2-17-100103/5 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 07. juuni 2017. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-100103 Tsiviilasi Aktsiaselts Xxxx – Konsult hagi Xxxx OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 3 252,07 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Aktsiaselts Xxxx (registrikood xxxx, asukoht Xxxx) Hageja esindaja: Xxxx (e-post xxxx) Kostja: Xxxx OÜ (registrikood xxxx, asukoht Xxxx) Asja läbivaatamine kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt. 2. Välja mõista Xxxx OÜ-lt Aktsiaselts Xxxx kasuks kokku 2 325,12 (kaks tuhat kolmsada kakskümmend viis eurot ja 12 senti) eurot, millest põhiosa 1 620 eurot ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 705,12 eurot. 3. Välja mõista Xxxx OÜ-lt Aktsiaselts Xxxx kasuks viivis põhivõlalt (so 1 620 eurot) 0,15 % päevas alates xxxx kuni põhivõla tasumiseni. 4. Jätta hagi rahuldamata 40 euro kahju nõude osas. 5. Otsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus 1. Menetluskulud jätta täies ulatuses Xxxx OÜ kanda. 2. Välja mõista Xxxx OÜ-lt menetluskulud summas 390 (kolmsada üheksakümmend) eurot, so riigilõiv maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 97,20 eurot, täiendav riigilõiv hagiavalduse esitamisel 202,80 eurot ning õigusabikulud summas 90,00 eurot, Aktsiaselts Xxxx kasuks. 3. Välja mõista Xxxx OÜ-lt Aktsiaselts Xxxx kasuks viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord 1. Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse

2(2) lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. 2. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul arvates otsusest kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole EE062200221059223099 Swedbank AS-is, EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, EE513300333522160001 Danske Bank AS Eesti Filiaalis või EE221700017003510302 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis. 3. TsMS § 472 lg 3 sätestab, et kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. 4. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.

Kohtu selgitused TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa.

TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud.

Kohus leiab, et hagi ei ole kahju 40 eurot nõude osas asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduses on hageja märkinud, et vastavalt VÕS § 113¹ lg 1 kohaselt, kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kuna kostja on rahalise kohustuse täitmisega viivitanud ning hagejal on tekkinud viivise nõudeõigus, kasutab hageja seda õigust ja nõuab kostjalt kahju summas 40 eurot. 03.03.2017. a määrusega jättis kohus Aktsiaselts Xxxx esitatud hagiavalduse käiguta ning kohustas hagejat mh täpsustama, millest konkreetselt kahjunõue koosneb. Kohu selgitas hagejale, et selleks, et võlgnikult kahju (võla sissenõudmiskulude) hüvitamist nõuda, peab hageja kahju tekkimise ja kujunemise aluseks olevaid asjaolusid ka hagiavalduses esile tooma ja kahju tekkimist tõendama. 03.03.2017. a kohtule esitatud täpsustuses märkis hageja vaid, et kahjunõue 40 eurot tuleneb viivisnõude olemasolul seadusest, kahju tekkimise ja kujunemise aluseks olevaid asjaolusid hageja esile ei toonud ega esitanud kohtule ka tõendeid kahju tekkimise kohta.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113¹ lg sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kohtu hinnangul VÕS § 113¹ lg 1 iseseisvat nõude alust ei sisalda. Kuivõrd hageja kahju (võla sissenõudmiskulude) hüvitamise nõude rahuldamise eelduseks on siiski hagejale kostja poolse rikkumise tagajärjel tekkinud reaalne kahju, milline asjaolu hagiavaldusest ei nähtu, ei ole hageja poolt esitatud 40 euro suuruse kahju nõue asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.

Kohus on ka seisukohal, et hageja õigusabikulud summas 300 eurot on põhjendamatud.

Riigikohus on oma praktikas rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Arvestades esitatud

3(2) menetlusdokumendi sisu ning asjaolu, et kohus rahuldab hagi eelmenetluses tagaseljaotsusega põhjusel, et kostja ei ole tema vastu esitatud hagile tähtajaks vastanud, on hageja õigusabikulud kohtu hinnangul vajalikud ja põhjendatud 90 euro ulatuses.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik