4-17-1157/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

6. juuni 2017, Tartu kohtumaja Väärteoasja number 4-17-1157 Kohtunik Rutt Teeveer

Väärteoasi O.L-i kaebus Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 07.02.2017 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2780,17,001136 Liiklusseaduse (LS) § 221 lg 1 järgi Kaebuse esitanud isik O.L isikukood XXX elukoht XXXX töökoht XXXX Kaebuse esitaja taotlus vähendada kohtuvälise menetleja poolt mõistetud rahalist karistust võimalikult suures ulatuses Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuur, esindaja Vallo Tõnuvere Menetluse liik kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku §-st 132 p 1 kohus otsustas:

1. Jätta O.L-i kaebus Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri Tartu

politseijaoskonna patrullija liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseiniku Siret Zirk 07.02.2017 kiirmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2780,17,001136 rahuldamata ja nimetatud otsus muutmata.

2. Vaidlustatud otsusega määratud rahatrahv 100 (ükssada) eurot tuleb edasikaebe

tähtaja, s.o 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise päevast tasuda vaidlustatud otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri 10220152907960. V™S § 204 lg 3 kohaselt, juhul, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadab lahendit täitmisele pöörav asutus, antud juhul kohtuväline menetleja, 10 päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.

2

Edasikaebamise kord Otsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja või

tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kolmekümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Menetluse käik Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 07.02.2017 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas 2780,17,001136 (tl 15-16) määrati O.L-ile karistuseks LS § 221 lg 1 alusel rahatrahv

25 trahviühiku ulatuses, s.o 100 eurot. Otsuse kohaselt ületas mootorsõidukijuht reguleeritud ristmiku foori keelava kollase tulega. Peatumine ettenähtud kohas oli võimalik ilma liiklust

ohustamata. O.L andis väärteo toimepanemise kohta ütlused, et sõitis ristmikule

kollase tulega, kiirustas liialt, sai rikkumisest aru ja kahetseb. Karistuse määramisel on kergendava asjaoluna viidatud KarS § 57 lg 1 p 3. 22.02.2017 esitas menetlusalune isik O.L kohtule kaebuse (tl 1-2) eelnimetatud otsuse peale. Kaebuses O.L tunnistab oma süüd täielikult, kuid palub kohtuvälise menetleja poolt mõistetud rahalise karistuse vähendamist võimalikult suures ulatuses. Karistuse vähendamist põhjendab O.L kokkuvõtlikult järgmisega:

1. Kaebuse esitajal puuduvad kehtivad karistused nii sama liiki rikkumiste kui teiste

liiklussüütegude osas. Tegemist oli üle aastate esimese eksimusega, mis on toime pandud eelkõige tähelepanematusest. Sõites teiste sõidukite sabas liikus juhitud auto üle stoppjoone hetkel, kui kollane tuli fooris põles. Seda eelkõige, kuna eelnev auto pidurdas vasakpöörde sooritamiseks enne ristmikku, mitte ei sõitnud otse nagu eessõitja kiirusest oleks võinud arvata (eessõitja sooritas manöövri lõpuni).

2. Kaebuse esitaja tunnistas koheselt oma süüd ning tegi igakülgset koostööd. Kahetsus on

märgitud ka kohtuvälise menetleja poolsesse otsusesse (KarS §57 lg 1 p 3). Seega on

kaebuse esitaja avaldanud kahetsust oma teguviisi osas, mida võib kohus arvestada kergendava asjaoluna.

3. Karistuse määramisel tuleb arvestada rikkumise tõsisust ning karistus peab arvestama

kõikide asjaoludega. Eelkõige peab karistus suunama liiklejat edaspidi seadusekuulekalt käituma. Arvestades, et kehtivad karistused puuduvad, võib väita, et igasugune trahvimäär või ka hoiatus juba täidab oma eesmärki. Seega võib kohaldada ka väiksemat karistusmäära.

4. Kohtud on oma praktikas leidnud, et trahvi määramisel tuleb esmalt võtta määrata võidava

trahvi aritmeetiline keskmine ning seejärel hinnata kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, et määrata kindlaks trahvisumma. Arvestades, et hetkel on määratud karistuseks

täpselt keskmine trahvimäär (alamäära pole üldse sätestatud), näitab, et kergendavaid asjaolusid ei ole karistuse määramisel arvesse võetud.

5. Kergendavaks asjaoluks võib lugeda ka seda, et kuigi LS § 221 lg 1 näeb ette sama

karistusmäära nii kollase kui punase tulega ristmikule sõitmise eest, tuleb kollase tulega

ristmikule sõitmist siiski näha tunduvalt vähemohtliku teona kui seda on punasega ristmikule sõit.

6. Kaebuse esitaja on aru saanud oma teo võimalikust ohust ning politsei poolt peatamine täitis

juba iseenesest eemärki, et liikleja oleks edaspidi tähelepanelikum.

Kohtuväline menetleja esitas O.L-i kaebuse osas kohtule kirjaliku seisukoha (tl 13- 14), mille kohaselt kohtuväline menetleja ei tuvastanud O.L-i süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Tema süü liiklusseaduse § 58 lg 3 rikkumises on tõendatud. Samuti on kiirmenetlus kohaldatud õigesti ja väärteomenetluse nõuete vastu ei ole eksitud. Kohtuväline

3

menetleja osutab sellele, et seadus paneb juhile kohustuse kohandada oma sõiduki kiirus selliseks, et tal oleks võimalik peatuda teel oleva etteaimatava takistuse, sh liiklus reguleeriva foori, ees.

Kohtuväline menetleja ei nõustu väitega, et tegemist on tähelepanematusest toime pandud väärteoga. O.L oli võimalik seisma jääda ettenähtud kohas ja mitte asuda ristmiku ületamisele. Samuti ei põhjustanud O.L-i rikkumist tema ees sõitev sõidukijuht. O.L-i

sõiduki kiirus oli selline, mis võimaldanuks seisma jääda igal juhul, seda enam, et rohelise fooritule vilkumist on näha juba varakult. Videosalvestiselt on näha, et O.L oli eesmärk ristmik ületada ükskõik mil viisil, kuid ei nähtu soovi rikkumist mitte sooritada. O.L fooritule eiramisega tekitas olukorra, kus pööret lõpetav juht ei saanud oma õigust kasutada ja tekkis liiklusohtlik olukord. Seega leiab kohtuväline menetleja, et määratud karistus on õiguspärane ja taotleb jätta kaebus rahuldamata.

03.04.2017.a vastuskirjas (tl 22-23) kokkuvõtlikult O.L leiab, et kohtuväline

menetleja (vastustaja) ei ole andnud sisulisi vastuseid kaebuses esitatud seisukohtadele ega

põhjendanud niivõrd karmi karistuse määramist, esitatud seisukohad on üldsõnalised ning

puhtalt formaalsed ja läbimõtlemata. Esiteks ei ole algses kaebuses kordagi väidetud, nagu

oleks rikkumise konkreetselt põhjustanud ees sõitev sõidukijuht, esitatud on vaid olukorra kirjeldus. Teiseks ei ole vaidluse alla seatud rikkumise toimepanemine, vaid määratud karistuse

suurus. Kolmandaks tuleb asja lahendamisel jätta tähelepanuta vastustaja väide, et kaebuse esitaja on põhjustanud liiklusohtliku olukorra. Väärteoasjas on karistus määratud liiklusseaduse § 221 lg 1 alusel. Liiklusohtliku olukorra tekitamisel määratakse karistus viidatud paragrahvi lõike 2 alusel. Kuivõrd politseiametnik on teinud otsuse lõike 1 alusel, ei ole põhjust väljuda väärteomenetluse piiridest ning väita, et põhjustatud on liiklusohtlik olukord. Seetõttu ei ole

vastava asjaolu väljatoomine põhjendatud ega asjakohane ning tuleb jätta tähelepanuta. Vastustaja ei ole selgitanud, miks on jäetud arvestamata kergendavad asjaolud ning määratud niivõrd karm karistus, osutades veelkord 22.02.2017.a kaebuses esitatud asjaoludele. Kohtuotsuse põhjendused V™S § 120 lg 1 kohaselt võib kohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus

menetluses, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Menetlusalune isik ja kohtuväline menetleja on kohtule teatanud, et nad on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus on seisukohal, et väärteokaebuse saab lahendada kirjalikus menetluses.

V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus tuvastas, et antud juhul ei esine V™S §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Käesolevas asjas on kohaldatud kiirmenetlust. Kohus tuvastas, et V™S § 55 lg 1 sätestatud kiirmenetluse kohaldamise eeldused on täidetud ja O.L kinnitas otsuses oma allkirjaga kiirmenetlusega nõustumist. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kiirmenetluse otsuse kohaselt heidetakse O.L-ile ette seda, et ta rikkus LS § 58 lg 3

sätestatud nõuet, mille kohaselt foori keelava märguande korral peab juht seisma jääma

4

stoppjoone või stoppjoone märgi ees. Fooritulede tähenduse kohta sätestab LS § 7 lg 1 p 3, et kollane (foorituli) edasi liikuda vaid juhul, ristmikul või ülekäigurajal, tuleb liikumist jätkata. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et 07.02.2017 kella 17.10 ajal Tartus, liikudes Soinaste tn-l Ehitaja tn ja Elva tn vahel suunaga Ehitaja tn suunas, ületas O.L mootorsõidukiga

(Volvo V70 reg märgiga XXX) Riia-Ravila-Soinaste tänavate reguleeritud ristmiku foori keelava kollase tulega.

Teo toimepanemine on tõendatud 07.02.2017.a kella 17.10 paiku liiklusjärelevalve käigus

tehtud videosalvestisega Riia-Ravila-Soinaste tänavate ristmiku liiklussituatsioonist (CD-R

plaat tl 18) ja teo toimepanekut kinnitab ka menetlusalune isik O.L 07.02.2017.a kiirmenetluse otsuses, 22.02.2017.a kaebuses ja 03.04.2017.a vastuskirjas.

Eelnimetatud videosalvestis kinnitab, et foori kollane tuli süttis hetkel, mil O.L-i

juhitud mootorsõiduk registreerimismärgiga XXX ei olnud veel jõudnud stoppjoonenigi, rääkimata ristmikule sõidust. Samuti võib lugeda tuvastatuks, et stoppjoone ees peatumine oli võimalik ilma liiklust ohustamata, kuna väiteid peatumise võimatuse kohta sellega kaasneva liiklust ohustava olukorra tõttu O.L ei ole esitanud, samuti puuduvad viited sellele ka videosalvestisel. Kohtuväline menetleja kvalifitseeris O.L-i väärteo LS § 221 lg 1 järgi, s.o juhi poolt

foori keelava tule ajal ristmikule või ülekäigurajale sõitmine. Kohus asub videosalvestiselt

nähtu põhjal seisukohale, et O.L-i teos esinevad hoopis LS § 221 lg 2 järgi kvalifitseeritava teo tunnused, s.o juhi poolt foori keelava tule ajal ristmikule või ülekäigurajale sõitmine, kui sellega on tekitatud liiklusoht. Liiklusoht on LS § 2 p 31 kohaselt olukord, mis sunnib liiklejat ohu vältimiseks järsult muutma liikumissuunda või –kiirust või peatuma.

Videosalvestiselt on näha, et foori rohelise tule vilkuma hakkamisel kiiruse vähendamise asemel O.L-i juhitud sõiduk hoopis kiirendab seda ilmselge sooviga eelsõitva auto

järel samuti ristmik ületada. Eessõitev sõiduk sooritab vasakpöörde Riia tn-le ja vältimaks kokkupõrget vastassuunast ristmikule väljasõitnud ja omakorda vasakpööret lõpetama asunud

sõidukiga, teeb sõiduk registreerimismärgiga XXX tema poolt vaadatuna kiire ümberpõike paremalt poolt. Vasakpööret lõpetama asunud sõiduk pidurdab kokkupõrke vältimiseks järsult.

Videosalvestise põhjal jäi liiklusoht realiseerumata üksnes tänu mõlema juhi kiirele

reaktsioonile. O.L-i poolt liiklusohu tekitamisele osutab ka kohtuväline menetleja 10.03.2017.a kirjalikus seisukohas.

Vastavalt V™S §-le 87 arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Riigikohus on 29.05.2003.a otsuses kriminaalasjas nr 3-

1-1-75-03 (p 7) märkinud, et tõik, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata, ei või takistada menetlusaluse isiku võimalust end kaitsta. Kiirmenetluse otsuse peale esitatud kaebust läbi vaadates on kohus seotud kiirmenetluse otsuses toodud rikkumise kirjeldusega. Kohtul on küll nii üldkui kiirmenetluse otsuste peale esitatud kaebuste läbivaatamisel õigus muuta teo

kvalifikatsiooni, kuid kohus ei saa väljuda väärteoprotokollis või kiirmenetluse otsuses sisalduva väärteokirjelduse piiridest. Kuivõrd kiirmenetluse otsuse teokirjeldusest ei nähtu, et O.L-i poolt keelava fooritule ajal ristmikule sõitmisega oleks kaasnenud liiklusoht, puudub kohtul käesoleval juhul seadusest tulenev võimalus väärteo kvalifikatsiooni muutmiseks. Seega tuleb lugeda tõendatuks üksnes O.L-i poolt LS § 221 lg 1 kirjeldatud väärteo toimepanemine.

Kohus leiab, et O.L pani talle etteheidetava teo toime tahtlikult vähemalt otsese tahtluse vormis. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et

5

teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kuigi O.L-i kaebuses antud selgituse kohaselt pani ta rikkumise toime eelkõige tähelepanematusest, siis videosalvestise põhjal olid nähtavus ja teeolud head ning O.L oli foori rohelise tule vilkuma hakkamisest alates piisavalt aega, et märgata foori tulede muutumist, teha sellest omad järeldused, kohandada sõidukiirus sobivaks ja liiklust ohustamata jääda seisma ettenähtud

kohas, kuid ta sõitis sellegipoolest ristmikule. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et O.L-i käitumisest nähtub tahe igal juhul ületada ristmik, sest kuigi ta pidi nägema, et foori kollane tuli süttis veel enne tema sõiduki stoppjooneni jõudmist, jätkas ta liikumist. O.L-i puhul puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Kohtu seisukoht karistuse osas

KarS § 56 lg 1 sätestatu kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast

edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohus on mitmes lahendis (nt 17.06.2013.a otsus nr 3-1-1-58-13, 16.02.2015.a otsus nr 3-

1-1-63-14) selgitanud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse

mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr.

Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas ülesvõi allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud

süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse erija üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. KarS § 47 lg 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot. LS § 221 lg 1 järgi karistatakse juhi poolt foori keelava tule ajal ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmise eest rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Kohtuväline menetleja määras O.L-ile LS § 221 lg 1 järgi karistuseks rahatrahvi 25

trahviühiku ulatuses, s.o 100 eurot, seega antud väärteo eest ettenähtud karistuse keskmise määra (23,5 trahviühikut ehk 94 eurot) lähedal. Kohus leiab, et O.L-i süüd raskendab asjaolu, et ta rikkus LS § 58 lg 3 sätestatud peatumisnõuet Tartu ühel suurema liikluskoormusega teel asuval ristmikul ja seda juba alanud tööpäevaõhtuse tipptunni ajal, mil üldteadaolevalt, nagu on nähtav ka videosalvestisest, liigub tavapärasest enam sõidukeid. Kohus möönab, et kuigi keelava punase fooritulega ristmikule sõitmine on iseenesest raskem rikkumine, kuna siin on liikumiskeeld absoluutne, siis isiku süü suuruse ja teo ebaõiguse hindamisel tuleb lähtuda siiski konkreetse juhtumi asjaoludest.

O.L on avaldanud kahetsust rikkumise toimepanemise üle nii selle toimepanemise järel kui ka esitatud kaebuses. Seega esineb karistust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 alusel. Karistust raskendavaid asjaolusid ei ole. Karistusregistri andmetel (väljavõte 10.03.2017 seisuga, tl 17) O.L puudub varasem karistatus. Seetõttu kohus usub O.L-i lubadust olla edaspidi tähelepanelikum ja leiab,

et rikkumise tagajärjel liiklusohtlikku olukorda sattumine, millega oleks võinud kaasneda vähemalt varaline kahju ning tema vahetu kinnipidamine politsei poolt oli O.L-i jaoks piisavalt ehmatav ja hoiatav, et ta hoiduks edaspidi samasugusest käitumisest.

Samas on kohus seisukohal, et õiguskorra kaitsmise huvidest lähtudes tuleb ülalkirjeldatud rikkumisse suhtuda täie tõsidusega. Keelava kollase fooritulega ristmikule sõitmine on niivõrd sagedane, et keelatud ja lubatud käitumise piir on hägustumas. LS § 58 lg 3 sätestatud normi

eesmärgiks on liikluse sujuv ja ohutu toimimine, seevastu siittulenevat peatumisnõuet

6

ignoreerides lüheneb teistele liiklejatele jääv reaktsiooniaeg ja seeläbi suureneb liiklusoht ning selline käitumine ei saa olla lubatav. Kõike eelnevat arvestades asub kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja määratud karistus

on vastavuses O.L-i süü ning karistuse eesmärkidega ja kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlusvõi materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist. Seega puudub alus Politseija

Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri väärteoasjas nr 2780,17,001136 tehtud 07.02.2017 kiirmenetluse otsuse muutmiseks või tühistamiseks ja esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik