3-1-1-29-17 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-1-1-29-17

Määruse kuupäev

30. mai 2017

Kohtukoosseis

Eesistuja Saale Laos, liikmed Eerik Kergandberg ja

Peeter Roosma

Kohtuasi

Peeter

Kivistiku

(Kivistik)

suhtes

tehtud

välisriigi

kohtuotsuse tunnustamine ja täitmine

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 5. jaanuari 2017. a määrus

kriminaalasjas nr 1-16-6293

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Peeter Kivistiku kaitsja vandeadvokaat Küllike Namm,

määruskaebus

Teised

määruskaebemenetluse

pooled

Prokuratuur, esindaja riigiprokurör Eve Olesk

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

3. mai 2017, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 1. detsembri 2016. a ja Tallinna Ringkonnakohtu

5. jaanuari 2017. a määrus osas, millega jäeti Peeter Kivistiku välisriigis vangistuses viibitud

ajast 11 päeva karistuse kandmise aja hulka arvestamata.

2. Arvata KrMS § 484 lg 7 alusel Peeter Kivistiku suhtes Eestis täidetava karistuse – 7 aastat

6 kuud vangistust – hulka välisriigis vangistuses viibitud aeg 11 päeva ja lugeda ärakantavaks

karistuseks 7 aastat 5 kuud 19 päeva vangistust, mille algust arvestada alates tema

kinnipidamisest 31. oktoobril 2013.

3. Täpsustada Tallinna Ringkonnakohtu 5. jaanuari 2017. a määrust ja asendada määruse

resolutiivosa esimeses punktis sõnad „3 aastat 2 kuud ja 1 päeva vangistust“ ja põhiosa

14. punktis sõnad „3 aastat 2 kuud ja 1 päev vangistust“ sõnadega „3 aastat 1 kuu ja 1 päev

vangistust“ vastavas käändes.

4. Muus osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata.

5. Kaitsja määruskaebus jätta rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Peeter Kivistik tunnistati Norra Kuningriigi Haldeni Ringkonnakohtu 13. veebruari 2015. a ja

Borgartingi Apellatsioonikohtu 8. septembri 2015. a otsusega süüdi narkootiliste ainete

ebaseaduslikus sisseveos ning teda karistati 7 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega. Borgartingi

Apellatsioonikohtu 8. septembri 2015. a otsusega arvati P. Kivistiku karistusest maha

688 eelvangistuses viibitud päeva.

2. 20. juulil 2016 edastas Justiitsministeerium kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 478 lg 1

alusel Harju Maakohtule Norra Kuningriigi Vanglate Ameti taotluse P. Kivistikule mõistetud

karistuse täitmise jätkamiseks Eesti Vabariigis. Taotlus esitati kohtulikult karistatud isikute

üleandmise Euroopa konventsiooni (konventsioon) artikli 9 lg 1 p a ja artikli 10 alusel.

3. Harju Maakohtu 1. detsembri 2016. a määrusega tunnistati KrMS § 483 lg 1 alusel lubatavaks

P. Kivistiku suhtes tehtud Norra Kuningriigi Borgartingi Apellatsioonikohtu 8. septembri 2015. a

otsuse täitmine Eesti Vabariigis. P. Kivistiku toimepandud tegu kvalifitseeriti karistusseadustiku

(KarS) § 184 lg 2 p 1 järgi ja teda karistati 7 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega. KrMS § 485 lg 2

alusel määrati P. Kivistikule Eestis täidetavaks karistuseks 7 aastat 6 kuud vangistust. Konventsiooni

artikli 11 lg 1 p c kohaselt arvati P. Kivistiku karistusest maha kantud vangistus 3 aastat 1 kuu 1 päev

ja kandmata karistuseks jäi 4 aastat 4 kuud 29 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti

31. oktoober 2013.

3.1. P. Kivistiku teod on Eestis kvalifitseeritavad KarS § 184 lg 2 p 1 järgi, mille eest on ette nähtud

maksimaalselt 15-aasta pikkune vangistus. Norras mõistetud karistus ei ületa Eestis asjakohases

paragrahvis ettenähtud karistuse ülemmäära, mistõttu ei tule P. Kivistikule mõistetud karistust muuta.

Maakohus leidis, et KrMS § 485 lg 2 alusel tuleb P. Kivistikule määrata Eestis kantavaks karistuseks

7 aastat 6 kuud vangistust ja karistuse kandmise algusajaks lugeda tema kinnipidamise aeg. Austriast

saadud dokumendi põhjal tuvastas maakohus, et P. Kivistik peeti kinni Austrias 31. oktoobril 2013 ja

anti 6. detsembril 2013 üle Norra Kuningriigi ametiasutustele.

3.2. P. Kivistik on Eesti Vabariigi kodanik. 26. juunil 2016 tehti Norras otsus tema väljasaatmise

kohta. Seega on KrMS § 477 lg-st 3 tulenevalt võimalik P. Kivistiku üleandmine ilma tema

nõusolekuta. Hollandi Kuningriigis, kus P. Kivistik soovib karistust kanda, ei ole ta elanike registris

alates 7. aprillist 2014. Karistuse täitmine Eestis on kooskõlas tema rehabiliteerimise eesmärkidega.

4. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse P. Kivistiku kaitsja vandeadvokaat Küllike Namm,

kes taotles maakohtu määruse tühistamist ja palus tunnistada Norra Kuningriigi kohtuotsuse täitmine

Eesti Vabariigis lubamatuks.

5. Tallinna Ringkonnakohtu 5. jaanuari 2017. a määrusega tühistati maakohtu määrus osas, millega

maakohus arvas P. Kivistiku karistusest konventsiooni artikli 11 alusel maha 3 aastat 2 kuud ja

1 päeva vangistust. Ringkonnakohus täpsustas, et P. Kivistiku toimepandud tegu ei kvalifitseerita

Eestis ümber ega mõisteta talle karistust, vaid määratakse Norra Kuningriigis toime pandud teo eest

Eestis täidetavaks karistuseks 7 aastat 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti

31. oktoober 2013.

5.1. P. Kivistikule Norra Kuningriigis mõistetud karistus jääb Eestis sama kuriteo eest mõistetava

karistuse sanktsiooni piiresse. Kohaldada tuleb konventsiooni artikli 10 lõiget 1, mis sätestab, et

elukohariik peab karistuse täideviimise jätkamisel pidama kinni süüdimõistva kohtuotsuse teinud riigi

poolt määratud karistuse juriidilisest iseloomust ja kestusest. Maakohus on ekslikult viidanud

konventsiooni artiklile 11, mille kohaselt arvestatakse karistusest maha juba kantud karistus 3 aastat 2

kuud ja 1 päev vangistust, lugedes samal ajal karistuse kandmise alguseks 31. oktoobrit 2013.

5.2. P. Kivistik esitas Norras väiteid tema perekondlike, keeleliste ja kultuuriliste sidemete kohta,

kuid sellegipoolest tehti otsus tema väljasaatmise kohta ning taotleti tema karistuse jätkamist Eestis,

mis toetab tema resotsialiseerumist. P. Kivistik on Eesti Vabariigi kodanik. Tema nõusolek ei ole

Eestis karistuse täitmise jätkamise eeltingimuseks.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

6. Ringkonnakohtu määruse peale esitatud määruskaebuses taotleb P. Kivistiku kaitsja vandeadvokaat

K. Namm ringkonnakohtu määruse tühistamist ja palub tunnistada lubamatuks P. Kivistiku suhtes

tehtud Norra Kuningriigi kohtuotsuse täitmine Eesti Vabariigis.

6.1. Kaitsja leiab, et ringkonnakohus on lubamatult raskendanud P. Kivistiku olukorda, kuna

maakohtu määrust vaidlustas vaid kaitsja. Ringkonnakohus arutab asja kaebuse piirides.

6.2. P. Kivistik on esitanud avalduse enda kandmiseks Hollandi Kuningriigi elanike registrisse, kus

elab tema perekond. Seega aitab rehabiliteerimise eesmärgi saavutamisele kaasa võimalus kanda

karistust Hollandis. Kui Norra Kuningriik pöördub Hollandi Kuningriigi poole taotlusega P. Kivistiku

kohtuotsuse täitmiseks, on loetletud asjaolusid võimalik seal hinnata. Eestiga puuduvad P. Kivistikul

sidemed juba viimased 20 aastat. Ta kaalub võimalust Eesti kodakondsusest loobumiseks. Otsuses,

millega P. Kivistik Norras süüdi tunnistati, ei ole viiteid tema väljasaatmisele. Norra

immigratsiooniamet otsustas tema väljasaatmise eraldi menetluses.

7. Määruskaebusele esitatud vastuses leiab riigiprokurör Eve Olesk, et ringkonnakohus ei ole

P. Kivistiku olukorda raskendanud. Nii maa- kui ka ringkonnakohus määrasid P. Kivistiku Eestis

täidetavaks karistuseks 7 aastat 6 kuud vangistust. P. Kivistik ei ole Hollandi Kuningriigi elanike

registris alates 7. aprillist 2014. Otsus tema Norrast väljasaatmise kohta on tehtud haldusotsusena,

mida näeb ette konventsiooni lisaprotokolli art 3 lg 1. KrMS §-des 436 ja 477 sätestatud asjaolusid,

mis välistavad Norra Kuningriigi kohtuotsuse tunnustamist ja täitmist, ei esine.

8. Vastates Riigikohtu KrMS § 3601 lg 1 alusel esitatud küsimusele, märkis Riigiprokuratuur

järgmist. Konventsiooni artikleid 10 ja 11 tuleb kohaldada koostoimes. Artikli 10 lg-s 2 on ette

nähtud tingimused, millal tuleb elukohariigis isikule mõistetud karistust muuta. Karistuse

muutmisena on aga pealkirjastatud artikkel 11. On loogiline, et artikli 11 lg 1 punktid a–d kohalduvad

ka karistuse täideviimise jätkamisel artikli 10 alusel. KrMS § 484 lg 4 kohaldamine ei sõltu sellest,

kas isik võetakse üle konventsiooni artikli 9 lg 1 punkti a või b alusel. Samas ei ole arusaadav

artikli 11 lg 1 p-s c sätestatud nõue arvata karistusest maha isiku kantud karistuse aeg, kuna karistuse

kandmise aja alguseks tuleb niikuinii lugeda isiku kinnipidamise kuupäev. Seega ei peaks artiklile 11

viitama kohtumääruse resolutsioonis.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Norra Kuningriik on esitanud taotluse P. Kivistiku ülevõtmiseks karistuse kandmise jätkamiseks

Eestis kohtulikult karistatud isikute üleandmise Euroopa konventsiooni ja selle lisaprotokolli alusel.

Euroopa Liidu liikmesriikide kriminaalmenetlusalases koostöös mitteosaleva riigi kohtuotsuse

tunnustamist ja täitmist reguleerib KrMS 19. peatüki 5. jagu. Kohtud ei ole tuvastanud Norra

Kuningriigi kohtuotsuse tunnustamist ja täitmist välistavaid asjaolusid. P. Kivistik on Eesti Vabariigi

kodanik. Kuigi kaebuses viidatakse P. Kivistiku rehabiliteerimise eesmärkidele, ei ole kaitsja

selgitanud, kuidas aitab nende saavutamisele kaasa karistuse edasine kandmine Norra Kuningriigis,

millega sidemeid P. Kivistikul ei ole tuvastatud. Arvestades asjaolu, et Norra Kuningriigis on tehtud

P. Kivistiku väljasaatmise otsus, võib KrMS § 477 lg 3 ja konventsiooni lisaprotokolli artikli 3 lg 1

kohaselt nõustuda üleandmisega ilma tema nõusolekuta. Sestap ei anna kaebuses esitatud väited alust

maa- ja ringkonnakohtu määruse tühistamiseks. Samas peab kolleegium vajalikuks pöörata

tähelepanu järgnevale.

10. Maakohus on eiranud kohtupraktikas omaksvõetud seisukohta, mille järgi ei mõista

tunnustamismäärust tegev kohus karistust, vaid määrab kindlaks Eestis täidetava karistuse. Seejuures

puudub kohtul alus süüdimõistetu tegude ümberkvalifitseerimiseks Eesti karistusseadustiku järgi

(Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. mai 2014. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-25-14, p 13).

Maakohus kvalifitseeris määruse resolutiivosas P. Kivistiku käitumise KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ja

karistas teda vangistusega. Maakohus oleks aga pidanud vaid kontrollima, missugustele

karistusseadustiku eriosa paragrahvidele süüdimõistetu tegevus vastab, ning määrama KrMS § 484

lg 1 alusel kindlaks Eestis täidetava karistuse (Riigikohtu 28. veebruari 2017. a otsus kriminaalasjas

nr 3-1-2-4-16, p 7). Osutatud põhimõtetega kooskõlas on ringkonnakohus põhjendatult maakohtu

eksimuse kõrvaldanud.

11. Konventsioon näeb ette kahte võimalust välisriigis mõistetud karistuse tunnustamiseks ja

täideviimiseks elukohariigis. Konventsiooni artikli 9 lg 1 sätestab, et elukohariigi pädevad asutused

peavad: (a) jätkama karistuse täideviimist viivitamatult või kohtu või halduskorras tehtava otsuse

alusel artiklis 10 kehtestatud tingimustel (karistuse täideviimise jätkamine); või (b) muutma karistuse

kohtu- või haldusprotsessi kaudu selle riigi otsuseks, asendades karistava riigi määratud karistuse

elukohariigis sama kuriteo eest ettenähtud karistusega vastavalt artiklis 11 kehtestatud tingimustele

(karistuse muutmine). Kolleegium selgitab, et konventsiooni artiklites 10 ja 11 sätestatud võimalused

isikule välisriigis mõistetud karistuse täideviimiseks elukohariigis on alternatiivsed, millele

samaaegne tuginemine ei ole vajalik (vt konventsiooni seletuskirja, ETS No. 112 (21. märts 1983), p-

d 26, 46, 49–51). Sellele viitab konventsiooni artikli 3 lg 3, mis võimaldab riigil deklaratsiooniga ühe

alustest välistada, ning samuti artikli 9 lg 2, mis kohustab elukohariiki teavitama karistavat riiki,

millisel alusel toimub välisriigis mõistetud karistuse täitmine. Konventsiooni seletuskirjast nähtuvalt

hõlmab artiklis 10 sätestatud nõue järgida välisriigis mõistetud karistuse olemust ja kestust ka

üleandmise hetkeks isiku kantud karistuse arvesse võtmist (samas, p 49).

12. Norra Kuningriigi Vanglate Amet esitas taotluse P. Kivistiku ülevõtmiseks karistuse kandmise

jätkamiseks Eestis, tuginedes konventsiooni artikli 9 lg 1 punktile a ja artiklile 10, mida

ringkonnakohus on pidanud põhjendatuks. Seega on ringkonnakohus asjakohaselt maakohtu määrust

artiklile 11 viitamise osas korrigeerinud. Nõustuda ei saa kaitsjaga, et sellega on ringkonnakohus

P. Kivistiku olukorda raskendanud. Nii maa- kui ka ringkonnakohtu määrusest tuleneb, et P. Kivistiku

Eestis täidetavaks karistuseks on 7 aastat 6 kuud vangistust. Maakohtu määruse resolutiivosa

punktist 2 nähtub, et 7 aasta 6 kuu pikkusest vangistusest oli P. Kivistikul maakohtu määruse

tegemise ajaks kantud 3 aastat 1 kuu ja 1 päev ning kandmata oli 4 aastat 4 kuud ja 29 päeva

vangistust. Maakohtu määruse resolutiivosa edasine konstateering, et karistuse kandmise algusajaks

on 31. oktoober 2013, on eeltoodu valguses mõnevõrra segadust tekitav, kuid maakohtu määruse

põhiosast on siiski üheselt väljaloetav maakohtu tahe arvestada alates 31. oktoobrist 2013 kogu

P. Kivistiku Eestis täidetavat 7 aasta 6 kuu pikkust vangistust. Jättes maakohtu määrusest välja viited

konventsiooni artiklile 11, on ringkonnakohus ebaselguse kõrvaldanud, muutmata seejuures sisuliselt

P. Kivistiku ärakantava karistuse pikkust ja seega raskendamata tema olukorda.

13. Kriminaalmenetluse seadustikus on sätestatud, et kui kohus tunnistab välisriigi kohtuotsuse

täitmise lubatavaks (KrMS § 483 lg 1 p 1), määrab ta kindlaks Eestis täidetava karistuse, mida

võrreldakse Eesti karistusseadustikus sama teo eest ettenähtud karistusega (KrMS § 484 lg 1).

Täpsustatud karistus peab oma olemuselt nii palju kui võimalik vastama välisriigis mõistetud

karistusele. Kohus arvestab välisriigis mõistetud karistuse raskust, kuid see ei tohi ületada Eesti

karistusseadustiku vastava paragrahvi sanktsioonis ettenähtud ülemmäära (KrMS § 484 lg 2). Maa- ja

ringkonnakohus on osutatud sätetele tuginedes põhjendatult asunud seisukohale, et P. Kivistikule

välisriigis mõistetud 7 aasta 6 kuu pikkune vangistus ei ületa Eesti karistusseadustikus sama teo eest

ettenähtud sanktsiooni ülemmäära. KrMS § 484 lg 7 näeb ette, et karistust täpsustades arvatakse

välisriigis vangistuses oldud aeg karistusaja hulka.

14. Riigikohus on seoses karistusseadustiku § 68 lg-ga 1 selgitanud, et eelvangistuses viibitud aja

karistusaja hulka arvamine võib kohtuotsuses väljenduda kahel viisil. Juhul, kui isikult on

kriminaalmenetluses võetud vabadus pausideta kuni vangistuse mõistmiseni ja teda vangistusest ei

vabastata, tuleb karistuse kandmise algusajaks lugeda isiku vahistamise või kahtlustatavana

kinnipidamise päev. Juhul, kui isik on viibinud vaheldumisi eelvangistuses ja vabaduses, tuleb

eelvangistuses viibitud ajavahemikud summeerida ning nende arvelt ärakantavat vangistust

vähendada (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 26. novembri 2014. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-80-

14, p 15). Osutatud põhimõtted on kohaldatavad ka KrMS § 484 lg 7 alusel välisriigis kantud

karistuse karistusaja hulka arvamisel. Maakohus tuvastas P. Kivistiku eelvangistuses viibimise

algusena tema kinnipidamise aja Austrias 31. oktoobril 2013. Sellest johtuvalt on maa- ja

ringkonnakohus lugenud sama kuupäeva P. Kivistiku Eestis täidetavaks tunnistatud 7 aasta 6 kuu

pikkuse vangistuse alguseks.

15. Maa- ja ringkonnakohtul on aga jäänud tähelepanuta järgnev. Norra Kuningriigi Borgartingi

Apellatsioonikohtu 8. septembri 2015. a otsusega arvati P. Kivistiku 7 aasta 6 kuu pikkusest

karistusest maha 688 eelvangistuses viibitud päeva, märkimata seejuures P. Kivistiku karistuse

kandmise algusaega. 31. oktoobri 2013, mida maakohus tuvastas P. Kivistiku kinnipidamise päevana,

ja 8. septembri 2015 (v.a) vahele jääb aga 677 päeva, mistõttu ei ole 31. oktoobri 2013. a karistusaja

alguseks lugemisega arvatud karistusaja hulka kogu Norra Kuningriigi kohtuotsusest nähtuvat

eelvangistuses viibitud aega. Seda kinnitab ka asjaolu, et Norra Kuningriigi Vanglate Ameti taotlusest

tulenevalt lõpeb P. Kivistiku karistuse kandmine 20. aprillil 2021. Ringkonnakohtu resolutsioonis

märgitud 7 aasta 6 kuu pikkune vangistus algusega 31. oktoobril 2013 lõpeb aga 30. aprillil 2021.

Seega peab P. Kivistik ringkonnakohtu määruse alusel viibima vangistuses pikemat aega, mis on

vastuolus konventsiooni artikli 10 lg-s 2 ja KrMS § 484 lg-s 4 sätestatud keeluga raskendada

välisriigis mõistetud karistust. Kuna KrMS § 484 lg 7 kohaselt arvatakse välisriigis vangistuses

viibitud aeg karistusaja hulka ja kohtul puudub selles osas kaalutlusõigus, siis saab Riigikohus

kirjeldatud rikkumise täiendavaid tõendeid kogumata kõrvaldada, tühistades osaliselt KrMS § 390

lg 1 ja § 361 lg 1 p 7 alusel maa- ja ringkonnakohtu määruse, ning teha selles osas uue määruse,

millega arvata välisriigis vangistuses viibitud 11 päeva P. Kivistiku Eestis täidetava 7 aasta 6 kuu

pikkuse vangistusaja hulka. Sellega ei raskendata P. Kivistiku olukorda.

16. Samuti täpsustab kolleegium ringkonnakohtu määruse resolutiivosa esimest punkti ja põhiosa

14. punkti, kuna neis on ekslikult viidatud, et maakohus luges kantuks konventsiooni artikli 11 alusel

3 aasta 2 kuu ja 1 päeva pikkuse vangistuse, kuid tegelikult osutas maakohus 3 aasta 1 kuu ja 1 päeva

pikkusele kantud karistusele. See ei muuda ringkonnakohtu määruse sisulist õiguslikku tähendust,

kuna täpsustatakse viidet maakohtu määrusele.

17. Juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 7, § 362 p-dest 1 ja 2 ning KrMS § 484 lg-st 7,

tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu 1. detsembri 2016. a ja Tallinna

Ringkonnakohtu 5. jaanuari 2017. a määruse osas, millega jäeti Peeter Kivistiku välisriigis

vangistuses viibitud ajast 11 päeva karistuse kandmise aja hulka arvestamata. KrMS § 484 lg 7 alusel

arvab Riigikohus P. Kivistiku suhtes Eestis täidetava karistuse – 7 aastat 6 kuud vangistust – hulka

välisriigis vangistuses viibitud 11 päeva ja loeb ärakantavaks karistuseks 7 aastat 5 kuud 19 päeva

vangistust, mille algust arvestada alates tema kinnipidamisest 31. oktoobril 2013. Lisaks tuleb

KrMS § 390 lg 1 ja § 361 lg 1 p 2 alusel täpsustada ringkonnakohtu määrust ja asendada resolutiivosa

esimeses punktis sõnad „3 aastat 2 kuud ja 1 päeva vangistust“ ja põhiosa 14. punktis sõnad „3 aastat

2 kuud ja 1 päev vangistust“ sõnadega „3 aastat 1 kuu ja 1 päev vangistust“ vastavas käändes. Muus

osas jääb ringkonnakohtu määrus muutmata. Kaitsja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)