3-1-1-62-16 · Riigikohus

Riigikohtunike Saale Laose ja Viive Ligi eriarvamus Riigikohtu üldkogu 5. juuni 2017. a

määruse kohta asjas nr 3-1-1-62-16, millega on ühinenud riigikohtunik Nele Parrest

Oleme nõus üldkogu lõppjäreldusega, et KrMS § 403 lg 4 ei ole põhiseadusega vastuolus. Õigeks ei

saa aga pidada üldkogu määruse p-s 38 tehtud järeldust, et ravi lõpetamise menetluse käivitab ka ravil

viibiva isiku enda taotlus. Jagame selles osas riigikohtunik Peeter Roosma eriarvamuse p-s 2

väljendatud seisukohta, mille järgi on KrMS § 403 lg 4 põhiseaduspäraselt tõlgendades kaugenetud

õigusnormi tekstist lubamatult kaugele.

Ravil viibiv isik saab sundravi lõpetamist taotleda kaitsja vahendusel ning kui ta pole endale ise

kaitsjat valinud, tagatakse talle kaitsja riigi õigusabi seaduse alusel. Kaitsja ülesanne seisneb ravil

viibiva isiku soovile vastava taotluse koostamises ja kohtule esitamises ning sundravi lõpetamise

menetluses oluliste õiguslike ja faktiliste asjaolude, mis räägivad ravi lõpetamise kasuks,

väljatoomises (vrd KrMS § 47 lg 2). Sundravi jätkamise aluste äralangemisel on raviasutus

kohustatud pöörduma sellekohase esildisega kohtusse, sundravi jätkuva kohaldamise põhjendatuse

kohtuliku kontrolli võimalus peab olema ravialusel, kelle suhtes raviasutus ei ole esildist teinud.

Menetlusseaduse regulatsioon lähtub seega eeldusest, et viimasel juhul on tegu isikuga, kelle

psüühiline seisund ei võimalda oma õigusi ravi lõpetamise menetluses raskusteta ise kaitsta

(KrMS § 45 lg 2 p 2). Kuna KrMS § 403 lg 4 sõnaselgelt välistab ravialuse isiku enda taotluse alusel

sundravi lõpetamise menetluse käivitamise, tuleb talle kohtusse pöördumise õiguse realiseerimiseks

määrata kaitsja enne selle menetluse algust. Kuivõrd RÕS § 6 lg 2 tagab ravialusele kaitsja riigi kulul

sõltumata majanduslikust seisundist ja üldkogu määruse p-s 37 kirjeldatud n-ö lihtsustatud korras, on

ravialuse isiku kohtusse pöördumise õiguse riive väheintensiivne. Ravi lõpetamise taotluse

esitamiseks nn advokaadisundi ette nägevat regulatsiooni ei saa eeltoodud põhjustel pidada

põhiseadusvastaseks. Kahtlemata oleks põhiseaduspärane ka regulatsioon, mis annaks ravialusele

isikule endale õiguse pöörduda ravi lõpetamiseks kohtusse või mis näeks ette regulaarse kohtuliku

kontrolli.

(allkirjastatud digitaalselt)

Saale Laos, Viive Ligi, Nele Parrest