4-17-2562/9 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-17-1637

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12.mai 2017, Tallinn Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-17-1637 Kohtunik Leo Kunman Väärteoasi

Heikko Lall´i kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja

Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse 21.02.2017 otsusele väärteoasjas nr 2230,17,001663 Kvalifikatsioon LS § 205, § 227 lg 1 Toimepanemise aeg ja koht

11.01.2017 kl 07:10, Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee 16,2 km, Nissi vald, Harju maakond Kaebuse esitaja

Heikko Lall (isikukood 38512230211, elukoht: Xxxx, Harjumaa, Eesti Vabariigi kodanik) Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet Põhja Prefektuur Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 63 lg 1, § 47 lg 1, § 66 lg 2, V™S § 120 lg 1, § 132 p 2, § 133-135, § 155-156kohus otsustas:

1. Tühistada Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo

Liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 21.02.2017 otsus väärteoasjas nr 2230,17,001663 ning teha väärteoasjas uus otsus.

2. Süüdi tunnistada Heiko Lall LS § 205, § 227 lg 1 järgi ning kohaldades KarS § 63 lg 1

mõista karistuseks LS §205 järgi rahatrahv 40 trahviühiku ulatuses, s.o 160 eurot.

3. KarS § 66 lg 2 alusel võimaldada Heikko Lall´il tasuda mõistetud rahatrahv 160 eurot

osade kaupa 4 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, s.o 40 eurot igakuiselt kuu viietestkümnendaks (15) kuupäevaks Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 21.02.2017 otsuses väärteoasjas nr 2230,17,001663 näidatud arvele:

• SEB Pank EE891010220034796011,

• Swedbank EE932200221023778606,

• Danske pangas arvele EE403300333416110002,

• №rdea pangas arvele nr EE701700017001577198. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220175028596 ja selgitusse „rahatrahv, väärteoasi nr 4-17-1637, Heikko Lall“.

2 Edasikaebamise kord

Kaebuse esitaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsioonikaebuse esitamise

soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Asjaolud ja menetluse käik

Harju Maakohtule on laekunud Heikko Lall´i kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja

Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 21.02.2017 otsusele väärteoasjas nr 2230,17,001663. Kaebuse esitaja tunnistab kiiruse ületamist ja siiralt kahetseb, ei pannud tähele, et tema juhitud sõiduki registreerimismärk oli rikutud ning keegi oli pahatahtlikult muutunud registreerimismärgil numbri 3, numbriks 8. Kaebaja taotleb LS § 205 järgi määratud rahatrahvi tühistamist.

Kohtuväline menetleja on esitanud Harju maakohtule kirjaliku seisukoha kaebuse suhtes (tl 5), milles on seisukohal, et alused kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks kaebuses toodud põhjendustel puuduvad. menetleja on otsuse tegemisel hinnanud põhjalikult kõiki väärteoasjas kogutud tõendeid, mille tulemusena jõudis veenva järelduseni, et menetlusalune isik on pannud toime temale inkrimineeritavad väärteod. Kohtuväline menetleja leiab, et kohtuvälise menetleja

poolt mõistetud karistuse kergendamiseks puudub alus ning mõistetud karistus ei hälbi

karistuspraktikast. Käesoleval juhul ei ole kohtuväline menetleja karistuse määramisel

ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. Kohtuväline menetleja on arvestanud karistust

kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid, ning karistuse üldja eripreventiivseid eesmärke. Samuti ei nähtu KarS § 57 loetellu

kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid menetlusaluse isiku poolt Harju Maakohtule

esitatud kaebusest. Kohtuväline menetleja peab oluliseks viidata menetlusaluse isiku karistusregistri väljatrükile, mille kohaselt oli Heikko Lall´il käesoleva väärteo toimepanemise ajal 1 kehtiv väärteokaristus seoses lubatud suurima sõidukiiruse ületamisega. Seega arvestades Heikko Lall´i jätkuvalt lugupidamatut suhtumist õiguskorda on talle karistuseks 60 trahviühiku s.o.240 euro suuruse rahatrahvi kohaldamine põhjendatud.

Kohtuväline menetleja ning kaebuse esitaja on nõustunud kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses (tl 1-2,5).

Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud Heikko Lall´i kaebusega, kontrollinud väärteoasja materjale ning lähtudes kohtuvälise menetleja seisukohast, leiab, et kaebuse saab vastavalt V™S § 120 lg 1 alusel

lahendada kirjalikus menetluses. V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

V™S § 133 kohaselt peab kohus seega välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas V™S § 29

sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati

selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele V™S § 30 sätestatud alustel (p 9) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või

anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile, kuidas lahendada taotlus hüvitada

3

süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10).

Väärteoprotokolli AB1264346 (VT toim lk 1) kohaselt 11.01.2017 kl 07:10 Ääsmäe-Haapsalu-

Rohuküla tee 16,2 km, Nissi vallas, Harju maakonnas juhtis Heikko Lall mootorsõidukit Volkswagen Transporter registreerimismärk 340MGH kiirusega 98+-4 km/h, s.o ületas antud

teelõigul lubatud sõidukiirust 90 km/h mitte vähem kui 4 km/h ning mootorsõidukile oli paigaldatud mittekuuluv riiklik registreerimismärk 840MGH. Nimetatud käitumisega rikkus

menetlusalune isik LS § 15 lg 1 p 1, § 76 lg 1 ning pani toime LS § 227 lg 1, § 205

kvalifitseeritava rikkumise. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on Heikko Lall tutvunud V™S § 19 sätestatud õiguste ja kohustustega (VT toim lk 3).

LS § 15 lg 1 p 1 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis. Kiirus mõõdetud automaatse statsionaarse mõõtesüsteemiga PS-690584. LS § 76 lg 1 kohaselt peavad mootorsõiduk ja selle haagis olema kehtestatud korras registreeritud ning neil peavad olema riiklikud registreerimismärgid. Järel veetavale lisaseadmele võib paigaldada käesoleva

seaduse § 73 lõikes 11 nimetatud nõuete kohaselt lisaseadet vedava mootorsõiduki registreerimismärgi. Liikluses kasutatav mootorsõiduk või selle haagis tuleb registreerida viie tööpäeva jooksul pärast sõiduki Eestis kasutusele võtmist. MKM 13.06.2011 määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ lisa 1 kood 101 lg 2

sätestatu kohaselt peab registreerimismärk olema loetav hajutatud päevavalguse korral

vähemalt 40 m kauguselt ja pimeda ajal, nõuetekohase registreerimismärgi valgustusega

vähemalt 25 m kauguselt. Kaebaja sõiduk Volkswagen Transporter registreerimismärk 340MGH on 11.07.2006 kantud liiklusregistrisse (Maanteeameti liiklusregistri väljavõte VT toim lk 15, 21-22) N1 kategooria sõidukina. Menetlusalune isik, kinnitas, et 11.01.2017 kl 07:10 juhtis mootorsõidukit Volkswagen Transporter registreerimismärk 340MGH Ääsmäe- Haapsalu-Rohuküla tee 16,2 km, Nissi vallas, Harju maakonnas. Tunnistab, et ületas lubatud sõidukiirust, kuid ei olnud kursis, et sõiduki registreerimismärki 340 MGH on muudetud osas, kus numbrist 3 on moodustatud 8 (Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll VT toim lk 2). Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse

kohaselt LS § 227 lg 1, § 205 ettenähtud süüteo toimepanemist. LS § 227 lg 1 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest kuni 20 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 30 trahviühikut. LS § 205 kohaselt riikliku registreerimismärgita

mootorsõiduki või maastikusõiduki või sellele mootorsõidukile või maastikusõidukile

mittekuuluva riikliku registreerimismärgiga sõiduki juhtimise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Vastavalt KarS § 16 lg 3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava teo ja tahab või vähemalt möönab seda.

Kohus olles tutvunud väärteoasja materjalidega leiab, et puuduvad V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud V™S § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kohus on seisukohal, et Haikko Lall´i käitumine LS §

227 lg 1, § 205 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud. Kõik liiklejad on

kohustatud järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid ja olema liikluses hoolikad ja

ettevaatlikud, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kaebusest selgub, et Heikko Lall mõistab oma rikkumist. Kaebaja näol ei ole tegemist isikuga, kes süstemaatiliselt rikuks liiklusnõudeid. Teda on varem küll ühel korral karistatud rahatrahviga, kuid see trahv on tasutud (VT tl 26).

4

Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 21.02.2017 otsusega väärteoasjas nr 2230,17,001663 karistati Heikko Lall´it rahatrahviga 60

trahviühiku ulatuses, s.o 240 eurot. Kohtu hinnangul on põhjendatud isiku karistamine 40 trahviühiku ulatuses, s.o 160 eurot. KarS § 66 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuvatel põhjustel

määrata rahatrahvi tasumine ositi. Selliseks mõjuvaks põhjuseks on Riigikohtu praktika kohaselt eelkõige süüdlase majanduslik võimetus tasuda korraga kogu trahvisumma. Kohus on

seisukohal, et on põhjendatud anda Heikko Lall´ile võimalus tasuda rahatrahv ositi 4 kuu jooksul, s.o 40 eurot kuus.

Leo Kunman Kohtunik