1-15-9048/176 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

KOHTUOTSUS

EEST I VA B AR IIG I N IM EL

Kohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

Kriminaalasja number

Kohtukoosseis

Kohtuistungi sekretär

Tõlgid

Tartu Ringkonnakohus

8. juuni 2017 Tartu

1-15-9048

Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk

Margreth Adamson

Regina Laiapea

Alla Lašmanova

Kriminaalasi

Apelleeritud kohtuotsus

Anastassia Leppiku süüdistuses KarS § 394 lg 2 p 1,

Andrei Leppiku süüdistuses KarS § 256 lg 1, § 3891 lg 1,3

- § 22 lg 3, § 394 lg 2 p 1, § 344 lg 1 ning OÜ Terrasport

süüdistuses KarS § 394 lg 3 järgi üldmenetluses

Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 22. novembri 2016

otsus

Apellatsiooni esitajad

Süüdistatav

Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör

Rita Hlebnikova

Süüdistatav Andrei Leppiku kaitsja vandeadvokaat Leonid

Olovjanišnikov

Süüdistatavate Anastassia Leppiku ja OÜ

Terrasport kaitsja advokaat Deniss Matvejev

Kolmanda isiku N.V. esindaja vandeadvokaat Rene Varul

Süüdistatav Andrei Leppik

Andrei Leppik isikukood

37905072220; elukoht

XXX;

töökoht XXXX;

varem kriminaalkorras karistamata;

tõkendina kohaldatud vahistamist alates 12.11.2014.

Kaitsja

vandeadvokaat Leonid Olovjanišnikov

Anastassia Leppik

isikukood 47507092233;

Süüdistatav

elukoht XXX;

töökoht OÜ XXXX;

varem kriminaalkorras karistamata;

tõkendit kohaldatud ei ole.

Kaitsja

advokaat Deniss Matvejev

OÜ Terrasport

registrikood 12563599;

Süüdistatav

juriidiline aadress XXX;

esindaja Anastassia Leppik; varem

kriminaalkorras karistamata.

Kaitsja

advokaat Deniss Matvejev

Kohtuistungi toimumise aeg

6 . aprill 2017

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 22. novembri 2016 otsus osaliselt, see on:

1.1. Andrei Leppikule KarS § 256 lg 1 järgi esitatud süüdistuse mahu vähendamises.

1.2. Evelina Dream Travel OÜ (registrikood 12524435) osade konfiskeerimata jätmises ja

nende aresti alt vabastamises.

1.3. Kolmanda isiku N.V. (IK XXX ) nimele registreeritud sõiduauto Mazda 3 reg nr

XXX (VIN-kood XXX ) konfiskeerimises KarS § 832 lg 2 p 1 alusel.

2. Teha nimetatud osas uus otsus, millega:

2.1. Süüdi mõista Andrei Leppik KarS § 256 lg 1 järgi prokuröri apellatsioonis taotletud

süüdistuse mahus, see on kuritegeliku ühenduse, kuhu kuulusid - V.P. , S.E., V.D., R.L.,

T.T., T.A., R.J., O.G., A.R. - loomises ja juhtimises, jättes mõistetud karistuse

muutmata.

2.2. Konfiskeerida KarS § 832 lg 1 alusel kolmandale isikule M.L. (IK XXX) kuuluv

Evelina Dream Travel OÜ (registrikood 12524435) osa nimiväärtusega 1250 eurot ning

Andrei Leppikule (IK 37905072220) kuuluv Evelina Dream Travel OÜ (registrikood

12524435) osa nimiväärtusega 1250 eurot.

2.3. Jätta Evelina Dream Travel OÜ (registrikood 12524435) osad, mis arestiti Viru

Maakohtu 30.12.2014 ja 15.01.2015 määrustega, kuni konfiskeerimise nõude täitmiseni

aresti alla.

2.4. Mõista kolmandalt isikult N.V. lt (IK XXX ) KarS §-de 832 lg 1 ja 84 alusel

konfiskeerimise asendamisena välja 1500 eurot.

2.5. Nimetatud nõude täitmiseni jätta Viru Maakohtu 15.01.2015 määrusega arestitud

sõiduauto Mazda 3 reg nr XXX (VIN-kood XXX ) aresti alla.

3. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

4. OÜ Terrasport taotlus kahju hüvitamiseks jätta SKHS § 5 lg 4 alusel rahuldamata.

5. Prokuröri apellatsioon rahuldada täielikult, kolmanda isiku esindaja apellatsioon

rahuldada osaliselt, ülejäänud apellatsioonid jätta rahuldamata.

6. Määrata Grandman Law Firm Advokaadibüroole makstava riigi õigusabi tasu

suuruseks Deniss Matvejevi poolt apellatsioonimenetluses süüdistatav Anastassia

Leppikule osutatud riigi õigusabi eest 449,52 eurot, sealhulgas käibemaks 74,92 eurot.

7. Mõista Anastassia Leppikult välja menetluskulude katteks 449,52 eurot Eesti Vabariigi

kasuks.

8. Menetluskulu 449,52 eurot tuleb Anastassia Leppikul tasuda 30 päeva jooksul

käesolevale otsusele lisatud makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri

märkimine on kohustuslik.

9. Määrata Grandman Law Firm Advokaadibüroole makstava riigi õigusabi tasu

suuruseks Deniss Matvejevi poolt apellatsioonimenetluses süüdistatavale OÜ Terrasport

osutatud riigi õigusabi eest 449,52 eurot, sealhulgas käibemaks 74,92 eurot.

10. Mõista OÜ-lt Terrasport välja menetluskulude katteks 449,52 eurot Eesti Vabariigi

kasuks.

11. Menetluskulu 449,52 eurot tuleb OÜ-l Terrasport tasuda 30 päeva jooksul käesolevale

otsusele lisatud makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on

kohustuslik.

12. Välja mõista Eesti Vabariigilt Andrei Leppiku kasuks 3840 eurot, sealhulgas

käibemaks 640 eurot, apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsus tehakse teatavaks ringkonnakohtu kantselei kaudu 8. juunil 2017 ja samast kuupäevast

on kohtumenetluse pooltel sellega võimalik tutvuda.

Kassatsiooniõiguse kasutamisel tuleb kassatsioon esitada kirjalikult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates 9. juunist 2017.

Maakohtu otsus

1. Viru Maakohtu 22.11.2016 otsusega mõisteti Andrei Leppik KarS § 3891 lg 1,3 - § 22 lg 3 ja §

344 lg 1 järgi süüdi. KarS § 63 lg 1 kohaselt mõisteti talle KarS § 3891 lg 1,3 - § 22 lg 3 alusel

karistuseks 2 aastat vangistust. Samuti tunnistati Andrei Leppik süüdi KarS § 256 lg 1 järgi ning

mõisteti karistuseks 7 aastat vangistust ja KarS § 394 lg 2 p 1 järgi ning mõisteti karistuseks 3

aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeimaga ning mõisteti

liitkaristuseks 7 aastat vangistust alates 12.11.2014.

2. Samuti tunnistati Anastassia Leppik KarS § 394 lg 2 p 1 järgi süüdi ning mõisteti karistuseks 2

aastat vangistust. KarS § 73 lg 1,3 alusel jäeti mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui

Anastassia Leppik ei pane 2 aastase katseajal kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

3. OÜ Terrasport tunnistati süüdi KarS § 394 lg 3 järgi ning mõisteti rahaliseks karistuseks 4000

eurot.

4. Samuti konfiskeeriti KarS § 83² lg 2 p 1 alusel kolmanda isiku N.V. nimele registreeritud

sõiduauto Mazda 3 reg.nr XXX, mis on arestitud Viru Maakohtu 15.01.2015 määrusega. Aresti alt

vabastati Viru Maakohtu 30.12.2014 ja 15.01.2015 määrustega arestitud Evelina Dream Travel

OÜ (registrikood 12524435) osad. Ülejäänud osas vara konfiskeerimise otsustusi vaidlustatud ei

ole.

5. Andrei Leppiku ja OÜ Terrasport taotlused kahju hüvitamiseks jäeti SKHS § 18 lg 2 alusel

rahuldamata.

6. Andrei Leppikut süüdistatakse KarS § 3891 lg 1 ja 3 - § 22 lg 3 alusel selles, et ta aitas

ajavahemikul 01.01.2014 kuni 12.11.2014 kaasa OÜ Atümat, OÜ Well Tehnoloogia, OÜ Vitkor,

AS-i Jumax käibedeklaratsioonides valeandmete esitamisele, millega jäi riigieelarvesse

maksudena laekumata 283 281,41 eurot. Maksupettuste toimepanemise eesmärgil soetas Andrei

Leppik koos V.P. ja S.E. iga variettevõtted nimega OÜ L.A. Lawfirm, OÜ Discompany, OÜ

Scout Productions ja OÜ Kuldne Marketing, millest igaüks oli kasutusel paari kuu jooksul,

misjärel asendati kasutusel olnud äriühing uuega, et vältida maksukohustuse rikkumisest

tulenevat Maksu- ja Tolliameti tähelepanu. Kõik nimetatud variäriühingud olid Andrei Leppiku ja

V.P. juhtimise ja kontrolli all. Lisaks eelnimetatud variäriühingutele kasutati maksupettuste

toimepanemise vahendajana V.D. i poolt soetatud ja tema kontrolli all olevate variettevõtete -

OÜ Triomer Pluss, OÜ BCC & Partners, OÜ BCC G.S.P, OÜ Shamila ja MV Lifestyle Group

OÜ nimelt väljastatud võltsarveid. Esitatud võltsarvete alusel variäriühingute pangakontodele

laekunud rahad võeti välja ATM-idest või suuremate summade puhul kasutati sularaha

väljavõtmiseks AS-ide Tavid ja Eurex Capital teenuseid. Arveveski teenuse kasutajad tasusid

saadud võltsarvete eest 10% väljastatud võltsarve kogusummast.

7. Maakohus leidis, et Andrei Leppiku süü KarS § 3891 lg 1 ja 3 - § 22 lg 3 järgi on tõendamist

leidnud. Maakohus tuvastas, et OÜ L.A Lawfirm, OÜ Discompany, OÜ Scout Productions, OÜ

Kuldne Marketing, OÜ Triomer Pluss, OÜ Shamila, OÜ BCC&Partners, OÜ BCC G.S.P ja OÜ

MV Lifestyle Group ei osutanud ega müünud süüdistuse esemeks olevatel arvetel näidatud

teenuseid ja kaupu. Arvetel kajastatud tehingud olid näilikud ja tegelikkuses OÜ L.A Lawfirm,

OÜ Discompany, OÜ Scout Productions, OÜ Kuldne Marketing, OÜ Triomer Pluss, OÜ Shamila,

OÜ BCC&Partners, OÜ BCC G.S.P, OÜ MV Lifestyle Group ning OÜ Vitkor, AS Jumax, OÜ

Well Tehnoloogia, OÜ Atümat vahel KMS § 4 lg 1 p 1 tähenduses käivet ei toimunud (otsus lk

16-43).

8. Tulenevalt maksukorralduse seaduse § 83 lg 4 ei võeta näilikku tehingut maksustamisel arvesse.

Kui näilik tehing tehakse teise tehingu varjamiseks, kohaldatakse maksustamisel varjatud tehingu

kohta käivaid sätteid. Antud juhul ei ole aga kohtule esitatud andmeid, et tehingud oleks tehtud

mõne teise tehingu varjamiseks. Seega ei tekkinud OÜ-l Vitkor, ASil Jumax, OÜ-l Well

Tehnoloogia ja OÜ-l Atümat ka sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Kõnealuste arvete

koostamise ja raamatupidamises kajastamise eesmärgiks oli luua mulje sisendkäibemaksu

mahaarvamise õiguse olemasolust või tegelikkuses olemasolevat õigust suurendada. Näilike

tehingute abil omandasid OÜ Vitkor, AS Jumax, OÜ Well Tehnoloogia, OÜ Atümat alusetu

õiguse sisendkäibemaksu mahaarvamiseks tasumisele kuuluvast käibemaksust. Kokku vähendati

tasumisele kuuluvat käibemaksu 271 404,73 euro võrra (OÜ Vitkor summas 66031,55 eurot; AS

Jumax 41446,06 eurot; OÜ Well Tehnoloogia 83296,78 eurot; OÜ Atümat 80 630,34 eurot).

9. OÜ-l Vitkor, ASil Jumax, OÜ-l Well Tehnoloogia ja OÜ-l Atümat puudus õigus vastavalt KMS §

29 lg-le 1 tasumisele kuuluvast käibemaksust maha arvata variettevõtete fiktiivsetel arvetel

kajastatud käibemaksu ja seega deklareerisid nad viidatud arvete alusel alusetult

sisendkäibemaksu. OÜ Vitkor, AS Jumax, OÜ Well Tehnoloogia ja OÜ Atümat ei olnud saanud

KMS § 29 lg 3 p 1 kohaseid kaupu ja teenuseid ettevõtetelt OÜ L.A Lawfirm, OÜ Discompany,

OÜ Scout Productions, OÜ Kuldne Marketing, OÜ Triomer Pluss, OÜ Shamila, OÜ

BCC&Partners, OÜ BCC G.S.P ja OÜ MV Lifestyle Group ning nende nimelt esitatud arved olid

näilikud ega vastanud KMS §-s 37 sätestatud nõuetele. OÜ-l Vitkor, ASil Jumax, OÜ-l Well

Tehnoloogia ja OÜ-l Atümat puudus sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus tulenevalt KMS § 31

lg-st 1. OÜ Vitkor, AS Jumax, OÜ Well Tehnoloogia ja OÜ Atümat ning nende esindajate V.S.,

O.S., A.R., O.G., V.P. ja V.N. taoline tegevus on käsitletav KarS § 3891 lg 1 ja 3 tunnustele

vastava teona.

10. Variettevõtete OÜ L.A Lawfirm, OÜ Discompany, OÜ Scout Productions, OÜ Kuldne

Marketing, OÜ Triomer Pluss, OÜ Shamila, OÜ BCC&Partners, OÜ BCC G.S.P ja OÜ MV

Lifestyle Group nimelt fiktiivsete arvete vormistamist ning nende toimetamist äriühingutele OÜ

Vitkor, AS Jumax, OÜ Well Tehnoloogia ja OÜ Atümat juhtis ja korraldas Andrei Leppik.

Kuivõrd

neid

arveid

kasutati

käibemaksudeklaratsioonides

valeandmete

esitamiseks

maksukohustuse vähendamise eesmärgil, siis tuleb Andrei Leppiku tegevust arvete koostamisel ja

deklaratsioonide esitajatele kättesaadavaks tegemisel käsitleda kuriteovahendi andmisena, st

ainelise kaasabina KarS § 22 lg 3 tähenduses. Kuivõrd Andrei Leppik juhtis lisaks fiktiivsete arvete

koostamisele nö terviklikku skeemi, mis võimaldas ettevõtjatel näidata saadud arveid võimalikult

tõepärastena (tehes variettevõtete kontodele arvete alusel ka makseid), siis võib Andrei Leppiku

tegevust käsitleda ka vaimse kaasabina kuriteoplaani väljatöötamisel.

11. Andrei Leppiku juhitud kuritegelik skeem näitab, et ta oli kehtivatest maksuseadustest tulenevatest

nõuetest väga hästi teadlik. Skeemi väljatöötamisel oli arvestatud kehtivaid norme ning püütud

leida lahendusi, kuidas neid nõudeid eirata viisil, mis ärataks kõige vähem kahtlust.

Variäriühinguid kasutati väga lühikest aega, nende juhatuse liikmeid valiti hoolikalt, et nad ei

tekitaks kahtlust pankades, kus kontosid avamas käidi. Seega sai Andrei Leppik väga hästi aru, et

oma tegevusega aitab ta kaasa maksupettuste toimepanemisele ning see oligi tema eesmärgiks

-osutada maksupettuste sooritamiseks kaasabi ning teenida selle eest kriminaaltulu. Andrei Leppiku

väited selle kohta, et ta osutas lihtsalt tuttavatele vahendusteenuseid ning kaubad ja teenused

tegelikkuses liikusid, ei ole arvete mahtu arvestades eluliselt usutav. Ka jälitustoimingute

protokollides fikseeritud andmetest nähtub, et Andrei Leppik kulutas kõnealuse kaasabi

korraldamisele suure osa oma ajast. Kindlasti ei saa seda käsitleda mõne tuttava juhusliku

aitamisena. Pigem oli variettevõtete soetamise, arvete koostamise ning rahade liikumise

korraldamine tema jaoks igapäevane pidev tegevus ja põhiline sissetuleku allikas.

12. Kõike eelnevat kokkuvõttes jõudis maakohus järeldusele, et Andrei Leppiku tegevuses on

tuvastatud KarS § 22 lg 3 – 3891 lg 1 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivsed ja subjektiivsed

tunnused – tahtlik kaasaaitamine maksuhaldurile valeandmete esitamisele maksukohustuse

vähendamise eesmärgil, kui sellega varjatakse maksukohustust suurele kahjule vastava summa

võrra või enam.

13. Süüdistuses on Andrei Leppikule heidetud ette ka KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo,

s.o dokumendi võltsimise, toimepanemist. Võltsimine seisnes selles, et maksupettuste

toimepanemise eesmärgil soetas Andrei Leppik ajavahemikul 03.01.2014 kuni 12.11.2014

variettevõtted OÜ L.A. Lawfirm, OÜ Discompany, OÜ Scout Productions ja OÜ Kuldne

Marketing. Kasutades kontrolli nimetatud ettevõtete üle, võltsis Andrei Leppik tahtlikult nende

ettevõtete nimelt raamatupidamisdokumente (peamiselt arveid), mida saajad (tegutsevad

äriühingud)

kasutasid

oma

raamatupidamises

alusdokumentidena

maksuhaldurile

deklaratsioonide esitamisel eesmärgiga arvestada käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksu, mille

arvelt vähendada ettevõtte maksukohustust. Ettevõtete nimelt koostatud dokumendid olid

võltsitud, kuna need ei kajastanud reaalseid tehinguid, kokkuleppeid, kauba ostu-müüki ega

teenuste osutamist. Võltsitud dokumentide alusel oli aga võimalik tõendada tegelikult toimumata

tehingute toimumist, saada õigust teostada pangaülekandeid, nn rahade kontodele ülekandmist ja

väljamaksmist, samuti vabaneda kohustusest tasuda õiguspäraselt makse. Andrei Leppik on

võltsinud enda kontrolli all olevate variäriühingute nimelt hulgaliselt erinevaid arveid ning

edastanud

need

tegutsevatele

äriühingutele,

kes

on

kajastanud

võltsitud

arveid

käibedeklaratsioonides maksukohustuse vähendamise eesmärgil.

14. Süüdistuses on loetletud kokku 92 arvet, mis on koostatud osaühingute L.A Lawfirm,

Discompany, Scout Productions ja Kuldne Marketing nimelt. Arvete adressaatidena on märgitud

äriühingud Atümat, Vitkor, Well Tehnoloogia ja Jumax. Maakohus leidis, et 10 arve osas ei ole

KarS § 344 objektiivsete tunnuste, st dokumendi võltsimine, esinemist tõendatud (otsus lk 45).

Ülejäänud arvetega seonduvalt on maakohus tuvastanud, et tegelikkuses ei ole osaühingud L.A

Lawfirm, Discompany, Scout Productions ja Kuldne Marketing äriühingutele Atümat, Vitkor,

Well Tehnoloogia ja Jumax arvetel näidatud teenuseid osutanud ja kaupu müünud. Hoolimata

sellest kasutasid aga viimased neid arveid oma raamatupidamises alusdokumentidena, et

suurendada sisendkäibemaksu ning vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu. Samuti on kohus

tuvastanud, et osaühingud L.A Lawfirm, Discompany, Scout Productions ja Kuldne Marketing

olid variäriühingud ning nende tegelikuks juhiks oli Andrei Leppik, kes korraldas muu hulgas ka

kõnealuste arvete koostamist ning äriühingutele Atümat, Vitkor, Well Tehnoloogia ja Jumax

üleandmist. Maakohus luges tõendatuks, et Andrei Leppik oli teadlik, et arvetes kajastuv teave ei

vasta tegelikkusele ning millisel eesmärgil ettevõtjad fiktiivseid arveid tellisid ning milleks neid

kasutati. Seega on tuvastatud ka fakt, et Andrei Leppik koostas kõnealused arved teades, et nende

sisu ei vasta tegelikkusele ning neid kasutatakse eesmärgiga vabaneda kohustustest (st vähendada

tasumisele kuuluvat käibemaksu).

15. Maakohus leidis, et Andrei Leppiku tegevuses esinevad KarS § 344 lg 1 objektiivsed ja

subjektiivsed tunnused. Samas tuleb aga tõdeda, et kõnealuste arvete koostamine ja ettevõtjatele

esitamise faktilised asjaolud kattuvad ning sisustavad ka maksupettusele kaasaaitamise etteheidet.

Antud juhul on tegemist olukorraga, kus Andrei Leppik on maksupettuste toimepanemisele

kaasaaitamisega täitnud ühtlasi ka KarS § 344 järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnused. Seega

tulenevalt KarS § 63 lg-st 1 tuleb nende tegude eest karistuse mõistmisel lähtuda siiski ainult ühest

kuriteokoosseisust (otsus lk 45-46).

16. Andrei Leppikut süüdistatakse KarS § 256 lg 1 järgi selles, et tema koos V.P. ga organiseeris

Ida-Virumaal püsivalt toimiva kuritegeliku ühenduse, kuhu kuulusid S.E. , V.D. , R.L. , T.T. , I.J.

, S.A. , T.A. , V.V. , R.J. , O.G. ja A.R. ning mille tegevus oli suunatud KarS § 389¹ lg 1 ja 3

ning KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemisele, täpsemalt

variäriühingute nimelt võltsarvete esitamisele tegutsevatele äriühingutele, mille tulemusel jäi

riigieelarvesse käibemaksuna laekumata kokku üle 501 114,09 euro. Kuritegeliku ühenduse

liikmed olid allutatud rangele juhtimisstiilile, nende rollid olid jaotatud ja nad täitsid erinevaid

kindlaksmääratud ülesandeid. Andrei Leppiku ülesandeks koos V.P. ga oli ühenduse tegevuse

juhtimine, mis seisnes kuritegeliku ühenduse töö koordineerimises ja korralduste ning juhiste

andmises ühenduse

liikmetele nii otse kui S.E. i vahendusel. Lisaks koostas A. Leppik arveid kõigi nelja

variäriühingu nimelt, mis olid otseselt tema kontrolli all, kontrollis nende variäriühingute

pangakontosid, kuhu tegutsevad äriühingud võltsarvete alusel rahasid kandsid ja jaotas laekunud

summad erinevates pankades asuvate kontode vahel, et lihtsustada ning kiirendada summade

sularahas väljavõtmist. Samuti edastas Andrei Leppik võltsarvete tellimusi V.D. ile, kes

omakorda korraldas võltsarvete väljastamist enda kontrolli all olevate variäriühingute nimelt ning

pangakontodele laekunud sularaha väljavõtmist ja toimetamist Andrei Leppiku kätte. Lisaks

koostas ja esitas Andrei Leppik maksuhaldurile enda kontrolli all olevate variettevõtete nimelt

maksudeklaratsioone ja käitles variäriühingute pangakontodelt välja võetud sularaha, sh tagastas

kokkulepitud summasid arveveski teenust kasutanud äriühingutega seotud isikutele. Andrei

Leppiku ja V.P. juhitava kuritegeliku ühenduse poolt osutati arveveski teenust kokku 37

tegutsevale äriühingule. Andrei Leppiku ja V.P. poolt loodud kuritegeliku ühenduse liikmete

poolt on variäriühingute nimelt koostatud ja edastatud 37-le tegutsevale ettevõttele näilikke

arveid kogusummas 3 118 815,19 eurot, millest kuritegeliku ühenduse liikmete käsutusse ja

kasutusse jäi 10 % arvete kogusummast ehk 311 881 eurot.

17. Maakohtu hinnangul on tuvastatud, et KarS § 3891 järgi kvalifitseeritavate maksupettuste

sooritamise soodustamiseks oli loodud kuritegelik ühendus, mida juhtisid Andrei Leppik ja V.P. ,

tehes koos juhtimisotsuseid ning andes juhiseid teistele ühenduse liikmetele millal ja milliseid

toiminguid on vaja täpselt teostada – nt osta uus variäriühing, otsida uus variisik, avada uus

pangakonto, koostada arveid, teha ülekandeid, võtta sularaha välja, anda sularaha üle jne. Andrei

Leppiku ja V.P. juhiste alusel tegutsesid S.E. ning V.D. . Viimane on kinnitanud seda ka

kohtus antud ütlustes (27.04.2016 protokoll). S.E. ja V.D. tegid variäriühingute nimelt

tehinguid nii isiklikult kui andsid selleks omakorda juhiseid ka teistele isikutele. Täiendavalt

väärib tähelepanu, et telefonikõnedest nähtuvalt tegelesid mõlemad Tallinnas välja võetud

sularaha Andrei Leppiku kätte toimetamisega. Maakohtule esitatud tõendid kinnitavad, et

kuritegeliku ühenduse tegevus toimus pikema perioodi jooksul ning oli äärmiselt intensiivne.

Ühenduse liikmed tegid igapäevaselt toiminguid kuritegeliku tegevuse jätkuva toimimise

huvides ning olid orienteeritud vältavate kuritegude sooritamisele.

18. Maakohus leidis, et Andrei Leppiku tegevuses on tuvastatud KarS § 256 lg 1 objektiivsed tunnused

- kuritegeliku ühenduse juhtimine. Andrei Leppiku panus kuritegeliku ühenduse toimimisse oli

äärmiselt suur, ta pidas igapäevaselt kümneid telefonikõnesid, et ühenduse tegevust juhtida ja

kontrollida, jälgis laekumisi variäriühingute kontodel, koostas fiktiivseid arveid, tegeles sularaha

üleandmisega jne. Neil asjaoludel on üheselt tuvastatud, et tema tegevus oli eesmärgipärane ja

suunatud kuritegeliku ühenduse juhtimisele ning seeläbi kriminaaltulu teenimisele. Seega esinevad

Andrei Leppiku käitumises ka KarS § 256 lg 1 subjektiivsed tunnused, so teo toimepanek

kavatsetult (otsus lk 47-52)

19. Andrei Leppikut, Anastassia Leppikut ja Terrasport OÜ-d süüdistatakse grupis rahapesu

toimepanemises KarS § 394 lg 2 p 1 ja lg 3 järgi, mis seisnes Andrei Leppiku loodud kuritegeliku

ühenduse poolt ajavahemikul 03.01.2014 kuni 12.11.2014 toimepandud maksupettuste ja

võltsimise tulemusel saadud kriminaaltulu kokku summas 311 881 eurot tegeliku omaniku ning

vara kuritegelikku päritolu varjamises, eesmärgiga suunata kuritegelikke vahendeid legaalsesse

majandussüsteemi. Selleks tehti Anastassia Leppiku arvelduskontole nr XXXX AS-s Swedbank

maksupettuste ja võltsimiste toimepanemise tulemusel saadud kriminaaltulu arvelt sissemakseid

summas 10 970 eurot. Lisaks kandis Andrei Leppik Anastassia Leppiku arvelduskontole

kriminaaltulu omaniku varjamise eesmärgil sularaha kogusummas 9 500 eurot oma lähisugulaste

S.L. , L.L. ja N.K. i kaudu. Süüdistuse kohaselt kandis Anastassia Leppik Terrasport OÜ juhatuse

liikmena Andrei Leppiku juhendamisel oma isiklikult pangakontolt raha kogusummas 20 195

eurot osade kaupa Terrasport OÜ pangakontole nr EE202200221059352148 AS-s Swedbank

selgitustega „põhikapitali sissemakse“ ja „aruanne alusele“. Seeläbi suunati

eelnevalt

maksukuritegudest saadud kriminaaltulu summas 20 195 eurot selle tegeliku omaniku ja

ebaseadusliku päritolu varjamise eesmärgil riigi majandussüsteemi, kasutades raha Terrasport

OÜ-le renditud ruumide aadressil Keskväljak 4 Jõhvis renoveerimisel spordiklubiks ja äriühingule

erinevate seadmete soetamisel.

20. Maakohtu hinnangul asjaolud kogumis annavad alust arvata, et ettevõtte tegelikuks juhiks oli

Andrei Leppik ning Anastassia Leppik oli vormistatud äriühingu juhatuse liikmeks üksnes Andrei

Leppiku osaluse varjamiseks (otsus lk 53-54). N.K. i, L.L. ja S.L. kontodest nähtub, et süüdistuses

märgitud ulatuses sularaha sissemaksed ning ülekanded oma lähedastele ei ole tavapärased,

süüdistuse perioodile eelnenud nelja aasta jooksul ei ole taolist tegevusmustrit esinenud. Seega ei

pea paika väide, et lähedaste rahaline aitamine on nö tavapärane. Antud juhul nähtub aga kontode

väljavõtetest, et mingil põhjusel sooviti, et Anastassia Leppikule antavad summad oleksid kantud

üle just panga ülekandega, mitte aga sularahas (otsus lk 55). Analoogne käitumismuster ilmneb ka

Anastassia Leppiku tuttavate L.K. , Z.D. , O.T. , A.M. ja J.O. puhul (otsus lk 55-56). Maakohus

jõudis tõendeid kogumis hinnates veendumusele, et tunnistajate ütlused laenu andmise asjaolude

kohta ei ole usaldusväärsed. Analüüsides Anastassia Leppiku pangakontot, on näha, et kontole on

aastate jooksul pidevalt tehtud sularaha sissemakseid. Arvestades siinkohal asjaolu, et kõik

kõnealused ülekanded Anastassia Leppiku kontole toimusid vahetult enne seda kui Anastassia

Leppik tegi sissemakseid OÜ Terrasport arvelduskontole, on ainus mõistlik põhjendus, miks antud

juhul oli vaja, et summad laekuks just ülekandega, mitte aga Anastassia Leppiku enda sularaha

sissemaksena, on see, et sooviti näidata, et OÜ Terrasport kontole kantud rahalised vahendid

pärinevad konkreetsetelt isikutelt saadud laenudest ehk teisisõnu sooviti näidata, et ettevõtte arvele

laekuv raha pärineb seaduslikest allikatest.

21. Arvestades Anastassia Leppiku sissetulekute suurust, mis tema enda sõnul on lähedane

miinimumpalgale (ka Maksu- ja Tolliameti andmetel on Anastassia Leppik saanud aastatel

2010-2014 tulumaksuga maksustavaid väljamakseid ligikaudu 3000 – 4500 eurot aastas), on

põhjust arvata, et sissemaksete ja ülekannete tegemiseks antud rahad ei pärinenud Anastassia

Leppikult endalt. Kuivõrd samal ajal on Anastassia Leppik öelnud, et ta sai pidevalt sularaha

Andrei Leppikult ning on tuvastatud, et Andrei Leppik teenis suures ulatuses kriminaaltulu, on

kohtu hinnangul piisavalt alust arvata, et Anastassia Leppiku kontole ning sealt omakorda OÜ

Terrasport kontole laekunud rahad pärinesid tegelikkuses Andrei Leppikult. Taolist järeldust

kinnistab ka see, et ettevõtte faktiline juht oli just Andrei Leppik, mistõttu oli eelkõige tema huvi

saada ettevõtte kontole legaalsena näivaid rahalisi vahendeid, mida kasutada ettevõtte

arendamiseks. Selleks, et kuritegelikul teel teenitud sularaha tegelikku päritolu varjata ning

suunata raha legaalsesse majandustegevusse, kasutas Andrei Leppik oma abikaasa Anastassia

Leppikut, tema tuttavaid, oma perekonna liikmeid ja nende pangakontosid, et teha selle varaga

mitmeid toiminguid enne OÜ Terrasport kontole kandmist ning raskendada seeläbi vara tegeliku

omaniku ja päritolu tuvastamist.

22. Samuti tuvastas maakohus, et OÜ-le Terrasport ülekannete teostamisel kasutatud Anastassia

Leppiku arvelduskontole on tehtud sularaha sissemakseid mitte 10 970 euro, vaid 4970 euro

ulatuses (otsus lk 57).

23. Maakohus tuvastas rahapesu objektiivsete tunnuste esinemise kokku 14 195 euro ulatuses (otsus

lk 57 lõpp).

24. Maakohtu hinnangul ei ole usutav Anastassia Leppiku väide, et ta ei teadnud, mil viisil abikaasalt

saadud raha on teenitud. Anastassia Leppik pidi vähemalt möönma Andrei Leppikult saadud

rahaliste vahendite ebaseaduslikku päritolu ning selle varjamiseks tehingute teostamist. Seda

kinnitab viis, kuidas L.K. , Z.D. , O.T. , A.M. , J.O. , L.L. , S.L. ja N.K. i kaudu kanti raha tema

kontole ja sealt edasi OÜ-le Terrasport. Kuivõrd enamik nendest isikutest on Anastassia Leppiku

tuttavad ja N.K. tema X, siis on ilmne, et nende isikute abi ei saanud kasutada ilma, et Anastassia

Leppik oleks sellest teadlik. Vastupidi, tuvastatud asjaolud annavad alust arvata, et Anastassia

Leppik pöördus ise nende isikute poole sularaha sissemaksete ja ülekannete tegemiseks ja sai seega

väga hästi aru, et osaleb ebaseaduslikult teenitud raha päritolu ja omaniku varjamises. Puudub

igasugune mõistlik selgitus, miks pidanuks Anastassia Leppik paluma teha taolisel viisil teiste

isikute kaudu sissemakseid ja ülekandeid, kui tal puudus alus arvata, et tegemist on kuritegelikul

teel teenitud tuluga.

25. OÜ-ga Terrasport seoses märkis maakohus, et ettevõtet juhtinud isik, samuti ettevõtte formaalne

omanik ja juht olid teadlikud, et Anastassia Leppikult ettevõtte kontole laekunud summad

pärinevad mittelegaalsetest allikatest. Kõnealuseid summasid kasutati ettevõtte arendamiseks

-spordisaalide väljaehitamiseks ning inventari soetamiseks. Kuivõrd Anastassia Leppiku kontolt

laekunud summad moodustasid enamuse ettevõtte rahalistest vahenditest, siis on spordisaali

väljaehitamine toimunud valdavalt rahapesu objektiks olnud vara arvelt. OÜ Terrasport planeeris

alustada legaalsete teenuse osutamist ja tulu teenimist ruumides ning treeningseadmetega, mis olid

saadud kriminaaltulu arvelt. Seeläbi soovis ettevõte varjatult suunata kriminaaltulu legaalsesse

ärisse selleks, et teenida selle arvelt hiljem legaalset tulu. Kogu kirjeldatud rahapesu skeem toimis

OÜ Terrasport huvides, st ettevõtte arendamiseks rahaliste vahendite saamiseks ning ettevõte

osales rahapesu skeemis läbi formaalse juhatuse liikme Anastassia Leppiku ja faktilise juhi Andrei

Leppiku.

26. Eelnevat kokkuvõttes on maakohtu hinnangul tuvastatud Andrei Leppiku ja Anastassia Leppiku

tegevuses KarS § 394 lg 2 p 1 ja OÜ Terrasport tegevuses KarS § 394 lg 3 objektiivsete ja

subjektiivsete tunnuste esinemine.

Prokuröri apellatsioon

27. Viru Maakohtu 22.11.2016 otsuse peale esitas apellatsiooni ringkonnaprokurör R. Hlebnikova, kes

palub maakohtu otsuse osalist tühistamist, s.o Evelina Dream Travel OÜ osade aresti alt

vabastamise osas materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja KrMS § 339 lg 2 mõttes

kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu, millega kaasnes ebaseaduslik kohtuotsus.

Prokurör palub uue kohtuotsuse tegemist, millega tunnistada Andrei Leppik süüdi KarS § 256 lg

1 alusel kuritegeliku ühenduse loomises ja juhtimises, kuhu kuulusid peale V.P. , S.E. i, V.D. i

ka R.L. , T.T. , O.G. , A.R. , T.A. ja R.J. . Samuti palutakse KarS § 832 lg 1 alusel konfiskeerida

Andrei Leppiku arvel omandatud, kuid kolmandale isikule M.L. kuuluv äriühingu Evelina

Dream Travel OÜ osa nimiväärtusega 1 250 eurot ning Andrei Leppikule kuuluv äriühingu

Evelina Dream Travel OÜ osa nimiväärtusega 1 250 eurot.

28. Ülejäänud osas prokurör maakohtu otsust ei vaidlusta.

29. Apellant leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada tõendite ebaõige hindamise ja sellest tulenevalt

väära materiaalõiguse kohaldamise tõttu, mis viis maakohtu järeldused mittevastavusse faktiliste

asjaoludega ning põhjendamatult kitsendas Andrei Leppikule esitatud süüdistust KarS § 256 lg 1

alusel. Maakohus on asunud ekslikult seisukohale, et süüdistuses märgitud faktilised asjaolud ei

ole piisavad Andrei Leppikule kuritegeliku ühenduse loomise kvalifitseerimiseks (otsus lk 47).

Maakohus on jätnud tähelepanuta, et kuritegeliku ühenduse loomise, s.o KarS § 256 lg 1

objektiivse koosseisu sisustab lisaks selle rajamisele ka kuritegeliku käitumise skeemi

väljatöötamine ehk antud juhul kuritegeliku ühenduse poolt maksukuritegude toimepanemisele

kaasaaitamine selleks eesmärgiks loodud ja väljatöötatud variäriühingute nimelt väljastatud

fiktiivsete arvete skeemi alusel.

30. A. Leppikule KarS § 256 lg 1 järgi esitatud süüdistusest nähtub, et A. Leppiku poolt loodud ja

juhitud püsivasse ühendusse kuulusid peale tema veel käesoleva otsuse p-s 27 nimetatud isikud.

Arvesse võttes eelviidatud kuritegeliku ühenduse poolt toime pandud kuritegude ulatust ja

episoodide arvu, ei oleks nende toimepanemine ilma usaldusväärsete püsivasse ühendusse

kuuluvate liikmete ühise panuseta kuritegeliku ühenduse tegevusse olnud reaalselt võimalik.

31. Apellant ei taotle V.V. , S.A. ja I.J. tunnistamist kuritegeliku ühenduse liikmeteks, kuna

04.10.2016 on V.V. ja 26.09.2016 S.A. suhtes KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel kriminaalmenetlus

kahtlustuses KarS § 255 lg 1 järgi lõpetatud. I.J. le ei ole kahtlustust KarS § 255 lg 1 alusel esitatud.

32. Maakohus märkis otsuses, et kuritegeliku ühenduse liikmelisuse hindamiseks ei ole piisav üksnes

väidetavalt ühingusse kuulunud isikute loetlemine. Süüdistuses tuleb üheselt välja tuua nende

isikute roll ning ülesanded, mida nad ühenduses täitsid. Kuivõrd nimetatud isikute puhul

süüdistuses vastavaid faktilisi asjaolusid ei kajastu, siis ei hinda kohus, kas ja millises rollis need

isikud ühendusse panustasid ega arvesta neid väidetava kuritegeliku ühenduse liikmetena (otsus

lk 47 viimane lõik). Maakohtu seisukoht ei ole kooskõlas Riigikohtu poolt otsuse nr 3-1-1-57-09

punktis 14 väljendatud seisukohaga.

33. Maakohus jättis konfiskeerimata ja vabastas aresti alt Viru Maakohtu 30.12.2014 ja 15.01.2015

määrustega arestitud Evelina Dream Travel OÜ osad põhjusel, et kohus ei saa teha järeldusi

küsimuses, kes ja millises ulatuses on OÜ Evelina Dream Travel omanik, kuna kohtule ei ole

esitatud äriregistri andmeid (otsus lk 64-65). Prokurör taotles (18.05.2016 protokoll lk 8) KrMS §

297 korras OÜ Evelina Dream Traveli kohta äriregistri infosüsteemi väljavõtte lisamist kohtuasja

materjalide juurde, millest nähtuvad osanike poolt osakute soetamise aeg ja suurus. Maakohus

jättis prokuröri taotluse rahuldamata (18.05.2016 protokoll lk 12). Teadaolevalt omab maakohus

juurdepääsu avalikule äriregistri infosüsteemile varade arestimise määrustes märgitud andmete

korrektsuse kontrolliks. KrMS § 321 lg 6 alusel taotleb apellant võtta materjalide juurde OÜ

Evelina Dream Traveli äriregistri infosüsteemi väljavõte 2 lehel.

Süüdistatav Andrei Leppiku kaitsja apellatsioon

34. Kaitsja esitas apellatsiooni 06.12.2016 ja märkis, et kuna A. Leppik ei ole veel saanud maakohtu

otsuse venekeelset tõlget, siis peale seda kaitsja soovib oma apellatsiooni täiendada. Täiendava

apellatsiooni kaitsja esitas 30.01.2017. Kaitsja on seisukohal, et kohtuotsus kuulub tühistamisele

kriminaalmenetlusõiguse normide olulise rikkumise ja materiaalõiguse normide ebaõige

kohaldamise tõttu. Kaitsja palub uue kohtuotsuse tegemist ning A. Leppiku õigeksmõistmist.

35. Apellatsioonis tuuakse välja, et kuna kahtlustatavate V.D. i, R.L. u ja O.G. i suhtes lahendati

kriminaalasi kokkuleppemenetluses, siis on antud juhul tegemist KrMS § 239 lg 2 p 3

rikkumisega. KrMS § 216 lg 2 p 3 alusel võib pärast kohtueelse menetluse lõpuleviimist isiku

taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Käesoleval juhul viidi kohtueelne

menetlus lõpule alles 28.08.2015, aga kokkuleppemenetluses lahendati kriminaalasi V.D. i ja

R.L. u suhtes 21.04.2015 ning O.G. i suhtes 07.05.2015. Kuna kõiki nimetatud isikuid ühendab

KarS § 255 lg 1 järgi süüdistuse esitamine, siis järelikult lasuvad neil ka ühised

materiaalõiguslikud tagajärjed. Pärast mainitud kokkuleppemenetluse kohaldamist on süüdistuse

maht KarS § 255 osas (2015 juulikuus) suurenenud, mis aga ei puudutanud enam eraldi menetlusse

eraldatud isikuid. Selle tagajärjel on V.D. i ülekuulamine kohtus praktiliselt mittelegitiimne,

kuigi tema ütlused toetavad pigem kaitset kui prokuratuuri. Menetluslik objektiivsus nõuab aga

sellise mittelegitiimsuse tunnistamist. On ilmne, et prokurör, saades sellest aru, loobus R.L. u ja

O.G. i ülekuulamisest. Kui kaitsja avaldas soovi üle kuulata O.G. it (kaitsja kavatses teda üle

kuulata kokkuleppe sõlmimise asjaolude kohta selleks, et rõhutada prokuratuuri rikkumist), siis

O.G. ei ilmunudki kohtusse.

36. 04.11.2015 esitas prokuratuur kaitsjale koos süüdistusaktiga CD-plaadi, millel olid

kriminaaltoimiku materjalid 342 lk-l ja valdav osa neist on aastast 2014. Nende materjalide osas

ei saa kaitsja oma menetluslikku seisukohta väljendada, kuna ühest küljest on mööda lastud

tähtaeg, mille kestel need võisid toimikusse tekkida, ja teisest küljest ei saanud kaitsja samal

põhjusel kasutada ka KrMS § 225 lg-s 1 sätestatud võimalusi, mis rikub kaitseõigust. Nimelt oli

nende materjalide hulgas 30.10.2015 määrus kriminaaltoimiku materjalide eraldamise kohta

Andrei ja Anastassia Leppiku suhtes, mis kattub süüdistusakti allkirjastamise kuupäevaga. Kaitsjal

ei olnud võimalik seda määrust eeltoodud põhjustel prokuratuurisiseselt vaidlustada. Samuti ei

vasta 30.10.2015 määrus kriminaaltoimiku materjalide eraldamise kohta KrMS § 216 lg 4 mõttele,

milles on juttu kuritegudest, mida võib eraldada, mitte aga isikutest, kes võtavad koos teistega osa

ühest ja samast kuriteost. Kuna kohus ei saanud vaidlustada KrMS § 216 lg 4 kui sätet ennast, siis

ta asendas selle ja kirjutas mitte kuritegude, vaid asja osade eraldamisest, mis on põhimõtteliselt

vastuolus KrMS § 216 mõttega.

37. Nii on süüdistusaktis märgitud, et A. Leppik pani kuriteod toime kokkuleppel ja grupis koos V.

P, A.R. i ja V.S. jt-ga, kuid nende menetluslik staatus jäi lahendamata, kuigi neile esitati

analoogilised kahtlustused. Neid isikuid ei kutsutud isegi prokuröri poolt kohtusse. See seab ohtu

kaitseõiguse, kuna ei saa olla kindel, kas nimetatud isikud ilmuksid kaitsja taotlusel kohtusse.

Samuti kui A. Leppiku suhtes tehakse süüdimõistev otsus, jäävad need isikud eelmärgitud

kahtlustuse korral kaitseta, kuna üldises menetluses tehtud kohtuotsus saab nende puhul

prejuditsioonilise tähenduse.

38. Kaitsja kutsus omal algatusel kohtusse S.A. , kes oli ka prokuröri tunnistajate nimekirjas. Pärast

seda selgus, et kuna S. A on endiselt kahtlustatav, siis ei olnud teda kohtu väitel KrMS § 66 lg 2

alusel võimalik tunnistajana üle kuulata. Seetõttu ei olnud kaitsjal võimalik tunnistajana üle

kuulata ka A.R. it ja teisi isikuid prokuröri tunnistajate nimekirjast. A. Leppiku väitel tõendaksid

kõik need isikud tema süütust, mistõttu ei olnud kaitsjal võimalik teostada kaitseõigust. Seda oleks

saanud vältida, kui prokurör oleks tegutsenud kooskõlas KrMS § 216 lg 4.

39. Prokurör saavutas kohtult õiguse kahe isiku ülekuulamiseks N.V. sõiduauto omandamise kohta.

Kuna viimane on kolmas isik, kellel on esindaja, siis oli tal KrMS § 40² alusel õigus võtta osa

kohtulikust arutamisest. Kaitsja andmetel ei teavitanud prokurör kedagi neist ülekuulamistest, mis

rikkus nende õiguseid.

40. Menetluslike rikkumiste tõttu on A. Leppiku süüdistus alusetu, kuna valdavas osas on need seotud

KrMS § 239 ja § 216 rikkumistega ning puudutavad selle süüdistuse kõiki aspekte ja koosseise.

Seetõttu ei olnud võimalik ennast kaitsta KarS § 256, § 344, § 389¹ järgi ja viimasest sõltuva KarS

§ 394 alusel esitatud süüdistuse vastu, kui kaitsja jäeti ilma õigusest kuulata üle neid isikuid, kelle

ütlused oleksid andnud kohtule objektiivse hinnangu süüdistusest.

41. Maakohus tõendas A. Leppiku süüd läbi telefonikõnede ja dokumentide. Kui kõrvale jätta

läbirääkimised kohtumiste paikadest ja aegadest, siis on aru saada, et jutt käib arvetest, aga ei ole

aru saada, missugustest – kes need välja kirjutas, kontrollis, kas need olid tegelikud või fiktiivsed.

Ka andmed jutuajamistes osalejate kohta ei ole laitmatud, kuna A. Leppik väitis, et ta ei tunne

enamikke neist osavõtjatest. Sh ei tunne ta ka A.R. it, keda ei olnud võimalik eespool toodud

põhjustel kohtusse kutsuda. A.R. oli tol ajal 28-aastane, aga kõnedes oli kuulda ilmselgelt eaka

inimese häält. Seetõttu ei ole võimalik ka öelda, kas teiste osaliste hääled vastavad protokollides

märgitud perekonnanimedele, kuna selleks oleks olnud nad vaja kohtusse kutsuda ja küsida, kas

kõnedes olev hääl kuulub neile.

42. Dokumendid olid rajatud sellele, et süüdistuses märgitud firmades langes maksukoormus osaliselt

esitatud arvetele, mis prokuratuuri arvates olid fiktiivsed. Samas võis tegemist olla olukorraga,

millest rääkis tunnistaja B, kus arve esitas üks firma, aga teenuseid osutas ta ise. Sellist arvet võib

nimetada fiktiivseks vaid formaalselt ja ainult teise firma poolt väljakirjutamise osas, sest selle

sisu on täidetud ja selle raamatupidamisarvestuse alus on olemas. Vastasel korral ei saa arvestada

reaalselt täidetud teenuseid. Aga kuidas oli N. ütlustega ja tema dokumentidega firma kohta, kui

firma käive oli 700 000, aga esile toodi 500 000. S.t et tegelikult olid arved sisustatud.

43. Selleks, et kinnitada süüdistuse poolt esitatud arvutuse põhjendatust seoses maksukoormuse

alanemisega, tulnuks teha nende firmade tegevuse analüüs, mis puudutaks mitte ainult arvete

analüüsi, vaid ka nendel arvetel märgitud reaalsete kaupade, teenuste olemasolu või puudumist.

Ilma selleta on esitatud dokumentides tehtud arvutus tegelikult mittelegitiimne, kuna need

kujutavad vaid oletust nende arvete reaalse täidetuse puudumise kohta.

44. Kaitsja märgib, et 29-st tunnistajast, kes oleksid saanud vastata küsimusele, kes konkreetselt arved

välja kirjutas, millisel eesmärgil ja kas need olid täidetud konkreetse sisu ja täitmisega, loobus

prokurör 24 tunnistajast. Seda põhjusel, et juba esimesed tunnistajad asusid süüdistuse versiooni

hävitama. Õhku jäi rippuma vastus küsimusele, milline summa maksti väljakirjutatud arve eest.

Sellele oleksid saanud vastata ainult tunnistajad. Prokurör tegi muudatuse süüdistuse mahus KarS

§ 394 järgi seetõttu, et süüdistusel ei olnud selgeid, konkreetsetele tõenditele rajanevaid seisukohti.

Ka on arusaamatu, millest juhindus maakohus, vähendades ühtesid summasid ja mahtusid, jättes

teised muutmata. Ilma tunnistajate ülekuulamiseta ei ole seda võimalik teha.

45. KarS § 394 osas ei ole prokurör ega maakohus esitanud ühtegi tõendit, millest järelduks, et

Anastassia Leppik teadis raha iseloomust. Ta teadis, et abikaasa on kahe firma omanik. See

tähendab, et Anastassia Leppiku osas ei ole tahtlus tõendatud, mistõttu tuleks tema ja OÜ

Terrasport õigeks mõista. Vastavalt süüdistusele jääb prokurör 20 195 euro suuruse rahapesu

juurde.

46. Pangaautomaadi kaudu kanti üle 10 970 eurot. Riigikohtu lahendist 3-1-1-68-10 tuleneb, et

kuritegelikul teel saadud vahendite kulutamist isiklikeks vajadusteks ei saa tunnistada rahapesuks.

Prokurör on süüdistuses välja toonud summa 9 500 eurot, mis on saadud sugulaste kaudu. S.L. oli

harjumus välja võtta väikeseid rahasummasid ja panna need kõrvale, mis oli nende perekonna

arvates efektiine moodus raha kogumiseks. Väljavõttest nähtub, et 2011-2014 võeti isiklikult

kontolt välja 8 530 eurot. Selle ajavahemiku vältel on kontole kantud 6 815 eurot, aga Anastassia

Leppiku kontole on kantud üle 4 200 euro, s. t. selle perioodi eest jäi tal reservi veel 1700 eurot.

Mitte mingit lisaraha tal vaja ei olnud. Samasuguse tulemuse saame L.L. konto, mida haldas S.L.

, analüüsimisel. Alates 2013 kuni 2014 detsembrini võeti kontolt välja 11 810 eurot ja kontole

kanti 2 490 eurot. Anastassia Leppiku kontole kanti 4 600 eurot. Elementaarne aritmeetiline

arvutlus näitab, et summade vahe on 9 300 eurot (l1 810 – 2 490), mis S.L. sõnul jäid „meelde“.

47. V.L. kontolt Anastassia Leppiku kontole raha üle ei kantud, kuid väljavõttest nähtub, et alates

2013 novembrist kuni 2014 novembrini on kontolt välja võetud 4 165 eurot, kontole on kantud 1

160 eurot, s.t. kõrvale on pandud 3000 eurot. Kui aga summeerida perekonna palkadest

kõrvalepandud raha selle perioodi vältel, siis see summa on 13 500 eurot, mida perekond võis

kanda Anastassia Leppiku kontole või kuhugi mujale kontole oma äranägemise järgi. OÜ

Terrasport kontole kanti kokku üle 40 000 euro. Selle raha päritolule vastas A. Leppik enda

ülekuulamisel ja prokurör ei suutnud neid vastuseid ümber lükata. Sellest tulenevalt on välistatud

Andrei Leppiku, Anastassia Leppiku ja OÜ Terrasport võimalik süüdistus KarS § 394 järgi.

48. KarS § 256 ja § 389¹ koosseis on olemuselt sama – maksudest kõrvalehoidmisele kaasaaitamine

(maksukoormuse vähendamine). KarS § 389¹ järgi süüdistuse sisu sellega piirnebki, aga KarS §

256 järgi nähakse ette veel ka selle tegevuse administreerimist. Nende kahe süüdistuse sisuks

olevad firmad ja summad ei või erineda. Süüdistuses KarS § 256 järgi on märgitud, et selline

tegevus toimus 37 firma suhtes summas üle 3 miljoni euro, millest A. Leppiku sissetulek oli 10%

arvete summast. Süüdistuses KarS § 389¹ järgi on märgitud vaid neli firmat ja summaks 283

281,41 eurot. Ka 10% hinnatakse summaarselt teisiti.

49. Seega kas ülejäänud 33-s firmas ei olnud maksudest kõrvalekaldumisi? Arvestades seejuures A.

Leppiku avaldust, et 7 firma kohta 33-st ei ole toimikus üldse andmeid (kohtul loomulikult ka) ja

ei ole ka firmade raamatupidamisandmeid, mis näitaksid, milliseid arveid kasutati. Kusjuures

nende firmade maksudest kõrvalekaldumise maht ei oma tähtsust. Vaid neljale firmale pannakse

süüks KarS § 344. Kaitsja leiab, et A. Leppikut ei saa nendes süüdistustes süüdi mõista menetluse

rikkumise pärast, milleks on kriminaalasja ebaseaduslik eraldamine, mis rikub tema kaitseõigust.

50. Praktiliselt

kedagi

täideviijatest

ei

ole

süüdi

mõistetud

(V.

N

süüdimõistmist

kokkuleppemenetluses ei saa pidada tõendiks), aga kaasaaitaja peab vastutama. Aga kui täideviijad

õigeks mõistetakse või nende suhtes asjad lõpetatakse? Mis siis saab? Kas prokurör üritab A.

Leppiku (kaasaaitaja) süüdimõistmise abil tõendada täideviijate süüd? Teatud määral suutnuks

seda küsimust selgitada tunnistajad, kuid prokurör loobus neist (enamusest). Seega ei saanud

kaitsja neid üle kuulata. Mitte ükski prokuröri poolt väljakutsutud tunnistaja ei rääkinud, et ta

üksikasjalikult teavitas A. Leppikut sellest, mil moel ta hakkab tema teenuseid kasutama. Samas

ei suutnud keegi midagi arukat öelda selle kohta, millises summas nad kokku leppisid, kas 10%

arvelt või maksuvabalt summalt. Aga see võib oluliselt muuta prokuröri poolt süüdistuses

märgitud summat. Kuigi juba äratoodud analüüsis ja selle edasises järjes on see suhteliselt tähtis.

51. Prokurör ei toonud ära mitte ühtegi dokumentaalset fakti, et A. Leppiku käest läbi käinud arveid

kasutati maksuandmete esitamisel või kui neid kasutati, siis need olid ebaõiged. Kohtus

ülekuulatud V.M. selgitas, et maksuameti nõudel esitasid nad arved ja kõik paistis korras olevat.

KrMS § 216 ebaõige kohaldamise tõttu tekkis tühjus, mida ei ole millegagi võimalik täita peale

süütuse presumptsiooni. Eelkirjeldatust piisab selleks, et A. Leppik KarS § 389¹ lg 1 järgi õigeks

mõista.

52. KarS § 256 osas maakohus, loobudes osaliselt süüdistusest kuritegeliku ühenduse

organiseerimises, viitab sellele, et süüdistuses ei ole märgitud nende inimeste rolli, keda ei ole

selles asjas üle kuulatud. Aga seevastu KarS § 389¹ järgi arvestab ta süüdistuse kasuks selliste

isikute, nagu O.G. i, A.R. i, V.S. tegevust, keda samuti ei kuulatud üle eelmärgitud

menetlusnormide rikkumise tõttu ja kes võinuks muuta kohtu seisukohta.

53. Mis puudutab süüdistust KarS § 344 järgi, siis A. Leppik väidab, et tema ei ole ühtegi arvet välja

kirjutanud. P., J., G. ei ole kuulatud. V.D. ilt selle kohta ei küsitud. Arvutist leitud arvete abil ei

ole võimalik seda ka kinnitada, kuna A. Leppik selgitas, et ta ainult kontrollis arveid, kuid ei

saatnud neid firmadele. KarS § 344 on süüks pandud ainult A. Leppikule. Kohtule esitas prokurör

mitmed kohtuotsused eelmärgitud isikute süüdimõistmise kohta. Mitte kellelegi neist ei ole

esitatud süüdistust KarS § 344 järgi.

54. Ei ole teada, kas vastavad firmad kasutasid neid arveid, mis A. Leppiku käest läbi käisid. Ühelegi

firmale ega ka nende esindajale ei ole süüks pandud KarS § 345. Kui prokurör seob tulemuse –

maksukoormuse alanemise – arvetega, siis juhul, kui arvete valmistajale on esitatud süüdistus

KarS § 344 järgi, siis arvete kasutajale tuleks esitada süüdistus KarS § 345 järgi.

55. Isegi kui nentida, et A. Leppik valmistas arveid ja need olid fiktiivsed, siis see ei ole

süüdimõistmise aluseks. Esiteks on vaja tõendada, et need arved aitasid omandada õigusi või

vabaneda kohustustest. Selliste arvete kasutamine aga ei ole tõendatud ja prokurör ei pane seda

kasutamist süüks firmadele ja nende esindajatele, mis tähendab, et ei ole tõendatud nende arvete

käsitlemine KarS § 344 aspektist.

56. Samuti ei ole tõendatud, et A. Leppik oli teadlik taoliste arvete kasutamisest. Ainus, mida osad

tunnistajad (S. B, V. N.) väitsid, oli see, et neil oli vaja sularaha, mida nad ei saanud firmade

kontolt välja võtta ja seoses sellega kasutati arveid, misläbi ei saada õiguseid ega vabaneta

kohustustest. Seega ei ole tõendatud A. Leppiku süü KarS § 344 järgi ning ta tuleb esitatud

süüdistuses õigeks mõista.

57. Maakohtu otsus KarS § 256 osas on vastuoluline. KarS § 255 ja § 256 on „koondavad“ paragrahvid

ja nõuavad kinnitust süüdlaste poolt korduvate kuritegude toimepanemisega. Prokurör peab

taolisteks kuritegudeks kaasaaitamist KarS §-s 389¹ ja §-s 344 kirjeldatud kuritegude

toimepanemisele. Kaitsja leiab, et A. Leppik tuleb nende paragrahvide järgi õigeks mõista,

mistõttu ei ole teda võimalik ka KarS § 256 järgi süüdistada.

58. Süüdistuse seisukohalt on võtmeisikuteks A. Leppik, P. ja J.. V.D. il teisejärguline tähtsus.

Skeemis märgitud teiste isikutega A. Leppik praktiliselt ei suhelnud. P. ja J. üle ei kuulanud.

Prokurör pärast V.D. i ülekuulamist, kes ei kinnitanud süüdistuse versiooni, loobus nendest

„tunnistajatest“. Prokuröri ülejäänud tõendid võivad vaid kinnitada, et need isikud suhtlesid

omavahel, kuid nende vastastikuse suhete iseloomu (rollid ja kohustused, mida nõuab KarS § 255)

ei ole ilma ülekuulamiseta võimalik välja selgitada. Võimalik on rääkida vaid A. Leppikust kasvõi

paaris V.D. iga, kuid see ei moodusta KarS § 255 või § 256 koosseisu.

59. A. Leppik selgitas, et J., D. ja P. koos oma firmadega tegutsesid iseseisvalt ja olid üksteise suhtes

ärikonkurendid. Samaaegselt olid nad A. Leppiku kliendid ja vastupidi. Seega ei saa rääkida

ühistest ülesannetest, rollidest ja kohustustest. Tegemist on puhtalt konkurentsiga. Seega ei saa

tegemist olla KarS §-ga 256.

Süüdistatavate Anastassia Leppiku ja OÜ Terrasport kaitsja apellatsioon

60. Apellatsioonis palutakse maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, mille alusel mõista

süüdistatavad õigeks. Samuti palutakse rahuldada OÜ Terrasport taotlus kahju hüvitamiseks ning

Eesti Vabariigilt menetluskulude välja mõistmist. Kuna maakohus on ebaõigesti hinnanud kogutud

tõendid ja rikkunud kriminaalmenetlusõigust, kuulub maakohtu otsus tühistamisele ja

süüdistatavad õigeks mõistmisele.

61. Maakohus leidis, et RahaPTS § 4 lg 1 p-s 1 kirjeldatud käitumise korral on nõutav, et KarS § 394

järgi kvalifitseeritav kuritegu oleks toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega ja RahaPTS § 4 lg

1 p-s 2 sätestatu nõuab aga koosseisus kirjeldatud tegevuste eesmärgi suhtes kavatsetust.

62. Apellant on nõus maakohtu poolt andnud tõlgendustega, kuid leiab, et Anastassia Leppiku ja OÜ

Terrasport puhul ei ole tuvastatud kaudse tahtluse ega kavatsetuse olemasolu. Anastassia Leppiku

ülekuulamisel antud ütlused on loogilised, eluliselt usutavad ja järjepidevad. Andrei Leppik

kinnitas kohtuistungil, et ta ei rääkinud midagi Anastassia Leppikule raha päritolust.

Süüdistatavate ütlused on tõendid ja prokuröri poolt antud tõendid ei ole tagasi lükatud. Seega ei

ole tõendatud, et Anastassia Leppikul ja OÜ-l Terrasport oli tahtlus rahapesu toimepanemiseks.

63. Maakohus leidis, et Andrei Leppik tegutses rahapesu toimepanemisel kavatsetult ning Anastassia

Leppik vähemalt kaudse tahtlusega. Kaudse tahtluse olemasolu küsimuse lahendamisel leidis

maakohus, et nii Anastassia Leppiku kui ka Andrei Leppiku ütlustest (24.05. ja 25.05.2016

protokollid) nähtub, et tegelikkuses tegi valdavas osas OÜ Terrasport toimingutest Andrei Leppik,

kuna Anastassia Leppiku sõnul soetas kõik materjalid ja seadmed Andrei Leppik. Maakohtu

hinnangul kõik loetletud asjaolud kogumis annavad alust arvata, et ettevõtte tegelikuks juhiks oli

Andrei Leppik ning Anastassia Leppik oli vormistatud äriühingu juhatuse liikmeks üksnes Andrei

Leppiku osaluse varjamiseks.

64. Apellant leiab, et maakohus hindas ebaõigesti kogud tõendeid. Anastassia Leppik seletas kohtule,

et OÜ Terrasport oli soetatud spordisaali avamiseks Jõhvi linnas ja see oli plaanitud tema äriks.

Kuid kuna temal ei olnud kogemust äritegevuses, siis talle andis nõuandeid ja suunas tegevust

tema abikaasa Andrei Leppik. Seda põhjendab dokumentide olemasolu Andrei Leppiku

kontoriruumides. Asjaolu, et Andrei Leppik oli mõnes dokumendis märgitud OÜ Terrasport

esindajaks, ei oma tähtsust kriminaalasja lahendamisel, kuna seaduse kohaselt ei ole keelatud, et

kolmas isik on esindajaks ja puhtpraktiliselt meie ühiskonnas on normaalne, et mees, kes aitab

oma naist äritegevuse arendamisel, aeg-ajalt esindas oma naise äriühingut küsimustes, millistes

temal oli suurem kogemus. Selles osas on Anastassia Leppiku ütlused omavahel seotud, loogilised

ja eluliselt usutavad. Kaitsja arvates ei ole maakohtu järeldus, et on alust arvata, et OÜ Terrasport

tegelikuks juhiks oli Andrei Leppik ning Anastassia Leppik oli vormistatud äriühingu juhatuse

liikmeks üksnes Andrei Leppiku osaluse varjamiseks, veenvalt põhjendatud.

65. Seonduvalt Anastassia Leppiku kontolt tehtud ülekannetega on Anastassia Leppik kohtus

ülekuulamisel öelnud, et ta plaanis isiklikku äri. Raha sai ta selleks vanematelt, Andrei Leppiku

perekonnalt ja sõpradelt. Anastassia Leppik on ise öelnud, et Andrei Leppik andis talle pidevalt

sularaha, mida ta on kandnud ka enda arvelduskontole. Kohtuotsusest on esmajoones nähtav, et

maakohtu arvates Anastassia Leppiku kontole ja edaspidi OÜ Terrasport kontole tehtud

sissemaksed pärinevad Andrei Leppikult.

66. Analüüsides Anastassia Leppiku pangakontol teostatud tehinguid, tuvastas maakohus, et nii

sularaha sissemaksed kui ka L. ja S.L. , N.K. i ning Anastassia Leppiku tuttavate L.K. , Z.D. , O.T.

, A.M. ja J.O. ülekanded Anastassia Leppiku kontole XXXX toimusid vahetult enne seda, kui

viimase kontolt tehti ülekandeid OÜ-le Terrasport. Sealjuures on kõik loetletud isikud enne

Anastassia Leppikule ülekande tegemist teinud vastavas osas oma kontodele sularaha

sissemaksed.

67. Apellant arvab, et ülalnimetatud osas kohtuotsus on rajatud mitte tõenditel, vaid maakohtu

eeldustel. Nii Andrei Leppik kui ka S.L. , N.K. ning Anastassia Leppiku tuttavad L.K. , Z.D. ,

O.T. , A. M ja J.O. on loogiliselt ja veenvalt seletanud, kust nad võtsid raha Anastassia Leppiku

pangakontole ülekandmiseks ja miks enne seda oli see raha sularahana kantud ülalnimetatud

isikute kontodele.

68. Teiseks märgib apellant, et kohtu-uurimise kestel ei leidnud kinnitust ja ei olnud tõendatud, et

raha, mida S.L. , N.K. ning Anastassia Leppiku tuttavad L.K. , Z.D. , O.T. , A. M ja J.O. kandsid

Anastassia Leppiku pangakontole, oli saadud Andrei Leppikult ja et tegemist oli kriminaaltuluga.

Isegi kui kohus leiab, et S.L. , N.K. i, L.K. , Z.D. , O.T. , A. M ja J.O. ütlused ei ole eluliselt

usutavad, ei ole tõendatud, et raha, mida nimetatud isikud kandsid Anastassia Leppiku

pangakontole, on saadud Andrei Leppiku käest või tema tegevuse tulemusest.

69. Edasi märgib apellant, et analüüsides tunnistaja N.K. i ütluseid raha liikumise osas, jättis

maakohus ilma põhjendusteta tähelepanuta kaitsja poolt esitatud lepinguid, mis kajastavad N.K. i

tehinguid tema kinnisvaraga ja väiteid, et N.K. sai vaba raha nimetatud tehingute tulemusena.

70. Apellant ei ole nõus maakohtu järeldusega, et Andrei Leppiku poolt Anastassia Leppiku kontole

kantud raha oli edasi kantud OÜ Terrasport kontole. Anastassia Leppiku pangakonto väljavõttest

on selgelt nähtav, et nii 2013 kui 2014. a kõik summad, mis oli kantud tema pangakontole läbi

pangaautomaadi sularahana, kasutati Leppikute perekonna majapidamise rahastamiseks ehk

isiklikuks tarbimiseks. Rahandus- või majandussüsteemi kui terviku toimimist ei kahjusta esmalt

kuritegeliku päritoluga vara käitlemine, mille sisuks on isiklik tarbimine ja mis ei ole suunatud

rahandus- või majandussüsteemi ärakasutamisele (RKKK 3-1-1-68-10). Isegi juhul, kui kohus

siiski tuvastab, et raha, mis oli kantud Anastassia Leppiku pangakontole pangaautomaadi kaudu

sularahana, oli saadud kuriteo toimepanemise tulemusena, siis sellisel juhul ei ole tegemist

rahapesuga, kuna raha kasutati isiklikuks tarbimiseks.

71. Rahapesu koosseisu tuvastamiseks on vaja, et Anastassia Leppik oleks tegutsenud vähemalt

kaudse tahtlusega. Kohtus on Anastassia Leppik öelnud, et ta ei teadnud, mil viisil oli abikaasalt

saadud raha teenitud ja kaitse väitis, et tal ei olnud kaudset tahtlust rahapesu toimepanemiseks.

Maakohus leidis, et hinnates kohtule esitatud tõendeid kogumis, ei ole tuvastatud, et Anastassia

Leppik teadis tõsikindlalt, et Andrei Leppik juhib kuritegelikku ühendust ja tegeleb

maksupettustele kaasaaitamisega, kuid tõendikogumist nähtub, et Anastassia Leppik pidi mõistma,

et Andrei Leppikult temale antud ja tema kontole kantud raha ei pärine seaduslikust allikast ning

Andrei Leppik ei tegele legaalse äritegevusega.

72. Apellant arvab, et maakohus ei ole veenvalt tuvastanud, et Anastassia Leppik teadis või mõistis,

et Andrei Leppik juhtis väidetavalt kuritegelikku ühendust ja tegeles maksupettustele

kaasaaitamisega.

73. Seonduvalt OÜ-ga Terrasport märgib apellant, et õige ei ole maakohtu järeldus, et ettevõtet

juhtinud isik, samuti ettevõtte formaalne omanik ja juht olid teadlikud, et Anastassia Leppikult

ettevõtte kontole laekunud summad pärinevad mittelegaalsetest allikatest. Ei ole vaidlust, et raha

kandmine OÜ Terrasport pangakontole toimus OÜ Terrasport huvides, s.t ettevõtte arendamiseks

rahaliste vahendite saamiseks, kuid kuna raha oli saadud legaalsetest allikatest, siis ettevõte ei

osalenud rahapesu skeemis juhatuse liikme Anastassia Leppiku kaudu.

74. Kohtuvaidlustes viitas kaitsja, et Eesti õiguskirjanduse kohaselt, rahapesu vältimatuks eelduseks

on eelkuritegu. See on nähtav KarS kommenteeritud väljaandest (§ 394, kommentaar 3) ja

Riigikohtu lahenditest (3-1-1-41-11 p 23.2, 3-1-1-94-14). Eesti seadusandja ei ole piiranud

eelkuritegude ringi – eelkuriteokõlblikud on kõik teod, mis vastavad kuriteo määratlusele, kuid

prokuratuur ei esitanud Anastassia Leppikule ega OÜ-le Terrasport süüdistust eelkuriteo

toimepanemises, millega saadi kätte kriminaaltulu edasiseks rahapesemiseks.

75. Maakohus leidis, et RahaPTS § 4 lg 1 ei eelda, et eelkuritegu oleks üheselt tuvastatud ning

eksisteeriks jõustunud süüdimõistev otsus. RahaPTS § 4 lg 1 tähenduses kuritegelik tegevus

loetakse tõendatuks ka juhul, kui on tuvastatud üksnes kuriteo sündmus. Maakohus arvab, et antud

juhul on kohus otsuse punktides 2-4 tuvastanud, et Andrei Leppik osales süüdistuses nimetatud

ajavahemikul kuritegeliku ühenduse juhtimises ning seeläbi maksupettustele kaasaaitamises.

Samuti tuvastas maakohus, et Andrei Leppiku juhitud kuritegelik ühendus teenis maksupettustele

kaasaaitamisega tulu vähemalt 162 986 eurot.

76. Maakohus on põhimõtteliselt nõus sellega, et rahapesu vältimatuks eelduseks on eelkuritegu, aga

arvab, et seadus (RahaPTS) ei eelda, et eelkuritegu oleks üheselt tuvastatud ning eksisteeriks

jõustunud süüdimõistev otsus. See tähendab, et maakohus on põhimõtteliselt nõus sellega, et

Anastassia Leppik ja OÜ Terrasport pidid toime panema mingeid kuritegusid, mida kohus võiks

käsitleda eelkuritegudena. Apellandile ei ole selge, kuidas Andrei Leppiku poolt väidetavalt toime

pandud kuritegu on seotud Anastassia Leppiku ja OÜ-ga Terrasport. Kohtuotsusest ei ole nähtav,

milliseid kuritegusid pani toime Anastassia Leppik ja OÜ Terrasport.

77. Rahapesuasja menetlev kohus peab ülejäänud koosseisutunnuste kõrval tegema otsuses kindlaks

eelkuriteo aset leidmise (RKKK 3-1-1-83-13, p 170). Antud juhul ei ole maakohus kindlaks teinud,

millised eelkuriteod on toime pandud Anastassia Leppiku ja OÜ Terrasport poolt, siis ei ole alust

Anastassia Leppikut KarS § § 394 lg 2 p 1 järgi ja OÜ Terrasport KarS § 394 lg 3 järgi karistada.

Süüdistatav Andrei Leppiku apellatsioon

78. Süüdistatav A. Leppik esitas apellatsiooni 30.01.2017. Ringkonnakohus märgib, et apellatsioon

on tähtaegne, sest A. Leppik taotles juba 23.11.2016 kohtuotsuse venekeelset tõlget, kuid sai selle

alles 16.01.2017 (V kd lk 71, 137, 140, 148). Kohtupraktika kohaselt tuleb oodata kõigi

menetlusosaliste apellatsioonitähtaja lõppu, sest alles siis tohib asuda apellatsioonide põhjendatust

hindama (RKKKm nr 3-1-1-72-15 p-d 6-8). Sellega on ka seletatav, miks käesoleva asja

menetlusaeg ringkonnakohtus on pikk, kuigi asi laekus juba 19.12.2016 (V kd lk 90, 162).

79. Apellant palub maakohtu otsuse tühistamist materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ning

kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu ning palub uue kohtuotsuse tegemist ja enda

õigeks mõistmist.

80. S.A. , I. J., V.V. , A.R. olid väidetava kuritegeliku ühenduse liikmed ning neid süüdistati ka

valeandmete esitamisele kaasaaitamises. Nende eraldamine edaspidise ülekuulamise võimaluseta

ei võimaldanud kohtuasja arutada igakülgselt ja terviklikult.

81. Samuti esitati süüdistus ka V.P. le, V.S. le, O. S., OÜ-le Well Tehnoloogia, OÜle Viktor ja AS-le

Jumax valeandmete esitamises KarS § 3891 lg 1,3 järgi, milles A. Leppikut süüdistati

kuritegudele kaasaaitamises. Samas jäid kõik need isikud kriminaalasja eraldamise tõttu

kahtlustatava staatusesse, mis ei võimaldanud nende ülekuulamist. Käesoleval hetkel ei ole need

isikud kohtuotsuse alusel süüdi tunnistatud. Seega oleme olukorras, kus A. Leppik on süüdi

tunnistatud kuritegude toimepanemisele kaasa aitamises, aga samal ajal ei ole tuvastatud ühtegi

põhikuritegu.

82. Samuti ei ole selge, millel rajaneb kohtu järeldus, et V.P. ja OÜ Well Tehnoloogia panid

tahtlikult toime valeandmete esitamise, kuna kohtul ei ole tegelikkuses informatsiooni selle kohta,

missugused konkreetsed arved olid kajastatud käibedeklaratsioonides ja kas nende hulgas oli

fiktiivseid või väidetavalt A. Leppiku poolt saadud arveid.

83. Tõendina kasutatud telefonikõnedes ei ole ühtegi sõna sularaha üleandmisest, maksudest,

deklaratsioonidest, arvete koostamisest jne. V.P. i ja O.G. i omavahelisest suhtlusest saab vaid

järeldada, et OÜ-s Well Tehnoloogia tegeles O.G. metsatööde korraldamisega, kuna suuremates

firmades on tavaliseks praktikaks see, et juhtkond ei tegele kõikide äripartneritega. V.P. ei tunne

O.G. i poolt valitud tarnijaid ja ei tea, millised suhted või kokkulepped O.G. il nendega on.

Kohtumenetluses ei ole toodud tõendeid selle kohta, et V.P. võiks teada väidetavast

maksupettusest või selles osaleda. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt saab juriidiline isik

kuriteos süüdi olla vaid juhul, kui selle seadusliku esindaja tegevuses on kuriteo tunnused.

Järelikult kui V.P. ei ole kuritegu toime pannud ja ei olnud ka sellest teadlik, ei saa ka OÜ Well

Tehnoloogia süüdi olla. Seega kui V.P. ja OÜ Well Tehnoloogia ei ole kuritegu toime pannud,

ei saa ka A. Leppikut kuriteole kaasaaitamises süüdistada. Kuna ei ole ühtegi tunnistajat, ei ole

esitatud raamatupidamisdokumente ja puuduvad muud tõendid, on maakohtu järeldus sellest, et

OÜ Well Tehnoloogia ei osutanud teenuseid, paljasõnaline ja ei ole konkreetsete tõenditega

kinnitust leidnud. Käesoleval juhul ei ole ühtegi tõendit, mis tõendaks, et isegi kui OÜ Well

Tehnoloogia vähendas või varjas oma maksukohustust, oleks A. Leppik sellest teadlik olnud,

mistõttu ei saa A. Leppikut ka selle kuriteo toimepanemises süüdistada.

84. Maakohus ei ole üle kuulanud ühtegi AS Jumax esindajat, mistõttu ei ole tõendeid selle kohta, et

AS Jumax ei ole osutanud arvetel märgitud teenuseid. Ei ole ühtegi tõendit selle kohta, et A.

Leppik oleks kunagi suhelnud O.S. , kes on AS Jumax juhatuse liige või et A. R. oleks O.S.

suhelnud. Seega ei ole tõendatud, et O. S oli tahtlus vähendada maksukohustust või et ta oleks

teadlik olnud, et arved võisid olla võltsitud. Samuti ei ole selge A. R. roll. Sellises olukorras ei ole

võimalik tuvastada, et O. S. tegeles teadvalt maksukohustuse varjamise eesmärgiga, kuna ei ole

tõendatud, et AS Jumax arvetel märgitud teenuseid osutanud ei ole. Seega kui ei ole võimalik

tõendada, et O. S. ja AS Jumax panid tahtlikult toime kuriteo, ei ole võimalik sellele

kaasaaitamises ka A. Leppikut süüdistada.

85. A. Leppik ei ole kunagi A.R. iga kohtunud ega temaga suhelnud. Telefonikõnede stenogramm ei

vasta tegelikkusele, kuna A.R. pidi telefonikõnede toimumise ajal olema umbes 27-28 aastane.

Kõnede salvestiselt on kuulda aga 60 aastase eaka meesterahva häält. Seega on ilmselge, et

inimene, kellega A. Leppik on rääkinud, ei ole A.R. . Maakohtul oleks olnud võimalik taotleda

hääleekspertiisi või kutsuda A.R. kohtusse eesmärgiga kontrollida, kas tema oli isikuks, kellega

A. Leppik telefonis suhtles, kuid seda ei tehtud.

86. 2014. a kehtinud KarS § 3891 nägi kriminaalvastutuse ette juhul, kui maksudena jäi laekumata

suurele kahjule vastav summa, milleks oli sajakordne miinimumpalga alammäär ehk 2014 oli

selleks 35 500 eurot (355*100). Kuid nii süüdistuse esitamise ajal kui kohtuliku uurimise ajal oli

miinimumpalga alammäär 420 eurot. Seega oli suurele kahjule vastav summa kohtuliku uurimise

ajal 42 000 eurot. Süüdistuse kohaselt jäi AS Jumaxil maksudena laekumata 41 446,06 eurot,

mistõttu ei saa käesoleval juhul juttu olla kriminaalvastutusest.

87. Apellandi hinnangul ei ole arusaadav, kuidas maakohus võtab arvesse OÜ Vitkor

käibemaksuarvestused, kuna kohtule on ainult üle antud OÜ Vitkor arved. Ka süüdistusakti on

kantud vaid arved. OÜ Vitkor pearaamatuandmed, sh käibemaksu arvestusi, ei ole kohtule üle

antud. Prokurör küll taotles KrMS § 297 alusel nimetatud dokumentide asja juurde võtmist, kuid

maakohus jättis prokuröri taotluse rahuldamata, mistõttu on maakohus põhjendanud otsust

tõenditega, mida tal tegelikkuses ei ole.

88. Samuti ei ole arusaadav, kuidas asus maakohus seisukohale, et OÜ Vitkor poolt esitatud arved on

võltsitud ja tegelikkuses OÜ Vitkor teenuseid ei osutanud. Maakohus ei ole üle kuulanud ühtegi

isikut, kes oleks OÜ-ga Vitkor seotud ja neid isikuid ei olegi võimalik üle kuulata. Maakohus

kasutab tõendina 13.04.2014 kõnet A. Leppiku ja V.S. vahel, kuid tegelikkuses sellel kuupäeval

ühtegi kõnet nimetatud isikute vahel ei toimunud, mida on näha telefonikõnede stenogrammist.

89. Mis puudutab tehinguid OÜ-ga Atümat, siis ei ole võimalik tunnistaja ütluste põhjal tuvastada,

missuguseid arveid oli deklaratsioonides kajastatud. Samuti on siinkohal maakohtu järeldused OÜ

Atümat pearaamatu osas vastuolulised. Antud juhul pearaamatu andmeid ja käibemaksu arvestusi

kohtule esitatud ei ole, mistõttu ei saa tuvastada, kas konkreetsed arved olid kajastatud

deklaratsioonides. Ka V.N. tunnistas, et midagi ta küll deklaratsioonides kajastas, aga

konkreetselt ei mäleta. Seega põhjendab maakohus oma otsust ainult sellega, et mõned arved leiti

ja väljastati OÜ Atümat nimele. On ilmselge, et sellega ei saa tõendada süüdistust valeandmete

esitamises, mistõttu ei ole võimalik A. Leppikut süüdistada selle esitamisele kaasaaitamises.

Maakohtu otsuse lk 26-28 olevast tabelist on näha, et osa arvetest on aastast 2013.

Käibemaksuseaduse kohaselt neid arveid ei saa kasutada 2014 deklaratsioonis, mistõttu ei ole

arusaadav, kuidas nende abil oli võimalik toime panna kaasaaitamistegu, kuid neid arveid esitada

ei saa.

90. Samuti ei ole usaldusväärsed V. N. ütlused, kuna ei ole eluliselt usutav, et isik sai kätte peaaegu

500 000 eurot sularaha, kuid ei mäleta, mida ta sellega tegi ja kuhu see läks. Samuti ei ole usutav,

et olukorras, kus OÜ Atümat käive oli 2014 jaanuarist kuni oktoobrini 707 000 eurot, siis 31,4 %

sellest läks majandustegevusse ning 68,6 % on firmast lihtsalt sularahana kadunud juhataja

taskusse. Eriti olukorras, kus V.N. sõnul firma peamised kliendid olid suurettevõtted nagu Eesti

Energia ja Alstom. Sellest tulenevalt pidi OÜ Atüma osutama arvetel märgitud teenuseid ja

kaupa ning V.N. ütlused ei ole usaldusväärsed.

91. Selleks, et tuvastada, kas ettevõte on midagi ostnud, müünud või teostanud muid

majandustehinguid, tuleb eelkõige kontrollida ettevõtte raamatupidamist. Käesoleval juhul ei ole

kontrollitud OÜ L.A. Lawfirm, OÜ Discompany, OÜ Kuldne Marketing, OÜ Scout Productions,

OÜ Triomer Pluss, OÜ BCC Partners, OÜ Shamila ja OÜ MV Lifestyle Group raamatupidamist,

mistõttu ei ole võimalik tuvastada, kas tehingud toimusid või mitte. Samuti märgib maakohus, et

eespool märgitud firmade sisseostude eest tasuti sularahas, kuid ei ole arusaadav, millel selline

järeldus tugineb, kuna Eesti Vabariigis ei ole keelatud sularahas tasumine. Samuti võib tehingute

toimumist või mitte toimumist tuvastada firma esindaja ütluste alusel. Käesoleval juhul on

maakohus üle kuulanud vaid V.D. i, kes ei räägi midagi sellest, et reaalselt kaupa ega teenuseid ei

olnud. V.D. i ütluste põhjal saab vaid öelda, et tema firma oli kaubandustehingute vahendajaks.

Samuti on V.D. i korduvalt kriminaalkorras karistatud ning käesolevas asjas andis ta ütluseid,

mis toetavad süüdistust ja süüstavad teisi isikuid, mistõttu ei saa tema ütlusi usaldusväärseks

pidada.

92. Maakohtus on ülekuulatud ka tunnistajad, kes on soetanud eespool nimetatud firmade käest kaupa

või teenuseid. Näiteks on V.M. kinnitanud, et tehingud reaalselt toimusid, need tehingud on MTA

poolt kontrollitud ja kontrolli käigus on MTA kinnitanud, et tehingutega probleeme ei ole ning

need on reaalsed. Seega väidab maakohus, et sõltumatu tunnistaja ning MTA ütlused ei ole

usaldusväärsed, samal ajal pidades usaldusväärseks korduvalt kriminaalkorras karistatud V.D. i

ja V.N. ütluseid.

93. Maakohus ei ole välja toonud tõendeid selle kohta, et OÜ L.A. Lawfirm, OÜ Scout Productions,

OÜ Kuldne Marketing ja OÜ Discompany nimelt on esitatud võltsitud arveid ja tehinguid reaalselt

ei toimunud. Ükski nimetatud firmade esindajatest ei ole üle kuulatud. Maakohus tuvastas, et A.

Leppik koostas võltsitud arved või koostati võltsitud arved tema juhiste kohaselt, samas ei ole

ühtegi tõendit, mis tõendaks selliste juhiste andmist. Samuti ei piisa võltsitud arvete edastamise

tõendamiseks sellest, et A. Leppiku arvutist ja telefonist leiti arveid.

94. Apellandi hinnangul ei ole tõendatud, et V.P. , S.E. ja V.D. oleksid kuulunud kuritegelikku

ühendusse. Samuti ei ole käesolevas asjas tuvastatud ühtegi faktilist asjaolu, mis räägiks, et A.

Leppik, V.D. , V.P. ja S.E. oleksid teadlikud, et OÜ Vitkor, OÜ Well Tehnoloogia, OÜ

Atümat ja AS Jumax tegutsevad eesmärgiga varjata maksukohustust, mistõttu ei saa väidetav

ühendus olla suunatud selle kaasaaitamisele.

95. Maakohus leidis, et kuritegelik ühendus sai endale 10 % OÜ Vitkor, OÜ Well Tehnoloogia, OÜ

Atümat ja AS Jumax väljastatud arvete summast, s.o 162 986 eurot, mis oli saadud maksupettuse

toimepanemise tulemusena. Tuginedes Riigikohtu lahenditele (3-1-1-62-14, 3-1-1-52-15 p 31,

3-1-1-60-07 p 46) ei ole antud juhul riik kellelegi vara üle andnud ning nõue ei ole ka aegunud.

MKS § 4 lg 2 alusel ei ole ka võimalust, et OÜ Vitkor, OÜ Well Tehnoloogia, OÜ Atümat ja AS

Jumax oleks maksukohustuse varjamise läbi õnnestunud oma vara suurendada ehk saada tulu.

Seega ei ole arusaadav, kuidas võisid A. Leppik, V.P. , V.D. ja S. E. saada KarS § 3891

tulemusena kriminaaltulu, kui selle kuriteo tulemusena kriminaaltulu ei teki.

96. Samuti on maakohus väidetava tulu arvutamisel arvesse võtnud 10 % arvete kogusummast nagu

tuleneb süüdistusest, kuigi V.N. ütlustest tuleneb, et arvete vormistamise eest maksti 10 %

käibemaksuta summast, mis on kogusummaga võrreldes 20 % väiksem. Miski ei kinnita seda, et

O. S., V.S. või V.P. oleks arvete eest kellelegi midagi tasunud ja kui palju. Maakohus on

asunud seisukohal, et kui tasus N. N., siis tegid seda ka teised. Selline seisukoht on paljasõnaline

ja ei vasta tõele.

97. Maakohus on oma otsuse p-des 5.1-5.3 tuvastanud, et A. Leppik ei ole kuritegeliku ühenduse

tegevuse tulemusena saanud kriminaaltulu, mistõttu saab järeldada, et seda ei ole võimalik ka

pesta. Süüdistatavad ja nende kaitsjad on korduvalt tähelepanu pööranud sellele, et 18 300 eurot

kanti üle ajavahemikul 16.04-11.11.2014. Anastassia Leppik kandis 4835 eurot OÜ Terrasport

kontolt tagasi enda kontole ja võttis selle sularahas välja 12.11.2014. Sellest rahast kandis ta 1900

eurot uuesti kontole 13.11.2014 ja 14.11.2014 ning kandis 1895 eurot uuesti OÜ Terrasport

kontole. Kuna Andrei Leppik oli 12.11.2014 kinni peetud ja läbiotsimise käigus võeti ära kõik

peres olev raha, siis Anastassia Leppik kartis hoida raha kontol. Kõik need tehingud on nähtavad

ka OÜ Terrasport ja Anastassia Leppiku konto väljavõttest. On ilmselge, et OÜ Terrasport kontole

13.11.2014 ja 14.11.2014 ülekantud 1895 eurot oli võetud sellest samas rahast, mis päev varem

oli samalt kontolt välja võetud (12.11.2014 – 4835 eurot). Seega peab süüdistuse maht vähenema

1895 euro võrra.

98. 27.10.2014 tehti S. M poolt Anastassia Leppiku kontole ülekanne summas 1000 eurot. 27.10.2014

ja 28.10.2014 kandis Anastassia Leppik selle raha üle OÜ Terrasport. Need tehingud on kajastatud

Anastassia Leppiku kontoväljavõttes, mis on kohtule edastatud. Kuna S. M poolt raha

ülekandmine ei ole kajastatud süüdistusaktis, siis tuleb süüdistuse mahtu vähendada mitte 6000

euro võrra nagu tegi maakohus, vaid 7000 euro võrra. Sellest tulenevalt võis Anastassia Leppik

OÜ Terrasport kontole kanda süüdistuses kajastatud allikatest ja viisidel maksimaalselt 11 300

eurot.

99. Apellant on seisukohal, et Anastassia Leppiku kontoväljavõttest nähtub, et Anastassia Leppik on

saanud S.L. lt, L.L. lt ja N. K käest 11 500 eurot, mitte 9500 eurot nagu leidis maakohus.

100.

Süüdistuse kohaselt andis Andrei Leppik oma lähisugulastele sularaha, samas ei ole kohtule

esitatud ühtegi tõendit, mis seda väidet kinnitaks. S. L ja N.K. kinnitasid kohtus, et andsid

Anastassia Leppikule raha võlgu ning Andrei Leppik ei ole neile midagi andnud. Asjaolu et S.L. ,

L. L ja N. K vahetult enne Anastassia Leppikule ülekande tegemist teostasid oma kontole sularaha

sissemakse ja et nende isikute kontodelt võeti kontole laekunud summasid sularahas välja näitab

seda, et nimetatud isikud oma igapäevaste rahaasjade ajamiseks kui ka raha kogumiseks kasutavad

just nimelt sularaha. Apellant on seisukohal, et S.L. , L.L. ja N. K tulud on dokumentaalselt

tõendatud, mistõttu ei ole alust kahelda selles, et isikutel on olemas piisav sissetulek, mille arvelt

saab legaalsete vahendite arvelt raha koguda, mis loogiliselt võttes toimub sularahas. Apellant ei

nõustu maakohtu seisukohaga, et S.L. , L.L. ja N. K poolt lähedaste aitamine ei ole selles peres

tavapärane tegevus. Samuti ei nõustu apellant maakohtu seisukohaga, et on kahtlane, et sugulased

kandsid Anastassia Leppikule raha üle, mitte ei andnud seda sularahas. Selliselt said raha laenanud

inimesed raha võlgu andmisest jälje maha jätta. Kokkuvõtvalt võib öelda, et S.L. l, L.L. l ja N. K

oli vajalik summa olemas ja ei ole ühtegi põhjust, miks nad ei saanud Anastassia Leppikule 11 500

eurot võla peale üle kanda. Samuti ei ole tõendatud, et selle raha andis Andrei Leppik. Kuna on

näha, et OÜ Terrasport kontole ülekantud raha pärineb kas süüdistusaktis mitte kajastatud isikutelt

või lähisugulastelt, siis ei ole tuvastatud, et Anastassia Leppik oleks kandnud OÜ Terrasport

kontole raha, mis pärineks kriminaaltuludest. Kuna rahapesu ei ole toime pandud, siis ei ole

võimalik ka A. Leppikut selle toimepanemises süüdistada.

101.

Apellandi jaoks ei ole arusaadav maakohtu seisukoht, et Anastassia Leppik pidi mõistma, et

tema abikaasa ei tegele legaalse äritegevusega. Andrei Leppik juhtis kahte ettevõtet, millel oli

kontor, internetileheküljed, reklaam ajakirjanduses, kauba laojäägid jne. Anastassia Leppik ei

saanud teadlikult toime panna rahapesu, sest ta ei teadnud, et Andrei Leppikul on illegaalne

tuluallikas, millega nõustub ka maakohus. Seetõttu on tema suhtes tahtlus välistatud. Sellest

tulenevalt ei või rahapesu toimepanemises süüdi olla ka OÜ Terrasport, kelle seaduslikuks

esindajaks on Anastassia Leppik, mistõttu ei saa süüdistada ka A. Leppikut rahapesu

toimepanemises isikute grupi poolt.

102.

Samuti ei ole arusaadav, millel rajaneb kohtu järeldus, et OÜ Terrasport kuulus Andrei

Leppikule ja Anastassia Leppik ei tegelenud selle juhtimisega. Nõustuda ei saa ka maakohtu

järeldusega, et rahapesu süüdistuses märgitud summad moodustasid enamuse ettevõtte rahalistest

vahenditest ja seega OÜ Terrasport tegevus toimus valdavalt rahapesu objektiks olnud raha arvelt.

Maakohtu hinnangul oli rahapesu objektiks 141 95 eurot. Tegelikult oli selleks summaks aga 11

300 eurot. Maakohus tuvastas, et OÜ Terrasport sai OÜ-lt Evelina Dream Travel 8000 eurot,

OÜ-lt Sadilem Pluss 4000 eurot ja OÜ-lt Maxauto 4900 eurot. Sellele lisandub veel 7000 eurot,

mille Anastassia Leppik sai viisil, mida ei ole kajastatud süüdistuses. Kokku 23 900 eurot on

valdavalt rohkem, kui rahapesu süüdistuse maht ja seda kasutati firma majandustegevuse

finantseerimiseks. Riigikohtu lahenditest tulenevalt (3-1-1-68-10 p 13, 3-1-1-41-11 p 23.3,

3-1-1-34-05 p 25) käesoleval juhul väidetavalt pestud raha moodustab alla kolmandiku

toimingutest.

103.

Konfiskeerimise osas leiab apellant, et käesolevas asjas ei ole kellelgi tagastusnõuet tekkinud

ja seega Andrei Leppiku väidetav tulu kuritegeliku ühenduse tegevusest ei ole kuriteoga saadud

vara KarS § 831 mõttes. Otsustades konfiskeerida N.V. auto, võttis maakohus arvesse eelkõige

J.K. ja J.M. ütluseid. N.V. on kolmas isik, kellel on õigus tunnistajate ülekuulamises osaleda.

Teda ülekuulamisele ei kutsutud ja sellest ei teavitatud. Seega viis kohus ülekuulamise läbi olulise

menetlusõiguse rikkumisega, mis välistab antud ütluste kasutamist ja arvestamist.

Kolmanda isiku N.V. esindaja apellatsioon

104. Kolmanda isiku esindaja palub maakohtu otsuse tühistamist N.V. le kuuluva sõiduki Mazda 3

konfiskeerimise osas ja selles osas uue kohtulahendi tegemist, millega jätta sõiduk

konfiskeerimata.

105. Maakohtu otsuse põhjendavas osas (p. 7: konfiskeerimine) on viidatud prokuratuuri taotlusele,

mille kohaselt soovitakse N.V. sõidukit konfiskeerida KarS § 832 lg 1 järgi ja asjaoludel, et see

sõiduk kuulub tegelikult A. Leppikule, kuid on registreeritud N.V. nimele. Maakohus, kohaldades

konfiskeerimist, on lähtunud KarS § 832 lg 1 p 1, mis on seega olnud põhimõtteliselt erinev alusest,

mille järgi taotles konfiskeerimist prokuratuur. Apellant kaitses ennast väite eest, et sõiduk kuulub

endiselt teo toimepanijale (A. Leppik), kuid maakohus on lähtunud sellest, et sõiduk on ikkagi

apellandi omandis, kuid saadud kingitusena. Apellant on arvamusel, et temal peab olema võimalus

esitada vastuväiteid konfiskeerimise taotlusele ja kui kohus lähtub otsust tehes mingist muust,

uuest alusest, siis on sellega rikutud apellandi õigusi. Maakohus oleks pidanud kontrollima

prokuratuuri taotluse põhjendatust ja kuna selgus, et sõiduk on siiski apellandi omandis ning KarS

§ 832 lg 1 kohaldada ei saa, oleks maakohus pidanud jätma sõiduki konfiskeerimata ehk

prokuratuuri taotluse rahuldamata.

106. Maakohus põhjendab otsuse lk 66, et tunnistajate J.K. ja J.M. ütlustest nähtuvalt ostis A. Leppik

sularaha eest 2014 mais J.M. le kuulunud sõiduki Mazda 3, hinnaga 1500 eurot. Maakohus

järeldab, et sõiduki näol oli tegemist N.V. le tehtud kingitusega ja täpsemalt, et see sõiduk oli

soetatud A. Leppiku poolt teenitud kriminaaltulu arvelt ja kingitud kolmandale isikule N.V. le.

Seda kinnitavat A. Leppiku ja V.P. vaheline 23.05.2014 telefonikõne, kus A. Leppik rääkivat,

et ta kinkis N.V. le auto. Apellant ei pea maakohtu järeldusi põhjendatuks.

107. Maakohus on otsuses viidanud sellele, et 07.05.2014 müügilepingu kohaselt oli auto müüjaks J.M.

ja ostjaks N.V. . Selle müügilepingu esitas kohtuasja juurde apellant, tellides selle välja

Maanteeameti juures olevast liiklusregistrist. Seega oli müügileping aluseks liiklusregistris kande

tegemiseks ja samuti oli müügileping aluseks N.V. omandi tekkimiseks sellele sõidukile. Ei saa

kuidagi rääkida sellest, et A. Leppik oleks kinkinud selle sõiduki N.V. le. Selleks peaksid asjaolud

viitama sellele, et A. Leppik ostis kõigepealt ise selle sõiduki välja ja seejärel kinkis edasi N.V. le.

Sellisest konstruktsioonist ei ole juttu olnud ja selle kohta puuduvad ka igasugused tõendid.

108. Tõusetub küsimus, kas A. Leppik maksis ise müüjale sõiduki eest müügihinna 1500 eurot ja kas

me saame sellisel juhul rääkida KarS § 832 lg 2 p 1 kontekstis sellest, et sõiduk on omandatud

toimepanija arvel. Seega peab asjas kõigepealt tuvastama, kas sõiduki eest on üldse tasutud.

Maakohus ei ole selle küsimusega tegelenud, maakohus ei ole vastanud apellandi poolt esitatud

kirjalikele seisukohtadele.

109. Apellant N.V. poolt asja juurde esitatud sõiduki müügilepingu kohaselt on lepitud kokku

müügihind 1500 eurot, kuid müügileping ei fikseeri raha üleandmist. Apellant on andnud kohtus

ütlusi, et temale avaldas A. Leppik, et müüjale ei ole raha tasutud. Sama on kinnitanud süüdistatav

A. Leppik oma kohtus antud ütlustes, et ta ei ole sõiduki eest maksnud. Sõiduki müüja, tunnistaja

J.M. , on 24.05.2016 istungil samuti kinnitanud, et ta ei ole isiklikult saanud selle sõiduki eest raha.

Ainsana on raha (1500 eurot) saamisele viidanud sõiduki müümisega tegelenud tunnistaja J.K. .

Samas ei ole tunnistaja J.K. kinnitanud, et ta oleks saanud müügisumma süüdistavalt A. Leppikult,

tunnistaja ei tundnudki kohtusaalis viibinud A. Leppikut. Seega on meil raha üleandmise fakti

kohta kaks vastandlikku ütlust - ühelt poolt kinnitab A. Leppik, et tema ei ole sõiduki eest raha

maksnud, teiselt poolt kinnitab tunnistaja J.K. , et ta on saanud sularahas 1500 eurot, kuid seda

mitte A. Leppikult, vaid tundmatult noormehelt. Apellant on seisukohal, et sellises olukorras ei

saa lugeda piisavalt tõendatuks sularaha üleandmine toimepanija A. Leppiku poolt. Kui keegi selle

sõiduki eest maksis, siis ei ole tõendatud, et seda tegi just A. Leppik. Väidetav raha saaja, tunnistaja

J.K. , viitab tundmatule noormehele.

110. Sõiduki konfiskeerimiseks peaks olema tõendatud, et sõiduki eest maksis just A. Leppik ja et raha

oli kuritegelikku päritolu. Kui pidada tõepäraseks tunnistaja J.K. väidet raha üleandmise kohta ja

teha sellest järeldus raha maksmise kohta, siis ei tulnud see raha J.K. väitel ikkagi A. Leppikult,

vaid kelleltki tundmatult noormehelt. Sellises olukorras ei saa me rääkida kuritegelikul teel saadu

arvelt sõiduki soetamisest. Ei ole vaidlust, et sõiduki ostmisega tegeles mh ka A. Leppik, kuid

tunnistajate ütlustest tulenevalt oli keegi veel, kes on väidetavalt sõiduki eest tasunud. Tegelikult

ei peaks 1500 euro suuruse sõiduki puhul püstitama eelduse, et see on ostetud just kuritegeliku

tulu eest. Isegi, kui ringkonnakohus peaks nõustuma, et sõiduki eest tasus konkreetselt A. Leppik

(millisel seisukohal apellant ei ole), siis sellises ulatuses raha oli A. Leppikul eelduslikult ka

legaalselt olemas.

111. Maakohus viitab tõendina A. Leppiku ja V.P. vahelisele telefonikõnele, kus A. Leppik väitvat,

et ta on kinkinud Nataljale auto. Apellant on saanud samuti kriminaalasja toimikuga tutvuda ja

tema seda kõnet toimikust ei leidnud. Maakohus ei ole ka teinud täpsemat viidet selle kõne

paiknemise kohta toimikus. Isegi kui see kõne sellisel kujul eksisteeriks, ei kinnita see, et sõiduki

eest oleks maksnud just A. Leppik või et tasutud raha oleks olnud kuritegelikku päritolu.

Ringkonnakohtu otsus ja järeldused

112. Ringkonnakohus võttis KrMS § 321 lg 6 alusel uue tõendina asja juurde prokuröri poolt taotletud

äriregistri infosüsteemi väljavõtte OÜ Evelina Dream Traveli kohta (V kd lk 96), mis esitati juba

maakohtus, kuid maakohus ei võtnud seda vastu (III kd lk 22 pöördel ja 24 pöördel).

113. Enne ringkonnakohtu istungit saabus kolmanda isiku esindaja R. Varuli kirjalik taotlus, milles

palutakse juhul, kui N.V. apellatsioon jääb rahuldamata, kohaldada KarS § 84 sätteid ja mõista

konfiskeerimise asendamisena N.V. lt välja 1500 eurot. Ringkonnakohus võttis selle taotluse asja

juurde.

114. Ringkonnakohus tutvus maakohtu otsuse, apellatsioonide, kohtuistungite protokollide ja kõigi

kriminaalasjas olevate tõenditega ning kuulas ära ringkonnakohtu istungil esitatud seisukohad.

Kõik apellandid jäid oma taotluste juurde, ainult kolmanda isiku esindaja R. Varul tõi välja

eelmises punktis käsitletud alternatiivse taotluse, millele prokurör vastu ei vaielnud.

115. Kaitsjad taotlevad süüdistatavate õigeksmõistmist. Prokurör vaidleb sellele vastu ning taotleb oma

apellatsioonis Andrei Leppiku süüdimõistmist KarS § 256 lg 1 järgi suuremas mahus kui seda tegi

maakohus. Apellatsioonides on viidatud nii kriminaalmenetlusõiguse normide olulisele

rikkumisele (kuigi kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks saatmist ei taotleta) kui ka

materiaalõiguse normide ebaõigele kohaldamisele. Kokkuvõtlikult taanduvad aga kõik

apellatsioonid tõendite hindamisele.

116. Kuna apellatsioonides on viidatud kriminaalmenetlusõiguse normide olulisele rikkumisele, siis

tuleb alustuseks kontrollida, kas esineb KrMS § 339 lg 1 toodud rikkumisi, mis KrMS § 341 lg-te

1-2 kohaselt tooks kaasa kriminaalasja saatmise maakohtule uueks arutamiseks. Kui neid ei esine,

siis tuleb tuvastada võimalik KrMS § 339 lg 2 toodud rikkumiste esinemine ja lahendada küsimus,

kas neid on võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Kui vastus on eitav, rakendub KrMS §

341 lg 3. Alljärgnevalt ringkonnakohus käsitleb väidetavaid kriminaalmenetlusõiguse normide

olulisi rikkumisi.

117. Andrei Leppiku enda ja tema kaitsja apellatsioonides viidatakse, et maakohus tegi otsuse

vaatamata prokuröri poolt eelnenud KrMS § 216 lg 4 sätete rikkumisele. Silmas peetakse seda, et

kaassüüdistatavate V.D. i, R.L. u ja O.G. i suhtes asi eraldati ja kohaldati kokkuleppemenetlust.

Ülejäänud kaassüüdistatavate suhtes on kas menetlus lõpetatud või alles

käib. Seega tekkis olukord, kus Andrei Leppik mõisteti süüdi kuritegude toimepanemisele

kaasaaitamises, samas pole tuvastatud, et need kuriteod oleks üldse kellegi poolt toime pandud.

Veel märgitakse, et maakohus on otsuses tuginenud tõenditele, mida ta prokuröri käest vastu ei

võtnud (nt OÜ Vitkor pearaamat).

118. Anastassia Leppiku ja OÜ Terrasport kaitsja apellatsioonis märgitakse ainult üldsõnaliselt, et

maakohus tõendite hindamisel rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust, kuid konkreetselt KrMS

§ 339-le viiteid ei tooda.

119. Prokurör oma apellatsioonis viitab KrMS § 339 lg 2 rikkumisele seoses tõendite ebaõige

hindamisega, mille tõttu alusetult vähendati Andrei Leppiku süüdistuse mahtu KarS § 256 lg 1

järgi ning vabastati OÜ Evelina Dream Traveli osad aresti alt.

120. Nagu eeltoodust nähtub, ei ole välja toodud ühtegi konkreetset rikkumist KrMS § 339 lg 1 mõttes

ja selliseid rikkumisi ei tuvastanud ka ringkonnakohus. Küll aga on viited KrMS §-le 339 lg 2,

mille kohaselt kohus võib tunnistada oluliseks ka kriminaalmenetlusõiguse muu rikkumise,

millega kaasneb või võib kaasneda ebaseaduslik või põhjendamatu kohtuotsus. Sellised viited on

toodud käesoleva otsuse punktis 117.

121. Ringkonnakohus märgib, et maakohus oma otsuse lk 8 käsitles väidet KrMS § 216 lg 4 sätete

rikkumise kohta ja leidis, et käesoleval juhul ei ole kriminaalasjade eraldamine takistanud antud

kriminaalasja igakülgset ja terviklikku arutamist ning Andrei Leppiku, Anastassia Leppiku ja OÜ

Terrasport osas kriminaalmenetluse eraldamine oli seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus

leiab, et tegemist ei ole sellise rikkumisega, millega kaasnes ebaseaduslik kohtuotsus. Antud

küsimus on seotud eraldatud kriminaalasjadest tulenevate võimalike tõendite saamise ja nende

hindamisega. Eraldamise tulemusena saadi järgmised kokkuleppemenetluse otsused: 21.04.2015

nr 1-15-3211 V.D. i, R.L. u ja OÜ MV Lifestyle Group osas; 07.05.2015 nr 1-15-3692 O.G. i osas;

15.10.2015 nr 1-15-8408 V.P. ja S.E. i osas; 28.01.2016 nr 1-15-10928 T.A. i, R.J. i, T.T. i, V.N.

ja OÜ Atümat osas (kõik XXI köites). Mis puutub väidetavasse rikkumisse, et maakohus on

otsuses tuginenud tõenditele, mida ta prokuröri käest vastu ei võtnud, siis selle küsimuse saab

lahendada tõendite lubatavuse hindamise käigus. Seega kõik taandub maakohtus uuritud tõendite

lubatavuse ja nende usaldusväärsuse hindamisele, mida ringkonnakohus alljärgnevalt hakkab

käsitlema.

122. Andrei Leppik ja tema kaitsja leiavad, et kaitseõigust on rikutud ka sellega, et KarS § 256 ja § 389¹

koosseis on olemuselt sama – maksudest kõrvalehoidmisele kaasaaitamine (maksukoormuse

vähendamine). KarS § 389¹ järgi süüdistuse sisu sellega piirnebki, aga KarS § 256 järgi nähakse

ette veel ka selle tegevuse administreerimist. Nende kahe süüdistuse sisuks olevad firmad ja

summad ei või erineda. Süüdistuses KarS § 256 järgi on märgitud, et selline tegevus toimus 37

firma suhtes summas üle 3 miljoni euro, millest Andrei Leppiku sissetulek oli 10% arvete

summast. Süüdistuses KarS § 389¹ järgi on märgitud vaid neli firmat ja summaks 283 281,41

eurot. Ka 10% hinnatakse summaarselt teisiti. Kas ülejäänud 33-s firmas ei olnud maksudest

kõrvalekaldumisi?

123. Ringkonnakohus ei nõustu väitega, et eeltooduga rikuti kaitseõigust. Süüdistuse kohaselt

kuritegeliku ühenduse koosseis hõlmas kokku 37 äriühingule arveveski teenuste osutamist ning

maksukuriteo süüdistus on 4 äriühingu osas, kuna see koosseis eeldab suurt kahju, s.o 40 000 eurot.

Ülejäänud 33-e firma osas toimub menetlus MTA kaudu. Seega süüdistuse tekst võimaldas end

selle vastu kaitsta.

124. Andrei Leppik leiab, et 2014 kehtinud KarS § 3891 nägi kriminaalvastutuse ette juhul, kui

maksudena jäi laekumata suurele kahjule vastav summa, milleks oli sajakordne miinimumpalga

alammäär ehk 2014 oli selleks 35 500 eurot (355*100). Kuid nii süüdistuse esitamise ajal kui

kohtuliku uurimise ajal oli miinimumpalga alammäär 420 eurot. Seega oli suurele kahjule vastav

summa kohtuliku uurimise ajal 42 000 eurot. Süüdistuse kohaselt jäi AS Jumaxil maksudena

laekumata 41 446,06 eurot, mistõttu ei saa käesoleval juhul juttu olla kriminaalvastutusest.

125. Ringkonnakohus eeltooduga ei nõustu. KarS § 121 p 2 kohaselt suur on kahju või süüteo ulatus,

mis ületab 40 000 eurot. See säte kehtib alates 01.01.2015 ja kohtupraktika kohaselt omab

tagasiulatuvat jõudu ning välistab isiku kriminaalkorras karistamise siis, kui süüteo ulatus on alla

40 000 euro (RKKKo nr 3-1-1-54-15 p-d 38-41). Käesolevas kriminaalasjas on süüdistus esitatud

suure ulatuse mõttes 41 446,06 euro osas, mis on üle 40 000 euro. Seega on kuriteo koosseis

täidetud.

126. Ringkonnakohus märgib, et maakohtu otsus on 70 lk pikk ja kuna see on täies ulatuses

vaidlustatud, siis tõenditele hinnangu andmine ringkonnakohtu poolt lähtub selle paremaks

jälgimiseks maakohtu otsuse ülesehitusest.

127. Andrei Leppik taotleb enda õigeksmõistmist KarS §-de 22 lg 3 – 3891 lg 1 ja lg 3 ning 344 lg 1

järgi. Kuna vaidlus on tõenditele antud hinnangu osas, siis ringkonnakohus peab vajalikuks

tõendid alljärgnevalt kokkuvõtlikult välja tuua.

128. Maakohus on oma otsuse lk 15-43 ja 45-46 näidanud tõendid, mis kinnitavad Andrei Leppiku

poolt KarS §-de 22 lg 3 – 3891 lg 1 ja lg 3 ning 344 lg 1 järgi kuriteo toimepanemist. Nendeks

tõenditeks on 9-t variäriühingut puudutav dokumentatsioon, sh nende poolt esitatud arved ja

käibemaksudeklaratsioonid, jälitustoimingutena teostatud varjatud jälgimine ja telefonivestlused

S.E. i osas, kes lisaks Andrei Leppikule suhtles ka S.A. ga, T.A. iga, V.V. ga, R.J. iga,

jälitustoimingutena teostatud telefonivestlused T.T. i osas, kes suhtles R.L. u ja V.D. iga,

02.04.2014 telefonikõne Andrei Leppiku ja R.L. u vahel, 31.01.2014 telefonikõned Andrei

Leppiku, V.P. ja V.D. i vahel, pankade arvelduskontode väljavõtted, Andrei Leppiku juures

läbiotsimisel leitud T.A. i ja R.J. i panga kasutajatunnused ja salasõnad, Andrei Leppiku

telefonide vaatlusel saadud andmed kontaktide ja vahetatud sõnumite kohta, tema arvutite

vaatlusel saadud andmed nimetatud äriühingute dokumentatsiooni kohta, mida leiti lisaks ka

tema autost. Äriühingute, kelle osas Andrei Leppik aitas kaasa käibedeklaratsioonides

valeandmete esitamisele, on tõendid järgmised: OÜ Atümat osas tunnistaja V.N. ütlused, mida

kinnitavad jälitustoimingutega fikseeritud tema ja Andrei Leppiku vahelised vestlused ja

sõnumite edastamised, tunnistaja V.D. i ütlused. OÜ Well Tehnoloogia osas O.G. i arvutist

saadud andmed, 25.07.2014 tema ja Andrei Leppiku ning V.D. i vahelised kõned, teised O.G. i ja

Andrei Leppiku vahelised kõned, 21.03.2014 O.G. i SMS Andrei Leppikule, O.G. i ja V.P. i

04.11.2014 vaheline kõne, OÜ Well Tehnoloogia arved. AS Jumax osas tema arved, väljavõtted

pearaamatust, jälitustoimingutega fikseeritud Andrei Leppiku, A.R. i, S.E. i ja A. S. vaheline

suhtlus. OÜ Vitkor osas tema raamatupidamisdokumendid, sh pearaamat, V.S. arvutist saadud

andmed, jälitustoimingutega fikseeritud V.S. suhtlus Andrei Leppiku ja V.D. iga. KarS § 344 lg

1 järgi on tõenditeks Andrei Leppiku arvutitest saadud arved, jälitustoimingutega fikseeritud

Andrei Leppiku suhtlus V.N. ga. Ringkonnakohus märgib, et eeltoodust tulenevalt võib tõendid

jagada dokumentaalseteks, jälitustoimingutega ja läbiotsimistel saaduteks ning tunnistajate

ütlusteks.

129. Apellatsioonides on nimetatud tõenditele tuginemine vaidlustatud ja leitakse, et tegelikult pole

süüdistus millegagi tõendatud. Andrei Leppik leiab, et jälitustoimingutega ei ole tõendatud, et

V.P. oleks väidetavas maksupettuses osalenud, seega ei saa ka OÜ Well Tehnoloogia süüdi olla.

Järelikult ei saa ka Andrei Leppikut kuriteole kaasaaitamises süüdistada. Sama puudutab AS-i

Jumax, sest ei ole ühtegi tõendit, et Andrei Leppik või A.R. oleks kunagi suhelnud O.S. . OÜ

Vitkor osas maakohus ei saanud süüdistust tõendatuks lugeda, sest kohtule olid esitatud ainult

arved, kuid pearaamat puudus, sest kohus ei võtnud seda prokurörilt vastu. Maakohtu poolt

viidatud 13.04.2014 kõnet Andrei Leppiku ja V.S. vahel tegelikult ei

toimunud. Telefonikõnede osas väidetakse veel, et Andrei Leppik ei tunne enamikku neist

kõnedest osavõtjatest ja ei ole tõendatud, kas osaliste hääled ikka vastavad näidatud isikutele.

Näiteks seatakse kahtluse alla A.R. i hääle vastavus tema isikule. Samuti märgitakse, et kuigi

kõnedes käib jutt arvetest, ei ole selge, kes need välja kirjutas, neid kontrollis, kas need olid

tegelikud või fiktiivsed. Andrei Leppiku arvutist ja telefonist saadud arved ei tõenda, et Andrei

Leppik need välja kirjutas ehk süüdistuse kohaselt arveid võltsis. Samuti ei ole tõendatud, et need

arved aitasid omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Tunnistaja V.N. ütlused seda ei

tõendavat ja tema ütlused olevat mitteusaldusväärsed, kuna ei ole eluliselt usutavad. Näiteks

tuuakse, et tunnistaja sai peaaegu pool miljonit eurot sularaha, kuid ei mäleta, mida ta sellega tegi.

Samuti ei saa usaldusväärseks lugeda tunnistaja V.D. i ütlusi, sest teda on korduvalt kohtulikult

karistatud. Tunnistaja V.M. on kinnitanud, et tehingud reaalselt toimusid, kuid tema ütlusi

maakohus pole arvestanud ning on eelistanud tunnistajate V.N. ja V.D. i ütlusi.

130. Ringkonnakohus leiab, et apellantide eeltoodud väited, mida ringkonnakohus alljärgnevalt

käsitleb, ei lükka ümber maakohtu põhjendusi ja järeldusi. Apellantide katsed üksikuid tõendeid

kogumist välja võtta ja nende usaldusväärsust kahtluse alla seada jäävad tagajärjetuks, sest see ei

väära eelpool toodud dokumentaalsete, jälitustoimingutega ja läbiotsimistel saadud tõendite

kogumi tõenduslikku jõudu.

131. Nii ei vasta faktilistele asjaoludele Andrei Leppiku viide sellele, et maakohus ei saanud tõendeid

hinnates arvestada OÜ Vitkor pearaamatut, sest kohus ei võtnud seda prokurörilt vastu. Asja

materjalidest nähtub, et 16.02.2016 kohtuistungil (II kd lk 5) on kohtule prokuröri poolt esitatud

12.11.2014 läbiotsimisprotokoll, millest muuhulgas nähtub, et V.S. annab vabatahtlikult välja

kiirköitja, milles on OÜ Vitkor ostuarved 2014 (plomm nr 000543422) ning raamatupidamist

teostav J. S. andis välja ja teostas väljatrüki OÜ Vitkor 2014 pearaamatu (plomm nr 000728624)

osas (X kd lk 165-168). Nimetatud arved ja pearaamatu väljatrükk on vormistatud

21.01.2014 asitõendi vaatlusprotokollina (X kd lk 174-178) ja on maakohtu poolt vastu võetud (II

kd lk 5). Seega oli OÜ Vitkor pearaamatu väljatrükk maakohtul olemas ja ta sai seda tõendite

hindamisel kasutada. Vastav tõendite analüüs on toodud maakohtu otsuse lk 39-41. Küll aga ei

esitatud kohtule OÜ Atümat pearaamatut ja kohus sellele ka tõendeid hinnates ei ole tuginenud

(MK otsuse lk 29).

132. Puutuvalt OÜ Vitkor tegevusse on Andrei Leppikul etteheide maakohtule seoses

jälitustoimingutega fikseeritud telefonikõnedega selles, et 13.04.2014 kõnet tema ja V.S. vahel

ei toimunud. Ringkonnakohus, tutvudes vastavate kõnede kuupäevade väljatoomisega maakohtu

otsuse lk 41, märgib, et maakohus polegi sellisele kõnele viidanud. Ainuke sarnane kuupäev on

13.06.2014 kõne, milles V.S. dikteeris Andrei Leppikule seda, millise sisuga arvet tal vaja on.

See kõne näitab, et arvete sisu üle ei otsustanud mitte arvet esitav äriühing, kes väidetavalt on

teenust osutanud või kaupa müünud, vaid arve saaja. Reaalsete majandustehingute puhul ei ole

taoline asjade käik aga tavapärane. Andrei Leppiku ja V.S. vahelised kõned näitavad ka seda, et

hoolimata sellest, et teenuseid soetati justkui seitsmelt erinevalt äriühingult, on kõikide nende

arvete koostamise ja ülekannetega seonduvaid asjaolusid V.S. arutanud just Andrei Leppikuga,

mitte aga konkreetsete äriühingute juhtidega.

133. Ringkonnakohus ei nõustu apellantide väitega, nagu oleks tunnistaja V.M. ütlused, et tehingud

reaalselt toimusid, tõesed, kuid tema ütlusi maakohus ei arvestanud ning eelistas tunnistajate

V.N. ja V.D. i mitteusaldusväärseid ütlusi.

134. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt kaitsja tunnistaja V.M. andis ütlusi (II kd lk 170-172), et ta on

OÜ Remiz Weld juhatuse liige ning Andrei Leppiku firma pakkus talle varuosasid

keevitusaparaatide jaoks. V.M. kinnitas, et ta sai Andrei Leppikult arved, maksis need ära ja sai

arvetel märgitud kauba. Millise firma kaudu ta Andrei Leppikult kaupa ostis, seda ta öelda ei

osanud.

135. Ringkonnakohus leiab, et V.M. ütlused, et tehingud reaalselt toimusid, ei ole kooskõlas teiste

tuvastatud asjaoludega. Need äriühingud, kellele tema väidetava kauba eest tasus, olid Andrei

Leppiku kontrolli all ja variäriühingutel puudus mistahes kaup või tooraine. Asja materjalidest

nähtuvalt sai V.M. Andrei Leppiku käest 3 arvet (OÜ Discompany, MV Lifestyle, Kuldne

Marketing OÜ). Jälitusprotokollist nähtuvalt 01.08.2014 helistas V.M. Andrei Leppikule ja palus

ühe arve ringi teha. Seda tehti ja arve laekus 05.09.2014 ning samal päeval oli ka kõne, kus Andrei

Leppik kutsus V.M. d enda juurde. Andrei Leppiku firma OÜ Baltic Toolmarketi pangakontolt ei

nähtu ühtegi viidet V.M. poolt nimetatud kauba soetamisele, tootmisele või müügile.

Ringkonnakohus nõustub, et eeltoodud tõenditest lähtudes maakohus põhjendatult ei arvestanud

V.M. ütlusi.

136. Ringkonnakohus ei nõustu väitega, et tunnistajate V.N. ja V.D. i ütlused on

mitteusaldusväärsed.

137. Maakohus on V.N. ütlustega lugenud tõendatuks, et arvetel kajastatud materjale ja teenuseid

tegelikult ei soetatud ning Andrei Leppikult ei ole tunnistaja kunagi mingeid teenuseid või kaupu

ostnud. Kui tunnistaja oli arve kätte saanud, siis ta tasus selle ning seejärel tagastati talle ülekantud

raha sularahas, millest oli 10% maha arvatud. Seega arved, mis olid talle üle antud, ei omanud

tegelikku majanduslikku sisu ning need olid vormistatud üksnes selleks, et tunnistajal oleks alust

vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu (MK otsuse lk 30). Ringkonnakohus nõustub

maakohtu järeldustega, sest need vastavad V.N. poolt kohtus antud ütlustele (II kd lk 146-149)

ning on kooskõlas teiste tõenditega (jälitustoimingud ja läbiotsimised). Seega on V.N. ütlused

usaldusväärsed.

138. Tunnistaja V.D. on maakohtus andnud ütlusi (II kd lk 135-140), et ta tegi Andrei Leppikuga

koostööd, mis seisnes selles, et Andrei Leppik saatis tema meilile erinevate arvete algandmed,

tema koostas arved ja saatis vastavalt etteantud juhistele tagasi. Seejärel kui raha laekus tema poolt

näidatud äriühingu pangakontole, võeti see AS Eurex Capitali või AS Tavidi kaudu välja ja edastati

Andrei Leppikule. Fiktiivsete tehingute summad ulatusid 10 ja 20 tuhandeni. Andrei Leppik vajas

tunnistajaga koostööd seetõttu, et tunnistajal oli võimalik AS Eurex Capitali või AS Tavidi kaudu

välja võtta suuri summasid. Raha, mis arvete alusel saadi, edastati Andrei Leppikule. Arvete

summa käive ühe kuu ulatuses võis olla 200 000 eurot. Ringkonnakohus leiab, et V.D. i ütlused on

kooskõlas jälitustoimingute ja läbiotsimistega saadud tõenditega ning tema ütlused on

usaldusväärsed. Seda ei väära ka apellantide väide, et V.D. on kohtulikult karistatud ja seetõttu ei

saa tema ütlusi usaldada.

139. Ringkonnakohus märgib, et lisaks tunnistajate V.N. ja V.D. i ütlustele, et arved, mis olid üle

antud, ei omanud tegelikku majanduslikku sisu ning need olid vormistatud üksnes selleks, et oleks

alust vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu, on samasuguseid ütlusi andnud ka tunnistajad

S. B, I. D ja I. K (II kd lk 131 pöördel-134, 149 pöördel-151 pöördel, 159-161). Seega ei

kinnitanud nimetatud fakti mitte ainult apellantide poolt märgitud V.N. ja V.D. , vaid veel mitu

tunnistajat.

140. Andrei Leppik leiab, et jälitustoimingutega ei ole tõendatud, et V.P. oleks väidetavas

maksupettuses osalenud, seega ei saa ka OÜ Well Tehnoloogia süüdi olla. Järelikult ei saa ka A.

Leppikut kuriteole kaasaaitamises süüdistada. Sama puudutab AS-i Jumax, sest ei ole ühtegi

tõendit, et A. Leppik või A.R. oleks kunagi suhelnud O.S. .

141. Ringkonnakohus eeltoodud väidetega ei nõustu. Maakohus on oma otsuse lk 32-35 näidanud

tõendid,

mis

kinnitavad

V.P.

i

osalemist

maksupettuses.

Nendeks

tõenditeks

on

jälitustoimingutega ja läbiotsimistega saadud andmed. Maakohus on ära näidanud telefonikõnede

stenogrammid, millest nähtub arvete saatmine ja maksmine, sularaha üleandmine ja kokkusaamise

vajadused. Eraldi on välja toodud V.P. i ja O.G. i vaheline 04.11.2014 kõne, mille sisu tõendab

üheselt, et O.G. tegutses V.P. i teadmisel ning OÜ Well Tehnoloogia juhtkond

oli teadlikult toime pannud maksupettuse, kasutades selleks Andrei Leppiku poolt kontrollitavaid

variäriühinguid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega.

142. Maakohus on oma otsuse lk 37 näidanud tõendid, mis kinnitavad O. S. osalemist maksupettuses

ning Andrei Leppiku ja A.R. i ning S.E. i suhtlemist temaga. Tõenditeks on jälitustoimingutega

fikseeritud sellekohased kõned ja sõnumid. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks nimetatud tõendeid

üle korrata ja nõustub maakohtu järeldustega. Neid ei lükka ka ümber apellantide väide, et A.R. i

kõnede salvestiselt kuuldub eaka meesterahva hääl, kuigi A.R. oli umbes 28 aastane. Kuna A.R.

it üle ei kuulatud, siis apellantide arvates tema kõnede salvestisi ei saa tõendina arvestada.

Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu, sest lisaks Andrei Leppiku ja A.R. i vahelistele

telefonikõnedele on fikseeritud ka nendevahelised sõnumite saatmised ning kõned ja sõnumid on

omavahel seotud.

143. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on tõendeid kogumis hinnates põhjendatult jõudnud

järeldusele, et Andrei Leppik ja tema juhitud kuritegelik ühendus kasutas kokku 9 variäriühingut,

milliste juhatuse liikmed ei omanud ettevõtete üle tegelikku kontrolli ning reaalset

majandustegevust neil ei olnud. Neid ettevõtteid kontrollis Andrei Leppik või tema juhitud

kuritegeliku ühenduse teised liikmed. Nende ettevõtete eesmärgiks oli alates 2014 jaanuarist

esitada erinevatele reaalselt tegutsevatele ettevõtetele tasu eest maksukohustuse vähendamiseks

võltsarveid, s.o arveid kaupade ja teenuste müügi kohta, mida tegelikkuses ei müüdud ega

osutatud. Samuti kasutati neid variettevõtteid selleks, et vahendada fiktiivseid rahaülekandeid,

millistelt said Andrei Leppik ja tema loodud kuritegeliku ühenduse liikmed reaalset kasu.

Äriühingud, kellele võltsarveid väljastati, kasutasid neid oma maksukohustuse vähendamiseks.

144. Maakohtu eeltoodud järeldus tugineb tõendite hindamisele 9 variäriühingu kohta eraldi igaühe osa

välja tuues (MK otsuse lk 16-23). Maakohus tuvastas, et kõigi variäriühingute pangakontodelt

nähtub, et kontodele laekunud summad võeti reeglina kohe sularahana välja. Kontodelt ei nähtu

kulutusi, mis on iseloomulikud tegutsevale ettevõtjale. Seega arvetel kajastuvaid teenuseid ja

tooteid ei ole nad süüdistuses näidatud äriühingutele Jumax, Atümat, Vitkor ja Well Tehnoloogia

tarninud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tõenditele antud hinnanguga, ei pea vajalikuks

seda üle korrata ning jõuab maakohtuga samale järeldusele, et tegemist ei olnud reaalset

majandustegevust omavate äriühingutega ning neid kasutati üksnes teatud ettevõtete ringile

fiktiivsete arvete esitamiseks (MK otsuse lk 25).

145. Maakohus tuvastas, et kuigi Andrei Leppik ei ole ühegi nimetatud ettevõtte omanik, juhatuse liige

ega palgaline töötaja, leiti tema elu- ja töökohas ning sõiduautos tehtud läbiotsimistel hulgaliselt

nimetatud ettevõtteid puudutavaid arveid, akte, hinnapakkumisi ning sõnumeid arvete teemadel.

Sellest maakohus järeldas, et Andrei Leppikul oli märkimisväärne seos kõigi nimetatud

ettevõtetega. Maakohus ei pidanud eluliselt usutavaks Andrei Leppiku selgitusi, et arvete

elektroonilised versioonid olid seetõttu tema arvutites, et ta lihtsalt aitas oma tuttavaid, vahendades

neile erinevaid kaupu ja teenuseid. Selle välistab arvete ja ettevõtete arvukus ning

jälitustoimingutega saadud andmed, millest nähtub Andrei Leppiku seotus kõnealuste arvete

koostamise ning arvete äriühingutele Jumax, Atümat, Vitkor ja Well Tehnoloogia väljastamisega,

samuti suhtlus isikutega, kes olid seotud variäriühingute nimelt arvete koostamisega ning sularaha

väljavõtmisega ja üleandmisega (MK otsuse lk 26). Ringkonnakohus nõustub maakohtu eeltoodud

järeldustega. Apellantide väited, et maakohus on tõendeid valesti hinnanud, ei lükka maakohtu

põhjendusi ümber.

146. Maakohus tuvastas, et OÜ L.A Lawfirm, OÜ Discompany, OÜ Scout Productions, OÜ Kuldne

Marketing, OÜ Triomer Pluss, OÜ Shamila, OÜ BCC&Partners, OÜ BCC G.S.P ja OÜ MV

Lifestyle Group ei osutanud ega müünud süüdistuse esemeks olevatel arvetel näidatud teenuseid

ja kaupu. Arvetel kajastatud tehingud olid näilikud ja tegelikkuses nimetatud ettevõtete ning OÜ

Vitkor, AS Jumax, OÜ Well Tehnoloogia, OÜ Atümat vahel KMS § 4 lg 1 p 1 tähenduses käivet

ei toimunud. Seega ei tekkinud OÜ-l Vitkor, AS-l Jumax, OÜ-l Well Tehnoloogia ja OÜ-l Atümat

ka sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Kõnealuste arvete koostamise ja raamatupidamises

kajastamise eesmärgiks oli luua mulje sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse olemasolust või

tegelikkuses olemasolevat õigust suurendada. Näilike tehingute abil omandasid OÜ Vitkor, AS

Jumax, OÜ Well Tehnoloogia, OÜ Atümat alusetu õiguse sisendkäibemaksu mahaarvamiseks

tasumisele kuuluvast käibemaksust. Kokku vähendati tasumisele kuuluvat käibemaksu 271 404,73

euro võrra (OÜ Vitkor summas 66031,55 eurot; AS Jumax 41446,06 eurot; OÜ Well Tehnoloogia

83296,78 eurot; OÜ Atümat 80 630,34 eurot). Nimetatud ettevõttetel puudus õigus vastavalt KMS

§ 29 lg-le 1 tasumisele kuuluvast käibemaksust maha arvata variettevõtete fiktiivsetel arvetel

kajastatud käibemaksu ja seega deklareerisid nad viidatud arvete alusel alusetult

sisendkäibemaksu. OÜ Vitkor, AS Jumax, OÜ Well Tehnoloogia ja OÜ Atümat ei olnud saanud

KMS § 29 lg 3 p 1 kohaseid kaupu ja teenuseid ettevõtetelt OÜ L.A Lawfirm, OÜ Discompany,

OÜ Scout Productions, OÜ Kuldne Marketing, OÜ Triomer Pluss, OÜ Shamila, OÜ

BCC&Partners, OÜ BCC G.S.P ja OÜ MV Lifestyle Group ning nende nimelt esitatud arved olid

näilikud ega vastanud KMS §-s 37 sätestatud nõuetele. OÜ-l Vitkor, ASil Jumax, OÜ-l Well

Tehnoloogia ja OÜ-l Atümat puudus sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus tulenevalt KMS § 31

lg-st 1. OÜ Vitkor, AS Jumax, OÜ Well Tehnoloogia ja OÜ Atümat ning nende esindajate V.S. ,

O. S, A.R. i, O.G. i, V.P. i ja V.N. taoline tegevus on käsitletav KarS § 3891 lg 1 ja 3 tunnustele

vastava teona (MK otsuse lk 42-43).

147. Maakohus tuvastas, et variettevõtete OÜ L.A Lawfirm, OÜ Discompany, OÜ Scout Productions,

OÜ Kuldne Marketing, OÜ Triomer Pluss, OÜ Shamila, OÜ BCC&Partners, OÜ BCC G.S.P ja

OÜ MV Lifestyle Group nimelt fiktiivsete arvete vormistamist ning nende toimetamist

äriühingutele OÜ Vitkor, AS Jumax, OÜ Well Tehnoloogia ja OÜ Atümat juhtis ja korraldas

Andrei Leppik. Kuivõrd neid arveid kasutati käibemaksudeklaratsioonides valeandmete

esitamiseks maksukohustuse vähendamise eesmärgil, siis tuleb Andrei Leppiku tegevust arvete

koostamisel ja deklaratsioonide esitajatele kättesaadavaks tegemisel käsitleda kuriteovahendi

andmisena, st ainelise kaasabina KarS § 22 lg 3 tähenduses. Kuna Andrei Leppik juhtis lisaks

fiktiivsete arvete koostamisele nö terviklikku skeemi, mis võimaldas ettevõtjatel näidata saadud

arveid võimalikult tõepärastena (tehes variettevõtete kontodele arvete alusel ka makseid), siis võib

Andrei Leppiku tegevust käsitleda ka vaimse kaasabina kuriteoplaani väljatöötamisel (MK otsuse

lk 43).

148. Maakohus leidis, et Andrei Leppiku juhitud kuritegelik skeem näitab, et ta oli kehtivatest

maksuseadustest tulenevatest nõuetest väga hästi teadlik. Skeemi väljatöötamisel oli arvestatud

kehtivaid norme ning püütud leida lahendusi, kuidas neid nõudeid eirata viisil, mis ärataks kõige

vähem kahtlust. Variäriühinguid kasutati väga lühikest aega, nende juhatuse liikmeid valiti

hoolikalt, et nad ei tekitaks kahtlust pankades, kus kontosid avamas käidi. Seega sai Andrei Leppik

väga hästi aru, et oma tegevusega aitab ta kaasa maksupettuste toimepanemisele ning see oligi

tema eesmärgiks - osutada maksupettuste sooritamiseks kaasabi ning teenida selle eest

kriminaaltulu. Andrei Leppiku väited selle kohta, et ta osutas lihtsalt tuttavatele vahendusteenuseid

ning kaubad ja teenused tegelikkuses liikusid, ei ole arvete mahtu arvestades eluliselt usutav. Ka

jälitustoimingute protokollides fikseeritud andmetest nähtub, et Andrei Leppik kulutas kõnealuse

kaasabi korraldamisele suure osa oma ajast. Kindlasti ei saa seda käsitleda mõne tuttava juhusliku

aitamisena. Pigem oli variettevõtete soetamise, arvete koostamise ning rahade liikumise

korraldamine tema jaoks igapäevane tegevus ja põhiline sissetuleku allikas (MK otsuse lk 43).

149. Kõike eelnevat kokku võttes jõudis maakohus järeldusele, et Andrei Leppiku tegevuses on

tuvastatud KarS §-de 22 lg 3 – 3891 lg 1 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivsed ja

subjektiivsed tunnused – tahtlik kaasaaitamine maksuhaldurile valeandmete esitamisele

maksukohustuse vähendamise eesmärgil, kui sellega varjatakse maksukohustust suurele kahjule

vastava summa võrra või enam.

150. Maakohus märkis, et KarS § 22 lg 3 kohaselt on kaasaaitaja isik, kes tahtlikult osutab teise isiku

tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasaabi. Andrei Leppiku

kaasaaitamine erinevate äriühingute ja nende juhtide poolt maksupettuste toimepanemisele seisnes

selles, et ta organiseeris ja korraldas erinevate variäriühingute tegevust, mille nimelt väljastati

maksupettuse toimepanijatele näilike tehingute kohta ostuarveid ja muid dokumente, mida

ettevõtted said kajastada oma raamatupidamises, et suurendada sisendkäibemaksu ning vähendada

tasumisele kuuluvat käibemaksu summat. Andrei Leppik korraldas nende dokumentide loomist ja

üleandmist ning nende alusel äriühingute poolt tasutud summade sularahas väljavõtmist ning

ettevõtjatele tagastamist. Taoline tegevus on üheselt käsitletav teadliku kaasaaitamisteona, mis

seisnes nii ainelises (võltsitud dokumentide koostamine ja edastamine, näilike tehingute alusel

ettevõttest välja viidud rahaliste vahendite sularahas tagastamine) kui ka vaimses (maksupettuse

skeemi ehk nn arveveski teenuse loomine ja võimaldamine) kaasabis (MK otsuse lk 15).

Ringkonnakohus nõustub maakohtu eeltoodud järeldustega. Apellantide väited, et maakohus on

tõendeid valesti hinnanud, ei lükka maakohtu põhjendusi ümber.

151. Kaasaaitamine on vaidlustatud. Apellatsioonides märgitakse, et kedagi täideviijatest ei ole süüdi

mõistetud (kokkuleppemenetluse otsuseid ei saavat arvestada) ning seetõttu ei saa ka kaasaaitamist

tuvastada. Tunnistajaid selles osas ei olevat, samuti muid tõendeid mitte.

152. Ringkonnakohus eeltooduga ei nõustu ja leiab, et maakohus õigesti tuvastas Andrei Leppiku süü

KarS §-de 22 lg 3 – 3891 lg 1 ja 3 järgi. Kohtupraktikas on märgitud, et ekslik on seisukoht, et

kuriteo toimepanemisest osavõtt mistahes vormis pole võimalik ilma kuriteo täideviija

tuvastamiseta. Riigikohus on leidnud, et kui on tuvastatud kuriteo sündmus, siis on kuriteo

toimepanemisest osavõtjat võimalik süüdi tunnistada ja karistada ka juhul kui kuriteo täideviijat ei

ole suudetud tuvastada (RKKKo nr 3-1-1-1-00).

153. Maakohus tuvastas, et näilike tehingute abil omandasid OÜ Vitkor, AS Jumax, OÜ Well

Tehnoloogia, OÜ Atümat alusetu õiguse sisendkäibemaksu mahaarvamiseks tasumisele kuuluvast

käibemaksust. Kokku vähendati tasumisele kuuluvat käibemaksu 271 404,73 euro võrra.

Maakohus tuvastas, et variettevõtete nimelt fiktiivsete arvete vormistamist ning nende toimetamist

äriühingutele OÜ Vitkor, AS Jumax, OÜ Well Tehnoloogia ja OÜ Atümat juhtis ja korraldas

Andrei Leppik. Kuivõrd neid arveid kasutati käibemaksudeklaratsioonides valeandmete

esitamiseks maksukohustuse vähendamise eesmärgil, siis saab Andrei Leppiku tegevust arvete

koostamisel ja deklaratsioonide esitajatele kättesaadavaks tegemisel käsitleda kuriteovahendi

andmisena, st ainelise kaasabina KarS § 22 lg 3 tähenduses. Kuna Andrei Leppik juhtis lisaks

fiktiivsete arvete koostamisele nö terviklikku skeemi, mis võimaldas ettevõtjatel näidata saadud

arveid võimalikult tõepärastena, siis võib Andrei Leppiku tegevust käsitleda ka vaimse kaasabina

kuriteoplaani väljatöötamisel.

154. Ringkonnakohus leiab, et kuna maakohus tuvastas kuriteo sündmuse, siis seetõttu on kuriteo

toimepanemisest osavõtjat, st antud juhul kaasaaitajat, võimalik süüdi tunnistada ja karistada ka

vaatamata sellele, et kuriteo täideviijat ei ole maakohtu käesolevas otsuses suudetud tuvastada.

Samas on olemas jõustunud kohtuotsus käesoleva süüdistusega seotud mõne täideviijast isiku osas.

Nii mõisteti Viru Maakohtu 28.01.2016 otsusega nr 1-15-10982 kokkuleppemenetluses süüdi

V.N. KarS § 3891 lg 1 ning OÜ Atümat KarS § 3891 lg 3 järgi (XXI kd lk 74-126). Kohtupraktika

kohaselt kriminaalasjas tehtud kohtuotsus ei ole teises kriminaalasjas tõendiks selle otsusega

tuvastatud faktiliste asjaolude kohta, kuna tegemist ei ole iseseisva teadmise allikaga, vaid kohtu

hinnanguga selles kriminaalasjas kogutud tõenditele (RKKKo nr 3-1-1-96-11 p 7.2). Samas

ringkonnakohus leiab, et teises kriminaalasjas tehtud kohtuotsus kajastab siiski fakti, et on

tuvastatud teatud kuriteo sündmus.

155. Süüdistuses on Andrei Leppikule heidetud ette ka KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo,

s.o dokumendi võltsimise, toimepanemist. Võltsimine seisnes selles, et

maksupettuste

toimepanemise eesmärgil soetas Andrei Leppik ajavahemikul 03.01.2014 kuni 12.11.2014

variettevõtted OÜ L.A. Lawfirm, OÜ Discompany, OÜ Scout Productions ja OÜ Kuldne

Marketing. Kasutades kontrolli nimetatud ettevõtete üle, võltsis Andrei Leppik tahtlikult nende

ettevõtete nimelt raamatupidamisdokumente (peamiselt arveid), mida saajad (tegutsevad

äriühingud)

kasutasid

oma

raamatupidamises

alusdokumentidena

maksuhaldurile

deklaratsioonide esitamisel eesmärgiga arvestada käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksu, mille

arvelt vähendada ettevõtte maksukohustust. Ettevõtete nimelt koostatud dokumendid olid

võltsitud, kuna need ei kajastanud reaalseid tehinguid, kokkuleppeid, kauba ostu-müüki ega

teenuste osutamist. Võltsitud dokumentide alusel oli aga võimalik tõendada tegelikult toimumata

tehingute toimumist, saada õigust teostada pangaülekandeid, nn rahade kontodele ülekandmist ja

väljamaksmist, samuti vabaneda kohustusest tasuda õiguspäraselt makse. Andrei Leppik on

võltsinud enda kontrolli all olevate variäriühingute nimelt hulgaliselt erinevaid arveid ning

edastanud

need

tegutsevatele

äriühingutele,

kes

on

kajastanud

võltsitud

arveid

käibedeklaratsioonides maksukohustuse vähendamise eesmärgil.

156. Süüdistuses on loetletud kokku 92 arvet, mis on koostatud osaühingute L.A Lawfirm,

Discompany, Scout Productions ja Kuldne Marketing nimelt. Arvete adressaatidena on märgitud

äriühingud Atümat, Vitkor, Well Tehnoloogia ja Jumax. Maakohus leidis, et 10 arve osas ei ole

KarS § 344 objektiivsete tunnuste, st dokumendi võltsimine, esinemist tõendatud (otsus lk 45).

Ülejäänud arvetega seonduvalt on maakohus tuvastanud, et tegelikkuses ei ole osaühingud L.A

Lawfirm, Discompany, Scout Productions ja Kuldne Marketing äriühingutele Atümat, Vitkor,

Well Tehnoloogia ja Jumax arvetel näidatud teenuseid osutanud ja kaupu müünud. Hoolimata

sellest kasutasid aga viimased neid arveid oma raamatupidamises alusdokumentidena, et

suurendada sisendkäibemaksu ning vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu. Samuti on kohus

tuvastanud, et osaühingud L.A Lawfirm, Discompany, Scout Productions ja Kuldne Marketing

olid variäriühingud ning nende tegelikuks juhiks oli Andrei Leppik, kes korraldas muu hulgas ka

kõnealuste arvete koostamist ning äriühingutele Atümat, Vitkor, Well Tehnoloogia ja Jumax

üleandmist. Maakohus luges tõendatuks, et Andrei Leppik oli teadlik, et arvetes kajastuv teave ei

vasta tegelikkusele ning millisel eesmärgil ettevõtjad fiktiivseid arveid tellisid ning milleks neid

kasutati. Seega on tuvastatud ka fakt, et Andrei Leppik koostas kõnealused arved teades, et nende

sisu ei vasta tegelikkusele ning neid kasutatakse eesmärgiga vabaneda kohustustest (st vähendada

tasumisele kuuluvat käibemaksu).

157. Maakohus leidis, et Andrei Leppiku tegevuses esinevad KarS § 344 lg 1 objektiivsed ja

subjektiivsed tunnused. Samas tuleb aga tõdeda, et kõnealuste arvete koostamine ja ettevõtjatele

esitamise faktilised asjaolud kattuvad ning sisustavad ka maksupettusele kaasaaitamise etteheidet.

Antud juhul on tegemist olukorraga, kus Andrei Leppik on maksupettuste toimepanemisele

kaasaaitamisega täitnud ühtlasi ka KarS § 344 järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnused. Seega

tulenevalt KarS § 63 lg-st 1 tuleb nende tegude eest karistuse mõistmisel lähtuda siiski ainult ühest

kuriteokoosseisust (otsus lk 45-46).

158. Apellandid on vaidlustanud KarS § 344 lg 1 järgi süüdimõistmise. Andrei Leppik väidab, et tema

ei ole ühtegi nimetatud arvet välja kirjutanud ning talle ei ole teada, kas firmad üldse neid arveid

kasutasid. Samuti on tõendamata, et need arved aitasid omandada õigusi või vabaneda

kohustustest. Arvete väidetavatele kasutajatele pole esitatud süüdistust KarS § 345 järgi.

159. Ringkonnakohus eeltooduga ei nõustu. Maakohus on õigesti märkinud, et antud juhul heidetakse

ette dokumentide intellektuaalset võltsimist ehk teadlikult ebaõige sisuga dokumentide koostamist

ja kasutamiseks edastamist. Arvetel kajastatud tehinguid tegelikkuses ei toimunud ning arved

edastati äriühingutele kasutamaks neid käibedeklaratsioonides maksukohustuse vähendamise

eesmärgil, mis on käsitletav kohustustest vabanemisena KarS § 344 tähenduses. Maakohus

tuvastas, et läbiotsimiste ja jälitustoimingutega on tõendatud Andrei Leppiku poolt arvete

võltsimine ja edastamine süüdistuses näidatud firmadele, kes kasutasid neid eesmärgiga vabaneda

kohustustest, st vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu (MK otsuse lk 45-46).

Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tõenditele antud hinnanguga ja sellest tehtud

järeldustega. Võltsitud arved leiti Andrei Leppiku arvutist. Need arved edastati arveveski teenust

kasutanud äriühingutele, kes kasutasid neid käibedeklaratsioonide koostamisel ja MTA-le

esitamisel. Andrei Leppiku väide, et tema ei ole neid arveid koostanud ja tema arvutis olid need

ainult seetõttu, et need olid talle kontrollimiseks saadetud, on ümber lükatud jälitustoimingutest

saadud teavega. Telefonikõnedest ja sõnumitest nähtub, et tegelikult koostas need arved Andrei

Leppik ise. Seda kinnitab tema suhtlus arveveski teenuste kasutajatega, kus ta rääkis läbi kõik

arvete koostamiseks vajalikud elemendid, vajadusel edastas andmeid sõnumi teel, tegi parandusi

arvetesse. Väidetavalt arveid koostanud S.E. i ja V.D. i arvutitest neid ei leitud. Seda, et arveid

koostas Andrei Leppik ise, kinnitab näiteks tema ja V.N. vaheline 22.02.2014 kõne, kus ta

põhjendab, miks ta pole veel arvet koostanud. Ringkonnakohus märgib, et süüdistus KarS § 344

lg 1 järgi ei eelda, et sellega peaks alati kaasnema kellegi süüdistus KarS § 345 järgi ning selle

mitteesitamine ei välista dokumendi võltsimise süüdistust. Apellantide väited, et maakohus on

tõendeid valesti hinnanud, ei lükka maakohtu põhjendusi ümber.

160. Maakohus käsitles Andrei Leppikule esitatud süüdistust KarS § 256 lg 1 järgi ja leidis, et

süüdistuse mahtu tuleb vähendada. Süüdistuse tekstist tulenevalt leiti, et selle pinnalt ei ole

tuvastatavad kuritegeliku ühenduse loomise faktilised asjaolud ja seetõttu pole alust Andrei

Leppikut süüdi mõista kuritegeliku ühenduse loomises. Samuti leiti, et terve rea kuritegelikku

ühendusse kuuluvate isikute osas ei ole süüdistuse tekstis märgitud, milles seisnes nende roll

ühenduses ning millised olid nende ülesanded. Kuritegeliku ühenduse liikmelisuse hindamiseks ei

ole piisav üksnes väidetavalt ühingusse kuulunud isikute loetlemine ja seetõttu maakohus neid

isikuid ei arvestanud ühenduse liikmetena (MK otsuse lk 47-48). Nimetatud osas prokurör

vaidlustas maakohtu otsuse, taotledes süüdimõistmist süüdistuse täies mahus. Ringkonnakohus

käsitleb prokuröri taotlust pärast seda kui on kontrollinud tõendeid osas, milles süü tuvastati.

161. Ülejäänud KarS § 256 lg 1 järgi esitatud süüdistuses, s.o kolmest või enamast isikust koosneva

püsiva isikutevahelise ülesannete jaotusega ühenduse, mis on loodud varalise kasu saamise

eesmärgil ning mille tegevus on suunatud KarS § 3891 lg 1 ja lg 3 järgi kvalifitseeritavate

kuritegude toimepanemisele, juhtimises mõistis maakohus Andrei Leppiku süüdi. Selle

vaidlustasid süüdistatav ja tema kaitsja, taotledes õigeksmõistmist.

162. Maakohus leidis, et kuritegeliku ühenduse olemasolu ning selle juhtimine Andrei Leppiku poolt

on eelkõige tõendatud jälitustoimingute protokollides fikseeritud kõnede stenogrammidega,

millest on üheselt arusaadav ühendusse kuulunud isikute ring, nende positsioon ja roll ühenduses.

Maakohus tuvastas, et Andrei Leppiku poolt maksupettustele kaasaaitamine toimus organiseeritud

ning pikaajaliselt toimiva kuritegeliku skeemina. Eksisteeris variäriühingute võrgustik, mille abil

tegutsevatele ettevõtetele võltsitud arveid esitati. Selle skeemiga olid perioodil 2014 jaanuarist

kuni novembrini lisaks Andrei Leppikule pidevalt seotud ka V.P. , V.D. ja S.E. . Eeltoodut

kinnitavad sel perioodil teostatud telefonide pealtkuulamised. Nimetatud isikute vahelistest

telefonikõnedest ning sõnumitest nähtuvalt on loetletud isikud olnud pidevalt omavahel kontaktis

seoses variettevõtete soetamise, juhtimise, nende nimelt arvete väljastamise, nende kontodele

tehtud ülekannete ning kontodelt sularaha väljavõtmise ning algsetele maksete tegijatele sularaha

tagastamise küsimustes (MK otsuse lk 48-49).

163. Maakohus käsitles konkreetseid jälitustoimingutega saadud andmeid ja tuvastas, et

telefonikõnedest nähtuvalt oli kuritegelik ühendus orienteeritud maksupettuste toimepanemisele

kaasaaitamisele ning selleks oli loodud konkreetne skeem ja võrgustik, kuidas vormistada

vajalikke fiktiivseid arveid, kuidas korraldada uute variäriühingute loomist, rahade ülekandmist ja

tagastamist. Jälitustoimingutega saadud andmeid kinnitasid teatud osas ka tunnistajad V.

N., I. K ja V.D. (MK otsuse lk 49-51).

164. Apellandid leiavad, et mingit kuritegelikku ühendust Andrei Leppikul koos V.P. , V.D. i ja S.E.

iga ei eksisteerinud, sest need isikud koos oma firmadega tegutsesid iseseisvalt ja olid üksteise

suhtes ärikonkurendid. Samaaegselt olid nad Andrei Leppiku kliendid ja vastupidi. Seega ei saa

rääkida nende ühistest ülesannetest, rollidest ja kohustustest. Tegemist on puhtalt omavahelise

konkurentsiga. KarS § 256 koosseis on tõendamata, sest V.P. t ja S.E. it üle ei kuulatud ning V.D. i

ülekuulamine süüdistust ei kinnita. Ülejäänud ühenduse väidetavaid liikmeid üle ei kuulatud ning

jälitusandmetest nähtuv nende omavaheline suhtlemine ei tõenda nende rolle ja kohustusi, mida

nõuab kuriteo koosseis. Samuti ei ole tõendiks kokkuleppemenetluse kohtuotsused nr 1-15-3211

V.D. i ja R.L. u; nr 1-15-3692 O.G. i ning nr 1-15-8408 V.P. ja S.E. i kohta.

165. Ringkonnakohus ei nõustu apellantide eeltoodud väitega, et pole tõendeid, mis kinnitaks süüdistust

KarS § 256 lg 1 järgi. Kuigi isikulisi tõendeid selles osas tõepoolest napib, on samas küllaldaselt

jälitustoimingutega saadud andmeid, millest on üheselt arusaadav ühendusse kuulunud isikute

ring, nende positsioon ja roll ühenduses. Telefonikõnedest nähtuvalt oli kuritegelik ühendus

orienteeritud maksupettuste toimepanemisele kaasaaitamisele ning selleks oli loodud konkreetne

skeem ja võrgustik, kuidas vormistada vajalikke fiktiivseid arveid, kuidas korraldada uute

variäriühingute loomist, rahade ülekandmist ja tagastamist. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

poolt (MK otsuse lk 49-51) tõenditele antud hinnanguga ja sellest tehtud järeldustega süü

tõendatuse kohta ega pea vajalikuks neid korrata. Apellantide väited, et maakohus on tõendeid

valesti hinnanud, ei lükka maakohtu põhjendusi ümber.

166. Nagu eelpool märgitud, prokurör taotleb maakohtu otsuse tühistamist Andrei Leppikule KarS §

256 lg 1 järgi esitatud süüdistuse mahu vähendamises ning tema süüditunnistamist KarS § 256 lg

1 järgi prokuröri apellatsioonis toodud süüdistuse mahus. Võrreldes esialgse süüdistusega

prokurör enam ei taotle I.J. , S.A. ja V.V. lugemist kuritegeliku ühenduse liikmeteks, sest nende

osas on kriminaalmenetlus lõpetatud. Küll aga taotletakse tuvastada, et kuritegeliku ühenduse

liikmeteks olid peale maakohtu poolt tuvastatute veel ka R.L. , T.T. , T.A. , R.J. , O.G. ja A.R. .

Samuti prokurör taotleb tuvastada, et nimetatud kuritegelik ühendus on loodud Andrei Leppiku

poolt. Ringkonnakohus leiab, et esitatud taotlused kuuluvad uuritud tõenditest tulenevalt

rahuldamisele.

167. Süüdistuse kohaselt Andrei Leppik koos V.P. ga organiseeris Ida-Virumaal püsivalt toimiva

kuritegeliku ühenduse, mille tegevus oli suunatud maksupettuste toimepanemisele ehk võltsarvete

esitamisele perioodil 03.01.2014 kuni 11.11.2014.

168. Maakohus leidis, et kuna süüdistuses pole avatud, milles täpsemalt seisnes ühenduse

organiseerimine ehk selle loomine ning millal see toimus, siis puudub alus selliseks etteheiteks.

Samuti leiti, et ka esitatud tõendusteabest ei kajastu andmeid, mille pinnalt saaks väita, et Andrei

Leppik osales kuritegeliku ühenduse loomisel ning puuduvad andmed, millal kõnealune ühendus

loodi. Veel maakohus leidis, et kuna süüdistuse tekstis ei ole terve rea väidetavate liikmete osas

märgitud, milles seisnes nende roll ühenduses ning millised olid nende ülesanded, siis ainult nende

loetlemine ei anna alust neid arvestada kuritegeliku ühenduse liikmetena (MK otsuse lk 48).

169. Prokurör eeltooduga ei nõustu ja leiab, et maakohtu järeldused ei vasta uuritud tõenditele. Prokurör

märgib, et kuritegeliku ühenduse loomise ehk KarS § 256 lg 1 objektiivse koosseisu sisustab lisaks

selle rajamisele ka kuritegeliku käitumise skeemi väljatöötamine. Antud juhul see seisnes

maksukuritegude toimepanemiseks variäriühingute võrgu loomises, et nende nimelt hakata

väljastama fiktiivseid arveid.

170. Ringkonnakohus nõustub prokuröri väitega, et kuritegeliku ühenduse loomine seisnes Andrei

Leppiku poolt kuritegeliku käitumise skeemi väljatöötamises. Tegelikult on ka maakohus selle

tuvastanud. Nii on leitud, et Andrei Leppik osutas vaimset kaasabi maksupettuste toimepanemisele

ja see seisnes maksupettuse skeemi ehk nn arveveski teenuse loomises. Ta oli kehtivatest

maksuseadustest väga hästi teadlik ja kuritegeliku skeemi väljatöötamisel püüdis leida lahendusi,

kuidas kehtivaid nõudeid eirata viisil, mis ärataks kõige vähem kahtlust. Selleks kasutati

variäriühinguid väga lühikest aega, nende juhatuse liikmeid valiti hoolikalt, et nad ei tekitaks

kahtlust pankades, kus kontosid avamas käidi (MK otsuse lk 15 ja 43). Samuti on maakohus

tuvastanud, et taoline kuritegelik skeem oli juba varasemalt välja töötatud ning toimis ka enne

süüdistuses nimetatud perioodi (MK otsuse lk 51). Seega on maakohus alusetult süüdistusest välja

jätnud Andrei Leppiku poolt kuritegeliku ühenduse loomise ning see tuleb talle süüks arvata.

171. Prokurör taotleb tuvastada, et kuritegeliku ühenduse liikmeteks olid ka R.L. , T.T. , T.A. , R.J. ,

O.G. ja A.R. . Prokurör märgib, et uuritud tõendid kinnitavad, et kõik nimetatud isikud andsid

oma panuse paljuepisoodiliste maksupettuste toimepanemisse. Ringkonnakohus peab ka seda

taotlust põhjendatuks.

172. Kohtupraktika kohaselt kuritegelikku ühendusse kuulub isik, kes organisatsiooni osana allub selle

tahtele ja aitab oma tegevusega kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele. Kuritegeliku ühenduse

liikmete ülesannete jaotus toetab ühenduse püsivust. See tähendab, et kõigil ühenduse liikmetel on

kindel koht ühenduse struktuuris ja nad annavad sellest kohast lähtuvalt panuse ühenduse

eesmärkide realiseerumisele (RKKKo nr 3-1-1-57-09 p-d 13.1 ja 13.3).

173. Maakohus leidis, et nimetatud isikute osas ei ole süüdistuse tekstis märgitud, milles seisnes nende

roll ühenduses ja millised olid nende ülesanded ning kuritegeliku ühenduse liikmelisuse

hindamiseks ei ole piisav üksnes isikute loetlemine. Kuna V.P. , V.D. i ja S.E. i roll ja ülesanded

on süüdistuses kirjeldatud, siis nende osas maakohtul nimetatud probleemi ei tekkinud.

Ringkonnakohus leiab, et tegelikult maakohus tuvastas kuritegeliku ühenduse liikmelisuse ka

prokuröri poolt taotletud isikute osas. Sarnaselt V.P. , V.D. i ja S.E. i osaluse tõendamisega on

maakohus tõendatuks lugenud ka ülejäänud isikute tegevuse maksupettuste läbiviimisel.

Vastavad tõendid on maakohtu otsuses R.L. u osas lk 20-22, 31,50; T.T. i osas lk 20-21 ja 50;

T.A. i osas lk 17-18 ja 49; R.J. i osas lk 19-20 ja 49; O.G. i osas lk 25, 33-35 ja 49; A.R. i osas lk

37 ja 49. Ringkonnakohus nõustub viidatud tõenditele antud hinnanguga ja leiab, et nimetatud

tõendid näitavad isikute rolli ja ülesandeid kuritegelikus ühenduses, milleks oli pangakontode

avamine, sularaha väljavõtmine ja edasitoimetamine, raamatupidamisdokumentide koostamine,

arvete allkirjastamine näilike tehingute kohta. Seega on maakohus alusetult süüdistusest välja

jätnud nimetatud isikute kuulumise Andrei Leppiku poolt loodud ja juhitud kuritegelikku

ühendusse.

174. Andrei Leppik ja Anastassia Leppik taotlevad enda õigeksmõistmist KarS § 394 lg 2 p 1 järgi ning

OÜ Terrasport KarS § 394 lg 3 järgi. Kuna vaidlus on tõenditele antud hinnangu osas, siis

ringkonnakohus peab vajalikuks tõendid alljärgnevalt kokkuvõtlikult välja tuua.

175. Maakohus märkis, et RahaPTS § 4 lg 1 ei eelda, et eelkuritegu oleks üheselt tuvastatud, sest

kuritegelik tegevus loetakse tõendatuks ka juhul, kui on tuvastatud üksnes kuriteo sündmus. Antud

juhul on tuvastatud, et Andrei Leppik osales kuritegeliku ühenduse juhtimises ning seeläbi

maksupettustele kaasaaitamises, teenides sellega kuritegelikku tulu vähemalt 162 986 eurot (MK

otsuse lk 51 ja 53).

176. Maakohus on oma otsuse lk 53-59 näidanud tõendid, mis kinnitavad rahapesu toimepanemist.

Nendeks tõenditeks on eelkõige arvelduskontode väljatrükid, aga ka OÜ Terrasport läbiotsimine

ja vara arest, Andrei Leppiku ja Anastassia Leppiku ütlused, tunnistajate L.K. , Z. D, O.T. , A.M.

ja J.O. ütlused. Nimetatud tõendite kogumiga maakohus luges tuvastatuks, et Anastassia Leppiku

kontole tehtud ülekanded ei olnud teostatud ülekannete tegijatele kuuluva vara arvelt, vaid need

rahalised vahendid oli Anastassia Leppik neile sularaha sissemaksete ja ülekannete tegemiseks

andnud eesmärgiga luua näilik legaalne ettevõtte finantseerimise skeem. Seega oma tegevusega

Anastassia Leppik teadlikult varjas OÜ Terrasport kontodele laekunud rahaliste vahendite

tegelikku päritolu ning püüdis näidata neid legaalse varana. Maakohus tuvastas, et Andrei Leppik

teenis suures ulatuses kriminaaltulu, millest pärinesid summad, mis laekusid algul Anastassia

Leppiku kontole ja sealt OÜ Terrasport kontole. Kuna selle ettevõtte faktiline juht oli Andrei

Leppik, siis oli eelkõige tema huvi saada ettevõtte kontole legaalsena näivaid rahalisi vahendeid,

mida kasutada ettevõtte arendamiseks. Selleks, et kuritegelikul teel teenitud sularaha tegelikku

päritolu varjata ning suunata raha legaalsesse majandustegevusse, kasutas Andrei Leppik oma

abikaasa Anastassia Leppikut, tema tuttavaid, oma perekonna liikmeid ja nende pangakontosid, et

teha selle varaga mitmeid toiminguid enne OÜ Terrasport kontole kandmist ning raskendada

seeläbi vara tegeliku omaniku ja päritolu tuvastamist.

177. Maakohus on põhjalikult ka käsitlenud Anastassia Leppiku väidet, et ta ei teadnud, mil viisil oli

abikaasalt saadud raha teenitud. Maakohus tuvastas, et Anastassia Leppik pidi mõistma, et Andrei

Leppikult temale antud ja tema kontole kantud raha ei pärine seaduslikust allikast ning Andrei

Leppik ei tegele legaalse äritegevusega. Seega pidi Anastassia Leppik vähemalt möönma, et

temale antav raha pärineb kuritegelikust tulust. Taolist raha vastu võttes, kasutades ja edasi andes

mõistis ta, et tegemist võib olla kuritegelikul teel saadud rahaga tehtavate toimingutega. Seda

järeldust kinnitav tõendite analüüs on toodud maakohtu otsuse lk 58-59. Maakohus tuvastas, et

raha, mille päritolu varjati, kuulus Andrei Leppikule. Samuti kuulus talle ettevõte, mille käibesse

see raha suunati. Seega süüdistuses kirjeldatud rahapesu skeemi rakendati just Andrei Leppiku

initsiatiivil ja huvides ning Anastassia Leppik toimis vastavalt temalt saadud juhistele. Nende

taolised osateod olid rahapesu toimepanemiseks vajalikud ning toimisid ühtse skeemina.

178. OÜ-ga Terrasport seoses märkis maakohus, et ettevõtet juhtinud isik, samuti ettevõtte formaalne

omanik ja juht olid teadlikud, et Anastassia Leppikult ettevõtte kontole laekunud summad

pärinevad mittelegaalsetest allikatest. Kõnealuseid summasid kasutati ettevõtte arendamiseks

-spordisaalide väljaehitamiseks ning inventari soetamiseks. Kuivõrd Anastassia Leppiku kontolt

laekunud summad moodustasid enamuse ettevõtte rahalistest vahenditest, siis on spordisaali

väljaehitamine toimunud valdavalt rahapesu objektiks olnud vara arvelt. OÜ Terrasport planeeris

alustada legaalsete teenuse osutamist ja tulu teenimist ruumides ning treeningseadmetega, mis olid

saadud kriminaaltulu arvelt. Seeläbi soovis ettevõte varjatult suunata kriminaaltulu legaalsesse

ärisse selleks, et teenida selle arvelt hiljem legaalset tulu. Kogu kirjeldatud rahapesu skeem toimis

OÜ Terrasport huvides, st ettevõtte arendamiseks rahaliste vahendite saamiseks ning ettevõte

osales rahapesu skeemis läbi formaalse juhatuse liikme Anastassia Leppiku ja faktilise juhi Andrei

Leppiku.

179. Ringkonnakohus vastupidiselt apellantidele nõustub maakohtu poolt tõenditele antud hinnanguga

ning rahapesu süüdistuse tõendatuse järeldustega. Maakohtu poolt on juba ümber lükatud

apellantide väide, et kuna Anastassia Leppik ei teadnud raha kuritegelikust iseloomust, siis ei saa

temal ega OÜ-l Terrasport olla rahapesu toimepanemise tahtlust ning nad tuleb seetõttu õigeks

mõista. Samuti on ümber lükatud väide, et sugulaste kontodel liikunud summad olid nende poolt

kokku hoitud raha ehk siis legaalset päritolu. Sama puudutab väidet, et Anastassia Leppiku

tuttavate ehk tunnistajate L.K. , Z. D, O.T. , A.M. ja J.O. poolt tehtud ülekanded olid tehtud nende

isikliku raha arvelt. Maakohus on juba andnud hinnangu väitele, et kuna Anastassia Leppik ja OÜ

Terrasport pole mingit eelkuritegu toime pannud, siis ei saa neid rahapesus süüdi mõista. Samuti

on ümber lükatud väide, et Andrei Leppik pole rahapesu toime pannud. Kuna ringkonnakohus

nõustub maakohtu põhjendustega rahapesu süüdistust kinnitavate tõendite osas, siis ei ole vajalik

neid põhjendusi üle korrata. Apellantide väited nimetatud tõendite ebaõigest hindamisest

maakohtu poolt jäävad tagajärjetuks.

180. Maakohus on õigesti märkinud, et vaidlust ei ole selles, et süüdistuses kirjeldatud ülekanded

Anastassia Leppiku ja OÜ Terrasport arvelduskontodele on toimunud, kuid vaieldakse, millisest

allikast pärineb Anastassia Leppiku pangakontole kantud raha (MK otsuse lk 53).

181. Süüdistuse kohaselt suunati eelnevalt maksukuritegudest saadud kriminaaltulu 20 195 eurot selle

tegeliku omaniku ja ebaseadusliku päritolu varjamise eesmärgil riigi majandussüsteemi, kasutades

raha OÜ-le Terrasport renditud ruumide renoveerimisel spordiklubiks ja äriühingule erinevate

seadmete soetamiseks. Maakohus tuvastas, et tõendatud on rahapesu objektiivsete tunnuste

esinemine 14 195 euro ulatuses (MK otsuse lk 57). Prokurör ei ole seda vaidlustanud, kuid seda

tegid süüdistatavad ja nende kaitsjad. Apellandid toovad välja oma arvutused ja põhjendused, mille

kohaselt väidetavalt kõik raha on pärit legaalsetest allikatest (vt käesoleva otsuse p-d 46-47,

65-70, 97-100, 102). Ringkonnakohus nende väidete ja arvutustega ei nõustu ning leiab, et

maakohtu järeldus rahapesus 14 195 euro ulatuses on tõendatud.

182. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse lk 56-57 toodud järeldusega, et ükski näidatud 8-st

isikust (3 sugulast pluss 5 tuttavat) ei teinud Anastassia Leppikule ülekande teostamiseks sularaha

sissemakseid enda isiklike rahaliste vahendite arvelt. Seda, et antud juhul ei olnud tegemist

reaalsete laenulepingutega, näitab ka see, et Anastassia Leppik ei ole ühelegi väidetavale

laenuandjale raha tagastanud. Maakohus analüüsis nimetatud 8 isiku pangakontosid ja

maksekäitumist ning tuvastas Anastassia Leppiku ettevõttesse suunatud summade osas teatud

kindla skeemi, mis erines oluliselt nende isikute tavapärasest sissetulekute suurusest ja

maksekäitumisest. Rahapesualases kohtupraktikas on märgitud, et inimene võib varjata enda seost

konkreetse varaga ka seeläbi, et jätab mulje, justkui kuuluks vara tema sugulastele. Asjaolu, et

sellisel juhul võib varjamise tuvastamine olla lihtsam kui juhul, kus varaomanikena näidatakse

perekonnaringist väljapoole jäävaid isikuid, ei välista varjamist, sest RahaPTS § 4 lg 1 puhul pole

varjamise n-ö kvaliteet iseenesest oluline. Õiguslikult käsitatakse vara teistele isikutele kuuluvana,

mis moonutab tegelikku olukorda. Süüteo subjektiivse koosseisu tasandil ei mängi rolli, kas teo

toimepanija peab tegu õiguspäraseks või mitte. Rahapesu puhul tuleb subjektiivse külje juures

analüüsida, kas isikul on tahtlus objektiivse koosseisu asjaolude suhtes (RKKKo nr 3-1-1-94-14

p-d 219 ja 229). Maakohtu poolt tuvastatust ilmneb, et süüdistatavad pesid raha tahtlikult, nad

teadsid, et teevad rahaga erinevaid tehinguid eesmärgiga varjata raha päritolu. Ringkonnakohus

nõustub maakohtuga, et Anastassia Leppiku poolt enda isikliku pangakonto ja ettevõtte

pangakonto võimaldamine Andrei Leppiku ebaseadusliku tegevuse konspireerimiseks pikema aja

jooksul ja sellele tegevusele igakülgne kaasaaitamine enda lähisugulaste ja tuttavate kaudu viitab

sellele, et ta oli teadlik Andrei Leppiku ebaseaduslikust tegevusest ja raha pesemise keelatusest.

Anastassia Leppiku vastupidised ütlused ei ole usutavad ning on maakohtu poolt näidatud

tõenditega ümber lükatud.

183. Andrei Leppik oma apellatsioonis leiab, et käesolevas asjas ei ole kellelgi tagastusnõuet tekkinud

ja seega Andrei Leppiku väidetav tulu kuritegeliku ühenduse tegevusest ei ole kuriteoga saadud

vara KarS § 831 mõttes. Seejuures viitab ta mitmele Riigikohtu lahendile (3-1-1-62-14,

3-1-1-41-11, jt), eelkõige aga nr 3-1-1-52-15 p-le 31.

184. Ringkonnakohus ei nõustu väitega, et Andrei Leppik pole kuritegelikku tulu saanud ja tema suhtes

ei esine vara konfiskeerimise aluseid. Maakohus tuvastas, et Andrei Leppik pani toime kuriteod

KarS §-de 256 lg 1 ja 394 lg 2 p 1 järgi. KarS §-de 256 lg 2 p 2 ja 394 lg 6 kohaselt kohaldab

kohus nendes paragrahvides sätestatud kuritegudega saadud vara laiendatud konfiskeerimist

vastavalt KarS §-le 832, mida ka maakohus õigustatult tegi. Maakohus märkis ka seda, et 2014

kehtinud KarS § 3891 redaktsioon laiendatud konfiskeerimist ette ei näinud (MK otsuse lk 63).

185. Mis puutub viidatud lahendisse nr 3-1-1-52-15, siis see on tehtud seoses kahtlustatava O.G. i ja

3-nda isiku I. G vara arestimisega. Selle lahendi punktis 31 on leitud, et tegeliku maksukohustuse

deklareerimata jätmine (varjamine) iseenesest isiku vara väärtust ei suurenda – vähemalt mitte

senikaua, kuni riigil on võimalik maksunõue maksma panna ja kogu maksusumma

maksukohustuslastelt reaalselt sisse nõuda. Antud asjas ei tuvastatud, et OÜ Well Tehnoloogia

oleks käibedeklaratsioonides valeandmete esitamisega KarS § 831 mõttes vara saanud. Punktis 32

märgiti, et ei ole osutatud ühelegi võimalikule viisile, kuidas OÜ Well Tehnoloogia

käibedeklaratsioonides valeandmete esitamise tagajärjel võis suureneda konkreetselt O.G. i vara.

Üksnes see, et O.G. ja I. G ostsid kahtlustuses nimetatud kuriteo toimepanemisega samal

perioodil 2 korterit, mille väärtus ületas nende legaalset sissetulekut, ei anna piisavat alust

põhjendatud kahtluseks, et O.G. sai vara menetletava maksukuriteoga. Ringkonnakohus pidas

vajalikuks eeltoodud asjaolud seetõttu nii põhjalikult välja tuua, et nende najalt saab näidata

erinevust Andrei Leppiku vara konfiskeerimise aluste osas. Oluline erinevus on selles, et Andrei

Leppik teenis arveveski skeemi kasutades iga tehingu pealt reaalset tulu sularahas, mis maakohtu

arvestuste kohaselt võis olla umbes 40 000 eurot. Osa sellest rahast kanti Anastassia Leppiku

pangakontole ja sealt edasi OÜ Terrasport arvelduskontole ning toimus rahapesu. Seda raha

kasutati ka isiklikuks otstarbeks (nt reisimine). Selle raha eest soetati OÜ Evelina Dream Traveli

osasid. Selle raha eest ostis Andrei Leppik sõiduauto ja kinkis selle N.V. le (MK otsuse lk 64-66).

Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega ja neid ei lükka ümber Andrei Leppiku viited (vt

p 183) kohtupraktikale, sest need lahendid pole sarnased käesoleva asja tehioludega.

186. Seoses konfiskeerimise taotlustega on maakohtu otsuse lk 66 käsitletud kolmanda isiku N.V. auto

konfiskeerimist. Maakohus tuvastas, et tunnistajate J.K. ja J.M. ütlustest nähtuvalt ostis Andrei

Leppik sularaha eest 2014 mais J.M. le kuulunud sõiduki Mazda 3 hinnaga 1500 eurot ja kinkis

selle N.V. le. Uuritud tõendite kohaselt see sõiduk oli soetatud Andrei Leppiku poolt teenitud

kriminaaltulu arvelt ja kingitud kolmandale isikule N.V. le. Seda kinnitab Andrei Leppiku ja

V.P. vaheline 23.05.2014 telefonikõne, kus Andrei Leppik rääkis, et ta kinkis N.V. le auto.

Maakohus leidis, et KarS § 832 lg 2 p 1 alusel see auto tuleb konfiskeerida.

187. Apellatsioonis märgitakse, et maakohus on otsuses viidanud, et 07.05.2014 müügilepingu kohaselt

oli auto müüjaks J.M. ja ostjaks N.V. . Selle müügilepingu esitas kohtuasja juurde apellant

Maanteeameti juures olevast liiklusregistrist. Seega oli müügileping aluseks liiklusregistris kande

tegemiseks ja N.V. omandi tekkimiseks sõidukile. Ei saa kuidagi rääkida, et Andrei Leppik oleks

kinkinud sõiduki N.V. le. Selleks peaks tuvastama, et Andrei Leppik ostis kõigepealt ise sõiduki

välja ja seejärel kinkis edasi N.V. le. Selle kohta puuduvad igasugused tõendid.

188. Apellant märgib, et tõusetub küsimus, kas Andrei Leppik maksis ise müüjale sõiduki eest

müügihinna 1500 eurot ja kas me saame sellisel juhul rääkida KarS § 832 lg 2 p 1 kontekstis sellest,

et sõiduk on omandatud toimepanija arvel. Seega peab asjas kõigepealt tuvastama, kas sõiduki eest

on üldse tasutud. Maakohus ei ole selle küsimusega tegelenud ega vastanud apellandi poolt

esitatud kirjalikele seisukohtadele.

189. Sõiduki müügilepingu kohaselt on lepitud kokku müügihind 1500 eurot, kuid müügileping ei

fikseeri raha üleandmist. N.V. on andnud kohtus ütlusi, et temale avaldas Andrei Leppik, et

müüjale ei ole raha tasutud. Sama on kinnitanud Andrei Leppik oma kohtus antud ütlustes, et ta ei

ole sõiduki eest maksnud. Sõiduki müüja, tunnistaja J.M. , on samuti kinnitanud, et ta ei ole

isiklikult saanud selle sõiduki eest raha. Ainsana on raha (1500 eurot) saamisele viidanud sõiduki

müümisega tegelenud tunnistaja J.K. . Samas ei ole J.K. kinnitanud, et ta oleks saanud

müügisumma Andrei Leppikult, tunnistaja ei tundnudki kohtusaalis viibinud Andrei Leppikut.

Seega on raha üleandmise fakti kohta kaks vastandlikku ütlust - ühelt poolt kinnitab Andrei

Leppik, et tema ei ole sõiduki eest raha maksnud, teiselt poolt kinnitab J.K. , et ta on saanud

sularahas 1500 eurot, kuid seda mitte Andrei Leppikult, vaid tundmatult noormehelt. Apellant on

seisukohal, et sellises olukorras ei saa lugeda piisavalt tõendatuks sularaha üleandmine

toimepanija Andrei Leppiku poolt. Kui keegi selle sõiduki eest maksis, siis ei ole tõendatud, et

seda tegi just Andrei Leppik.

190. Sõiduki konfiskeerimiseks peaks olema tõendatud, et sõiduki eest maksis just Andrei Leppik ja et

raha oli kuritegelikku päritolu. Kui pidada tõepäraseks tunnistaja J.K. väidet raha üleandmise

kohta ja teha sellest järeldus raha maksmise kohta, siis ei tulnud see raha J.K. väitel ikkagi Andrei

Leppikult, vaid kelleltki tundmatult noormehelt. Sellises olukorras ei saa rääkida kuritegelikul teel

saadu arvelt sõiduki soetamisest. Ei ole vaidlust, et sõiduki ostmisega tegeles ka Andrei Leppik,

kuid tunnistajate ütlustest tulenevalt oli keegi veel, kes on väidetavalt sõiduki eest tasunud.

Tegelikult ei peaks 1500 euro suuruse sõiduki puhul püstitama eelduse, et see on ostetud just

kuritegeliku tulu eest. Isegi kui ringkonnakohus peaks nõustuma, et sõiduki eest tasus konkreetselt

Andrei Leppik (millisel seisukohal apellant ei ole), siis sellises ulatuses raha oli Andrei Leppikul

eelduslikult ka legaalselt olemas.

191. Maakohus viitab tõendina Andrei Leppiku ja V.P. vahelisele telefonikõnele, kus Andrei Leppik

väitvat, et ta on kinkinud Nataljale auto. Apellant on saanud samuti kriminaalasja toimikuga

tutvuda ja tema seda kõnet toimikust ei leidnud. Maakohus ei ole ka teinud täpsemat viidet selle

kõne paiknemise kohta toimikus. Isegi kui see kõne sellisel kujul eksisteeriks, ei kinnita see, et

sõiduki eest oleks maksnud just Andrei Leppik või et tasutud raha oleks olnud kuritegelikku

päritolu.

192. Ringkonnakohtu istungil apellant esitas alternatiivse taotluse, et kui ringkonnakohus apellatsiooni

ei rahulda, siis palutakse kohaldada konfiskeerimise asendamist selliselt, et N.V. lt välja mõista

konfiskeerimisele kuuluva auto väärtus, s.o 1500 eurot. Põhjenduseks tuuakse, et auto on olnud

2014 aastast N.V. valduses ja seoses vara arestimisega anti see tema vastutavale hoiule. Ta on

autot heaperemehelikult hooldanud ja kasutanud ning seetõttu auto äravõtmine ei ole otstarbekas.

193. Prokurör ei vaielnud esitatud taotlusele vastu.

194. Ringkonnakohus nõustub maakohtu eelpool viidatud tõendite uurimisest tuleneva järeldusega, et

sõiduk oli soetatud Andrei Leppiku poolt teenitud kriminaaltulu arvelt ja kingitud kolmandale

isikule N.V. le. Seoses kaebaja väitega, et tema ei leidnud maakohtu poolt viidatud kõnet (vt p

186), ringkonnakohus märgib, et seda tõendit uuriti (kõnet kuulati) maakohtu istungil seoses

30.06.2015 jälitustoimingu protokolli avaldamisega (II kd lk 67-70). Nimetatud protokollist

nähtub, et Andrei Leppik helistas V.P. le ja muu jutu sees ütles, et ta kinkis N.V. le auto (XVII

kd lk 98-101). Apellatsioonis toodud väited, nagu oleks maakohus tõendeid valesti hinnanud, ei

lükka maakohtu järeldust ümber. KarS § 832 lg 2 p 1 alusel see auto tuleb konfiskeerida. Kuna

aga esitati taotlus konfiskeerimise asendamiseks, siis ringkonnakohus peab võimalikuks selle

rahuldada ja lugeda apellatsiooni osaliselt rahuldatuks.

195. KarS § 84 sätestab, et kui süüteoga saadud vara on võõrandatud, ära tarvitatud või selle äravõtmine

pole muul põhjusel võimalik või otstarbekas, võib kohus välja mõista summa, mis vastab

konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele.

196. Ringkonnakohus leiab, et auto konfiskeerimine on ebaotstarbekas. Kolmas isik on autot hooldanud

ja kasutanud ning see on talle igapäevaselt vajalik transpordivahend. Riigi huvid ei saa kahjustatud,

sest kolmas isik peab riigile maksma auto väärtuse 07.05.2014 müügilepingu kohaselt, s.o 1500

eurot. Auto arestiti 15.01.2015 ja sellest ajast on möödunud üle 2 aasta, mis kuidagi ei anna alust

arvata, et vahepeal oleks auto väärtus kasvanud.

197. Nimetatud nõude täitmiseni tuleb auto jätta maakohtu 15.01.2015 määruse kohaselt aresti alla.

198. Maakohtu otsuse lk 65 on tuvastatud, et Andrei Leppiku kriminaaltuluna teenitud rahaliste

vahendite arvelt on soetatud nii talle kui M.L. kuuluvad OÜ Evelina Dream Traveli osad. Kuna

aga kohtule ei ole esitatud äriregistri infosüsteemi väljavõtet ega muid dokumente, millest nähtuks

ettevõtte omanike ring ja jaotus, siis ei saa kohus teha järeldusi küsimuses, kes ja millises ulatuses

on OÜ Evelina Dream Traveli omanik. Seetõttu ei saa kohus ettevõtte osade suhtes konfiskeerimist

kohaldada ning need tuleb aresti alt vabastada (MK otsuse lk 67).

199. Prokurör selle otsustuse oma apellatsioonis vaidlustas, märkides, et ta kohtus taotles KrMS § 297

korras OÜ Evelina Dream Traveli kohta äriregistri infosüsteemi väljavõtte lisamist kohtuasja

materjalide juurde, millest nähtuvad osanike poolt osade soetamise aeg ja suurus. Maakohus jättis

prokuröri taotluse rahuldamata (18.05.2016 protokoll lk 8 ja12). Samas aga omab maakohus

juurdepääsu avalikule äriregistri infosüsteemile varade arestimise määrustes märgitud andmete

korrektsuse kontrolliks. KrMS § 321 lg 6 alusel taotleb apellant võtta materjalide juurde OÜ

Evelina Dream Traveli äriregistri infosüsteemi väljavõtte.

200. Ringkonnakohus leiab, et prokuröri taotlus OÜ Evelina Dream Traveli osade konfiskeerimiseks

tuleb rahuldada.

201. Kriminaalasjast nähtub, et prokurör taotles maakohtu istungil OÜ Evelina Dream Traveli kohta

äriregistri infosüsteemi väljavõtte lisamist, kuid maakohus ei võtnud seda dokumenti vastu (III kd

lk 22 pöördel ja 24 pöördel). Ringkonnakohus võttis selle KrMS § 321 lg 6 alusel asja juurde.

Kuna maakohtu ainuke OÜ Evelina Dream Traveli osade konfiskeerimata jätmise põhjendus oli

vastava dokumendi puudumine (mille ta oli ise tagasi lükanud) ja nüüd on see olemas, siis saab

taotluse lahendada. Äriregistri väljavõtte kohaselt on OÜ Evelina Dream Traveli osanikud M.

Leppik ja Andrei Leppik ning nende osapandid on kummalgi 1250 eurot.

202. KarS § 832 lg 1 alusel tuleb kolmandale isikule M.L. ja süüdistatavale Andrei Leppikule kuuluvad

OÜ Evelina Dream Traveli osad nimiväärtusega 1250 eurot konfiskeerida. Kuni nõude täitmiseni

tuleb need maakohtu 30.12.2014 ja 15.01.2015 määrustega arestitud osad jätta aresti alla.

203. OÜ Terrasport osas oli esitatud taotlus süüdistatav õigeks mõista ja sellest tulenevalt hüvitada

SKHS-i alusel talle tekitatud kahju. Mingeid täpsemaid viiteid ega põhjendusi peale selle lause

apellatsioonis ei ole toodud. Ringkonnakohus märgib, et maakohtus oli see taotlus esitatud koos

põhjendustega ja kohtu poolt vastu võetud (III kd lk 61 ja 63-69). Maakohus seda taotlust ei

rahuldanud, vastavad põhjendused on toodud maakohtu otsuse lk 70 ja ringkonnakohus nõustub

nendega.

204. Ringkonnakohus seda taotlust SKHS § 5 lg-st 4 tulenevalt ei rahulda, sest vastavad alused

puuduvad.

205. Anastassia Leppiku kaitsja advokaat D. Matvejev esitas ringkonnakohtule taotluse

apellatsioonimenetluses osutatud õigusabiteenuse eest tasu väljamõistmiseks. Kaitsja taotleb tasu

kokku 8 tunni eest 384 eurot, sh käibemaks 64 eurot. Lisaks taotleb sõidukulu Narva-Tartu-Narva

pooles ulatuses hüvitamist 65,52 eurot, sh käibemaks 10,92 eurot. Kõik kokku seega 449,52 eurot,

sh käibemaks 74,92 eurot.

206. OÜ Terrasport kaitsjana advokaat D. Matvejev esitas täpselt samasuguse taotluse, s.o 449,52 eurot,

sh käibemaks 74,92 eurot.

207. Kaitsja on põhjendanud, et tal on 2 kaitsealust, kusjuures tegemist on väga mahuka ja keerulise

asjaga ning sellest tuleneb nimetatud nõude suurus.

208. Kriminaalkolleegium peab kaitsjatasu selles ulatuses põhjendatuks ja rahuldab kaitsja taotluse,

sest asjas on 29 köidet ning maakohtu otsus on 70 lk pikk. KrMS § 185 lg-st 2 tulenevalt jäävad

eeltoodud menetluskulud süüdistatavate kanda, sest nende osas apellatsioonimenetluses tehakse

KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahend.

209. Andrei Leppiku kaitsja vandeadvokaat L. Olovjanišnikov esitas ringkonnakohtule taotluse

apellatsioonimenetluses osutatud õigusabiteenuse eest Eesti Vabariigilt välja mõista Andrei

Leppiku kasuks 3840 eurot, sh käibemaks 640 eurot.

210. Kriminaalkolleegium peab kaitsjatasu selles ulatuses põhjendatuks ja rahuldab kaitsja taotluse,

sest asjas on 29 köidet, maakohtu otsus on 70 lk pikk ning kaitsja esitas mahuka apellatsiooni

koos selle täiendusega. KrMS § 185 lg-st 1 tulenevalt kannab eeltoodud menetluskulud riik, sest

Andrei Leppiku osas apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lg 1 p-s 4 nimetatud lahend.

allkirjastatud digitaalselt

Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk