1-16-6328/20 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 8. juun 2017 kohtumajas il Jõhvi Kohtuasja number 1-16-6328 Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Kohtuasi

Viru Vangla materjalid K.F-i tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 08.06.2017 avalikul videokohtuistungil Süüdimõistetu K.F, isikukood XXX, xxx Kaitsja Määratud kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, ääras: kohus m

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata K.F .

Rahuldada vandeadvokaat Kaido Kooga K.F-ile taotlus ja määrata tema poolt osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 48 eurot (sh kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 40 8 eurot). eurot, käibemaks

Välja mõista K.F-ilt kriminaalmenetluse kulud: 48

eurot kaitsjatasu kohtuistungil osutatud õigusabi eest.

K.F tasuda kriminaalmenetluse kulud 12 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliameti arvelduskontole: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Nordea pangas nr EE401700017002872300 Danske Bank nr EE873300333499990003 Maksekorra 99916700061473 K.F 1-16- ldusele märkida viitenumber ning selgitus „ 6328 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud

suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

2

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule päeva jooksul alates päevast, 15 mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 24.05.2017 Viru Maakohtule materja kinnipeetava K.F-i lid tingimisi

enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.

K.F tunnistati süüdi Viru Maakohtu 05.09.2016 otsusega KarS § 424 järgi ja karistati KarS § 65 lg 2, § 76 lg 8 alusel vangistusega 1 aasta 2 kuud 10 päeva.

Karistuse kandmise algus 23.10.2016 02.01.2018. ja lõpp

T 28.05.2017. ingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine

Kinnipidamisasutusest K.F-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et

kinnipeetava puuduvad distsiplinaarkaristused. Isik o xxx l n läbinud sotsiaalprogrammi . 01.03.2017-31.05.2017 töötas majandustöödel koristajana. Ennetähtaegse vabanemise korral

soovib elama asuda aadressile x . Tegemist on 3- . Isikul on xx toalise, ahiküttega korteriga

algharidus, xxx. xxxl: 2009. xxx renoveerimisel umbes 6 kuud, Väidetavalt on töötanud a

2010. ja 2011. . xxx-s ja xxxxxx farm a tegeles juhutöödega, 2012 a s oskustöölisena,

töölisena. Isik töötas ametlikult alates 14.03.2016 kuni uue karistuseni is tootmistöölise xxxametikohal. Sissetulekuteks oli varasemalt isiku töötasu, emapalk ning sotsiaalsed toetused. Lähedasteks on abikaasa, kellega on neli ühist last. Samuti on toeks tema ema, kes elab xxx K.F on tuttavaid, kellega koos kuritarvitas alkoholi

ja kes võivad talle negatiivset

mõju avaldada Täitemenetlusregistri järgi on isikul rahalis nõude . i id summas 7171 eurot. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 41 %. Soodusteguriks on

alkoholi kuritarvitamine. Viru Vangla toetab K.F-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt elukaaslane, kellega on on kinnipeetava lähedasteks ne Vanemad pojad kasvavad xxx. Samuti on isikule li ühist last, kellest kaks kasvavad kodus.

vabaduses toeks tema ema, kes elab samuti xxx. Pere on xxx sotsiaalregistris, perele on määratud tugiisik. Võimaliku enne tähtaegse vabanemise korral on K.F võimalus

elama asuda aadressile xxx. Tegu 3-toalise avara, xxxahiküttega korteriga, mida pere üürib lt

xxx aastast 2014. Elukaaslane on kodune. t isikul a. Vabanemisjärgne garanteeritud töökoh puudub. Riskikäitumist vabaduses suurendab alkoholi kuritarvitamine, tegevuseta olek.

Prokurör (oma kirjalikus seisukohas 23-25) toetab K.F-i tl ennetähtaegset

vangistusest vabastamist. Kinnipeetav K.F-i ivsed vangistuses käitumise positi

asjaolud distsiplinaarkaristuste puudumine sotsiaalprogrammi xxx viitavad – ja läbimine

sellele, et süüdlane on teinud jõupingutusi õiguskuuleka elu suunas. Vangla iseloomustuse põhjal võib tema käitumist kogu vangistuse ajal hinnata nõuetekohaseks. Vabanedes on K.F

olemas sobiv elukoht ning lähedaste toetus. Neil asjaoludel leiab prokuratuur, et

kinnipeetav omab motivatsiooni enda varasemat käitumist muuta ja edaspidi elada

seaduskuulekalt. Vähetähtis pole ka asjaolu, et süüdlasel tuleb läbida veel suhteliselt pikk

katseaeg kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Prokuratuuri hinnangul esineb Siim

3

K.F-i puhul positiivseid asjaolusid, mis võimaldavad teda tingimisi enne tähtaega

vabastada taasühiskonnastamise huvides. Ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile

allutamine võiks olla K.F-i puhul tulemuslikum, kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Kriminaalhoolduse näol on süüdimõistetule tagatud abi kohaldumiseks ühiskonnas ning käitumiskontrollile allutamine tagab ka edasise käitumise piisava kontrolli K.F-i üle. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid

palju odavamate vahenditega. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega ning lisakohustuste panemisega.

K.F selgitas kohtuistungil, et ta teadvustab probleemi alkoholiga ja vabaduses hakkab sellega tegelema.

Kaitsja arvates in isiku ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. Isikul on elukoht ja

lähedaste toetus. Tema käitumine vanglas on hea. Läbitud on sotsiaalprogramm. Karistuse eesmärgid on seega saavutatud.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamuse ning arvestad kirjalikku seisukohta, leiab, et K.F vangistusest es prokuröri tuleb jätta

tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine põhjendatud.

KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest v

abastamise

otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid

tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest

vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise – tema käitumine ajal ning sellele järgnenud perioodil.

K.F on omandanud xxx Enda sõnul on töötanud erinevatel ehitustöödel. Vahetult

enne vangistust töötas alates 14.03.2016 tootmistöölisena xxx-is. Sissetulekuteks oli varasemalt isiku töötasu, emapalk ning sotsiaalsed toetused.

Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on neli kehtiv kriminaalkaristust. Teda at on karistatud 3- -l korral varguse eest, mis l korral mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise ja 1 on toime pandud grupi poolt, sissetungimisega.

Väärteokaristusi on süüdimõistetul kuus: 4 liiklusalast väheväärtusliku asja e rikkumiste ja 2 varguse eest.

Käesolev karistus on mõistetud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest.

Tähelepanuväärne on asjaolu, et süüdimõistetu oli vabastatud tingimisi ennetähtaegselt, ja pani kuriteo toime kehtiva katseaja jooksul.

K l koristajana. Isikul puuduvad innipeetav on olnud vangistuses hõivatud majandustööde vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused.

Süüdimõistetul on isikut tõendav dokument, ID-kaart, mis kehtib kuni 08.08.2017.

4

Vabanemise korral soovib elama asuda xxx. Tegemist on 3- korteriga. toalise, ahiküttega üüri Korterisse asub elama koos abikaasa ja kahe lapsega.

Isikul puudub vabanemisjärgne garanteeritud töökoht.

Kohus elukoht ning loeb positiivseks asjaolu, et kinnipeetaval on olemas vabanemisjärgne lähedas . Samas märgib kohus, et kinnipeetava vangistusest tingimisi ed (abikaasa ja kaks last) enne tähtaega vabastamine ei ole õigustatud ning oleks liialt ennatlik. siiski

Kohtu hinnangul annab näitab isiku varasem käitumine, nimelt korduv karistatus, et tal on välja kujunenud kindel, kriminaalne, käitumismuster.

Tuleb tähele panna, et kinnipeetava karistusaeg lõpeb aasta pärast. 02.01.2018, s.o pool ca e

Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on

saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku

tingimisi ennetähtaegne vabastamine põhjendamatu. Sealjuures on järelejäänud vangistuse

jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaledes näiteks sotsiaalprogrammides Isik on vanglas korduvalt ja uus kuritegu oligi ja/või jätkata töötamist. toime pandud pärast ennetähtaegset vabastamist katseajal.

Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on

vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse

õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud.

Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta

on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise

võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20 ).

Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumi s ja tema võimalus st vangla i vabaduses kogumis teiste asjaoludega.

Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema

elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe.

Teisisõnu – üüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla s

tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud

enne selle lõpptähtaja möödumist. Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistet

u

pingutusi ( olemasolu kindel elukoht ja lähedaste ning hea käitumine vangistuses) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav.

Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja

temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku

sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest.

5

Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik.

Kuivõrd K.F on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja viimase kuriteo pani ta toime katseajal (olles vabastatud tingimisi ennetähtaegselt v näitab see angistuse kandmisest),

kõik kogumis, et isik ei olegi seaduskuulekale elule orienteeritud. Samuti ei ole isiku

finantsstabiilsus kuidagi tagatud, sest puudub garanteeritud töökoht ja abikaasa on kodune.

See aga võib viia uute varavastaste kuritegude toimepanemiseni. Lisaks eksisteerib tutvusringkonnas halba mõju avaldavad sõpru.

Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega

võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse

kandmist vangistuses. Nii on teiste inimeste elu, tervise ja vara kaitseks põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu K.F-i temale Viru Maakohtu 05.09.2016 vangistuse kandmisest otsusega mõistetud tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.

/ Inna Kirsipuu kohtunik