2-17-100461/4 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

1. Keelduda hagimaterjalide avalikust kättetoimetamisest.

2. Jätta Osaühingu Aktiva Finants hagi V G vastu võlgnevuse ja viivise nõudes läbi vaa- tamata.

3. Jätta kõik menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Hüvitamisele kuuluvaid menet- luskulusid ei ole.

4. Saata määrus hageja esindajale.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab isik hoolimata menetlusabi taotluse esitami- sest, esitama kaebetähtaja jooksul kaebuse, ka juhul kui taotleb kaebuse esitamiseks menetlusabi. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist.

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Andres Hallmägi Kohtujurist Jekaterina Pavlenko Määruse tegemise aeg ja koht 6. juuni 2017, Narva kohtumaja Kohtuasja number 2-17-100461 Kohtuasi Osaühingu Aktiva Finants hagi V G vastu võlgnevuse ja viivise nõudes Menetlustoiming Hagiavalduse läbivaatamata jätmine Asja lahendamise viis Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Osaühing Aktiva Finants (RK 10746479) Hageja lepinguline esindaja: Ingrid Nook (e-post: jurist@ju- lianus.ee) Kostja: V G (IK xxx; elukoht: Saksamaa)

2-17-100461 2

ASJAOLUD Osaühing Aktiva Finants esitas Viru Maakohtule hagiavalduse V G vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja Tele2 Eesti AS-iga liitumislepingu ning Tele2 Eesti AS osutas kostjale telekommunikatsiooniteenuseid, kuid kostja ei tasunud teenuste eest kohaselt tasunud, mille tagajärjel tekkis kostjal võlgnevus Tele2 Eesti AS-i ees. Tele2 Eesti AS loovutas oma nõude kostja vastu hagejale. Hagiavalduses on kostja elukoha aadressiks märgitud Vahtra 4-2, Narva. Sama aadress oli märgitud ka maksekäsu kiirmenetluse avalduses. Sellel aadressil ei õnnes- tunud kostjale dokumente kätte toimetada.

Menetluse käigus selgus, et kostja aadressil XXX, Narva ei ela ning tema õde kinnitas, et kostja elukoha aadressiks on tegelikult Saksamaa. Kohtul ei õnnestunud tuvastada kostja elukoha aadressi Eestis.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leidis, et hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lg 1 alusel avalduse saanud kohus kont- rollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. TsMS § 70 lg-te 1 ja 4 alusel rahvus- vahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Käesolevas seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut kohaldatakse üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või järgmistes Euroopa Liidu määrustes: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1215/2012; 2) nõukogu määrus (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtu- alluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja va- nemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000 (ELT L 338, 23.12.2003, lk 1–29); 3) nõukogu määrus (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, koh- tuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes (ELT L 007, 10.01.2009, lk 1–79).

Kohus tuvastas, et kostja elab välismaal – Saksamaal. Kostja täpne aadress Saksamaal aga ei ole kohtule teada ning seega polnud kohtul võimalust küsida kostja seisukohta kohtualluvuse osas. Kuna kostja elab välismaal, esineb antud asjas nö rahvusvaheline element. Kohtul ei ole kostja nõusolekut asja lahendamiseks Eesti kohtus. Seega tuleb kohtul kontrollida, kas rahvusvahelise õiguse kohaselt kuulub asi Eesti kohtu pädevusse. Eesti ja Saksamaa vahelistele suhetele tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrust nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsus- te tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (nn Brüsseli I määrus, edaspidi BrI).

BrI tulenevalt võib üldise kohtualluvuse järgi isikut kaevata selle riigi kohtusse, kus on isiku alali- ne elukoht (art 4 lg 1).

Kohus märgib ka, et antud juhul on kostja puhul tegemist tarbijaga. Seega kuulub kohaldamisele BrI art 17 lg 1 p c, mille kohaselt asjades, mis puudutavad lepinguid, mille isik on tarbijana sõlmi- nud oma majandustegevusest või kutsealast sõltumatul eesmärgil, määratakse kohtualluvus kind- laks käesoleva jao alusel, ilma et see piiraks artikli 6 ja artikli 7 punkti 5 kohaldamist, kui tegemist on lepinguga, mis on sõlmitud isikuga, kes tegeleb tarbija alalise elukoha liikmesriigis äri- või kut- setegevusega või kelle selline tegevus on mis tahes vahenditega suunatud nimetatud liikmesriiki või mitme liikmesriigi hulgas ka nimetatud liikmesriiki, ning kui leping kuulub sellise tegevuse raamesse. BrI art 18 lg 2 alusel teine lepingupool võib algatada menetluse tarbija vastu üksnes sel- le liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht.

2-17-100461 3

Seega kehtib antud asjas erandlik kohtualluvus ning tarbija vastu võib hagi esitada ainult selle riigi kohtusse, kus on tarbija elukoht ehk hagejal tuleks antud juhul pöörduda Saksamaa kohtusse.

Br I art 15 võimaldab pooltel sõlmida kokkuleppe kohtualluvuse osas, mida antud juhul kohtule esitatud ei ole ning kohus ei saa ka ise küsida kostja seisukohta, kuna kostja elukohta Saksamaal ei ole teada.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagi ei allu Eesti kohtule.

Hageja palus kostjale hagimaterjalid avalikult kätte toimetada. Euroopa Kohus oma lahendis nr C- 327/10 leidis, et Euroopa Nõukogu määrusega nr 44/2001 ei ole vastuolus liikmesriigi siseriikliku menetlusõiguse sätte kohaldamine, mis selleks, et vältida kohtuliku arutamise mittevõimaldamist, võimaldab läbi viia menetluse isiku suhtes, kelle alaline elukoht ei ole teada ja kes selles menetlu- ses ei osale, kui vaidlust menetlev kohus tagab enne otsuse tegemist, et kostja leidmiseks on tehtud kõik järelepärimised, mida nõuavad hoolsuse ja heausksuse põhimõtted.

Kohus leiab, et antud seisukoht annaks võimaluse TsMS järgi kätte toimetada kostjale hagimater- jalid Ametlike Teadaannete kaudu, kuid käesolevas asjas on tuvastatud, et kostja elukoht on Sak- samaal ja hagi avalik kättetoimetamine ilmselt ei võimaldaks hiljem otsust Saksamaal täita.

TsMS § 317 lg 6 alusel kohus võib keelduda menetlusdokumendi avalikust kättetoimetamisest, kui menetluses tehtavat lahendit soovitakse eeldatavasti tunnustada või täita välisriigis ja avaliku kät- tetoimetamise tõttu on tõenäoline, et lahendit ei tunnustataks või ei täidetaks. Avalikust kättetoi- metamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.

Kohus tuvastas, et kostja elukoht on Saksamaal. Hagi rahuldamine Eesti kohtus ei viiks ilmselt ha- geja nõude rahuldamiseni Eestis. Saksamaal aga ei oleks ka võimalik sellist otsust täita, kuna Sak- samaa ei tunnustaks eeldatavasti otsust menetluses, kus hagimaterjalid olid avaldatud Ametlike Teadaannete kaudu. Kohus leiab, et antud tsiviilasjas ei ole mõistlik ega võimalik hagimaterjale kostjale Ametlike Teadaannete kaudu kätte toimetada. Kohus keeldub hagimaterjalide avalikust kättetoimetamisest.

Kohus ei ole tuvastanud, et esineks mingi muu BrI määruses sätestatud alus asja lahendamiseks Eesti kohtus. Seega leiab kohus, et Eesti kohus ei ole pädev asja lahendama.

TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädeva asja lahen- dama.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata.

TsMS § 426 lg 1 alusel hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.

Menetluskulud Vastavalt TsMS § 168 lg 2 ja lg 4 hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahul- danud.

2-17-100461 4

Eeltoodu alusel leiab kohus, et kõik menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Antud asjas ei ole kostja hagile vastanud, kostjale ei olnud üldse kohtudokumente kätte toimetatud ning asja materja- lidest ei nähtu, et kostjal võisid menetluskulud tekkida. Seega hüvitamisele kuuluvaid menetlusku- lusid ei ole.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik