3-17-356/22 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Agu Timmi, Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

7. juuni 2017. a, Tartu

Haldusasja number

3-17-356

Haldusasi

X.X.-i kaebus Viru Vanglale pikaajaliste järjestikuste

kartserikaristuste määramise lõpetamise kohta

ettekirjutuse

tegemiseks,

vastavas

tegevuses

õigusvastasuse tuvastamiseks ja 20 000 euro suuruse

mittevaralise kahju hüvitamiseks

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i

määruskaebus Tartu Halduskohtu

24. märtsi 2017. a määrusele

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja X.X.

Lepinguline esindaja Danil Lipatov

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X.X.-i määruskaebus osaliselt.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 24. märtsi 2017 määrus ning saata asi Tartu

Halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kinnipeetav X.X. esitas esindaja vahendusel 14. detsembril 2016 Viru Vanglale kaebuse

pikaajalise järjestikuste distsiplinaarkaristuste määramise peale. Kaebajale on kohaldatud ja

kohaldatakse jätkuvalt kartserikaristust, kuna kaebaja ei ole allunud vanglaametniku

seaduslikule korraldusele asuda tööle. Kokku on kaebaja seetõttu kartseris viibinud 457 päeva,

neist 194 päeva järjest. Viru Vangla tegevus ning kaebaja pikaajaline järjestikune kartseris

viibimine rikub Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artiklis 3 sätestatud

piinamise keeldu. Kaebaja palub Viru Vanglal lõpetada pikaajalise järjestikuste

distsiplinaarkaristuste määramise ning vabastada kaebaja viivitamatult kartserist.

2. Viru Vangla esitas 13. jaanuaril 2017. a vastuse pöördumisele, milles leiab, et kuigi

pöördumine on pealkirjastatud kaebusena, on tegemist märgukirjaga. Vangla on jätkuvalt

seisukohal, et kinnipeetav X.X.-il puudub õiguslik alus töötamisest keelduda ning X.X.-ile

määratud distsiplinaarkaristuste liigi ja määra valik ning kuhjumine on otseselt tingitud

kinnipeetava enda teadlikust süstemaatilisest distsipliinirikkumistest. Vangla on seisukohal, et

ei kohtle X.X.-i ebainimlikult.

3. X.X. esitas esindaja vahendusel 13. veebruaril 2017. a Tartu Halduskohtule kaebuse, milles

palub Viru Vanglat kohustada lõpetama pikaajaliste järjestikuste distsiplinaarkaristuste

määramine ning kohustada Viru Vanglat viivitamatult vabastama kaebaja kartserist.

Ajavahemikus 1. aprillist 2014 kuni kaebuse esitamise päevani on kaebaja viibinud kartseris

521 päeva, pikimaks järjestikuseks kartseris viibimiseks on 258 päeva, mis kestab kaebuse

esitamise ajani. Kaebaja distsiplinaarkaristused on seotud tööle minemise korraldusele

mitteallumisega, kuid vangla on teadlik, et kaebaja keeldub tööst oma tervisliku seisundi tõttu.

Kaebaja ei nõustu vangla arsti järeldustega kaebaja tervisliku seisundi kohta ja leiab, et

arvestamata on jäetud kaebaja raviarsti soovitustega. Viru Vangla on põhjendamatult käsitlenud

kaebaja 14. detsembri 2016 pöördumist märgukirjana ja jätnud selle vormistamata

nõuetekohase vaideotsusena. Kaebaja on seisukohal, et talle pikaajaliste järjestikuste

distsiplinaarkaristuste määramine ning tema pikaajaline üksikvangistus rikub EIÕK artiklis 3

sätestatud piinamise keeldu.

4. Viru Vangla kinnitas 20. veebruari 2017. a vastuses kohtunõudele, et kaebaja kannab

käesoleval ajal kartserikaristust, mis lõppeb 18. märtsil 2017. X.X.-ile määrati

27. jaanuaril 2017 distsiplinaarkaristuseks 45 ööpäevaks kartserisse paigutamine, sest

27. detsembril 2016 ei allunud kaebaja korraldusele asuda tööle. Kaebaja esindaja on

pöördunud 1. veebruaril 2017 vangla poole, kuna ei ole rahul, et kaebaja 14. detsembri 2016. a

pöördumine lahendati märgukirjana ning vangla koostab käesoleval ajal sellele pöördumisele

vastust.

5. Tartu Halduskohus jättis 27. veebruari 2017. a määrusega X.X.-i kaebuse käiguta ja andis

täiendava tähtaja kaebuses puuduste kõrvaldamiseks. Kaebajal ei ole võimalik esitatud

nõuetega oma eesmärki saavutada ning tal tuleb kaaluda, kas on olemas vajalikud põhjused ja

alused kaebuse muutmiseks ning keelamis- ja kohustamisnõuete asemele muu nõude

esitamiseks. Kaebaja parandas esitatud nõudeid 15. märtsil 2017 ja taotles Viru Vangla

tegevuse, pikaajaliste järjestikuste distsiplinaarkaristuste määramise ja vahedeta kandmise

õigusvastasuse tuvastamist, Viru Vangla kohustamist lõpetada antud tegevus ja mittevaralise

kahju hüvitamist 20 000 euro ulatuses järjestikuse 258 päeva jooksul kartserikaristuse

kohaldamise tõttu inimväärikuse alandamise eest. Lisaks taotles kaebaja lisaaega kuni 31.

märtsini 2017 riigilõivu, 600 euro tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks.

6. Tartu Halduskohus tagastas 24. märtsi 2017. a määrusega X.X.-i kaebuse. Kaebajal ei ole

esitatud kohustamis- ja tuvastamisnõudega võimalik oma eesmärki saavutada, lisaks poleks

kohustamisnõue kohustusliku kohtueelse korra järgimata jätmise tõttu lubatav. Täiendavalt

lisatud kahjunõue pole samuti lubatav kohustusliku kohtueelse korra mitteläbimise tõttu.

Kaebaja kohustamisnõue on sisuliselt keelamiskaebus, mille võib esitada üksnes juhul, kui on

reaalne põhjus arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja neid

õigusi, mida ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu vaidlustamisel. Sarnane põhimõte

kehtib ka kaebuse puuduste kõrvaldamisel täiendavalt esitatud tuvastamisnõude kohta. Selle

rahuldamine ei muuda vaidlustatud haldusakti kehtetuks või sooritatud toimingut olematuks,

mistõttu ei saa selle nõude abil oma rikutud õigusi taastada ega muul viisil tõhusalt kaitsta.

Nõue on preventiivse huvi korral lubatud vaid juhtudel, kui see annab kaebajale reaalse

õigusliku kasu ja õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid.

Kaebaja väidetud õiguste rikkumisele saab tagada tõhusa kaitse vaid vastavate käskkirjade

tühistamine ning kaebaja on korduvalt sellise nõudega kohtu poole pöördunud. Kohus ei saa

kohustada vanglat kaebajat kartserist vabastama ilma karistuse määramise käskkirjale

hinnangut andmata ja seda tühistamata. Samas on vanglal karistuse määramisel ulatuslik

kaalutlusruum, mille kohtulik kontroll on piiratud. Distsiplinaarkaristuste määramisi saab

kaebaja rikkumisi vältides ise kõige tõhusamalt ära hoida. Kartserisse paigutamises seisneva

karistuse määramise korral on kaebajal võimalik paluda vastava haldusakti täitmise peatamist

vastustajalt või peale vaide esitamist ka kohtult.

Kohtu järelepärimise peale vastustajalt saadud teave ja dokumendid kinnitavad, et kaebaja pole

esitanud kaebuses sisalduvate tegevuste peale kohustamisnõudega vaiet ega kahju hüvitamise

taotlust.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. Kaebaja esitas 12. aprillil 2017 määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu

24. märtsi 2017. a määruse resolutsiooni punkti 1, millega halduskohus X.X.-i kaebuse

tagastas ning võtta X.X.-i kaebus tuvastamis- ja kohustamisnõude osas menetlusse.

Kohus on valesti määranud kaebaja eesmärgi leides, et kaebaja eesmärgiks on

distsiplinaarkaristusena kartserikaristuse määramise vältimine. Kaebaja tegelik eesmärk on

lõpetada pikaajalise järjestikuste kartserikaristuste määramine, seega on märksõnadeks

järjestikkus ja karistuse vahedeta kandmine. Kaebaja eesmärgiks on, et vangla kohaldaks

kartserikaristuste kandmist viisil, mis jätaks kartseris viibimiste vahele mõistliku ajavahemiku

tavarežiimis. Kaebajal ei ole võimalik kasutada oma õiguste kaitseks tõhusamaid vahendeid,

kuna pikaajalise kestva kartserikaristuse määramiseks puudub vaidlustatav haldusakt.

Kaebaja ei nõustu, et kohustamisnõude osas ei saa kohtueelset menetlust lugeda läbituks.

Kaebaja on esitanud 14. detsembril 2016. a kaebuse Viru Vangla tegevuse peale nõudega

lõpetada pikaajaliste järjestikuste kartserikaristuste määramine. Kaebaja hinnangul vastab

esitatud pöördumine vaide nõuetele, sisaldades kõiki haldusmenetluse seaduse § 76 lg 2

nõutud elemente. Viru Vangla pole leidnud, et vaides esineksid puudused ning seega on

kaebaja esitanud Viru Vanglale vaide kohustamisnõudega samas ulatuses, milles esitas

kohtule.

8. Viru Vangla leiab vastuses määruskaebusele, et X.X.-i määruskaebus tuleb jätta

rahuldamata.

Kartserisse paigutamine ja selle kestus on määratud distsiplinaarkaristuse tagajärg. See

määratakse käskkirjaga, mida kaebajal on oma õiguste kaitseks võimalik vaidlustada ja

kaebaja on seda ka teinud. Kehtiv õigus lubab kinnipeetavat karistada maksimaalselt kuni 45

ööpäevase kartserikaristusega ning üldjuhul pööratakse distsiplinaarkaristus täitmisele kohe.

Seega on karistuse täitmise põhjendamatu edasilükkamine õigusvastane.

Distsiplinaarkaristuste järjestikku määramine on seaduse ja kohtupraktikaga kooskõlas ning

õiguspärane.

X.X.-ile määratud distsiplinaarkaristuste liik, määr ja kuhjumine on otseselt tingitud

kinnipeetava enda teadlikust süstemaatilisest distsipliinirikkumisest – korduvast

põhimõttelisest keeldumisest tööle asuda. Kaebaja tervislik seisund töölemineku takistusena

on otsitud ja põhjendamatu.

Viru Vangla nõustub Tartu Halduskohtu seisukohaga, et mittevaralise kahju hüvitamise nõude

osas on kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus.

9. Tartu Halduskohus jättis 5. mai 2017. a määrusega X.X.-i määruskaebuse lahendamata ja

edastas selle Tartu Ringkonnakohtule lahendamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada.

11. Halduskohus tagastas X.X.-i kaebuse õigusvastasuse tuvastamise ja kohustamisnõude

osas HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, sest nõuetega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

Halduskohtu 24. märtsi 2017. a määruse p-st 5 nähtuvalt on halduskohtu hinnangul kaebaja

eesmärgiks saavutada olukord, kus kaebajat ei karistataks enam tööleasumise korraldusele

mitte allumise eest kartserikaristusega. Halduskohtu hinnangul saab kaebaja oma õigusi

tõhusamalt kaitsta eraldiseisvaid haldusakte vaidlustades või distsiplinaarmenetlust vältides.

Määruskaebuse kohaselt on kaebaja eesmärgiks mitte vaidlustada distsiplinaarkaristuste

määramist, vaid olukorda, mil Viru Vangla määrab karistused ja pöörab neid täitmisele järjest

ja vahedeta. Ringkonnakohtu hinnangul on siinkohal tegemist vaidlusega, mille raames ei

hinnata eraldiseisvate distsiplinaarkaristuste õiguspärasust, vaid kaebaja sooviks on, et kohus

hindaks järjestikuste, pidevate ja pikaajaliste piirangute täideviimise õiguspärasust s.t kas

kartserikaristuste kohaldamine, mille määramine eraldiseisvalt võib olla küll õiguspärane,

võib riivata isiku põhiõigusi kohaldatuna kogumis. Seadusandlusest tuleneb

distsiplinaarkaristuse kohese täitmisele pööramise nõue ning pole sätestatud keeldu

distsiplinaarkaristusi järjestikku kohaldada, kuid arvestamata ei saa jätta Riigikohtu selgelt

väljendatud seisukohta, et kartserisse paigutamine on intensiivselt põhiõigusi riivav ning

kinnipeetava seisundit märgatavalt halvendav karistus, mida tuleb karistusena kohaldada

üksnes erandlikel juhtudel (RKHKo 22. märts 2006, nr 3-3-1-2-06, p 11). Ringkonnakohtu

hinnangul ei saa niisuguses olukorras pidada kaebust ilmselgelt perspektiivituks ega kaebaja

esitatud nõudeid eesmärgipäratuks, mistõttu kaebuse tervikuna tagastamine on olnud ennatlik.

12. Halduskohus on vaidlustatava määruse p-s 7 märkinud, et kohustamisnõue tuleb

tagastada ka kohustusliku kohtueelse menetluse korra läbimata jätmise tõttu ning märkinud, et

kaebaja 14. detsembril 2016 koostatud kaebust ei ole võimalik käsitleda vaidena.

Ringkonnakohus siinkohal halduskohtu määruses märgituga ei nõustu. Kaebaja on

14. detsembril 2016. a esitatud pöördumises oma seisukohti põhjendades taotlenud kaebajale

pikaajaliste järjestikuste distsiplinaarkaristuste määramise lõpetamist ning kaebaja

viivitamatut kartserist vabastamist. Viru Vangla on 13. jaanuari 2017. a vastuses nr 2-

8/36777-2 märkinud, et käsitleb kaebaja pöördumist tulenevalt sisust märgukirjana -

pöördumisest ei nähtu konkreetse haldusakti vaidlustamist ja õigusvastasuse tuvastamise

eesmärgil pole kohustuslikku kohtueelset menetlust ette nähtud, seega teeb kaebaja

pöördumisega ettepaneku vangla edasise töö korraldamiseks ning distsiplinaarkaristuse

täideviimise valdkonna arendamiseks. Ringkonnakohtule nähtub vangla vastuse

põhjendustest, et vangla siiski selgitab X.X.-ile kohaldatud distsiplinaarkaristuste s.h nende

kumuleerumise ja järjestikuse kohaldamise põhjendatust, seega sisuliselt on lahendatud

kaebaja taotlus lõpetada kartserikaristuste järjestikune määramine ning kaebaja kartserist

vabastada. Ringkonnakohus märgib, et juhul, kui vangla jaoks jäi kaebuse nõue ebaselgeks,

oleks vanglal tulnud lasta kaebuse esitajal nõuet täpsustada. Käesoleval juhul seda tehtud ei

ole ning vastuse põhjendustest nähtub, et vangla on mõistnud taotlustena nii kaebajale

järjestikuste distsiplinaarkaristuste kohaldamise keelamise nõuet kui kohustamisnõuet kaebaja

kartserist vabastamiseks, mis mõlemad on jäetud sisuliselt rahuldamata. Ringkonnakohtu

hinnangul on vangla seega põhjendamatult lahendanud kaebaja 14. detsembri 2016. a kaebuse

märgukirjana ja kaebajal on keelamis- ja kohustamisnõude osas läbitud vangistusseaduse

(VangS) § 1¹ lg-st 5 tulenev kohustuslik kohtueelne menetlus.

13. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et haldusasja materjalidest nähtuvalt tuli

X.X.-i kaebus mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas tagastada kohustusliku kohtueelse

menetluse läbimata jätmise tõttu, sest kahju hüvitamise nõudeid kohtueelses menetluses

esitatud ei ole. Määruskaebuse kohaselt ei taotle kaebaja asja uuel menetlusse võtmise

otsustamisel esitatud kahjuhüvitise nõude menetlusse võtmist.

14. Eeltoodud põhjendustel ei ole ringkonnakohtu hinnangul võimalik asuda seisukohale, et

X.X.-i kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Määruskaebus tuleb rahuldada osas, milles

kaebaja taotles halduskohtu 24. märtsi 2017. a määruse p 1 tühistamist. HKMS § 210 lg-s 3

on sätestatud, et kui ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, tühistab ta

vaidlustatud määruse ja teeb võimaluse korral ise uue määruse. Vajaduse korral saadab

ringkonnakohus asja uueks lahendamiseks tagasi tühistatud määruse teinud kohtule.

Käesoleval juhul on kaebaja määruskaebuses taotlenud uue määruse tegemist, millega võtta

X.X.-i kaebus tuvastamis- ja kohustamisnõude osas menetlusse. Ringkonnakohtul vastav

pädevus määruskaebusmenetluse raames puudub. HKMS § 120 kohaselt teeb toiminguid

kaebuse menetlusse võtmisel kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, seega halduskohus.

HKMS § 120 lg 2 kohaselt võtab kohus kaebuse määrusega menetlusse, kui ei esine alust

kaebuse tagastamiseks ega käiguta jätmiseks. Seega on halduskohtu ülesandeks enne kaebuse

menetlusse võtmist kontrollida, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta

jätmiseks. Käesoleva määrusega leidis ringkonnakohus üksnes seda, et halduskohus on

kaebuse kohustamis- ja õigusvastasuse tuvastamise nõudes HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel

ebaõigesti tagastanud, keelamis- ja kohustamisnõude osas lugenud kohustusliku kohtueelse

menetluse läbituks ning märkinud, et kaebaja esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue on

kohustusliku kohtueelse korra läbimata jätmise tõttu lubamatu. See ei tähenda, et kaebuse

tagastamiseks ei võiks esineda muid aluseid. Eeltoodust tulenevalt ei ole ringkonnakohtul

võimalik ise uut määrust teha ning asi tuleb saata halduskohtule kaebuse ettevalmistava

menetluse jätkamiseks.

15. Määruskaebuse esitamisel on kaebaja tasunud riigilõivu 30 eurot. Vastavalt

riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg-le 6 tasutakse kohtu määruse peale määruskaebuse esitamisel

riigilõivu 15 eurot, seega on kaebaja tasunud riigilõivu nõutavast rohkem.

HKMS § 104 lg 5 p 1 järgi tagastatakse isiku nõudel riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu

on tasutud ettenähtust rohkem. HKMS § 104 lg 8 kolmas lause sätestab, et rohkem tasutud

riigilõiv tagastatakse isiku nõudel. HKMS § 104 lg 8 esimese lause kohaselt tagastab

riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, määruse alusel. Ringkonnakohus märgib, et

kaebajal on õigus esitada kohtule taotlus enam tasutud riigilõivu tagastamiseks. RLS § 12 lg 1

järgi saab sellist taotlust esitada kahe aasta jooksul selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti.

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar

/allkirjastatud digitaalselt/