kahju tekitamata (KMH aruanne,

lk 64; tl 38 pöördel). KMH aruandes võeti aluseks määruses nr 42 sätestatud tööstusmüra

taotlustase III kategooria (segaala) päevasel ajal, milleks on 55 dB (KMH aruanne, lk 39; tl 26).

KMH aruande koostanud Osaühing Inseneribüroo STEIGER on selgitanud, et III kategooriast

lähtuti, kuna vaadeldavas piirkonnas asub olemasolev turbatootmisala koos hajaasustuses

asuvate elamutega; kuigi Vigala vallas puudub üldplaneering on Rapla maakonna valdade

üldplaneeringus sellistele tunnustele vastav ala arvatud III kategooria alaks (tl 90). Vastustaja

on märkinud, et Tõnumaa turbatootmisala rajati 1966. Kaebajad ei ole sellele väitele vastu

vaielnud.

50. Määruse nr 42 § 3 p-s 4 on sätestatud, et hoonestatud või hoonestamata alad jaotatakse

üldplaneeringu alusel nelja kategooriasse. II kategooria alla loetakse laste- ja õppeasutused,

tervishoiu- ja hoolekandeasutused, elamualad, puhkealad ja pargid linnades ning asulates.

III kategooria on segaala, kus asuvad elamud ja ühiskasutusega hooned, kaubandus-,

teenindus- ja tootmisettevõtted. Määruse § 2 punktis 24 on segaala defineeritud kui

väljakujunenud hoonestusega ala, kus elamute ja ühiskasutusega hoonete vahetus

läheduses on müratekitavaid kaubandus-, teenindus- ja tootmisettevõtteid.

51. Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ eelnõu seletuskirja kohaselt on

probleeme tekitanud määruses nr 42 sätestatud segaala (III kategooria) kohaldamine;

segaala kategooria mõiste on sisustatud viisil, mis annab selle rakendajale laialdase ning

raskesti kontrollitava otsustusruumi; seetõttu ei olnud tagatud segaala määramise otsuste

läbipaistvus ning normide ühetaoline rakendamine (lk 3). Eelnõu seletuskirjas lisatakse, et

segaala mõiste asemel on kasutusele võetud kaks erinevat mürakategooriat: 1) III

mürakategooria ehk keskuste ala – alad, kus on omavahel tihedasti põimunud elamud,

ühiskondlikud hooned, teenindusettevõtted ning need on eelkõige asulate ja linnade

keskused /…/; 2) IV mürakategooria ehk ühiskondliku hoone maa-alad – alad, kus leidub

vaheldumisi teenindus- ning teatud mürahäiringut põhjustavaid tööstusettevõtteid, ent

puuduvad elamud (lk 3). Kuigi käesoleval juhul ei kuulu kohaldamisele keskkonnaministri

16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“, siiski reguleerib nimetatud määrus välisõhus leviva

3-17-135

12(16)

müra normtasemeid ning selle eelnõu seletuskirjas on selgitatud mh määruses nr 42 (mis

kuulub kohaldamisele) sätestatud segaala tähendust.

52. Lähtudes keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 eelnõu seletuskirjas toodud

selgitustest, ei ole kohtu hinnangul tegemist segaalaga, kuivõrd omavahel ei ole tihedasti

põimunud elamud, ühiskondlikud hooned, teenindusettevõtted, vaid piirkonnas paikneb

müraallikana 1966 rajatud turbatootmisala. Asjaolu, et nimetatud müraallikas on

piirkonnas olnud juba alates 1966, ei tähenda, et tegemist oleks automaatselt segaalaga.

Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus hoone on õiguspäraselt elamuna kasutuses, ei

saa elamu omanikku ega valdajat seada halvemasse olukorda, kohaldades kõrgemaid, nt

tööstusalale sätestatud piirnorme; elamumaaks sotsiaalministri määruse mõttes tuleb

lugeda ka maatulundusmaa õuemaa kõlvik (Riigikohtu halduskolleegiumi 11.10.2016

otsus nr 3-3-1-15-16, p 39). Maaregistri andmetel on Missi kinnistu sihtotstarve 100%

maatulundusmaa, pindala 5,24 ha, sh ehitiste alune maa 306 m2 ning õuemaa 0,08 ha; Sepa-

Tõnisesauna kinnistu sihtotstarve on 100% maatulundusmaa, pindala 5,34 ha, sh ehitiste

alune maa 135 m2 ning õuemaa 0,06 ha.

Eeltoodust

tulenevalt

nõustub

kohus

kaebajatega,

et

vastustaja

oleks

pidanud

müranormtasemete määratlemisel lähtuma II kategooriast ehk elamualast.

53. Kohus leiab, et nimetatud viga ei tingi kaevandamisloa õigusvastasust, kuivõrd asja

materjalist nähtub, et tegelikkuses ei kaasne kaebajate kinnistul kaevandamistegevusega

ülenormatiivset müra. Vastustaja on õigesti märkinud, et arvestades reaalselt läbiviidud

mürataseme mõõtmisel saadud tulemusi ja nende põhjal tehtud mudelarvutusi, on selgelt

näha, et ülenormatiivset müra ei esine ka juhul, kui käsitleda kaebajate elamuid ja kaebajate

kinnistute õuemaa kõlvikuid II kategooria alana.

54. Määruse nr 42 § 5 lg 4 p 2 kohaselt on tööstusmüra taotlustase II kategooria elamualal

päevasel ajal 50 dB.

55. KMH aruande kohaselt saadi arvutuste järgi, et ülenormatiivne müratase (< 55 dB) jõuab

mäeeraldise piirist maksimaalselt 600 m kaugusele. Samas märgiti KMH aruandes, et

valem (6.1) ei arvesta näiteks maapinna reljeefi, maapinna absorbeerimiste/peegeldamise

ega ilmastikutingimusest tulenevaid iseärasusi; samuti ei ole arvestatud metsa müra

summutavat efekti. Seetõttu viidi lisaks läbi mürataseme mõõtmised, et veenduda, et

kavandatava tegevusega ei ületata lähima ca 250 m kaugusel asuva Plamuse kinnistu elamu

juures kehtestatu müra piirnorme. KMH aruande kohaselt toimus mõõtmiste ajal

turbatootmisalal pneumaatiline turba kogumine ning turba laadimine ja transport, mida

võib pidada turba tootmise kõige mürarikkamaks olukorraks; kuna lähimat elamut ja

taotletavat tootmisala eraldab ca 100 m laiune metsariba viidi metsa absorbeeriva mõju

välja selgitamiseks mõõtmised läbi analoogses olukorras; mõõtmise tulemusena selgus, et

müratase ca 100 kaugusel metsas oli 53,8 dB (KMH aruanne, lk 39; tl 26). Ühtlasi mõõdeti

tootmisega kaasneva müra levikut avamaastikul (metsa puudumisel) olukorras, kus

masinad töötasid mõõtepunktist 250-500 m kaugusel; mõõteperioodi ekvivalentne

müratase oli sellisel juhul 51,6 dB (KMH aruanne, lk 40; tl 26 pöördel).

56. Kaebuse kohaselt jääb Missi kinnistu kaevandamistegevusest 410 m kaugusele ja

SepaTõnisesauna kinnistu mõnisada meetrit kaugemale.

57. KMH aruandes on tabel taotletava mäeeraldise läheduses asuvatest elamutest. Missi

kinnistu kauguseks on märgitud 420 m mäeeraldisest (tl 13). Sepa-Tõnisesauna kinnistut

pole tabelisse märgitud. Mõlema kinnistu kaugused turbatootmisalast on välja toodud

3-17-135

13(16)

graafilisel lisal, mille vastustaja sai 10.02.2017 kirjaga Osaühingult Inseneribüroo

STEIGER (tl 91). OÜ Inseneribüroo Steiger on 10.02.2017 kirjas nr 1-016 märkinud, et

kaebajate lähim elamu jääb mäeeraldise piirist minimaalselt ca 420 m kaugusele, aga kuna

vahetult piiri äärde jäävad tootmisväljakud on ammendatud, siis reaalselt ei toimu

kaevandamistegevus elamutele lähemal kui ca 640 m (tl 89).

58. Graafiliselt lisalt nähtub, et Missi kinnistu asub Tõnumaa II turbatootmisala mäeeraldise

piirist 420 m ja Sepa-Tõnisesauna kinnistu 800 m kaugusel. Graafilisel lisal on eraldi välja

toodud turbatootmisala enne 2016 ammendatud väljakud ja aastatel 2018–2020

ammendatavad väljakud. Missi kinnistule lähim, 420 m kaugusel asuv väljak on tähistatud

enne 2016 ammendatud väljakuna. Veel ammendamata väljakutest lähim asub Missi

kinnistust 640 m ja Sepa-Tõnisesauna kinnistust 800 m kaugusel. Ebaolulised on vastustaja

väited seoses uue maavara kaevandamise loa alusel lisanduva mäeeraldise osa kaugusest

kaebajate kinnistutest, kuivõrd kaevandamistegevus toimub jätkuvalt ka varasemalt

taotletud mäeeraldise osal. Kuna kohtuotsuse tegemise (kaebuse esitamise) seisuga ei

toimu reaalset kaevandamistegevust kaebajatele lähemal kui 640 m kaugusel, siis peab

kohus põhjendatuks lähtuda sellest kaugusest (HKMS § 158 lg 2 ls 1).

59. Kuigi mürataseme arvutuslik suurus Missi kinnistul asuva elamu juures (ca 640 m kaugusel

kaevandamistegevusest) on 52,9 dB, mis ületab II kategooria päevase aja piirnormi 50 dB,

siiski nähtub KMH aruandest, et tegelik müratase jääb Missi kinnistul arvutatust

väiksemaks. Nimelt mõõdeti 250-500 m kaugusel kaevandamistegevusest avamaastikul

(metsa puudumisel) ekvivalentne müratase 51,6 dB (KMH aruanne, lk 40; tl 26 pöördel)

ning 100 m kaugusel metsas oli ekvivalentne müratase 53,8 dB (KMH aruanne, lk 39; tl

26). Ka Missi kinnistut ja turbatootmisala eraldab metsariba, mistõttu on ilmne, et

tegelikkuses ei saa müratase ületada Missi kinnistul päevase ajal 50 dB. Kuigi kaebajad on

märkinud, et puudub kindlus metsariba säilimise osas, siiski ei ole vaidlust selles, et loa

andmise ja ka kohtuotsuse tegemise ajal (vastupidised andmed kohtul puuduvad) on

jätkuvalt säilinud metsariba Missi kinnistu ja turbatootmisala vahel. Kaevandamisloa andja

on

lähtunud

KMH

aruandes

kajastatud

reaalsete

võimalustega

kaasnevast

keskkonnamõjust (KeHJS § 31). Arvestades, et Sepa-Tõnisesauna kinnistu asub

turbatootmisalast kaugemal kui Missi kinnistu, on ilmne, et ka viimati nimetatud kinnistul

ülenormatiivset müra ei kaasne. Järelikult ei kaasne kaebajate kinnistutel ülenormatiivset

müra, sõltumata asjaolust, et kaebajate kinnistute juures müra mõõtmisi läbiviidud ei ole.

Seda kinnitab ka OÜ Inseneribüroo STEIGER 10.02.2017 kirjas nr 1-016 märgitu (tl-d 89-

90). Vastustajal puudus selleks vajadus, kuivõrd KMH aruandes toodud mõõtmistulemused

kinnitavad,

et

kaebajate

kinnistutel,

mis

asuvad

kaugemal

kui

m

kaevandamistegevusest ning mida eraldab turbatootmisalast 100 m laiune metsariba, ei

kaasne ülenormatiivset müra. Vastupidiseid tõendeid pole kaebajad esitanud (HKMS § 59

lg 1).

60. Kohus nõustub vastustaja ja kolmanda isikuga, et asjassepuutumatud on kaebajate väited

varasematest kaevandamislubade menetlustest ning kolmandal isikul väidetavalt

veeerikasutusloa puudumisest. Seetõttu jätab kohus need väited tähelepanuta.

61. Ekslik on kaebajate väide, et KMH aruandes ei ole arvestatud Illaste ja Tõnumaa

turbatootmisala koosmõjusid müra ja tolmu osas.

62. KMH aruandes on koosmõju Illaste turbatootmisala ja Tõnumaa turbatootmisalaga

käsitletud lehekülgedel 40 ja 46-48 (tl-d 26 pöördel, 29 pöördel ja 30). KMH aruandes on

järeldatud, et kuna kavandatava tegevusega ei ole ette näha täiendavat liiklusintensiivsuse

3-17-135

14(16)

kasvu, ei suurene liikluskoormus Silla-Jädivere teel /…/; kuna kahe turbatootmisala

väljaveoks kasutatakse erinevaid teid, ei liitu transpordist tulenevad mõjud Vaguja küla

läbival teel (Päärdu-Tõnumaa kõrvalmaanteel); aruande menetlusprotsessis on juhitud

tähelepanu asjaolule, et koosmõju võib tekkida taotletava Tõnumaa turbatootmisala

töötamise ja Illaste raba väljaveo osas; jooniselt 6.5 on näha, et Illaste raba toodangu

väljaveoks

kasutatav

PäärduTõnumaa

kõrvalmaantee

on

taotletava

Tõnumaa

turbatootmisala lõunapoolsest mäeeraldise piirist ca 140 m kaugusel; ekspertide hinnangul

ei ole ette näha piirnormi ületavat müra levikut lähimate elamuteni; samas ei ole välistatud

mõningane mürataseme kasv lähipiirkonnas, mis võib põhjustada häiritust; veendumaks

eelnevas, on soovituslik mõõta müratasemeid joonisel 4.1 esitatud elamute nr 4 (Plamuse)

ja nr 6 (Jõeääre) juures olukorras, kus toimub turba tootmine taotletava mäeeraldise

lõunapiiril ja toimub Illaste rabast aktiivne turba väljavedu (tl 30 pöördel). Eelnevast

nähtub, et kaebajate kinnistutele ei kaasne Illaste turbatootmisala ja Tõnumaa

turbatootmisala koosmõjust täiendavaid müra- või tolmuhäiringuid.

63. Kaebajad leiavad, et vaidlustatud kaevandamisloas kehtestatud mürahäiringut vähendavad

meetmed on ebapiisavad.

64. Kohus kaebajatega ei nõustu. MaaPS v.r § 35 lg 2 p 8 kohaselt märgitakse

kaevandamisloale nõuded, mis seatakse maapõue kaitse ja maavaravarude ratsionaalse

kasutamise tagamiseks ning inimese tervise, varale ja keskkonnale kaevandamisest

tuleneva kahju mõju vähendamiseks. Keskkonnaministri 06.05.2005 määruse nr 36

„Maavara kaevandamisloa taotluse vorm, kaevandamisloa taotlusele, seletuskirjale ja

graafilisele lisale esitatavad täpsustavad nõuded, kaevandamisloa andmise, muutmise ja

ümberregistreerimise menetlustoimingute tähtajad ja kaevandamisloa vorm“ (kehtetu

alates 01.01.2017) § 8 lg-s 4 sätestatakse, et kaevandamisloa lahtrisse „Täiendavad

tingimused“ märgitakse nõuded, mis seatakse maapõue kaitse ja maavaravarude

ratsionaalse kasutamise tagamiseks ning inimese tervisele, varale ja keskkonnale

kaevandamisest

ja

kaevandamisjäätmete

käitlemisest

tuleneva

kahjuliku

mõju

vähendamiseks. Vastustaja on õigesti märkinud, et kaevandamisloale märgitud täiendavad

tingimused on loa saajale täitmiseks kohustuslikud (HMS § 53 lg 1).

65. Maavara kaevandamise loa nr Rapm-022 p-s 9 on sätestatud täiendavad tingimused.

Nimetatud punkti alapunktis 7 on sätestatud leevendusmeetmed mürahäiringu

vähendamiseks. Asjaolu, et maavara kaevandamisloas nr Rapm-022 ei ole sätestatud

keeldu viia kaevandamistegevus läbi öisel ajal, ei tähenda, et see oleks lubatud. KMH

aruandes on selgelt välja toodud, et tulenevalt mõõtmistulemustest on kavandatavat

tegevust võimalik läbi viia vaid päevasel ajal ehk seadusega kehtestatud ajavahemikul 7.00-

23.00 (KMH aruanne, lk 40; tl 26 pöördel). Seega ilma vastavaid mõõtmisi tegemata oleks

kaevandamistegevus öisel ajal ülenormatiivne ning vastuolus õigusaktidega. Seejuures on

Keskkonnaameti 20.12.2016 korralduses nr 1-3/16/3050 märgitud, et maavara

kaevandamise loa omajale kehtivad kõik asjakohased õigusaktides (nt maapõueseadus,

keskkonnaseadustiku üldosa seadus, keskkonnatasude seadus, välisõhu kaitse seadus,

veeseadus jt) sätestatud nõuded; sellest tulenevalt ei ole tarvidust maavara kaevandamise

loal täiendavate tingimuste osas dubleerida õigusaktidega juba reguleeritut (tl 46). Seda on

vastustaja märkinud ka oma vastuses kaebusele – arendajale rakenduvad kõik Eesti

Vabariigi õigusaktides sätestatud nõuded, sh müraga seonduvalt määrus nr 42 ning tolmuga

seonduvalt kuni 31.12.2016 kehtinud välisõhukaitse seadus ja keskkonnaministri

08.07.2011 määrus nr 43 „Välisõhu saastatuse taseme piir- ja sihtväärtused, saasteainete

sisalduse muud piirnormid ning nende saavutamise tähtajad“; lisaks transpordimasinate

müra- ja saasteainete heitkoguste tase normeeritud keskkonnaministri 22.09.2004

3-17-135

15(16)

määrusega nr 122 „Mootorsõiduki heitgaasis sisalduvate saasteainete heitkoguste,

suitsususe ja mürataseme piirväärtused“; välisõhus levivad müranormtasemed on alates

01.01.2017 reguleeritud atmosfääriõhu kaitse seaduse ja selle alusel kehtestatud

keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (vastustaja vastus kaebusele, p

3.2.14; tl 87 pöördel).

66. Määruse nr 42 § 5 lg 4 p 2 kohaselt on tööstusmüra taotlustase II kategoorias öisel aja 40

dB. Selguse huvides (HMS § 56 lg 1) oleks loa andja võinud märkida loa tingimustesse, et

kaevandamistegevus on lubatud päevasel ajal (07.00-23.00), kuid vastustaja on selgitanud,

miks ei peetud vajalikuks seda haldusaktis märkida. Kohus ei hinda eraldivõetuna

kaalutlusotsuse otstarbekust (HKMS § 158 lg 3 ls 2). Lisaks on kolmas isik nii

loamenetluses kui ka kohtumenetluses kinnitanud, et ERA Valduse AS ei ole minevikus

ega plaani ka tulevikus hakata turbatootmisega tegelema öisel ajal (tl 43 pöördel; tl 81).

67. Kaebajate viidatud Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-15-16 p-s 41 käsitletud olukorraga

käesoleval juhul tegemist ei ole. Viidatud punktis on Riigikohus märkinud, et kohalikul

omavalitsusel oleks tulnud tegutseda ennetavalt ning hinnata lubade andmisel ehitisega

kaasnevat müra. Käesoleval juhul on Keskkonnaamet hinnanud kaevandamistegevusega

kaasnevat müra ning arvestanud KMH aruandes märgituga. Kohtu hinnangul on loa p 9

alap-s 7 sätestatud nõue piisav tagamaks kaebajate õiguste kaitse ning loa saaja

ettevõtlusvabaduse proportsionaalne piirang. Riigikohtu lahendist nr 3-3-1-67-14 järeldub,

et üldised MaaPS v.r §

35 lg 2 p 8 järgsed nõuded peavad sisalduma kaevandamisloas ning ka olukorras, kus

tingimused on abstraktsed ei tähenda, et need poleks piisavad MaaPS § 35 lg 2 p 8 nõuete

täitmiseks. Vastustaja on kaalunud erinevaid huvisid (kohalike elanike ja loa saaja) ning

teostanud kaalutlusõigust nõuetekohaselt. Samuti on korralduse p-des II ja III toodud

kaalutlused, millest loa andmisel lähtuti (HMS § 56).

68. Ka käesoleval juhul on kaevandamisloas sätestatud loa saaja kohustus teostada kaebuste

korral müra taseme ja/või turbatolmu kontsentratsiooni mõõtmised (loa p 9 alap 7).

Põhjendamatud on kaebajate väited, et kolmas isik võib oma tegevuse ulatust ja sellega

kaasnevaid

häiringuid

mõõtmise

ajaks

takistamatult

vähendada

ning

reaalsed

mõõtmistulemused on kolmanda isiku kontrolli all. Kohus nõustub kolmanda isikuga, et

mõõtmistulemuste objektiivsus on tagatud sellega, et mõõtmine tellitakse pädevalt ning

sõltumatult osapoolelt. Keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 on sätestatud nõuded

müra normtaseme, mürataseme hindamise, mõõtmise ja hinnatud taseme määramisele (2. ptk).

Ka ilmastikuandmetega pole kolmandal isikul võimalik manipuleerida, kuivõrd need on

hõlpsasti vastava kuupäeva seisuga avalikult leitavad Riikliku Ilmateenistuse kodulehelt. 69.

Kohus ei nõustu kaebajatega ka osas, et korraldusest ei nähtu, miks on konkreetsed

kõrvaltingimused piisavalt tõhusad. Vaidlustatud korralduses on märgitud, et täiendavate

tingimuste andmisel on lähtutud OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt koostatud KMH aruandes

välja toodust (tl 46). KMH aruandes on märgitud 7. peatükis „Keskkonnamõju tegurite

leevendamise vajadus ja võimalus“, et ülenormatiivse müra levikut lähimate elamuteni ette

näha ei ole, mida kinnitavad ka mõõtmistulemused (peatükk 6.5); kontrollmõõdistamisi on

soovituslik lähimate elamute juures läbi viia juhul, kui esineb kaebusi (KMH aruanne, lk 55; tl

34). Seega on selgelt tuvastatav, et vastustaja on loa p 9 alap-s 7 sätestatud nõude kehtestamisel

lähtunud KMH aruandest.

70. Kaebajad leiavad, et vaidlustatud kaevandamisloas on sätestatud ebatõhusad meetmed

turbatolmu lendumise vastu.

3-17-135

16(16)

71. Kohus ei nõustu kaebajatega. KMH aruandes on märgitud, et turba tootmisel tekkiv tolm

ei levi tavaliselt töötamise tsoonist oluliselt kaugemale, sadestudes viimase vahetus läheduses;

turba transportimisel mäeeraldisest väljapoole võib aga ette tulla tolmu levikut, selle

vältimiseks on vajalik kinni katta veoste koormad ning vältida turbatootmise töid olukorras, kus

tuule kiirus on suurem kui 12 m/s; transpordist põhjustatud tolmu kontsentratsiooni

kruusateedel on võimalik vajaduse korral vähendada suurima lubatud kiiruse alandamisega

(KMH aruanne, lk 55; tl 34). KMH aruandes on ka selgitatud, et juhul, kui tulevikus tekib

kaebuse ülenormatiivsete tolmukontsentratsioonide osas, on soovituslik neid teid niisutada

veega või töödelda vee ja kloriidide seguga (KMH aruanne, lk 41; tl 27).

72. Kaevandamise loa p 9 alap-s 4 on sätestatud, et pikka aega kestnud põuaperioodil ja

tugeva tuule korral (alates 12 m/s) peatada turba tootmine ja laadimine turbatolmu leviku

vähendamiseks ning alap-s 5 on sätestatud, et tuleb tagada, et turba transportimisel oleksid

koormad selliselt kaetud, et turbatolmu peenosakesi ei lenduks. Eelnevast nähtub, et

kaevandamise loas sätestatud lisatingimused tuginevad KMH aruandele.

73. Kohus nõustub kaebajatega, et väljend „pikka aega kestnud põuaperiood“ on

määratlemata õigusmõiste. See tähendab, et seda tuleb sisustada lähtudes konkreetsetest

asjaoludest ning olukorra eripäradest. Riigikohus on selgitanud, et õigusnormi sisustamisel ja

tõlgendamisel tuleb lähtuda õiguskorrast tervikuna ning mõisteid kasutada nende tavapärases

tähenduses, kui norm ei näe ette teisiti (Riigikohtu halduskolleegiumi 19.04.2017 otsus nr 3-3-

1-1-17, p 21). Kohtu hinnangul ei anna kõnesoleva kõrvaltingimuse sõnastus kolmandale

isikule võimalust tulemustega manipuleerida. Ka juhul kui kolmandal isikul puudub kohustus

tuulekiirust mõõta, on need andmed avalikult kättesaadavad (Riikliku Ilmateenistuse kodulehelt

www.ilmateenistus.ee) ning seda ka tagantjärgi.

74. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul Keskkonnaameti 20.12.2016 korraldus nr

13/16/3050 õiguspärane haldusakt, mistõttu tuleb kaebus jätta rahuldamata.

75. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul tehakse otsus kaebajate kahjuks, mistõttu jäävad kaebajate menetluskulud

nende enda kanda. Vastustaja ja kolmas isik ei ole kohtule menetluskulude taotlust ega

kuludokumente esitanud, mistõttu jäävad nende võimalikud menetluskulud nende enda kanda

(HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Maria Brenner kohtunik