1-09-6997/3 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

1 Kriminaalkohtumenetluse I astme otsus

1-09-6997

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. mai 2009.a., Kuressaares Kriminaalasja number 1-09-6997 ( 09250000770) Kohtukoosseis Kohtunik Kristel Pedassaar Kohtuistungi sekretär Elle Kusksalu Tõlk - Kriminaalasi N.S süüdistusasi kuriteos KarS § 424 järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses

Prokurör

Svetlana Maripuu Süüdistatav

N.S, ik. XXX, kriminaalkorras eelnevalt karistatud kolmel korral:

1. 23.04.2004.a. Tallinna Linnakohtu otsusega KrK §204 lg 3

alusel vangistusega 10 kuud 26 päeva tingimisi katseajaga 2 aastat; 25.04.2009 Tallinna Linnakohtu määrusega pööratud

KarS § 74 lg 4 alusel karistus täitmisele, pärast karistuse kandmist vabanes 14.02.2006;

2. 20.11.2006 Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja

otsusega KarS § 424 järgi rahalise karistusega 12 000.- krooni, lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1 aastaks;

3. 01.12.2006.a. karistatud Harju Maakohtu Liivalaia

kohtumaja otsusega KarS § 424 järgi vangistusega 1 kuu ja 28 päeva, lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse

2 äravõtmine 1 aasta 6 kuud / t l 17-21/;

väärteomenetluse korras karistatud kahel korral, tõkendiks on kohaldatud elukohast lahkumise keeld,

Kaitsja Vandeadvokaat Vahur Tänav

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada N.S kuriteos KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks vangistus kuus (6) kuud.

KarS §-de 74 ja 75 sätete kohaldamisega jätta N.S’ ele mõistetud vangistus tingimisi kahe (2) aastase katseajaga kohaldamata, allutades N.S-i katseajal käitumiskontrollile.

KarS § 75 lg 1 alusel kohustada N.S’ t katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Kohus määrab, et N.S’ ile mõistetud vangistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui ta ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku

kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi.

N.S anda katseajaks temale elukoha järgi, so. Tallinna Vangla Pärnu

kriminaalhooldusosakonna Kuressaare talituses määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, so. 18. maist 2009.a.

KarS § 50 alusel võtta N.S’ ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus üheks (1) aastaks kuueks (6) kuuks. Lisakaristuse kandmise aja algust hakata lugema kohtuotsuse jõustumisest.

Kohtuotsuse jõustumisel N.S-i suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld - tühistada.

Välja mõista N.S’ elt riigituludesse menetluskulu - sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni.

Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a nr. 10220034800017 SEB Pangas

või nr 221023778606 Swedbangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049696, selgitusse märkida lahendi number 1-09-6997, isik kelle eest tasutakse – N.S, nõude liik – sundraha.

3 Asjaolud ja menetluse käik

N.S süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on varem 01.12.2006.a.

karistatud Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt KarS § 424 järgse kuriteo

toimepanemise eest vangistusega 1 kuu ja 28 päeva ning lisakaristusena mootorsõiduki

juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aasta 6 kuud, juhtis 13.04.2009 kella 11.00 paiku Saare maakonnas Pihtla vallas Risti – Virtsu – Kuivastu - Kuressaare mnt 124 km-l Kuivastu suunas ratastraktorit MTZ 82L registreerimismärgiga XXXXXX keskmises alkoholijoobeseisundis, alkoholisisaldusega 0,92 mg ühe liitri väljahingatava õhu kohta.

Oma sellise tegevusega, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, pani N.S toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokurör on saatnud toimiku N.S-i süüdistuses KarS § 424 järgi koos kokkuleppe

materjalidega kohtule asja arutamiseks kokkuleppemenetluses. N.S on antud kohtu alla kriminaalasja läbivaatamisega kokkuleppemenetluses. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav N.S ja tema kaitsja vandeadvokaat Vahur Tänav nõustusid N.S ’ ele esitatud süüdistuse sisu

ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus N.S’

ele nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 424 ettenähtud kuriteo

toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistust kuus (6) kuud. KarS § 74 alusel jätta vangistus kohaldamata tingimisi katseajaga kaks (2) aastat ühes KarS § 75 lg. 1 sätestatud käitumiskontrollile allutamisega. KarS § 75 lg 1 alusel kohustada katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas;

2)ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

Sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui

sundraha pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kokkuleppe menetluses ei saa esitada kohtuotsusele apellatsiooni, väljaarvatud juhul,

kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete (kokkuleppemenetluse sätete)

rikkumisega. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu

kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule

kirjalikult seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest, apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul.

Kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki sätete kohaselt.

4 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Mõistetud vangistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui ta ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi.

KarS § 50 lg 1 kohaselt võtta N.S-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus üheks (1) aastaks kuueks (6) kuuks.

N.S selgitas kohtuistungil, et ta on prokuröriga sõlmitud kokkuleppest arusaanud, ta nõustub kokkuleppega. N.S on nõus temale esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga. Kokkuleppe on ta sõlminud vabatahtlikult.

Prokurör ja süüdistatava kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde.

Maakohtu seisukoht. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses on järgitud KrMS §-de 239-245 sätteid. Süüdistatav N.S, prokurör ja kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, mis annab alust kohtule veendumuseks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet.

Kohus leiab, et N.S tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistus vastavalt kokkuleppele.

KrMS § 175 lg1 p9 , 179 alusel kuulub N.S ’ elt väljamõistmisele sundraha, mille

suuruseks on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalamäära. Palga alammääraks on 4350 krooni ning seega on sundraha suuruseks 6525 krooni.

Otsuse tegemisel juhindub kohus muuhulgas KrMS §-dest 248-249, 180, 189, 318.

Kristel Pedassaar kohtunik